Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Harju Maakohtu menetluses on TN (hageja) hagi Osaühingu Belesta Grupi (kostja) vastu täiteasjas nr 027/2012/683 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 16.05.2014 määrusega. 16.05.2016 avaldas kostja, et täitemenetlus täiteasjas nr 027/2012/683 on lõpetatud ning palus kohtul menetlus lõpetada (VI kd, tl-d 177-178). Kohus avaldas pooltele 19.05.2016 istungil, et kohtu hinnangul võib esineda alus hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks. Kohus määras kohtumääruse tegemise, millega kohus otsustab, kas jätta hagi läbi vaatamata või mitte (VII kd, tl-d 13-14). Esimese astme kohtu määrus 01.06.2016 määrusega jättis Harju Maakohus läbi vaatamata hageja hagi kostjate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse ja jättis kohus kindlaks määramata ja menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Pooled ei vaidle selle üle, et sissenõudja avalduse alusel on täitemenetlus täiteasjas nr 027/2012/683 lõpetatud. Täitemenetluse lõpetamine ei ole enam vaidlusalune, mida kinnitab asjaolu, et hageja esitas täitemenetluse lõpetamise otsuse peale kohtutäiturile kaebuse, mille kohtutäitur jättis rahuldamata. Hageja esitas kohtutäituri otsuse peale kaebuse kohtule. Jõustunud kohtulahendiga on kaebus jäetud rahuldamata (VI kd, tl-d 180-184). Kohus avaldas pooltele 19.05.2016 istungil, et kohtu hinnangul võib esineda alus hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks. Hageja avaldas 19.05.2016 istungil kohtule, et ta vaidleb vastu hagi läbi vaatamata jätmisele. Hagi eesmärgiks ei ole täitemenetluse lõpetamine, vaid täitedokumendi täidetavuse välistamine (VII kd, tl 13 pöördel). Kostja ei vaielnud hagi läbi vaatamata jätmisele vastu (VII kd, tl 13 pöördel). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul on tegemist hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning hagi rahuldamise korral tuleb täitemenetlus lõpetada TMS § 48 p 4 alusel (Riigikohtu 13.01.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1161-15, p 9). Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse, milles on palunud tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 027/2012/683 lubamatuks (V kd, tl-d 24-25). Kohtu hinnangul taotletakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, et kohus tunnistaks sundtäitmise lubamatuks, mille tagajärjel ei ole täitedokument täidetav ning täitemenetlus kuulub lõpetamisele. Kohus on seisukohal, et kuivõrd täitemenetlus on lõppenud, ei ole hagejal võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel. Sellele vaatamata ei sisaldaks käesolevas asjas tehtav kohtuotsus kostjale keeldu esitada täitedokument kohtutäiturile uuesti täitmiseks. Kohtuotsus oleks üksnes tõendiks, mille alusel saab hinnata, kas ja millised asjaolud on pooltevahelises suhtes kohtulahendiga tuvastatud. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sisuline lahendamine ei anna hagejale soovitud eesmärki, sest ei välista kostja poolt uue täitmisavalduse esitamist ja selle alusel uue täitemenetluse algatamist. Täitedokumendi alusel täitemenetluse alustamist oleks võimalik välistada näiteks tuvastushagiga nõude või täitedokumendi puudumise osas.

TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus oli seisukohal, et kuivõrd hagejal ei ole enam võimalik saavutada sundtäitmise lubamuks tunnistamise hagiga taotletavat eesmärki, tuleb hagiavaldus TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt jätta läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus jättis hagi läbi vaatamata. TsMS § 168 lõigetest 3-5 ei tulene alust jagada menetluskulud TsMS § 168 lg-s 2 sätestatust erinevalt. Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus arvestas menetluskulude kindlaksmääramisel asjaoluga, et praegusel juhul ei vastuta hageja hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada (vt ka Riigikohtu 06.01.2010 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09, p 14). Võlgnik ei saa takistada täitemenetluse lõpetamist, kui sissenõudja esitab kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Käesoleval juhul on hagiavalduse läbi vaatamata aluseks asjaolu, et täitemenetlus on lõpetatud sissenõudja avalduse alusel. Seega on tegemist asjaoluga, mida hageja mõjutada ei saanud. Kohus leidis, et sellises olukorras on hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. Kohus tuvastas, et kostja menetluskulude hagejalt väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kohus jättis seetõttu menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ja menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Määruskaebus 20.06.2016 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 01.06.2016 määruse ja jätta menetluskulud kostja kanda. Vaidlustatud määruses asus kohus seisukohale, et kuivõrd määruskaebuse esitajal ei ole enam võimalik saavutada sundtäitmise lubamuks tunnistamise hagiga taotletavat eesmärki, tuleb hagiavaldus TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt jätta läbi vaatamata. Hageja kohtu seisukohaga ei nõustu. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Riigikohtu otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10 (p 18) tuleneb, et põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral või sissenõudja võlgniku arvel alusetult rikastumise korral (eelkõige võlgniku õiguse rikkumise tõttu) võib võlgnik vastava nõude eelduste olemasolul esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust. Käesolevas asjas on kohtutäitur teinud kohtumenetluse ajal täitemenetluse lõpetamise otsuse. Lähtudes Riigikohtu ülalmärgitud lahendis antud selgitusest ei takista hageja hinnangul täitemenetluse lõpetamine käesoleva hagi menetlemist. Kohus on vaidlustatud määruses ka ise möönnud, et hageja õiguste rikkumine uue täitemenetluse algatamisega ei ole välistatud, märkides, et sellele vaatamata ei sisaldaks käesolevas asjas tehtav kohtuotsus kostjale keeldu esitada täitedokument kohtutäiturile uuesti täitmiseks. Kohtuotsus oleks üksnes tõendiks, mille alusel saab hinnata, kas ja millised asjaolud on pooltevahelises suhtes kohtulahendiga tuvastatud. Seega on kohtu põhjendus vastuolus eeltoodud Riigikohtu lahendis väljendatud seisukohaga. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja kohtuistungil suuliselt esitatud vastuväited hagi läbivaatamata jätmisele. Nimelt selgitas hageja, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärgiks ei ole niivõrd konkreetse täiteasja menetlemise lõpetamine, vaid just vaidlusalusest

täitedokumendist tuleneva nõude suhtes sundtäitmise välistamine ja seda ka edasiulatuvalt. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine toob üksnes tagajärjena kaasa juba alustatud täitemenetluse lõpetamise. Kui täitemenetlust ei ole alustatud või täitemenetlus on vahepeal lõpetatud, siis need asjaolud ei välista, et hageja õigusi võidakse edaspidiselt rikkuda ning tal on sellest tulenevalt õigustatud huvi lasta kohtul tuvastada, et selle kehtiva täitedokumendi alusel ei ole lubatud sundtäitmist läbi viia. Hagi läbivaatamata jätmine ei ole põhjendatud ka menetlusökonoomiast lähtudes. See tähendaks, et uue täitemenetluse alustamise korral tuleb hagejal juba korra läbivaatamata jäetud hagi kohtule uuesti esitada. Kohtumenetlust käesolevas asjas on juba peetud 2,5 aastat. Hageja tugineb ka TMS § 48 lg 1 p-le 4, mis sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Antud õigusnorm välistab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise korral edaspidiselt selle täitedokumendi alusel täitemenetluse läbiviimise, kuna kohtutäituril on kohustus TMS § 48 lg 1 p 4 tulenevalt täitemenetlus lõpetada, kui täitemenetluse alustamise aluseks oleva täitedokumendi alusel ei ole sundtäitmine lubatav. Hageja leiab, et kuna kohus on vaidlustatud määruse tegemisel rikkunud menetlusõiguse normi ja vääralt kohaldanud materiaalõigusnormi, siis kuulub määrus täies ulatuses tühistamisele. Vastus määruskaebusele Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 01.06.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p-le 2 tuginedes praegusel juhul õigesti järeldanud, et hagejal ei ole täitemenetluse lõpetamisest tulenevalt enam võimalik saavutada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga taotletavat eesmärki. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta ja leiab, et asjas esile toodud asjaoludel tuleb hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks jätta läbi vaatamata. Määruskaebuses tugineb hageja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-31-10 p-le 18, millest tuleneb, et põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral või sissenõudja võlgniku arvel alusetult rikastumise korral (eelkõige võlgniku õiguse rikkumise tõttu) võib võlgnik vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust. Viidatud lahendist lähtudes on hageja seisukohal, et täitemenetluse lõpetamine ei takista tema hagi menetlemist. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-31-10 p-s 18 toodud selgitus alust järeldada, et käesolevas asjas tuleks vaatamata täitemenetluse lõppemisele hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks sellegipoolest menetleda. Hageja ei ole usutavaks muutnud hagi esitamist sissenõudja vastu hagejale põhjendamatu täitemenetlusega tekitatud kahju nõudmiseks või võlgniku arvel alusetult rikastumisest tuleneva nõude esitamiseks. Seega ei ole antud juhul tuvastamist leidnud vastavate nõuete eelduste olemasolu, mille alusel saaks hageja võlgnikuna esitada kostja kui sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ka pärast täitemenetluse lõppemist. Käesolevas asjas on hageja palunud tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 027/2012/683 lubamatuks põhjusel, et täitedokumendist tulenev nõue on lõppenud osaliselt täitmise ja osaliselt tasaarvestamise läbi. Eeltoodust tulenevalt ei anna kaebuses viidatud Riigikohtu lahendi seisukohad alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga taotletakse, et kohus tunnistaks sundtäitmise lubamatuks, mille tagajärjel ei ole täitedokument täidetav ning täitemenetlus kuulub lõpetamisele. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kaebusest nähtuvat hageja seisukohta, mille kohaselt oleks hagi läbivaatamine põhjendatud ka menetlusökonoomiast lähtudes, kuivõrd see aitaks vältida olukorda, kus vaidlusaluse täitedokumendi alusel edaspidiste täitemenetluste alustamisel peaks hageja sama täitedokumendi täidetavuse välistamiseks esitama kohtule uuesti juba esitatud hagi. Arvestades, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine ei välista sama täitedokumendi alusel uue täitemenetluse alustamist, samuti arvestades, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise tulemuseks on täitemenetluse lõpetamine, ent käesoleval juhul on täitemenetlus sissenõudja taotlusel juba lõppenud, ei saa menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt pidada hagi menetlemist antud juhul põhjendatuks. Ülaltoodu alusel ei anna ükski hageja määruskaebuses toodud väide alust kaevatava määruse tühistamiseks. Hageja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Hageja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb hageja määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 13.09.2016 esitatud menetluskulude nimekirjas palub kostja määrata kostja menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 384 eurot ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja palub väljamõistetud menetluskulud tasuda Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr EE501010220105597013. Menetluskulude nimekirja kohaselt seisnevad kostja menetluskulud lepingulise esindaja kuludes. Kostja lepinguline esindaja on käesolevas määruskaebemenetluses osutanud kostjale õigusabi kokku 3 tunni ja 12 minuti ulatuses ning osutatud õigusabi seisneb järgmiste toimingute tegemises: 19.08.2016 määruskaebusega tutvumine, vastuse koostamine – 2h 30min; 22.08.2016 vastuse ülevaatamine, edastamine kohtule – 36min ja 29.08.2016 e-kiri kliendile – 6min. Menetluskulude nimekirja ja sellele lisatud arve kohaselt on lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) ning taotleb õigusabikulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjale lisatud arvest nähtuvat kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) võib arvestades kostja esindaja kvalifikatsiooni ja kostjale osutatud õigusabitoiminguid pidada põhjendatud tasuks. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kostja lepingulise esindaja ajakulu kokku 3 tundi ja 6 minutit määruskaebusega tutvumiseks, vastuse koostamiseks, vastuse ülevaatamiseks ja kohtule edastamiseks. Arvestades, et hageja määruskaebusele koostatud vastuse mahust moodustavad sisulised põhjendused vähem kui 1,5 lehekülge, samuti arvestades lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja asjaolu, et tegemist ei ole keeruka vaidlusega, loeb ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks määruskaebusega tutvumiseks, vastuse koostamiseks (sh selle ülevaatamiseks) ja selle kohtule edastamiseks kokku 2 tundi. Suhtlus kliendiga ja kliendile tagasiside andmine on õigusabi osutamisel kahtlemata vajalikuks toiminguks, mistõttu peab ringkonnakohus ajakulu 6 minutit kliendile e-kirja saatmiseks põhjendatuks.

Eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus põhjendatuks kostja õigusabi määruskaebemenetluses kokku 2 tunni ja 6 minuti ulatuses. Arvestades kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurust 120 eurot (ilma käibemaksuta) on kostja põhjendatud menetluskulude suurus kokku 252 eurot. Vastavalt kostja taotletule tuleb hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kanda Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr EE501010220105597013 ning TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.