Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

BP ei ole teinud takistusi tema kinnistule jääva eratee lõigu kasutamiseks, kuid ER ning MR paigaldasid 2007.a nendele kuuluva kinnistu piirile värava, millega on suletud seni tavaõiguse alusel kasutuses olnud juurdepääsutee avaldajate kinnistule alates E ja MR ühisomandis oleva kinnistu lõunapoolsest piirist. Lisaks selgus, et ER ja MR rajasid täiendavaid takistusi senise juurdepääsu kasutamisele, sh puuriida ladumine ja puude istutamine senisele juurdepääsuteele. Seega katkes puudutatud isikute tegevuse tulemusel avaldajate juurdepääs oma kinnistule. Avaldajad leidsid, et juurdepääsu võimaldamine (tegelikkuses varasema juurdepääsutee taastamine) läbi E ja MR kinnistu varem kasutusel olnud viisil ei saa kitsendada ebaproportsionaalselt puudutatud isikute õigusi, kuivõrd sellisel viisil juurdepääs oli varem kasutusel ning maa erastamisel pidid nad arvestama võimalusega, et neil tuleb taluda avaldajate juurdepääsu. E ja MR poolt väidetud põhjapoolset juurdepääsu reaalsuses ei eksisteeri. Puudutatud isikute seisukohad BP-l vastuväiteid avaldajate poolt soovitud juurdepääsuteele ei olnud. Avalduses esitatud faktiväited vastavad tõele ja ta on nõus koormama talle kuuluvat kinnistut tasuta ja tähtajatu juurdepääsuteega avaldajate kasuks, kuivõrd see on ainuvõimalik ligipääs neile kuuluvale kinnistule.. ER ja MR leidsid, et avaldaja mugavus olukorras, kus alternatiivset teed pidi on samasse punkti läbimiseks vaja läbida pikem tee, ei õigusta nende eraomandi kitsendamist. Avalikult kasutatavaid teid Jaagu - Juhani kinnistu läheduses on kaks ja mõlemad on Tõstamaa valla omandis. Jaagu - Mardi katastriüksuse moodustamise toimiku kohaselt on Tõstamaa Vallavalitsuse erastamise korraldus vastu võetud 12.11.1997. Maamõõtja KN poolt 10.11.1997 koostatud eksplikatsiooni arvutamise plaanil on selgesti eristatav juurdepääsutee Jaagu - Juhani kinnistule üle Murumardi, Jaagu ja Jaagu - Jüri maaüksuste. Lääne - Eesti Päästekeskuse tõend tulekahju kohta Seliste külas tõendab asjaolu, et tulekahju kustutamiseks kasutasid päästetöötajad juurdepääsuteed Murumardi, Jaagu ja Jaagu - Jüri kinnistutel veel 2002. aastal. Seega Jaagu Juhani kinnistul toimus tavana väljakujunenud ühendus avalikult kasutatava teega üle Murumardi, Jaagu ja Jaagu –Jüri maaüksuste. Kuna asjas tuleb arvestada koormatava kinnisasja, mille kaudu juurdepääs määratakse, omaniku õiguste kitsendustega, siis on üheselt selge, et Jaagu - Mardi kinnistule tee rajamine saunahoone tagant tähendaks seda, et puudutatud isikud ER ja MR kaotaksid oma kartulipõllu kasutamise võimaluse. Samuti ei ole see variant mõistlik, kuna tee ja kraavide rajamine võib tähendada sadevete valgumist Jaagu - Mardi kinnistu õuealale, mis tähendaks, et suur osa Jaagu-Mardi kinnistu õuealast ja põllu- ning aiamaast muutub kasutuskõlbmatuks. Puudutatud isikud ER ja MR leidsid, et esimese alternatiivina tuleb määrata juurdepääs avaldajatele kuuluvale Jaagu - Juhani kinnistule asukohaga Seliste küla Tõstamaa vald Pärnu maakond, registriosa number 3953406 Murumardi teelt üle Jaagu - Jüri kinnistu, Jaagu kinnistu ning Murumardi kinnistu nii, et juurdepääs kulgeks OÜ Geobüroo 22.05.2013 koostatud asendiplaanil määratud viisil punktides A-B-C. Teise alternatiivina määrata juurdepääs avaldajatele kuuluvale Jaagu - Juhani kinnistule selliselt, et juurdepääs Vihakse teelt üle Jaagu - Ranna kinnistu ja Jaagu - Mardi kinnistu kulgeks OÜ Geobüroo 08.12.2014 koostatud asendiplaanil näidatud viisil punktides K-L-M-NO-P. Juurdepääs määrata alates Tõstamaa valla poolt OÜ Geobüroo asendiplaanil näidatud teelõigule

M-N-O-P kasutusloa väljastamisest. Juurdepääs määrata jalgsi ja sõiduautoga liikumiseks. Juurdepääs teelõigu M-N-O-P ehitamiseks anda alates Tõstamaa valla poolt nimetatud teelõigu ehitamiseks ehitusloa andmisest; 2) Määrata juurdepääs Jaagu-Juhani kinnistule Vihakse teelt üle Jaagu - Ranna kinnistu ja Jaagu - Mardi kinnistu tasu eest. Ühekordse tasuna mõista avaldajatelt puudutatud isikute kasuks välja 9187 eurot, mis tuleb tasuda 5 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest ja igakuise hüvitisena 125 eurot, mis tuleb tasuda igakuiselt alates juurdepääsutee ehitamiseks ehitusloa väljastamisest ette kuu 15. kuupäevaks; 3) Kanda juurdepääsutasu maksmise kohustus ja tasu suurus AÕS § 229 lg 1 alusel reaalkoormatisena registriosa nr 3953406 3. jakku. Põllumaa ülesharimine ja selle iga-aastane korrashoidmine toob paratamatult endaga kaasa kulutusi. Kuna võimaliku põllumaa ala on suhteliselt piiratud (ümberkaudsed alad ei sobi põllumaaks), siis jäävad MR ja ER ilma suures osas oma kartuli kasvatamise võimalusest (saamata jäänud saagi maksumus aastas on umbes 780 eurot, millest on eelnevalt maha arvestatud kulutused. Lisaks sellele muutub kasutuks kartulisaagi koristamiseks soetatud kartulipanemise masin 687 eurot. Osalise põllumaast ilmajäämisega muutuvad mõttetuks kartulimaa harimiseks tehtud kulutused ning sellega seotud kahju suuruseks on 3500 eurot. Seega olemasoleva põllumaa kaotusega seotud kahju oleks kokku 4187 eurot ning iga-aastane kahju saagi kaotuse tõttu 780 eurot (65 eurot kuus). Arvestades juurdepääsuala suurust 840 m2, kasvava metsa hinda (hinnanguliselt 1000 eurot hektar) ning vastavaid tööjõukulusid, teeks see kahju suuruseks umbes 2000 eurot. Kui juurdepääsu tõttu tuleb maha võtta põlispuid (praeguse hinnangu järgi 3 tamme) ning likvideerida vähemalt paar sajandit sellel kohal asunud 2 kiviaeda, siis oleks kohane hüvitis selle eest 3000 eurot. Kuivõrd nimetatud tee on vajalik üksnes avaldajatele, siis tähendab see seda, et kinnistu omanikud kaotavad võimaluse ühte osa nende omanduses olevast maast kasutada. Kuivõrd võõrad isikud saavad hakata osa nende maast kasutama, siis tekitab see kinnistu omanikele paratamatult ebamugavusi. Seetõttu peaks igakuine tasu taolise juurdepääsu eest olema 45 eurot. Kui juurdepääs määrataks selliselt, et seda teed hakkaks kasutama ka avaldajad, siis peaksid nad tee korrashoiu ja hooldamise kuludest osa võtma. Tee parandamiseks kulub aastas keskmiselt 2 koormat kruusa, mis koos vastavate töödega (laadimine, kohaletoimetamine, laialiajamine) maksab umbes 240 eurot ja teeb kuluks ühe kuu kohta 20 eurot ja seega tuleks avaldajatel sellest hüvitada 10 eurot. Lumelükkamine nimetatud teelõigul maksab 12 eurot kord ja kuna keskmiselt tuleb talve jooksul lükata 10 korda, siis vastavaks tasuks aastas kokku 120 eurot, millest avaldajatel tuleks kanda 60 eurot ja seega 5 eurot kuus. Seega ühiskasutuses oleva tee hooldusega seotud kulud oleksid avaldajate jaoks 15 eurot ühes kuus. Seega tuleks nimetatud juurdepääsu määramisel kohustada avaldajaid tasuma MR-le ja ER-le ühekordset hüvitist 9187 eurot ning igakuist hüvitist 125 eurot. Juurdepääsutasu määramisel tuleb arvestada, et juurdepääsu rajamise ja teeservituudi seadmisega väheneb puudutatud isikutele kuuluva omandi väärtus 15-25%. Tõstamaa valla maatulundusmaa hektari hindade statistika järgi tekib puudutatud isikutele juurdepääsutee alla jääva maa-ala kasutamisvõimaluse kaotamisega kahju ligikaudu 634,14 eurot (184,97+264,20+184,97=634,14). Lisatud on koondtabel koos viidetega (tl 136, 8 kd) ja väljavõte Maa-ameti statistikast ((tl 137, 8 kd). Tulenevalt vastava maa-ala kasutamisvõimaluse kaotusest tuleb panna selle eest maamaksu tasumise kohustus avaldajate kanda. Puudutatud isikud on istungil esitanud kohtule maamaksu teate, millest nähtub, et maamaks on 23,60 eurot. Seoses põllumaa hävimisega muutuvad kasutuks kartulimaa harimiseks tehtud kulutused. Lisatud on

koondtabel koos viidetega (tl 136, 8 kd). Kasutuks muutub ka kartulipanemise masin hinnaga ligikaudu 700 eurot ning tulenevalt põllumaa hävimisest jäävad puudutatud isikud ilma ka põllusaaduste müügiga iga-aastaselt teenitavast tulust. Vastavalt TNS Emori uuringule oli 1 kg kartuli hind 2014. aastal 0,78 eurot. Lisatud on koondtabel koos viidetega (tl 136, 8 kd) ja väljavõte mahetoodete hindade kohta (tl 139, 8 kd). Metsa mahavõtmisega kaasneb puudutatud isikutele kahju ligikaudu 2 200 eurot (Lisatud on koondtabel koos viidetega (tl 136, 8 kd)) , miljööväärtuslike puude mahavõtmisega ja kahe kiviaia likvideerimisega kaasneb kahju minimaalselt 3 000 eurot (Lisatud on koondtabel koos viidetega (tl 136, 8 kd)). Muinsuskaitseameti andmetel on vanade talukohtade väärtus hindamatu. Sellest tuleb järeldada, et mistahes hüvitis ajaloolise talumiljöö kahjustamise eest on kohane ning selle peab saama määrata isik, kellele kahju tekitatakse. Puudutatud isikutele tuleb hüvitada ka juurdepääsutee korrashoiu kulud. Kui juurdepääs määrataks lõuna poolt ning puudutatud isikute aiani kulgevat teed hakkavad kasutama ka avaldajad, siis peavad nad ka tee korrashoiu ja hooldamise kuludest osa võtma. Tee parandamiseks ja korrashoiuks kulub aastas ligikaudu 2 koormat kruusa, mis tuleb ka kohale vedada. Samuti tuleb ära teha tee korrashoiu tööd vastava tehnika abil. Lisaks tuleb tee lumest lahti lükata. Kõige selle peale läheb ligikaudu 645,90 eurot (s.o 84+162+260,40+139,50=645,90), millest pool on 322,95 eurot. Igakuiselt teeb see ligikaudu 27 eurot (322,95/12=26,91). NR ühines asjast puudutatud isikute M ja ER seisukohtadega. Tõstamaa vallavalitsus leidis, et ajalooliselt on juurdepääs kulgenud läbi Jaagu –Mardi kinnistu ja seetõttu peetakse selle jätkumist õigeks. Vallavalitsuse ettepaneku kohaselt oleks juurdepääs Jaagu - Juhani kinnistule läbi Jaagu - Mardi kinnistu seeläbi viisil, mis kõige vähem häirib Jaagu - Mardi kinnistu omanike huve ja juurdepääs ei kulgeks enam läbi õueala. Läbi Muru - Mardi, Jaagu ja Jaagu - Jüri kinnistute tuleks rajada oluliselt pikem uus teelõik, mis oleks sõidukiga läbitav. VR leidis, et tee läbi tema kinnistu on nii ajaliselt kui kilometraažilt ebaotstarbekas. Puudub kasutuskõlblik tee. Niiske ja soise ala tõttu on tee rajamine komplitseeritud. Jaagu -Juhani ja Jaagu Mardi kinnistute omanikud võiksid oma erimeelsused ületada, kuna nende erinevad põlvkonnad on elanud nendes taludes juba aastaid ja leida osapooli rahuldava lahenduse. EV avaldas, et ta ei nõustu juurdepääsutee määramisega Jaani - Ansu kinnistu kaudu. Variant on määrata juurdepääs Vihakse teelt läbi Kuru - Vantoa kinnistu, edasi kulgeks tee Kuru -Vanatoa ja Jaagu Ranna kinnistu piiri mööda Jaagu ojani, edasi läbiks tee Jaagu-Mardi kinnistu jõudes Jaagu Juhani kinnistule. Arvestades, et tee on kruuskattega talumaks liikluse intensiivsust, ei pea õigeks kasutada Jaagu -Mardi õueala. Ta ei nõustunud, et Jaagu-Mardi kinnistu on vee all ja et juurepääsutee läbi Sepa - Ansu ja Jaani - Ansu kinnistu koormaks kõige vähem kinnistu omanikke. Võimalikuks pakutud tee variant läbi Muru - Mardi kinnistu on kõige pikem variant, läbib talupere õueala, koormab enim kinnistu omanikke. PH ei olnud nõus juurdepääsutee määramisega läbi tema kinnistu, on jätkuvalt vastu tee ehitusele, sest ei näe selles endale mingit kasu ja püsiv tee takistaks tema omandi kinnisvara arendamist. HT, VH ja KT avaldasid, et tee võiks arendada selliselt, et see oleks lühim tee Pärnusse, ja mitte üle maa, mis praegu VR maa. ER ja MR peaksid lubama ligipääsu avaldajatele. Maakohtu määrus Pärnu Maakohus rahuldas 23.11.2015 määrusega avalduse osaliselt. Kohus määras juurdepääsu Jaagu - Juhani kinnistule, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. 3953406, asukoht Jaagu - Juhani, Seliste küla, Tõstamaa vald, Pärnumaa, Tõstamaa valla omandis olevalt Vihakse teelt üle Kuru - Vanatoa kinnistu, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. 1836606,

