Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

esindajad

RESOLUTSIOON

Rahuldada avaldus osaliselt.

Määrata juurdepääs Xxxxx-xxxxxx kinnistule, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. xxxxxxx, asukoht Xxxxx-xxxxxx, Xxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxx, Xxxxxxxxx valla omandis olevalt Xxxxxxx teelt üle Xxxx-xxxxxxx kinnistu, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. xxxxxxx, asukoht Xxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxx, ja üle kinnistu, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. xxxxxxx, asukoht Xxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxx, vastavalt käesolevale määrusele lisatud juurdepääsu plaanil tähistatud asukohale, kus juurdepääs algab Xxxxxxx teelt Xxxxxxxxxxx kinnistu, registriosa nr xxxxxxx, punktist A ja kulgeb olemasolevat erateed pidi kuni kinnistu, registriosa nr. xxxxxxx, piirini punkt B ja sealt edasi kulgeb kinnistul, registriosa nr. xxxxxxx, punktini D ja sealt edasi kulgeb kinnistul, registriosa nr. xxxxxxx, ümber õueala, rajataval teeosal, läbi punkti E, edasi kulgeb olemasoleval metsateel kuni punktini F s.o. Xxxxx-xxxxxx kinnistuni, registriosa nr. xxxxxxx.

kinnistu, registriosa nr xxxxxxx, igaaastasest maamaksust ning nimetatud summa tuleb juurdepääsu omajal tasuda igaaastaselt ühekordse maksena iga aasta 01. oktoobriks alates määruse jõustumisest.

Juurdepääs Xxxxx-xxxxxx kinnistule, registriosa nr. xxxxxxx, üle Xxxx-xxxxxxx kinnistu, registriosa nr xxxxxxx, mille asukoht on tähistatud käesolevale määrusele lisatud juurdepääsu plaanil (teeosa A-B), määrata järgmistel tingimustel.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

juurdepääsu taotlejal avalikule teele juurdepääsu puudumine; b) taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ning c) taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omanike õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendustega.1 Nimetatud materiaalõiguslike eelduste olemasolul on juurdepääsu määramise taotlus põhjendatud ning avaldus kuulub seega rahuldamisele. Käesolevas asjas esitatud plaanimaterjali alusel on ilmne, et avaldajate kinnistule puudub juurdepääs avalikule teele ning see ei piirne ühegi avalikult kasutatava kinnisasjaga, millel oleks ligipääs avalikule teele. Asjas esitatud materjalide põhjal on ühtlasi ilmne, et ajalooliselt on toimunud ligipääs avaldajate kinnistule üle B. P.i ja E.R.i ning M.R.i kinnistute, mida kinnitavad lisaks avaldajatele ka teiste asjast puudutatud isikute avaldatud seisukohad ja esitatud kaardimaterjalid ning aerofotod. Samuti on ilmne, et kuna varasemalt on juurdepääs kinnistule toimunud läbi B. P.i ja E.R.i ning M.R.i kinnistu kulgeva eratee (nähtav nii lisatud Maa-ameti aerofotolt kui ka kaardilt), on selline juurdepääs maakorralduslikult võimalik. Ka Xxxxxxxxx Vallavalitsus asjast puudutatud isikuna on asunud ühesele seisukohale, et ainuke olemasolev juurdepääsutee avaldajate kinnistule on läbi E.R.i ja M.R.i kinnistu, millise seisukoha on Xxxxxxxxx Vallavalitsus esitanud nii avaldajatele (teabenõude vastus lisatud esialgse avalduse lisana 9) kui ka 14. oktoobril 2009. a. kirjalikus vastuses kohtule. Käesoleva avalduse terviktekstiga esitavad avaldajad ka litsentseeritud maamõõtja koostatud plaani juurdepääsutee kulgemise kohta põhinõude ja alternatiivnõude osas, mis veelkord kinnitab mõlema juurdepääsutee maakorralduslikku võimalikkust. Seega on ainsaks küsimuseks, kas avaldajate kui juurdepääsu taotlejate huvi oma kinnistule juurdepääsu vastu kaalub üles E.R.i ja M.R.i kui koormatava kinnisasja omanike õiguste kitsendamise. Juba viidatud Riigikohtu lahendist nr. 3-2-1-85-05 nähtub, et asja esmalt lahendanud maakohus on huvide kaalumisel võtnud arvesse erinevate juurdepääsuteede rajamise keerukust ning maksumust, hageja (e. avaldaja) kinnisasja rajatiste paigutust, üldist juurdepääsu korraldust (s.h. millist ligipääsu puudutatud isikud ise kasutavad). Riigikohus on asja lahendamisel leidnud, et maakohus on kaalumisel võtnud arvesse kõiki olulisi asjaolusid, lisaks on Riigikohus juhtinud tähelepanu sellele, et arvesse on õigesti võetud tekkida võivaid kulutusi, varasema kasutamise tavasid ja juurdepääsu koormavust.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. septembri 2007. a. otsus nr. 3-2-1-85-05 p. 16. ja p. 22 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. septembri 2007. a. otsus nr. 3-2-1-85-05 p. 7