asukoht Seliste küla, Tõstamaa vald, Pärnumaa, ja üle kinnistu, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. 1034306, asukoht Seliste küla, Tõstamaa vald, Pärnumaa, vastavalt käesolevale määrusele lisatud juurdepääsu plaanil tähistatud asukohale, kus juurdepääs algab Vihakse teelt Kuru - Vanatoa kinnistu, registriosa nr 1836606, punktist A ja kulgeb olemasolevat erateed pidi kuni kinnistu, registriosa nr. 1034306, piirini punkt B ja sealt edasi kulgeb kinnistul, registriosa nr. 1034306, punktini D ja sealt edasi kulgeb kinnistul, registriosa nr. 1034306, ümber õueala, rajataval teeosal, läbi punkti E, edasi kulgeb olemasoleval metsateel kuni punktini F s.o. Jaagu-Juhani kinnistuni, registriosa nr. 3953406. Juurdepääs määrata järgmistel tingimustel: juurdepääs on tähtajatu; juurdepääs on määratud valitseva kinnisasja (kinnistu registriosa nr 3953406) igakordse omaniku kasuks. Juurdepääsu on õigustatud kasutama kinnistu igakordse omaniku perekonnaliikmed ja külaline; juurdepääs on ajalise piiranguta ja tagatud liikumiseks jalgsi, sõiduautoga, veoautoga ja traktoriga; juurdepääsuteel on keelatud parkimine; sõidukite lubatud liikluskiirus juurdepääsuteel on kuni 30 km/ha; valitseva kinnisasja (kinnistu registriosa nr. 3953406) igakordne omanik on kohustatud juurdepääsu plaanil märgitud teeosa B-D juurdepääsuõiguse eest tasuma koormatava kinnisasja (kinnistu registriosa nr. 1034306) igakordsele omanikule tasu 142,20 eurot aastas, kuus 11,85 eurot. Tasu tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette iga kuu 25. kuupäevaks alates määruse jõustumisest; valitseva kinnisasja (kinnistu reistriosa nr. 3953406) igakordne omanik on kohustatud juurdepääsu plaanil märgitud teeosa D-E-F juurdepääsuõiguse eest tasuma koormatava kinnisasja (kinnistu registriosa nr. 1034306) igakordsele omanikule tasu 0,29 % kinnistu, registriosa nr 1034306, igaaastasest maamaksust ning nimetatud summa tuleb juurdepääsu omajal tasuda igaaastaselt ühekordse maksena iga aasta 1. oktoobriks alates määruse jõustumisest; juurdepääsu plaanil märgitud, kinnistul registriosa nr 1034306, rajatava ja olemasoleva taastatava metsatee D-E-F pikkus on 118 m, millest 50 m olemasoleval metsateel E-F, ning rajatava teeosa D-E pikkus 68 m, laiusega 4 m, mis sisaldab sõidetavat osa ja hoolduseks /teenindamiseks vajalikku teepäraldiste osa; kinnistul, registriosa nr 1034306, rajatava ja olemasoleva taastatava metsatee teeosa D-E-F rajamise ja korrashoiu kulud kannab ja teeosa hoiab korras Jaagu-Juhani kinnistu, registriosa nr 3953406, igakordne omanik. Kohus kohustas Jaagu-Juhani kinnistu, registriosa nr 3953406, igakordset omanikku taastama sõidukiga liiklemiseks vajalik tee seisund kinnistul, registriosa nr 1034306, teeosal B-D juhul, kui tee ei ole sõidukiga liiklemiseks vajalikus seisundis (sõidukiga läbitav) tulenevalt Jaagu - Juhani kinnistu igakordse omaniku (või temaga seotud isikute) tegevusest (tegevusetusest). Juurdepääs Jaagu - Juhani kinnistule, registriosa nr. 3953406, üle Vana - Kurutoa kinnistu, registriosa nr 1836606, mille asukoht on tähistatud käesolevale määrusele lisatud juurdepääsu plaanil (teeosa A-B), määrata järgmistel tingimustel. Juurdepääs on tähtajatu ja piiranguteta. Juurdepääsuteel on keelatud parkimine. Valitseva kinnisasja (kinnistu registriosa nr 3953406) igakordne omanik on kohustatud juurdepääsuõiguse eest tasuma koormatava kinnisasja (kinnistu registriosa nr 1836606), igakordsele omanikule tasu 37,80 eur aastas, kuus 3,15 eur. Tasu tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette iga kuu 25. kuupäevaks alates määruse jõustumisest. Kohus tuvastas BP kohustuse anda nõusolek järgmise kinnistusraamatukande tegemiseks ja asendada see käesoleva määrusega. Kanda kinnistusraamatusse Kuru-Vanatoa kinnistu kohta avatud registriosa nr 1836606 III jakku märge “Kinnistu on koormatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 3953406 (Jaagu - Juhani kinnistu) kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks juurdepääsuõigusega vastavalt Pärnu Maakohtu 23.11.2015 määruse resolutsiooni punktidele 1, 3“.

Kohus tuvastas MR, ER ja NR kohustuse anda nõusolek järgmise kinnistusraamatukande tegemiseks ja asendada see käesoleva määrusega. Kanda kinnistusraamatusse kinnistu, registriosa nr. 1034306, asukoht Seliste küla, Tõstamaa vald, kinnistu kohta avatud registriosa nr 1034306 III jakku märge “Kinnistu on koormatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 3953406 (Jaagu-Juhani kinnistu) kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks juurdepääsuõigusega vastavalt Pärnu Maakohtu 23.11.2015 määruse resolutsiooni punktidele 1, 2“. Kohus tuvastas MK ja JR kohustue anda nõusolek järgmise kinnistusraamatukande tegemiseks ja asendada see käesoleva määrusega. Kanda kinnistusraamatusse Jaagu-Juhani kinnistu kohta avatud registriosa nr 3953406 III jakku esimesele vabale järjekohale märge „Kinnistu on koormatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 1034306 kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks juurdepääsu kasutamise tasuga vastavalt Pärnu Maakohtu 23.11.2015 määruse resolutsiooni punktile 2.6. Kohus tuvastas, et avaldajatele MK-le ja JR-le kuulub võrdsetes kaasomandi osades Jaagu Juhani kinnistu (esmakanne kinnistusraamatus 28.05.2008) asukohaga Pärnumaal, Tõstamaa vallas, Seliste külas, registriosa nr 3953406. Kinnistul asuvad elumaja, laut ja aidahoone. MK soovib asuda elama oma lapsepõlvekodusse, Jaagu –Juhani kinnistule. Samuti JR sooviks on saada juurdepääs kinnistule, et pääseda taluhooneteni seal remonttööde tegemiseks, elamiseks ja kinnistu majandamiseks. Kinnistu piirneb läänest merega ja on ümbritsetud järgmistele isikutele kuuluvate kinnistutega. PH on olnud Sepa - Ansu kinnistu, registriosa 2105406, omanik. Kinnistusraamatu andmete järgi alates 18.05.2015 on omanikud AHH, LMH ja MML, igaüks 1/3 kaasomandist. EV on Jaani - Ansu kinnistu, registriosa 2031306, omanik. BP on Kuru-Vanatoa kinnistu, registriosa 1836606, omanik. ER, MR (ühisomanikud 5/6 kaasomandist) ja NR (1/6 kaasomandist) on kinnistu, registriosaga nr. 1034306, omanikud (kinnistu koosseisus on kaks katastriüksust - JaaguMardi katastriüksus, kus asuvad taluhooned, 82603:002:0206, ja Jaagu - Ranna katastriüksus 82603:002:020 (esmakanne kinnisturaamatus 28.01.1999). HTO, VH ja KT on Jaagu-Jüri kinnistu, registriosa 1576806, ühisomanikud. VR on Jaagu kinnistu, registriosa 1374506, omanik. VR on Muru - Mardi kinnistu, registriosa 203606, omanik. Vaidlus puudus selles, et avaldajatele kuuluvale Jaagu-Juhani hoonestatud kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Olemas on kaks Tõstamaa valla omandis olevat avalikult kasutatavat teed - Murumardi tee, katastritunnusega 82602:004:0312, ja Vihakse tee, katastritunnusega 82603:002:0138. Murumardi tee jääb Jaagu - Juhani kinnistust põhja suunda. Vihakse tee jääb Jaagu - Juhani kinnistust lõuna suunda. Mõlemad Tõstamaa valla omandis olevad teed viivad Audru – Tõstamaa - Nurmsi maanteele, katastritunnusega 82603:002:0046. Vihakse teelt algav teelõik (ca 450-500 meetri kaugusel Jaagu-Juhani kinnistust) paikneb BP-le ning E , N ja MR-le kuuluvatel kinnistutel ja vaidlust ei olnud selles, et tegemist on erateega (vt vallavalitsuse kiri 22.07.2005 ja 12.08.1999 – tl 24, 25, 1 kd). BP nõustus, et avaldajad kasutavad oma kinnistule pääsemiseks tema kinnistul asuvat erateed. Avaldajad selgitasid, et nad kasutasid juurdepääsuteed Vihakse teelt, mis kulgeb läbi E , N ja MR koduõue hoonete kõrvalt avaldajate koduõuele, 1997.aastani (tl 16, 1 kd). 05.02.2015 eelistungil MK seletas, et ta ei mäleta, et põhja poolt oleks sõidetud. Lõuna poolset teed pidi käidi kogu aeg. Kui vanemad surid, 1983.a isa, 1997.a ema, siis pandi tee kinni ja öeldi, et nemad on täiesti võõrad. Asjaolu, et suhted on pingelised, on ilmnenud ka läbivalt kohtumenetluse ajal. Sama asjaolu, et 70 - 80.aastatel oli Jaagu - Juhani kinnistule juurdepääs lõuna poolt läbi Jaagu-Mardi õue, seletas ka EV 05.02.2015 eelistungil. Samuti selgitas ta, et

Murumardi poolne tee on olnud valdavalt elektriliini alune maa, liin on likvideeritud ja tegemist ei ole teega. JL poolt koostatud Jaagu-Juhani kinnistule taotletava ligipääsu plaanil tl 108, 1 kd (edaspidi JL plaan) on silmas peetud teelõik märgitud tähistusega A-G, kusjuures läbi õue juurdepääs D-G, 116 m. Nimetatu on näha ka aerofotolt tl 29, 1 kd, 39, 2 kd ja plaanil tl 38, 2 kd. MK seletuse kohaselt, 01.10.2009 ärakuulamisel, nimetatud tee läheb läbi hoovi majast umbes 3. meetri kauguselt. 22.10.2010 paikkonna vaatlusel oli tuvastatav teekoht läbi ER ja MR koduhoovi Jaagu-Juhani kinnistule ning kinnistu omanikud ER ja MR näitasid ka ise selle ette. Läbipääs läbi hoovi Jaagu - Juhani kinnistule oli suletud. Asjaolu, et nimetatud tee läheb Jaagu-Mardi katastriüksusel asuvate hoonete vahelt läbi, nähtub ka LVM kinnisvara 08.07.2009 vara hindamise aktist, kusjuures märgitakse, et hoovi läbiv tee Jaagu-Juhani poolsest küljest suletud puuriidaga, läbipääsule istutatud noored puud (tl 58, 1 kd). MR seletuse järgi kahel kinnistul asuvate hoonete kaugus teineteisest on ca 50 meetrit (tl 82, 1 kd). ER, MR ja MK 01.10.2009 kohtus ärakuulamisel selgitasid, et autodega ei ole läbi hoovi sõidetud kümmekond aastat. MR selgitas, et auto tuleb panna sauna taha ja siis sealt edasi jalgsi minna, kusjuures autod on seisnud sauna taga rohkem kui kümmekond aastat (tl 82, 1 kd). Samal ärakuulamisel ER ja MR olid nõus asja korraldamisega ka edaspidi nii, et avaldajad saavad oma sõidukiga pääseda ja parkida Jaagu-Mardi katastriüksusel asuva sauna taha ja sealt edasi minna jala oma kinnistule ning selleks oldi nõus ka puuriita ümber laduma. Läbi õue kinnistule pääsemiseks sõidukiga nõus ei oldud. Viimaste selgituste kohaselt hoovist läbi ei ole võimalik sõita ka seetõttu, et pinnas on liiga pehme (tl 82, 83, 1 kd). Seega asjaolu, et Jaagu-Juhani kinnistule pääsemiseks kasutatavaks teeks oli tee läbi E , N ja MR-le kuuluva kinnistu, registriosa nr. 1034306, hoovi ja läbi BP-le kuuluva Vana-Kurutoa kinnistu, mis sai alguse Vihakse teelt, on usaldusväärselt kinnitust leidnud eeltooduga, kusjuures, kui hoovist enam sõidukiga läbi ei lubatud, siis autod pargiti sauna taha ja edasi liiguti sauna tagant jalgsi Jaagu-Juhani kinnistule. Avaldajate sooviks oli oma kinnistule pääseda teed mööda läbi eelpool märgitud kinnistute ja seda kokkulepitult kinnistu omanikega. Asjaosalised kokkulepet ei saavutanud. Jaagu - Juhani kinnistule pääsemist läbi Vana - Kurutoa kinnistu ning läbi E , N ja MR-le kuuluva kinnistu, kinnitas ka vallavalitsus, märkides, et Jaagu-Juhani kinnistu omanikud kasutasid juurdepääsu läbi Jaagu - Mardi õueala. Avaldajad palusid määrata juurdepääsu Vihakse teelt avaldajatele kuuluvale Jaagu - Juhani kinnistule, registriosa nr. 3953406, juhindudes avaldajate poolt 30.11.2009 esitatud JL plaanist (tl 108, 1 kd) üle BP-le kuuluva Kuru-Vanatoa kinnistu (registriosa nr. 1836606) ja üle ER, NR ja MR kuuluva kinnistu (registriosa nr. 1034306) selliselt, et kinnistu, registriosa nr. 1034306, koosseisu kuuluval katastriüksusel nr. 82603:002:0206 kulgeb sinise punktiirjoonega tähistatud juurdepääsutee alates plaanimaterjalil näidatud koordinaadist D läbi plaanil näidatud õue koordinaadipunktini G. Asja arutamise käigus menetlusosalised olid ühte meelt, et kuivõrd tegemist on ER, NR ja MR kuuluva kinnistu koduhooviga ja tee kulgeb hoonetele lähedalt, siis seetõttu juurdepääsu määramine läbi hoovi ei ole võimalik. Kohus oli samal seisukohal. Avaldajad sellest variandist loobusid. ER, NR ja MR leidsid, et ajalooline juurdepääs Jaagu Juhani kinnistule on olemas Tõstamaa vallale kuuluvalt Murumardi teelt, mis toimuks põhja poolt üle Jaagu-Jüri kinnistu, Jaagu kinnistu ning Muru -Mardi kinnistu. Jaagu ning Jaagu-Jüri katastriüksuse moodustamise toimikus ja Jaagu-Mardi katastriüksuse moodustamise toimikus on olemas järgmised andmed: 04.12.1998 on Jaagu Jüri Tõstamaa vallavalitsuse maanõuniku poolt koostatud maaüksuse piiride plaan, kus punktiirjoonega on tähistatud Jaagu Jüri maaüksusel põhja lõunasuunaline juurdepääsutee, mis saab alguse Muru-Mardi kinnistult ja kulgeb mööda Jaagu-Jüri kinnistut kuni avaldajate hooneteni. Maamõõtja Jaagu ning Jaagu-Jüri maaüksuse 18.12.1998 asendiplaan, kus punktiirjoonega on tähistatud üle Jaagu-Jüri kinnistu kulgev juurdepääsutee

Jaagu-Juhani kinnistuni. Maamõõtja poolt septembris 1998.a koostatud välimõõtmise abtiss, kuhu on kantud Muru-Mardi, Jaagu ja Jaagu-Jüri maaüksusele jääv põllutee laiusega 4 m ning mis kulgeb kuni avaldajate hooneteni. Maamõõtja poolt 10.11.1997 koostatud eksplikatsiooni arvutamise plaanil on selgesti eristatav juurdepäsutee Jaagu-Juhani kinnistule üle Murumardi, Jaagu ja Jaagu-Jüri maaüksuste. Nimetatud NL 24.05.2013 arvamuse (tl 186-187, 5 kd) järgi arvamuses märgitud kaardimaterjalil ja fotoplaanidel eksisteerib järjepidevalt tee aastast 1868 kulgedes Tõstamaa vallas Audru-Tõstamaa-Nurmsi teelt Murumardi tee kaudu katastriüksustel Murumardi, Jaagu, Jaagu -Jüri, Jaagu- Juhani. Põhjusel, et tee on kaartidele märgitud, võib järeldada, et tee on olnud selle aja vältel ka pidevas kasutuses. Nimetatud puudutatud isikud esitasid Eesti Rahvusarhiivis säilitatava 1868.a aluskaardi (tl 159, 2 kd) ja selgitasid, et sellel on märgitud, kuidas kulges juurdepääsutee Jaagu-Juhani kinnistule, s.t üle Murumardi ja Jaagu-Jüri kinnistute (sel ajal nimetusega Jago Jürri). Kohus arvestas Tõstamaa vallavalitsuse selgitust selles, et Jaagu ja Jaagu-Jüri maaüksuste tagastamise toimikus asuval asendiplaanil märgitud katkendlik joon tähistab kunagist 1938. aasta kaardil olnud põlluteed, mis on tänapäeval kasutusest välja langenud ja ei ole enam läbitav. Tagastamise toimikus olevate asendiplaanide koostamisel on aluseks võetud 1938. a skeemilised kaardid. Ka Jaagu ja Jaagu-Jüri maaomandi tagastamise toimiku välimõõtmise abtissist (toimik lk 13) nähtub, et asendiplaanil on põllutee. Kõnealune põllutee ei ole teena (rajatisena) käsitletav, ei vasta tee suhtes esitatavatele nõuetele ja ei ole sõiduautoga läbimiseks kasutatav. Tõstamaa vallavalitsus on esitanud praeguse katastrikaardi väljatrüki, millelt nähtub, et põllutee katkeb Jaagu-Jüri (nr 82603:002:0010) maaüksusel (Lisa 1, tl 44, 2. kd). Läbi nende kinnistute ei ole tagatud juurdepääs Jaagu-Juhani kinnistule. Tõstamaa vallavalitsus märkis, et ajalooliselt on kulgenud läbi Jaagu-Mardi kinnistu tee kuni endise Laane Al20 kinnistuni, mille kohta on kohtule esitatud 1938. a skeemilise maakaart (Lisa 2, tl 45, 2. kd). Asjaolu, et põllutee katkeb Jaagu-Jüri (nr 82603:002:0010) maaüksusel, nähtub ka ER ja MR enda poolt esitatud Sepa-Ansu ja Jaani Ansu katastriüksuste asendiplaanil (tl 115, 3 kd- koostatud 17.12.2010). Tõstamaa Vallavalitsuse maanõuniku e-kirjas 15.04.2009 (tl 22, 1 kd) on märgitud, et põhja poolt saab Jaagu-Juhani kinnistuni läbides Murumardi, Jaagu ja Jaagu-Jüri katastriüksuseid, kuid see tee on autoga läbimatu. Kohus leidis, et nimetatud kirja tuleb käsitleda Tõstamaa vallavalitsuse poolt kohtule esitatud konkretiseeritud seisukohtadega ja tegeliku olukorraga, mistõttu teha kirjast järeldust tee tingimusteta olemasolu kohta ei ole õige. Samuti 22.07.2005 kirjas (tl 24, 1 kd) vallavalitsus selgituse andmisel viitab sellele, et Jaagu-Juhani kinnistu moodustamisel nähti läbipääs läbi Jaagu-Mardi maaüksuse. Kohus leidis, et ainult kaardimaterjali põhjal, juhul kui tee on sellel märgitud, ei saa teha järeldust sellest, et tee on olnud ka tegelikult kasutuses. Eelpool on kohus kirjeldanud, kuidas toimus Jaagu-Juhani kinnistule pääsemine Vihakse teelt läbi ER, MR, NR ja BP kinnistute. Murumardi teelt Jaagu-Juhani kinnistule käimisest reaalselt (faktiliselt) s.t. kuidas see toimus, mis ajast või mis ajal, objektiivseid andmeid ei ole kohtule teada. Seega kohtu järeldus on, et väljakujunenud viisiks Jaagu-Juhani kinnistule pääsemiseks on olnud Vihakse teelt läbi E , MR ja NR ning BP kinnistute ja sellest aspektist peaks see edaspidigi toimuma üle nimetatud kinnistu. OÜ Geobüroo poolt koostatud ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne (tl 160-169, 2 kd), mis väidetavalt tõendaks tee asumist Jaagu-Jüri kinnistul, ei saa eelpool märgitud tuvastatud Jaagu-Juhani kinnistule pääsemise asjaolusid kummutada. Jaatamisel see tingiks muude asjaolude põhjendamatu mittearvestamise. Lääne-Eesti Päästekeskuse 05.10.2010 tõendist selgub, et 11.05.2002 oli väljakutse tulekahjule Tõstamaa vallas Seliste külas asuval metsa või muu taimestikuga kaetud alal (tl 53, 4 kd). 09.04.2013 eelistungil MK selgitas, et Jaagu-Juhani kinnistul põles roog. Tuletõrje auto jäänud kohani, kus tee lõppes Muru-Mardi kinnistul, ja käsipumbaga võetud merest vett tulekahjukohani (tl 164, 5 kd). Kohus leidis, et nimetatu ei