paljasõnalise väite pinnalt raske hinnata kõnealuse juurdepääsu rajamise juriidilisi probleeme ning maksumust, kuid võib põhjendatult eeldada, et need oleksid olulisel määral avaldajatele koormavamad, kui reaalselt eksisteeriva juurdepääsu taaskasutusse võtmise kulud. Rõhutame, et tekkida võivad kulutused on üks nendest asjaoludest, mida kohus peab arvestama poolte huvide kaalumisel. Kolmandaks rõhutame, et omandiõigus ei ole absoluutne ning seda võib kitsendada tulenevalt avalikest huvidest või naaberkinnisasja omaniku huvist. Riigikohus on ühtse kohtupraktika kujundamisel märkinud, et naaberkinnisasjade omanike õigused tasakaalustavad vastastikku üksteist ja nendega tuleb arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu.3 Seega ei saa E.R. ja M.R. tugineda oma vastuväidetes pelgalt absoluutse omandiõiguse teostamise vabadusele, vaid peavad arvestama ka avaldajate huvidega. Käesolevas asjas ei ole aga E.R. ja M.R. toonud välja mitte ühtegi tegelikku nende omandiõiguse kitsendamise ohtu, kuna eluruumi puutumatuse rikkumise vastuväide ei ole tõsiseltvõetav ning selline väide on ilmselt otsitud ning asjatundmatu. Õigus eluruumi puutumatusele hõlmab endas tunduvalt teiste isikuvabaduste kaitset kui kinnisasja omandiõiguse teostamine.

Vt. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. aprilli 2005. a. otsus nr. 3-2-1-33-05 p. 10 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