tõenda juurdepääsu olemasolu Jaagu-Juhani kinnistuni, sest sellekohaseid andmeid tõend ei sisalda. Samuti MK seletus on kooskõlas kohtu poolt eelpool tuvastatud asjaoludega. Kohus viis läbi paikkonna vaatluse 22.10.2010 (tl 6, 7, 3 kd) ja käis läbi Tõstamaa vallas, Seliste külas võimalikud variandid Jaagu-Juhani kinnistule juurdepääsutee asukoha määramiseks. Üks võimalik variant esitati lähtudes JL plaanist (tl 108, 1 kd), et plaanil märgitud E ja MR-le kuuluvate hoonete kõrvalt, s.o. suundudes vasakule läände mere suunas ja edasi, ning sealt on võimalik jõuda heina kasvanud maa-ala läbides avaldajate kinnistu piirini. Nimetatud variant oli arutusel, kuid asja menetlemisel asjaosalised ei ole pidanud seda võimalikuks, millega on ka kohus nõustunud ning seetõttu kohus sellega piirdubki. Kohus käis läbi Seliste külas võimalikud variandid Jaagu-Juhani kinnistule juurdepääsutee asukoha määramiseks üle PH ja EV kinnistute. Vaatluse protokolli juurde kuuluvad vallavalitsuse maakorraldaja poolt koostatud plaanid/skeemid (tl 8- 12, 3 kd) looduses ülevaadatu kohta (sellele on viide vaatluse protokollis). Skeem nr 3: läbida tuleb Sepa-Ansu katastriüksus (omanik PH), Jaani-Ansu katastriüksus (omanik EV), looduses olemasoleva parendamist vajav teelõigu pikkus ligikaudu 275 meetrit, kogu läbi käidud pikkus Jaagu ojani ligikaudu 610 meetrit. Skeem nr 3A: läbida tuleb SepaAnsu katastriüksus (omanik PH), Jaani-Ansu katastriüksus (omanik EV), tee lühendamiseks ja maa paremaks kasutamiseks võiks kaaluda kõlviku piiri pidi ojani minekut ja siis piki oja kallast lõikumiseni Jaagu-Juhani piiriga. Tee ligikaudne pikkus 580 meetrit. Ei ole arvestatud tee pikkust Jaagu-Juhani katastriüksusel. 27. ja 29.10.2015 kohtuistungil EV seletas, et tema ja Haume kinnistul teed ei ole, kusjuures tema oma kinnistul ei ela ja Haume kinnistut ei kasuta. ER ja MR esitasid Sepa - Ansu ja Jaani - Ansu katastriüksustel asuva juurdepääsu asendiplaani (tl 115, 3 kd- koostatud 17.12.2010), mille järgi tee pikkus on 625 m. Tõstamaa vallavalitsus leidis, et enne selle variandi kasuks otsustamist tuleb kaaluda võimalikult vähe teiste naaberkinnistute huvisid kahjustava ja ka majanduslikult otstarbekama variandiga (tl 125, 3 kd). Kohus nõustus selle seisukohaga, samuti avaldajate põhistatud seisukohaga, et märgitud teelõigus suuremas osas tee puudub ja rajamist vajavas osas enam kui 12 korda pikem, kui avaldajate taotletud juurdepääs, samuti oleks kulutused tee rajamiseks võrreldes taotletavaga märkimisväärselt suuremad. Tähelepanuta ei saa jätta ka avaldajate poolt põhjendatult viidatut, et Jaani - Ansu, Jaagu - Juhani ja Jaagu - Mardi kinnistute ühisel piiril, kuhu on kavandatud Mari ja ER ettepaneku kohaselt juurdepääsutee lõpp, paikneb loodusliku takistusena Jaagu oja. Seega juurdepääsutee määarmine läbi Sepa - Ansu ja Jaani - Ansu kinnistute eelpool märgitud asjaoludel ei ole võimalik. Mari ja ER poolt esitatud videosalvestis ja fotod Sepa - Ansu kinnistu (võimalik juurdepääsu koht) ja Jaagu Mardi katastriüksuse kohta (seisund kõrgvee ajal) (tl 31-41, 47, 48, 49, 66, 4 kd), ei anna alust teha järeldust juurdepääsutee määramiseks läbi Sepa - Ansu kinnistu ega selle kohta, et Jaagu Mardi katastriüksus ei oleks sobilik juurdepäästee määramiseks. Väidetava osaliselt olemasoleva tee puhul on EV ja avaldajate seletuse järgi tegemist traktori jälgedega. Avaldajad on juurdepääsu kohta Vihakse teele üle Sepa-Ansu kinnistu paralleelselt magistraalkraaviga esile toonud, et looduses tee puudub ja juurdepääsu pikkuseks Vihakse teelt oleks 507 m ning esitanud selle kohta väljavõtte Maa-ameti kaardiserverist (tl 62, 63, 5 kd). Kohus viis läbi 14.09.2012 paikkonna vaatluse (tl 64 , 5 kd), kus looduses käidi läbi kraavi äärtpidi avaldajate kinnistu piirist läbi ER ja MR ning BP kinnistute Vihakse teele (teelõigu pikkus ca 515 m). Selle kohta on protokolli juures vallavalitsuse maakorraldaja poolt koostatud plaan (tl 66, 67, 5 kd), millele on viide tehtud vaatlusprotokollis. Mari ja ER ja avaldajate vahel oli nimetatud variant aktiivselt arutusel, kuid kokkuleppele ei saadud. Avaldajatele oli koormavam täiesti uue tee rajamine võrreldes nende poolt taotletuga. 05.12.2012 vallavalitsus hindas võimaliku 500 m kavandatava tee maksumuseks ca 25 000 eurot (tl 124, 5 kd). Nendel asjaoludel ei ole võimalik antud kohta juurdepääsu määramine.

Kokkuvõtvalt, kuigi asjas on kaalutud juurdepääsu asukohana mitmeid alternatiivseid variante, siis need ei ole osutunud sobilikuks, ja kuigi kohus on teinud kõik võimaliku asja kokkuleppel lahendamiseks, siis lõppkokkuvõttes kaalutud variantide puhul kõiki asjaolusid arvesse võttes, puudutatud isikud MR, ER ja NR taotlevad nn. põhjapoolse juurdepääsutee määramist. Avaldajad palusid määrata tähtajatu ja piiramata juurdepääs Vihakse teelt avaldajatele kuuluvale Jaagu - Juhani kinnistule, registriosa nr. 3953406, asukohaga Seliste küla Tõstamaa vald Pärnu maakond, juhindudes JL koostatud plaanist, üle BP-le kuuluva Kuru - Vanatoa kinnistu (registriosa nr. 1836606, asukohaga Seliste küla, Tõstamaa vald, Pärnu maakond) ja üle E , M ja NR-le kuuluva kinnistu (registriosa nr. 1034306, asukohaga Seliste küla, Tõstamaa vald, Pärnu maakond) nii, et E , M ja NR kinnistu koosseisu kuuluval Jaagu - Mardi katastriüksusel nr. 82603:002:0206 kulgeb pideva sinise punktiirjoonega tähistatud juurdepääsutee alates plaanimaterjalil näidatud koordinaadist D ümber plaanil näidatud õueala läbi koordinaadipunkti E kuni koordinaadipunktini F. JL koostatud taotletava ligipääsutee plaanist nähtuvalt tee saab alguse Vihakse teelt läbi BP kinnistu, 75 m, edasi kulgeb üle N, M ja ER-le kuuluva kinnistu, teekoha B-D pikkus 275 m, teekoha D-E-F pikkus on 118 m, millest 50 m olemasoleval metsateel E-F ja 68 m, D-E, rajatav, laiusega 4 m (sisaldab nii sõidetavat osa kui ka hoolduseks/teeninduseks vajalikku teepeenart 1+2+1 lahendus), pindala 472 m2 (tl 108, 1 kd). M, E ja NR leidsid, et juurdepääs Jaagu - Juhani kinnistule tuleks määrata Tõstamaa vallale kuuluvalt Murumardi teelt, mis toimuks üle Jaagu - Jüri kinnistu, katastritunnusega 82603:002:0010, Jaagu kinnistu, katastritunnusega 82603:002:0009 ning Muru-Mardi kinnistu, katastritunnusega 82603:002:0178 (põhjapoolne variant). Esitatud on OÜ Geobüroo koostatud asendiplaan juurdepääsukoha määramiseks (tl 173-174, 2 kd). M ja ER esitasid samuti OÜ Tippgeo 03.05.2013 Murumardi ja Vihakse tee topogeodeetiliste mõõdistustööde plaani (tl 169, 5 kd) ja OÜ Geobüroo asendi plaani Jaagu - Juhani kinnistule Audru – Tõstamaa - Nurmsi teelt (tl 170, 5 kd) ning Maa-ameti katastriarhiivi fotoplaanid aastast 1951 ja 1980 (tl 174, 5 kd). Tõstamaa vallavalitsus esitas ettepaneku juurdepääsutee asukoha määratlemiseks võrrelduna 1938.a skeemilise maakaardiga (tl 46, 2 kd), mis toetab avaldajate poolt taotletud kohast tee määramist. Samuti kinnitas vallavalitsus maakorraldusliku ja tehnilist tee rajamise võimalust lõigul D-E (lõigu pikkus 68 m) ja tee kulgemist lõigul E-F (lõigu pikkus 50 m) (skeem tl 46, 2 kd). Kohus nõustus vallavalitsuse seisukohaga juurdepääsu määramise osas läbi E , M ja NR ning BP kinnistute. Teemaa arvestuslikuks laiuseks on 4 m, mis sisaldab sõidetavat osa ja hoolduseks/teenindamiseks vajalikku teepäraldiste osa. Kohus nõustus vallavalitsusega ka selles, et läbi Muru - Mardi, Jaagu ja Jaagu - Jüri kinnistute tuleks rajada oluliselt pikem uus teelõik, mis oleks sõidukiga läbitav. Juurdepääsutee määramisel tuleb võimalusel, mis ei ole kohustuslik ega teekoha määramise tingimuseks, arvesse võtta seda, et Keskkonnaameti 30.03.2015 kirjast (tl 45, 9 kd) nähtuvalt lõunapoolse mitteläbitava teeosa rajamine kulgeks läbi niidu, mis on 3. kaitsekategooria loomaliigi suur–kuldtiiva elupaik. Juurdepääs lõunasuunas kulgeb samuti kohati suur-kuldtiiva elupaigas, aga rajatav teelõik asub metsa servas ja seega lõunapoolse juurdepääsutee kasutamine tagaks liblika elupaiga kompaktsuse (tl 45, 9 kd). Kohus viis läbi paikkonna vaatluse 22.10.2010 (tl 6, 7, 3 kd). Kohus veendus, et tee Vihakse teelt läbi BP-le ning E ja MR-le kuuluvate kinnistute kuni viimastele kuuluvate hooneteni on olemas. Looduses käidi läbi ehitatav teelõik D-E (plaan tl. 108, 1 kd), mille läheduses on omanike kartulipõld. Teekoht läbi KT ja VR kinnistute ei ole sõidukiga läbitav, s.o. kinnikasvanud, teekohal puid ja kive. VR kodu juures kulgeb tee hoonete kõrvalt (tl 6, 7, 3 kd). Vaatluse

protokolli juurde kuuluvad vallavalitsuse maakorraldaja poolt koostatud plaanid/skeemid (tl 812, 3 kd) looduses ülevaadatu kohta (sellele on viide vaatluse protokollis). Skeem nr 1: läbida tuleb Jaagu - Mardi, Jaagu - Jüri, Jaagu, Muru -Mardi katastriüksused (Murumardi teele). Tee ligikaudne pikkus 1,3 km (avaldaja on esitanud väljavõtte maa-ameti geoportaalist nn põhjapoolse juurdepääsu vahemaade kohta tl 94, 4 kd). Skeem nr 2: läbida tuleb Jaagu-Mardi katastriüksus Vihakse teelt. Tee pikkus Jaagu - Mardi katastriüksusel ligikaudu 110 meetrit, koos Jaagu - Juhani katastriüksusel asuva lõigu pikkusega ligikaudu 215 meetrit. Geodeesiainsener IS tee mõõdistamise seletuskirjas (tl 220-222, 5 kd) on välja toonud järgmised andmed. Murumardi tee pikkus läbides Muru - Mardi, Jaagu ja Jaagu –Jüri katastriüksused ja lõppedes Jaagu - Juhani katastriüksuse piiril on 1745 m. Teelõik 600 m ulatuses hooldatud kruusakattega tee, mis lõpeb Muru - Mardi katastriüksuse hoonete juures. Teelõik pikkusega 103 m sõidukiga läbitav pinnasetee, teelõik pikkusega 195 m kulgeb mööda heinamaad, teelõik pikkusega 361 m asub metsas ja ületab oja, millel puudub truup või sild, teelõik pikkusega 486 m kulgeb mööda heinamaad, millel asub kraav, kus truup puudub. Tee pikkus Vihakse teelt läbi Vana - Kurutoa, Jaagu - Ranna ja Jaagu - Mardi katastriüksuste Jaagu-Juhani kinnistuni 368 m. Teelõik pikkusega 14 m hooldatud kruusakattega, teelõik pikkusega 354 pinnastee. Teelõik lõpeb Jaagu - Mardi hoovi värava juures. Kogu teelõik on sõiduautoga kasutatav (tl 220-222, 5 kd). Seega kõige optimaalsem variant Jaagu - Juhani kinnistule pääsemiseks arvestades mõlema variandi looduses olevat olukorda, selle pikkust ja võimalikku taastatavat või rajatavat teelõigu osa, on avaldajate poolt taotletu Vihakse teelt. Kohus märkis lisaks, et kohus tajus ise 22.10.2010 vaatlusel, et ka juurdepääs Murumardi teelt osas, mis ilmselgelt ei ole läbitav autoga, oli ka jalgsi läbides raskendatud. Kohus tegi vaatlusega kindlaks, et JL poolt koostatud plaanil teelõik D-E (ka D-E-F- kogulõik) kartulipõldu ei läbi. Sama olukord oli 14.09.2012 kohtu poolt läbiviidud vaatlusel (olemasolev eratee oli heas korras - tl 64, 5 kd). Sama nähtub ka JL 21.06.2013 selgituskirjast (tl 16, 6 kd). Punktist E hakkab teekoht kulgema piki vana teekoha mööda ning selline olukord on näha fotodelt 2013.a suvel tl 28, 29, 31, 32- 6 kd. Samuti riiklikult tunnustatud ekspert DT tuvastas 04.05.2014 ekspertiisi läbiviimiseks kohapealsel vaatlusel, et taotletav juurdepääsutee planeeritakse Jaagu - Mardi hooneteni viivalt pinnasteelt (toodud plaanil punktist D enne õuemaad) kiviaia ja haritava põllumaa vahelt punkti E. Punktist E kuni kinnistu piirini, punktini F planeeritakse rajada kunagi kasutusel olnud tee kohale, mis oli ka ülevaatuse hetkel looduses eristatav (lisatud fotod). Arvestuslikuks teemaa laiuseks on planeeritud 4 m ja lõigul D-E on kiviaia ning haritava põllumaa vahel kitsama koha laius mõõdetuna Maa-ameti kaardilt ca 6,6 m. Seega puudub vajadus lammutada kiviaed või rajada tee haritavale maale. Objekti ülevaatusel hindaja ei näinud vajadust planeeritava tee ja saunahoone vahele jäävate puude langetamist. Punktide E ja F vahelisel alal ei olnud miljööväärtuslikke puid, vaid oli väheväärtuslik võsa, mille väärtus ja kogus marginaalne ning raietööde maksumus ületaks saadava puitmaterjali maksumuse. Juurdepääsutee alla planeeritav maa, ca 472 m2, ei ole olnud aktiivses kasutuses ning ei saa rääkida saamata jäänud tulust ja sellega kaasnevast materiaalsest kahjust. Seega avaldajate poolt taotletu ei riiva N, M ja ER privaatsust hoovialal ega kahjusta pere aedu. Kohtul ei ole alust kahelda ka Tõstamaa vallavalitsuse esindaja selgituses 26.04.2012 eelistungil, et 2004.a või 2005.a olid ER ja MR nõus sauna tagant teed läbi tegema, kuid avaldajad ei tahtnud ja käisid läbi hoovi (tl 174, 4 kd). Seega kinnistu omanikud ka ise on pidanud võimalikus juurdepääsu korraldamist Jaagu - Juhani kinnistule põhimõtteliselt avaldajate poolt taotletu järgi.

Kohtule oli selge, et kui tegemist oli põhja poolt teega, siis on see kasutusest välja langenud, mille ehitamine või taastamine oleks väga kulukas. 09.04.2013 eelistungil NR ise tunnistas, et põhjapoolne tee tuleb rajada. Sellega nõustusid ka E ja MR (tl 163, 5 kd). Nurme Teedeehitus OÜ 10.08.2010 hinnapakkumise järgi tee taastamiseks pikkusega 1040 m ja laiusega 3,5 m (võsa eemaldamine, teekoha puhastamine, looduslikust ja purustatud kruusast katte rajamine, paigaldada üks 6 m truup läbimõõduga 350 m), mis kulgeb läbi Jaagu - Juhani, Jaagu - Jüri ning Murumardi katastriüksuste, maksumuseks oleks 473 457,60 krooni, s.o. 30 252,30 eurot (tl 170172, 2 kd). Avaldajate poolt viidatult AS Pärnumaa Teed seisukoht, et 68 m laiusega 3,5 m tee maksumus oleks 2010.a 30 - 40 000 krooni (1917,35 – 2556,47 eurot). E ja MR poolt esitatud fotode osas, väidetavalt põhjapoolse juurdepääsu olukorra kohta 2007.a (tl 42-46, 4 kd), samuti video osas põhjapoolse juurdepääsu taaskasutusele võtmise võimalikkuse kohta, leidis kohus, et need ei muuda kohtu seisukohta eelpool objektiivselt kindlaks tehtud asjaolude alusel. VR ja BP juhtisid kohtu tähelepanu video mittetäielikkusele, mistõttu kohus ei raja sellele kui ebakindlast allikast tulevale tõendile lahendit ja suhtus sellesse kriitiliselt. Kohtupoolne sama seisukoht on ka viimati nimetatud asjast puudutatud isikute poolt 20.02.2015 esitatud 6 foto kohta, mis on tehtud nn lõunapoolsest teest 2015.a jaanuarikuus (tl 131-136, 8 kd). Teed võib ja saab kirjeldada erinevatel aastaaegadel erinevalt ja see looduses ongi nii ja mitte ainult E ja M ja NR kinnistul. Sellega tuleb eluliselt arvestada. Puudutatud isikute poolt esiletoodu kinnistu olukorra kohta looduslikest mõjudest tulenevalt ei ole niisugused, mis välistaks juurdepääsu määramise nende kinnistult. M ja ER esitasid 19.09.2014 (tl 97-105, 7 kd) TM 04.08.2014 ekspertiisiakti näitamaks, et sobivaim juurdepääs on põhjapoolne seetõttu, et kuna ajalooliselt on juurdepääs Jaagu - Juhani kinnistule kulgenud alati põhja poolt ning sellise juurdepääsutee rajamine lahendaks ka mitmete teiste katastriüksuste juurdepääsu (millistel juurdepääs täna tõepoolest puudub), siis oleks kõige otstarbekam määrata juurdepääs avalikult kasutatavalt Murumardi teelt. Kohus leidis, et viidatud aspektidele tuginedes ei ole võimalik määrata juurdepääsuteeks nn. põhjapoolset varianti. Kohus põhjendas oma seisukohta eelnevalt. Avaldajad esitasid 20.10.2015 teede inseneri AK arvamuse vaidlusaluse tee kandevõime küsimuses, kuid kohtul ei olnud võimalik seda dokumentaalse tõendina käsitleda põhjusel, et arvamus oli allkirjastamata. M ja ER esitasid DK Pekko Projekt OÜ 27.04.2015 hinnangu tee kandevõime kohta, mille kohaselt erateele, asukohaga Jaagu - Ranna ja Jaagu - Mardi katastriüksustel, saab lubada sõiduautosid ja kaubikuid, ehk maksimaalselt 3500 kg registrimassiga sõidukeid, kindlasti ei kanna nimetatud tee raskeveokeid. Järelduses selgitatakse, et kõne all olev tee ei oma minimaalset kruusateele esitatud kandevõimet. Täidetud rööbastel on tugevam pinnas ainult rööpa all, rööpa mõlemal küljel on pinnas nõrgem (tl 192-201, 8 kd). Avaldajad nõustusid, et lubada aastaringselt kuni 3500 kg kaaluvate sõidukite liiklus, kuid lubada tuleks raskemate sõidukite liiklus arvesse võttes piirkonnas teatud ajal lubatud tavaliikluses raskemate sõidukite kasutamist. Samuti olid avaldajad nõus taastama tee selle kahjustamise korral. M, N ja ER keeldusid kategooriliselt mingiski osas omavahel asja lahendama. Avaldajad selgitasid, et nemad saavad prügiveo korraldada selliselt, et raskekaalulised prügiveoautod teele ei sõidaks ja ehitusmaterjali vedamisel arvestaksid teeoludega. Avaldajatel on kõigepealt vajalik välja ehitada vajalik teeosa ja kuivõrd hakatakse hooneid taastama, siis seetõttu on vaja ka ehitusmaterjali vedada, millele lisanduvad tavapärased (igapäevased) tegevused. Tegemist on maatulundusmaaga 100%, pindalaga 17,40 ha, s.h. ehitiste alune maa

359 m2, haritav maa 0,83 ha, looduslik rohumaa 1,61 ha, metsamaa 13,38 ha, õuemaa 0,18 ha, muu maa 1,40 ha. Viimati märgitu annab tunnistust Jaagu – Juhani kinnistu majandamise vajaduse sisust ja ulatusest. N, M ja ER seisukoht, et juurdepääsu määramist takistab asjaolu, et olemasolev tee lõhutaks uue teelõigu ehitamise käigus ära ja olemasoleval teel puudub kandevõime, mis lubaks teel sõita koormatud sõidukitega uue teelõigu ehitamiseks, ei ole arvestatav. Selleks, et avaldajad saaksid hakata on õigust teostama, s.o. määratavat juurdepääsuteed kasutama, ongi vaja rajada eelnevalt tee. Asjas ei olnud vaidlust selles, et vaidlusaluse tee kandevõime ei ole aastaringselt sarnane. Nõustuda tuleb ka avaldajate seisukohaga, et teede lagunemise ajal on tee kandevõime madalam ning sarnaselt kõrgem ajal, mil tee on kuiv või läbikülmunud. Kohtu hinnangul, kuivõrd mõõtmine (DK hinnang) oli teostatud ajal, mil tee kandevõime on madalaim, siis on selge, et aastaringselt võib see olla erinev. Sellises olukorras ei ole välistatud ka raskema sõidukiga kui 3500 kg liiklemine, kuid see selgub konkreetsel ajal ja olustikus. Tegemist on avaldajate poolse heaperemeheliku korraldusliku küsimusega, võttes arvesse teeolusid, ning oma kinnisasjale pääsemiseks vajadusel võimalike täiendavate toimingute tegemist, kuni selleni, et kui olemasolev tee saab kahjustatud, siis nende kohustuseks on taastada samaväärne olukord. Avaldajad on ka öelnud, et sellise kohustuse endale võtmisega on nad arvestanud. Viitega tee kandevõime piirangule, mis ei lubaks teel liigelda ainult sõiduautoga, ei ole võimalik juurdepääsu nõuet jätta rahuldamata. Asjast puudutatud isik EV 05.02.2015 eelistungil seletas, et õige ei ole jutt, et tee üldse ei kanna, sest tema nägi, kui puud toodi kohale Fiskars tõstukiga, traktoriga ja traktor pani need maha. Kohtul ei olnud põhjust EV selgituses kahelda. Sellega on ilmnenud, et M ja ER faktiline käitumine erineb kohtus avaldatust. MR selgitas, et puud toodi kohale nende kinnistu piirini, seal töödeldi need ja seejärel veeti koju 1,5 tonnise traktoriga. Kui MR jutust lähtuda, siis rõhutada tuleb seda, et tee läbib enne M ja ER kinnistut Vana - Kurutoa kinnistu, kuid selle kohta, et tee oleks saanud Vana - Kurutoa kinnistul kahjustada, MR ei öelnud midagi. Seega eelnev toetab praeguse olukorra lahendamist kohtu poolt märgitu kohaselt. Maaomandi tagastamise toimikus on Jaagu ja Jaagu - Jüri maa taotlejate poolt 1998.a esitatud avaldus Tõstamaa vallavalitsusele, mille kohaselt palutakse mitte määrata juurdepääsu läbi tagastatava maa HR pärijatele erastatava maa juurest üldkasutatavale teele. Nimetatut käsitleb kohus kui taotlejate soovi, mis küll võib viidata Jaagu - Juhani kinnistule pääsemise võimalikule viisile lõuna poolt, kuid ei saa olla asja lahendamise alusavalduseks. MR ja ER tegid 19.12.2014 avalduses ettepaneku juhul, kui juurdepääs määratakse lõuna poolt, siis määrata juurdepääs avaldajatele kuuluvale Jaagu - Juhani kinnistule selliselt, et juurdepääs Vihakse teelt üle Jaagu - Ranna kinnistu ja Jaagu - Mardi kinnistu, kulgeks OÜ Geobüroo 08.12.2014 koostatud asendiplaanil näidatud viisil punktides K-75mL-221mM-78mN-124mO83mP. Teelõik M-N-O-P 285 m on rajatav uus teelõik. Esitatud on 08.12.2014 koostatud OÜ Geobüroo asendiplaan (tl 33, 8 kd). Kohtus eelpool märgitud isikud avaldasid, et uue teelõigu peaksid avaldajad ise ehitama, nemad ei ole kategooriliselt mitte mingiski osas nõus kulutusi kandma. Ettepanku tegijad põhjendasid seda varianti sellega, et sel puhul juurdepääs ei läbiks õueala ega kahjustaks nende aeda ning oleks hoonetest võimalikult kaugel (27.11.2014 eelistung). Kohus kirjeldas eelnevalt, et avaldajate poolt taotletu teekoht möödub õuealast ega läbi kartulipõldu. Samuti, võrreldes avaldajate ja puudutatud isikute juurdepääsukoha variante, on võimalik teha järeldus selle kohta, et puudutatud isikute ettepanek tee rajamiseks on kulukam, sest uus tee tuleks rajada oluliselt pikemas ulatuses, kui see oleks vajalik avaldajate taotletud juurdepääsu korral. Kohus leidis, et kohtul puuduvad piisavalt kaalukad ja objektiivsed asjaolud,

mis võimaldaks nõustuda tehtud ettepanekuga. Ainuüksi omanike soovi alusel, kui asjas on vaidlus, ilma kõiki asjaolusid arvestamata, sooviga nõustumine ei oleks õige. Ülaltoodu alusel kohus leidis, et juurdepääs Jaagu - Juhani kinnistule tuleb määrata Vihakse teelt eespool käsitletud JL plaanil märgitu alusel, teelõik A-D-E-F. BP, MR ning ER ja avaldajate vahel ei ole olnud 27.11.2014 ja 05.02.2015 eelistungitel vaidlust selles, et juurdepääs määratakse valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks tähtajatult ja piiramatu õigus on omanikul, tema pereliikmel ja külalisel, juurdepääs kinnistule on tagatud jalgsi, jalgrattaga, loomadega, mootorsõidukiga (E ja MR siiski välistasid raskekaalulised sõidukid ja nõus oldi sõiduautoga ning BP oli nõus iga transpordivahendiga), juurdepääsutee võimaldamisega ei kaasne õigust püsivale parkimiskohale. Poolete vahel ei olnud vaidlust selles, et kiirusepiirang on 30 km/ha (tl 98, 8 kd). BP teekasutuse ja kandevõime osas piiranguid ei ole seadnud, kuid rõhutas, et teed tuleks kasutada ainult juurdepääsuks. Ta on nõus juurdepääsuõiguse kinnistusraamatusse kandmisega. Kohus leidis, et kuivõrd kinnistul asuvad taluhooned, sealjuures teadaolevalt alustatakse taluhoonete taastamist sinna alaliselt elama asumiseks, kusjuures AÕS § 147 võimaldab kasutada avaldajatel E , M ja NR kinnisasja oma hoonete remontimiseks, ja vajalikud on ilmselgelt maakasutusest ja kinnisasja majandamisest tulenevad tegevused, millest tingituna saab olema vajalik kasutada veoautot või traktorit, siis sellest tulenevalt tuleb kindlustada kinnistule juurdepääs lisaks sõiduautoga vajadusel ka veoauto ja traktoriga. Avaldajad viitasid, et juba kinnistule jääva uue teelõigu hooldamiseks on paratamatult vajalik ka traktorite liiklemine juurdepääsuteel. NR, ER ja MR heitsid jätkuvalt ette avaldajatele seda, et lõunapoolse juurdepääsu määramisel kuritarvitatakse olemasolevat olukorda selliselt, et uut teed tegelikkuses ei ehitatagi ning sõidukid pargitakse lihtsalt puudutatud isikute värava taha ja kui puudutatud isikud ei ole kodus, siis liiguks avaldajad oma kinnistule üle puudutatud isikute õue ning kui puudutatud isikud on kodus, siis ilmselt liigutakse oma kinnistule puudutatud isikute hoonete tagant. Kohus leidis, et asja kontekstist lähtuvalt on tegemist oletuslikku laadi asjakohatu väljaütlemisega, mis tuleb jätta tähelepanuta. Tasu koormatud kinnisasja omanikule koosneb hüvitisest omandi väärtuse vähenemise eest ja hüvitisest juurdepääsu talumise ja korrashoiuga kaasnevate kulude eest. Teeomanikul oli õigus tasuna nõuda tee kasutamisega seotud kulutusi kehtinud teeseaduse § 37 lg 3 järgses ulatuses. Kehtiva Ehitusseadustiku § 97 lg 1 kohaselt teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Selle eest on omanikul õigus nõuda tasu AÕS § 156 lg 1 alusel. Eratee ehitamisel ja korrashoiul tuleb lähtuda ohutuse, keskkonnasäästlikkuse ja asjatundlikkuse põhimõttest ning ehitistele ja ehitamisele esitatavatest põhinõuetest. BP soovib saada teehoolduskulude hüvitist, sealjuures maamaksu osa tasuna ta ei nõua. BP palus tema kasuks määratud tasu suurus märkida kohtumäärusesse. Kohus leidis, et E , M ja NR nõue olemasoleva põllumaa (kartuli kasvatamiseks) kaotusega seotud kahju osas 4187 eurot, s.o. kasutuks muutunud kartulipanemise masin 687 eurot, osalise põllumaast ilmajäämisega mõttetuks muutunud kartulimaa harimiseks tehtud kulutused ning sellega seotud kahju 3500 eurot ning iga-aastane kahju saagi kaotuse tõttu 780 eurot (65 eurot kuus), samuti juurdepääsu alalt metsa mahavõtmine kahju osas summas 2000 eurot ja juurdepääsu rajamise tõttu miljööväärtuslike puude mahavõtmine ja kahe kiviaia osalise likvideerimise hüvitis 3000 eurot, kokku 9187 eurot ei ole põhjendatud ainuüksi juba seetõttu, et rajatav ja taastatav teelõik, nii nagu kohus eespool on kirjeldanud, ei

läbi kartulipõldu (põllumaad) ja juurdepääsu alalt miljööväärtuslike puude ja metsa mahavõtmise (tegemist väheväärtusliku võsaga) ning kiviaedade ümberpaigutamise või likvideerimise vajadus puudub. Puudutatud isikud, nõudes igakuist tasu juurdepääsu eest 45 eurot, põhjendavad seda sellega, et võõrad isikud saavad hakata osa nende maast kasutama ja see tekitab kinnistu omanikele paratamatult ebamugavusi. M ja ER esindaja selgitas 05.02.2015 eelistungil (tl 94, 95, 8 kd), et nõue tasu saamiseks 45 eurot maa-ala osalt, kuhu planeeritakse uus tee, on omanike poolne hinnang (kaob ära juurdepääsu maa alla jääva osa kasutamise võimalus). Sama seisukoha avaldas esindaja 27.10.2015 kohtuistungil (tl 28, 10 kd) ja selgitas, et kui kohus nõustub tasuga kuus 125 eurot, siis eraldi maamaksu arvestust ei pea tegema, kusjuures maamaks on 45 euro sees ning kui ei, siis soovitakse maamaksu. M ja ER leidsid, et juurdepääsutee alla jääva maa-ala kasutamise võimaluse kaotamise tõttu tuleb avaldajatele panna selle eest maamaksu tasumise kohustus. Maamaks oli 2014.a 23,60 eurot. M ja ER esitasid Domus Kinnisvara 09.05.2013 hinnangu, mille kohaselt 30.04.2013 seisuga kinnistu aadressil Jaagu - Mardi ja Jaagu – Ranna turuväärtus on 32 900 eurot. Jaagu - Mardi kinnistu kaudu juurdepääsutee võimaldamine Jaagu - Juhani kinnistule vähendaks kinnistu turuväärtust 15-20%. (tl 189217, 5 kd). Kohus määras avaldajate taotlusel antud küsimuses ekspertiisi. Asjas ei esine asjaolusid, mis ei võimaldaks eksperdi poolt antud arvamust arvestada, mistõttu kohus otsustuse tegemiselt lähtus eksperdi arvamusest. Riiklikult tunnustatud eksperdi DT 06.05.2014 arvamuse kohaselt Jaagu -Mardi ja Jaagu – Ranna katastriüksustest koosneva kinnistu turuväärtus 15.04.2014 oli 145 000 eurot ja taotletava juurdepääsutee alla jääva äralõike hüvitusväärtus ca 430 eurot (tl 17-39, 7 kd). Eksperdi arvamus taotletava juurdepääsutee alla jääva maa-ala hüvitusväärtuse kohta ei sisalda tee rajamise ja hoolduskulusid. M, E ja NR pidasid eksperdiarvamust ebaõigeks. Kohus märkis esiteks, et Riigikohus lahendis 3-2-1-90-11 asus seisukohale, et eratee omanik, kes peab AÕS § 156 lg 1 järgi lubama teed kasutada teisel isikul, võib nõuda hüvitist teise isiku teekasutuse tõttu kinnistu turuväärtuse vähenemise eest vaid ulatuses, milles see on suurem korrashoiu kuludest. Tasu maksmise kohustuse puhul ei ole ilmselt tegemist kahju hüvitamise kohustusega. Rajatava juurdepääsulõigu D-E rajamisega, samuti taastatava teelõiguga seotud otsesed kulud kannavad avaldajad (avaldajate poolt viidatult tee rajamise kulu 30 000 – 40 000 krooni s.o. ca 2500 eurot) ja hooldavad seda oma kulul (ca 472 m2). Kohus leidis, et seda peab tasu määramisel arvestama. Samuti tugines kohus sellele, et ekspertiisiaktis tegi ekspert kindlaks ja tuli järeldusele, et juurdepääsutee alla planeeritav maa, mis moodustab kogu kinnistu pindalast 0,29%, ei ole aktiivses kasutuses. Seega juurdepääsu tõttu koormatud kinnisasja omaniku jaoks kinnisasja teatud olulist sihipärase kasutusvõimaluse kaotust ei saa tähendada. Kohus viitas ka sellele, et JL plaani järgi vaidlusaluse teeõigu D-E-F puhul lõik E-F on kunagi kasutusel olnud teelõik, metsatee, mis on looduses eristatav, ja rajatav teelõik asub kasutuses olnud teelõigu ja olemasoleva eratee vahel ning arvesse võttes, et varasemalt avaldajate kinnistule käidi Vihakse teelt läbi õueala, kust läbikäimisega E ja MR ei nõustunud, pidid nad arvestama avaldajate vajadusega pääseda oma kinnistule ning tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et tegemist on sugulussuhtes olevate isikutega, kus välja oli kujunenud kinnistule pääsemine tasu nõudmata. Pealegi MR enda seletuse järgi sauna taga on autod seisnud kümmekond aastat ja sealt edasi ümber õueala käidud Jaagu - Juhani kinnistule jalgsi, ning arvestades, et avaldajad kasutavad kinnistut seal elamiseks, siis teekoha kasutamise intensiivsus võrreldes varasema ei tohiks oluliselt erineda. Eelpooltoodut kogumis arvesse võttes ei ole võimalik puudutatud isikute nõuet saada igakuist tasu juurdepääsu eest 45 eurot rahuldada. E , M ja NR leidsid, et kui juurdepääs määrataks selliselt, et juba olemasolevat teed hakkaks kasutama ka avaldajad, siis peaksid tee korrashoiu ja hooldamise kuludest osa võtma ka avaldajad. Tee parandamiseks kulub aastas keskmiselt 2 koormat kruusa, mis koos vastavate töödega (laadimine, kohaletoimetamine,

laialiajamine) maksab umbes 240 eurot ja teeb kuluks ühe kuu kohta 20 eurot ja seega tuleks avaldajatel sellest hüvitada 10 eurot. Lumelükkamine nimetatud teelõigul maksab 12 eurot kord ja kuna keskmiselt tuleb talve jooksul lükata 10 korda, siis vastavaks tasuks aastas kokku 120 eurot, millest avaldajatel tuleks kanda 60 eurot ja seega 5 eurot kuus. Seega ühiskasutuses oleva tee hooldusega seotud kulud oleksid avaldajate jaoks 15 eurot ühes kuus. Sellele kõigele lisanduvad tee rajamisega seotud otsesed kulud, mis tuleb kanda avaldajatel. Lisaks sellele peaksid avaldajad hakkama iseseisvalt ja omade kuludega hooldama ja korras hoidma nende ainukasutusse jäävat teelõiku D-E-F. Avaldajad olid nõus puudutatud isikute poolt märgitud kuludega 360 eurot aastas, millest avaldajad peaksid kandma 1⁄2, s.o. 180 eurot aastas. Tasu arvestamisel tuleb arvesse võtta iga isiku osa tee kasutamisel, kusjuures osasid tuleb eelduslikult pidada võrdseteks. Puudutatud isikute ning avaldajate vahel ei ole vaidlust selles, et olemasoleva ja M, N ning ER kasutuses oleva tee koos BP teelõiguga hoolduskulude avaldajate osa aastas on 180 eurot (kuus 15 eurot) s.o. tee kruusaga täitmise kogukulu aastas 240 eurot (avaldajate osa on kuus 10 eurot) ja lumelükkamine kogukulu aastas 120 eurot (avaldajate osa on kuus 5 eurot). Avaldajad 19.12.2014 avalduses märkisid, et jaotatuna tasu proportsionaalselt E ja MR ja BP kinnistule jääva juurdepääsu pikkusega, tuleks avaldajatel tasuda BP-le 37,80 eurot ja E , M ja NR-le 142,20 eurot (tl 66, 8 kd). Arvestuslikus küljes vaidlust ei olnud. Asjas ei olnud vaidlust ka selles, et BP olemasolevat teed ei kasuta. BP esindaja nõustus tee lõigul hooldamise kogutasust 180 eurot aastas tema osaks langeva osaga 37,80 eurot (tl 87, 8 kd). Seega jaotatuna tasu proportsionaalselt E , N ja MR ja BP kinnistule jääva juurdepääsu pikkusega oleks avaldajatelt BP-le kinnistu hooldamise kulu 37,80 eurot aastas ning avaldajatelt puudutatud isikute kinnistu hooldamise kulu 142,20 eurot aastas. Seega Jaagu - Juhani kinnistu igakordne omanik on kohustatud tasuma Kuru - Vanatoa kinnistu igakordsele omanikule tasu 37,80 eurot aastas (kuumakse 3,15 eurot) ja kinnistu, reg.osa nr 1034306 igakordsele omanikule tasu 142,20 eurot aastas (kuumakse 11,85 eurot). Nimetatud tasu osas on avaldajate ning N, M ja ER ühine seisukoht, et tasu makstakse iga kalendrikuu eest ette iga kuu 25. kuupäevaks. BP esindajal vastuväiteid tasu maksmise korrale ei olnud. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et tee tuleb rajada D-E vahel, taastatav teelõik on E-F. Avaldajad on nõus välja ehitama kruusatee. Vallavalitsuse seisukoht oli, et ehitatav tee võiks olla kruusatee (tl 174-181, 7 kd, 27.11.2014 eelistung). MR, ER ja NR ning avaldajad on ühte meelt selles, et rajatava juurdepääsulõigu D-E rajamisega, samuti taastatava teelõiguga seotud otsesed kulud kannavad avaldajad ja hooldavad seda oma kulul (ca 472 m2). Selles osas M, E ja NR-l nõuet ei olnud. Avaldajad olid valmis maksma täies ulatuses tasu maamaksu määra ulatuses uue juurdepääsu alla jääva ca 472 m2 maaüksuse eest vastavalt kehtivale maamaksumäärale. 27.11.2014 eelistungil avaldajad möönsid nõusolekut maksta maamaksu pooles ulatuses sellest osast, mis on mõlema kasutuses. 2014.a maamaksu teate järgi maamaks on aastas 23,60 eurot. Avaldajatel selle maamaksu summale vastuväiteid ei olnud (tl 95, 8 kd). Maamaksuseaduse § 3 kohaselt maamaksu maksab üldjuhul omanik. Kohus leidis, et kuivõrd JL plaanil märgitud lõigus B-D on tee olemas, seda on MR, ER ja NR kasutanud ja kasutatakse samamoodi edasi ning avaldajate poolt sama tee kasutama hakkamisest ei ole ette näha olulist liikluskoormuse kasvu, kusjuures lähiminevikus avaldajad kasutasidki seda teed, ja sellega seonduvalt vara väärtuse vähenemist, siis olemasoleva tee osas kohus tasu määramisel ei arvesta maamaksu summaga. Kohus on aru saanud, et puudutatud isikud ka ise viitavad maamaksu võimalikule maksmisele üksnes rajatava (osaliselt taastatava) teelõigu osas.

Tasu määramisel rajatava (osaliselt taastatava) teelõigu osas tuleks arvesse võtta rajatava (sealhulgas taastava) teealuse pindalale vastavat maamaksu suurust. Tasu suuruseks jääb kasutusalale, 472 m2 (kinnistu pindala on 160 000 m2), langev maamaksu suurus. Avaldajatel tuleks igaaastaselt tasuda 0,29 % kinnistu, reg. osa 1034306, maamaksust kinnistu, reg. osa 1034306, igakordsele omanikule. Tasu maksmise tähtaja määratlemisel lähtub kohus maamaksuseaduse § 7 lg 1 märgitud tähtaegadest (Kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse

juurdepääs avaldajate kinnistuni tagatud ning see ei läbi puudutatud isikute kinnistut. Kuna ajalooline juurdepääs on olemas, ei ole avaldajatel õigust uut juurdepääsu nõuda. Põhjapoolse tee olemasolu kinnitavad kaebajate poolt menetluses esitatud tõendid. Põhjapoolse tee olemasolu kinnitab ka kohtu poolt 22.10.10 kohapeal teostatud juurdepääsutee vaatlus, mille käigus selgus, et juurdepääs on olemas, aga hooldamata (vt protokolli, II kd tl-d 6-7). Seega pidi ka maakohus ise veenduma põhjapoolse juurdepääsu olemasolus, kui viis läbi paikvaatlust kohapeal. Kuivõrd põhjapoolne juurdepääs on ajalooliselt väljakujunenud ning kasutatav tänaseni, puudub avaldajatel õigus nõuda täiendava juurdepääsu määramist üle puudutatud isikute kinnistu. Otsusest nähtuvalt ei ole kohus nimetatud tõendiga arvestanud. Ka ei ole kohus otsuses põhjendanud, miks kohus puudutatud isikute poolt esitatud tõendeid otsuse tegemisel arvesse ei võta. Avaldajate nõue juurdepääsu määramiseks üle puudutatud isikute kinnistu on juhindudes AÕS § 156 lg-st 3 välistatud. AÕS § 156 lg 3 kohaselt ei ole kinnisasja omanikul õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel. Asjaolu, et avaldajad ei ole põhjapoolset juurdepääsuteed korras hoidnud, ei anna alust nõuda uue juurdepääsu rajamist üle teiste isikute kinnisasja. Avaldajate teguviis põhjapoolse tee hooldamata jätmisel oli tingimata tahtlik, kuivõrd avaldajad olid tavana väljakujunenud põhjapoolsest juurdepääsust teadlikud. Olles Jaagu - Juhani maaüksusel asuva elamu omanikud, olid avaldajad kohustatud teostama juurdepääsutee hooldamist. Seda avaldajad aga ei teinud. Üheks juurdepääsu nõude rahuldamise eelduseks AÕS § 156 lg 1 alusel on taotleja huvi ülekaalukus, võrreldes koormatava kinnisasja omaniku õiguste kitsendusega. Maakohus avaldajate ja puudutatud isikute huvisid avaldajate avalduse rahuldamisel kaalunud ei ole. Puudutatud isikute huvi osas on kohus üksnes leidnud, et avaldajate poolt taotletud juurdepääs läbi puudutatud isikute kinnistu ei riiva puudutatud isikute privaatsust hoovialal ega kahjusta pere aedu. Sealjuures ei ole kohus nimetatud seisukohta millegagi põhjendanud. Puudutatud isikud sellekohase kohtu väitega ei nõustu. Puudutatud isikud elavad avaldajate poolt koormataval kinnistul. Olenemata juurdepääsu paiknemisest puudutatud isikute kinnistul, riivab vastumeelselt rajatav juurdepääsutee niisiis vältimatult puudutatud isikute PS §-st 32 tulenevat omandipõhiõigust, häirides oluliselt omandi kasutamist ning PS §-s 33 sätestatud kodu puutumatust. Kõikvõimalikud muud puudutatud isikute huvid, millele puudutatud isikud menetluses tähelepanu juhtisid, on kohus jätnud vaidlustatavas määruses käsitlemata. Lisaks sellele, et kohus ei ole menetluspoolte huve kaalunud, on tähelepanuta jäänud ka erinevad juurdepääsu alternatiivid. Ennekõike ei ole kohus võtnud arvesse seda, et avaldajate poolt taotletud lõunapoolne juurdepääs eeldaks täiesti uue tee rajamist samal ajal, kui põhjapoolne juurdepääs on juba olemas. Asjakohatud on kohtu viited sellele, et kõnealune põhjapoolne tee ei ole teena käsitletav või ei vasta tee suhtes esitatavatele nõuetele. Senises kohtupraktikas on rõhutatud, et juurdepääs ei pea olema ilmtingimata varasemalt kehtinud tee teeseaduse mõistes, vaid see võib olla ka looduslik tee või rada, mis võimaldab juurdepääsu vajavale kinnistule liikumist jalgsi või kergsõidukitega. Isegi kui väita, et põhjapoolne juurdepääs on kehvemas seisus, on põhjapoolse tee näol on igal juhul tegemist vähemalt loodusliku teega, mis võimaldab Jaagu - Juhani kinnistule liikumist jalgsi või kergsõidukitega.

Kohus oleks huvide kaalumise eesmärgil pidanud tähelepanu pöörama asjaolule, et põhjapoolse juurdepääsutee rajamine lahendaks samaaegselt ka mitmete teiste katastriüksuste (nt Jaagu ja Jaagu - Jüri kinnistu) juurdepääsu. Kohus on vaidlustatavas määruses ka ise nõustunud, et mitmetel teistel katastriüksustel juurdepääs täna tõepoolest puudub. Lisaks sellele, et põhjapoolse juurdepääsuga leiaks lahenduse lisaks avaldajatele ka teiste kinnistute omanikud, ei riivaks põhjapoolne tee võrreldes lõunapoolsega ühegi kinnistuomaniku huve. Nimelt ei asu Jaagu ja Jaagu - Jüri kinnistutel mitte ühtegi hoonet ning tegemist on valdavalt heinamaaga. Samuti elavad Jaagu - Jüri kinnistu omanikud sootuks Rootsis ning nimetatud kinnistut ei kasuta. Murumardi kinnistu omanik VR kasutab Murumardi teed üksnes pooles ulatuses. Samuti ei ole VRl midagi selle vastu, kui juurdepääsutee taastatakse põhja poolt (vt 27.11.2014 eelistungi protokoll, lk 7). Seejuures on paikvaatlusega fikseeritud, et põhjapoolne juurdepääs ei kulgeks üle Murumardi kinnistu õuealalt, vaid läheb sellest mööda. Ka puudutatud isik BP ei ole avaldanud vastumeelsust põhjapoolse juurdepääsu rajamisele. Lisaks ei ole Murumardi, Jaagu ja Jaagu - Jüri kinnistute omanikud, kelle maaüksusi olemasolev juurdepääs läbib, nõudnud Jaagu - Juhani kinnistu omanikelt juurdepääsutasu, hoolimata sellest, et põhjapoolset juurdepääsu on kasutatud väga pika aja jooksul. See näitab, et põhjapoolne juurdepääs ei koorma nimetatud kinnistute omanikke ning juurdepääsu selline kulgemine on kinnistu omanikele vastuvõetav. Kohus ei ole arvestanud ka asjas esitatud TTÜ teedeehitusinstituudi ehitusinseneri Tiit Metsvahi arvamust, kes tema poolt koostatud eksperthinnangus käsitles mõlemat juurdepääsuvarianti ning pidas otstarbekamaks põhjapoolsemat varianti (vt VII kd, tl 101-105). Ekspert leidis esiteks, et põhjapoolne tee on olemas ning selle heakorrastamine on tunduvalt odavam kui lõunapoolse uue tee rajamine. Samuti leidis ekspert, et põhjapoolse juurdepääsu määramine kohtu poolt oleks õiglasem, kuna sellega ei kaasne puudutatud isikute maatükile ja eelkõige olemasolevale kartulimaale uue tee rajamist. Maakohus ei ole nimetatud olulist tõendit otsuses üldse käsitlenud. Lisaks põhjapoolse tee taastamise võimalusele on puudutatud isikud esitanud kohtumenetluse käigus ka alternatiivseid võimalusi juurdepääsu rajamiseks. Sealjuures ei esine alternatiivsete juurdepääsude rajamisel rohkem takistusi kui avaldajate poolt taotletud juurdepääsu puhul üle puudutatud isikute kinnistu. Kohus on vaidlustatavas määruses alternatiivsete juurdepääsudena võrrelnud põgusalt üksnes põhja- ja lõunapoolset juurdepääsu ja sedagi vaid võimalike juurdepääsude pikkuse kaalumisega (jättes kõrvale kõik ehitustehnilised, maakorralduslikud jms näitajad). Ülejäänud alternatiivide osas on kohus märkinud üksnes seda, et kohus on neid kaalunud, kuid need ei ole osutunud sobilikuks. Samas ei nähtu vaidlustatavast määrusest, miks alternatiivsed juurdepääsu variandid sobilikuks ei osutunud. Samuti puuduvad määrusest vajalikud kohtu kaalutlused alternatiivsete juurdepääsude kasuks või kahjuks. Eelnevast tulenevalt on kohus eiranud AÕS § 156 lg-s 1 sätestatut ning vastavad kohtupraktikat. Kohus lähtus ajalooliselt väljakujunenud tee tuvastamisel põhjendamatult üksnes avaldajate esitatud tõenditest ja Tõstamaa Vallavalitsuse paljasõnalistest selgitustest ning jättis puudutatud isikute esitatud tõendid arvesse võtmata. Maakohus ei ole põhjendanud menetlusse võetud puudutatud isikute tõendite arvestamata jätmist. Veel enam, kohus on vaidlustatavas määruses koguni väitnud, et Murumardi teelt Jaagu – Juhani kinnistule käimisest reaalselt objektiivseid andmeid ei ole kohtule teada. Selline seisukoht ei vasta aga tõele.

Kuivõrd Tõstamaa Vallavalitsus ei ole väljakujunenud juurdepääsu välja selgitamiseks tõenditena käsitletavaid andmeid esitanud, on valla selgituste näol tegemist üksnes subjektiivsete ning põhistamata väidetega. Samuti ei saa kohus põhistamise silmnähtava puudulikkuse korral lugeda valla töötaja väiteid väljakujunenud tee asukohast usutavaks. Olukorras, kus puudutatud isikud on esitanud Tõstamaa Vallavalitsusest erinevat seisukohta kinnitavaid tõendeid, ei saa kohtulahend tugineda Tõstamaa Vallavalitsuse põhistamata väidetele. Kohus tugines üksnes JL koostatud asendiplaanile, kuigi JL ei ole asendiplaani koostamiseks pädev isik. Maamõõtja JL ei ole ekspert, kes oleks pädev vastavat asendiplaani koostama. Kutsetunnistuste registri kohaselt on JL-le väljastatud geodeedi kutsetunnistus ja seda tasemel II (EKR tase 4, mis vastab kutseharidusele). Tee-ehitusliku asendiplaani koostamine väljub aga geodeedi pädevusest, sest kõnesoleva asendiplaani koostamiseks peab isik olema tee-ehitusele spetsialiseerunud ning teede-inseneri õigustega (s.o alates EKR tasemelt 7 ehk magistritasemel kõrgharidusest). Nimetatud asjaolule on ka kohus ise varasemas menetluses viidanud, kuid avaldajad ei ole puudust asendiplaani esitamisel kõrvaldanud. Eelnevast tulenevalt ei ole 2010.a koostatud asendiplaan objektiivne tõend. Maakohus ei ole arvestanud otsuse tegemisel ka kõigi nende vastuväidetega, mis puudutatud isikute poolt olid esitatud avaldajate poolt taotletud lõunapoolse juurdepääsu osas. Vastuväited puudutasid juurdepääsutasu, uue tee ehitamist üksnes ehitusloa olemasolul ning ka tee kandevõimet. Kui kohus leidis, et tuleb määrata nn lõunapoolne juurdepääs, siis tulnuks puudutatud isikute vastavate vastuväidetega arvestada ning neid otsuses käsitleda. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Olukorras, kus avaldajate kinnisasja ühendus avalikult kasutatava teega katkeb seetõttu, et avaldajad ei teostanud elementaarseid korrastustöid juurdepääsu säilitamiseks, oleks äärmiselt ebaõiglane jätta mistahes menetluskulusid puudutatud isikute kanda, kelle kinnistu koormamist avaldajad uue juurdepääsuteega taotlevad. Menetluse edasine käik Avaldajad palusid jätta maakohtu määruse muutmata. Tõstamaa Vallavalitsuse arvamuse kohaselt tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. BP vastuväiteid kaebusele välja tuua ei osanud. VR vaidles kaebusele vastu. Teised puudutatud isikud kaebuse osas kohtule oma arvamust ei ole esitanud. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohtu määrus on seaduslik ja piisavalt motiveeritud, ringkonnakohus järgib maakohtu põhjendusi, ega korda neid tuginedes TsMS §-le 659 ja § 654 lg-le 6 üle. Lahendades AÕS § 156 lg 1 alusel esitatud juurdepääsu nõuet, tuleb esitatud asjaolude alusel arvestada, kas avaldajal on võimalik saada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt oma kinnisasjale mujalt kui puudutatud isikute maatüki kaudu. Juurdepääsu tee määramisel tuleb

arvestada ka väljakujunenud tavadega. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti kaalunud esitatud asjaolude põhjal, kuidas on võimalik avaldajatel jõuda avalikult kasutatavalt teelt oma kinnisasjale ja leidnud, et puudutatud isikutel tuleb taluda, et avaldaja kinnistuni viiv tee kulgeb üle puudutatud isikute kinnistu. Määruskaebuse esitajate väited on vastuolus toimikusse kogutud materjalide ning maakohtu poolt tuvastatud asjaoludega. Kolleegium nõustub kaebajatega selles, et senises kohtupraktikas on rõhutatud, et juurdepääs ei pea olema ilmtingimata varasemalt kehtinud tee teeseaduse mõistes, vaid see võib olla ka looduslik tee või rada, mis võimaldab juurdepääsu vajavale kinnistule liikumist jalgsi või kergsõidukitega. Määruskaebuse esitajate poolt märgitud „põhjapoolne juurdepääsutee“ aga nimetatud kriteeriumile ei vasta. Määruskaebuses toodud väited teise tee, nn „põhjapoolse juurdepääsutee“ kasutatavuse kohta, ei ole menetluses tõendamist leidnud. Kõigist tsiviilasjale lisatud tõenditest ilmneb vastupidine s.t ajalooliselt kunagi eksisteerinud metsateed ei saa tänapäeval enam nimetada juurdepääsuteeks. Seda kinnitavad mh kõik puudutatud isikute endi poolt esitatud tõendid – nii näiteks väidab oma arvamuses volitatud ehitusinsener TM (t lk 104, VII kd), et liigniiskel ajal ei pruugi olla ligipääs põhjapoolt tagatud isegi mitte jalgsi. Tavasõidukitega juurdepääs ei ole aga ühelgi aastaajal tagatud. Seega ei vasta tegelikule olukorrale kaebajate väide teise juurdepääsutee olemasolu kohta, mille tõttu oleks avaldajatel puudunud õigus AÕS § 156 lg-st 1 tulenevalt nõuda juurdepääsu määramist üle kaebuse esitajate kinnistu. Mis puudutab kaebajate väiteid väljakujunenud tava osas, märgib kolleegium, et praegusel juhul tuleb tavaks pidada läbi puudutatud isikute kinnistu kulgevat juurdepääsu, kuna 19.sajandil kasutusel olnud juurdepääsuteed ei ole mõistlik pidada eeltoodud põhjustel kasutatavaks ka tänasel päeval. Objektiivseid andmeid selle kohta, kui kaua üldse põhjapoolne tee kasutuses oli, kohtule esitatud ei ole. Üksnes kaardimaterjali põhjal, kuhu on tee märgitud, ei saa teha järeldusi, et seda teed tegelikult ka kasutati. Et aja jooksul teekasutuse tava muutus ning kasutama hakati nn „lõunapoolset“ juurdepääsuteed, tulenes ühelt poolt ilmselt sellest, et põhja poolt lähenemisel oli takistuseks liigselt madal maa, kuhu kogunes sademete ja aastaaegade vahetusega liigselt vett, mis tegi tee suurema osa aastast läbitamatuks. Samuti võis põhjapoolse tee kasutamata jätmise põhjuseks olla asjaolu, et lõuna poolselt küljelt avaldajate kinnistule juurdepääsutee oli lühem. Selles, et aegade jooksul inimeste vajadused muutuvad, põhjapoolne tee on oma otstarbe kaotanud ja muutunud looduse jõul hoopis kasutuskõlbmatuks, ei saa siiski süüdistada Jaagu – Juhani kinnistu praeguseid omanikke. Kolleegium märgib, et juurdepääsutee määramisel tuleb menetlusosaliste huvide kaalumisel muuhulgas arvestada ka juurdepääsuta kinnisasja omaniku huvi saada võimalikult lühike juurdepääs võimalikult väikeste kuludega, s.t arvesse tuleb võtta erinevate juurdepääsuteede rajamise keerukust ning maksumust. Et maakohus ei kaalunud põhjalikumalt muid kaebajate poolt menetluses pakutud juurdepääsuteede kasutamise võimalusi, tulenes asjaolust, et ükski pakutud võimalustest ei olnud alternatiivina tõsiselt võetavad, nii seetõttu, et ükski nendest võimalustest ei olnud käsitletavad olemasoleva juurdepääsuteena, on kordades pikemad kui määratud juurdepääs ning ei ole maakorralduslikult ilma kapitaalse ehitustööta teena üldse läbitavad. Samuti ei ole praeguse vaidluse esemeks mitmete teiste kinnistute juurdepääsutee

võimalik puudumine, nagu kaebajad on väitnud. Vaidluse all oli üksnes Jaagu – Juhani kinnistule avaldajatele juurdepääsu võimaldamine. Lahendis nr 3-2-1-85-05 asus Riigikohus seisukohale, et juurdepääsuõiguse andmise nõue on taotlus kohtule lahendada poolte huvide kaalumisel õiglusest lähtudes kinnisasjale juurdepääsu küsimused. Naaberkinnisasjade omanike õigused tasakaalustavad vastastikku üksteist ja nendega tuleb vastastikku arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu. Juurdepääsutee määramine on kohtu diskretsiooniotsustus, mille langetamisel peab kohus arvestama kõiki olulisi asjaolusid. Kohtu tehtud diskretsiooniotsuse sisu saavad kõrgema astme kohtud kontrollida piiratult, eelkõige selles osas, kas alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus on praeguse tsiviilasja materjali põhjal seisukohal, et vaidlustatud lahendis maakohus juurdepääsuõiguse määramisel diskretsioonipiire ei ületanud. Juurdepääsu nõude rahuldamise eeldused – s.t juurdepääsu puudumine avalikule teele, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ning taotleja kaalukas huvi võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omanike õiguste kitsendustega, on maakohtu poolt tuvastatud ja ringkonnakohtul puudub alus maakohtu kaalutlustesse sekkuda. Muuhulgas märgib ringkonnakohus, et omandiõigus ei ole absoluutne ning seda võib kitsendada tulenevalt avalikest huvidest või naaberkinnisasja omaniku huvist. Määruskaebuse esitajad ei ole toonud välja mitte ühtegi tegelikku nende omandiõiguse kitsendamise ohtu, mis võiks tuleneda avaldajatele nende kinnistule juurdepääsu võimaldamisest. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule õiguse otsustada menetluskulude kandmine juhul, kui menetluses osaleb mitu isikut. Seega on maakohtu otsustus põhjendatud ning seaduslik ka kulude menetlusosaliste endi kanda jätmise osas, arvestades, et avaldajate kohtusse pöördumise ning pikale veninud protsessi on tinginud puudutatud isikud ise. Ringkonnakohus leiab, tuginedes TsMS § 171 lg-le 1, et määruskaebuse menetluses kantud kulud tuleb jätta kaebuse esitajate kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

Ulvi Loonurm

Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.