kinnisasja privaatseks kasutamiseks kaalub üles M.K. ja J.R.i huvi neile kuuluvale Xxxxxxxxxxx kinnistule pääsemiseks. Riigikohus on leidnud 30. märtsi 2004. a. otsuses nr. 3-2-133-04 p. 18, et „kõigi asjaolude täielikuma väljaselgitamise ja juurdepääsu vaidluse kiirema lahendamise tagab see, kui vajadusel esitada hagi alternatiivsena erinevate kinnisasjaomanike vastu, kelle kinnisasjalt on võimalik juurdepääs.” Nimetatud menetlusökonoomika põhimõtte kohaselt on avaldajate hinnangul põhjendatud ka ühes avalduses alternatiivsete juurdepääsude taotlemine. Alternatiivne juurdepääs on avaldajatele kulukam, selle rajamine aeganõudvam ning vajab võrreldes senise juurdepääsuga kahtlemata mahukamate kulutuste tegemist, mistõttu käsitlevadki avaldajad sellist taotlust alternatiivsena. Juurdepääsu varasemat kasutamist ja uue juurdepääsu rajamise kulusid on kohtupraktikas loetud asjaoludeks, mida tuleb kohtul kaaluda juurdepääsu määramisel. Avaldajad esitavad koos käesoleva terviktekstiga ühtse plaanimaterjali nii peamise nõude esemeks oleva juurdepääsutee (märgitud alates koordinaadipunktist D sinise punktiirjoonena) kui ka alternatiivse juurdepääsutee (märgitud sinise pideva joonega) kohta. Nimetatud plaanimaterjal on avaldajate arvates ammendav selleks, et juurdepääs määrata, kuna see võimaldab kohtuotsuse resolutsioonis üheselt nimetada see juurdepääsutee, mille kohus otsustab määrata. Oleks ebamõistlik ja põhjendamatu nõuda avaldajatelt teeprojektide või maakorralduslike teostusjooniste jms. esitamist käesoleval hetkel, kuna vastavate dokumentide koostamine on ülimalt aeganõudev ning kulukas ning selliste kulutuste tegemine enne juurdepääsu määramise otsustamist oleks avaldajatele väga koormav. Samuti tõusetub vastavate dokumentide koostamine alles ehituse alguses, mitte juurdepääsutee määratlemisel kaardimaterjalil. Litsentseeritud maamõõtja J.L. koostatud taotletavate ligipääsuteede plaani alusel on võimalik määrata juurdepääs selliselt, et kuni plaanil märgitud koordinaadini D kulgevad nii esmane kui ka alternatiivne juurdepääsutee plaanil märgitud teelõigul, kuid alates koordinaadist D kulgeb esmane juurdepääsutee edasi läbi E.R.ile ja M.R.ile kuuluva kinnistu (registriosa nr. xxxxxxx; katastriüksus xxxx:xxx: xxxx) hoovi varem kasutuses olnud teed mööda, mis on tähistatud sinise punktiirjoonega. Alternatiivne juurdepääs läbi E.R.i ja M.R.i kinnistu toimuks alates koordinaadist D plaanil sinise pideva joonega märgitud teed mööda. Avaldajad paluvad:

värviline plaan tl 108, 1 kd, esitatud 30.11.2009.a.). Avaldajad paluvad kanda märkus juurdepääsu kohta avalikult kasutatavale teele kinnistusraamatusse kinnistusregistriosa nr. xxxxxxx ja nr xxxxxxx kolmandasse jakku. Samuti avaldajad paluvad kohustada E.R.i, N.R.i ja M.R.i ning B. P.i andma nõusolek kanda nimetatud kinnistute registriosa kolmandasse jakku märkus juurdepääsu kohta Xxxxx-xxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele avaldajate kinnistu igakordse omaniku kasuks ning asendada see nõusolek kohtulahendiga. Asjast puudutatud isikute seisukohad.

tagastatava maa H.R. pärijatele erastatava maa juurest üldkasutatavale sõiduteele, samas Xxxxxxxxx Vallavalitsuse maa tagastamise korraldus ei sisalda sellist Xxxxx ning Xxxxxxxxx maa taotlejate poolt avalduses taotletud tingimust. Xxxxx ning Xxxxx-xxxx kinnistute omanikud teadsid seega tee olemasolust Xxxxx ning Xxxxx-xxxx katastriüksuste tagastamise hetke seisuga.

kaasnevate kitsendustega tekkida võiv kahju oleks koormatava kinnisasja omanikule võimalikult minimaalne.

lähtudes plaanil toodud katastriüksuste andmetest ja plaanile märgitud tee paiknemisest 3) CD plaat videoga ja asendiplaan (esitatud 29.09.2011 Pärnu Maakohtule asja materjalide juurde võtmiseks), mis tõendab juurdepääsutee kulgemist Xxxxx-xxxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistutel. Videost selgub asjaolu, et Xxxxx-xxxxxx kinnistuni oli juurdepääsutee nimetatud kohas olemas põhja poolt üle Xxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistute, juurdepääsutee taaskasutuselevõtmine on täiesti võimalik. Samuti tõendab video Xxxxx-xxxxx kinnistu sobimatust juurdepääsuks Xxxxx-xxxxxx kinnistuni. Asendiplaan selgitab asukohti, kus video on üles võetud. 4) Lääne-Eesti Päästekeskuse tõend tulekahju kohta Xxxxxxx xxxxs. Nimetatud dokumentaalne tõend tõendab asjaolu, et tulekahju kustutamiseks kasutasid päästetöötajad juurdepääsuteed Xxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistutel veel 2002. aastal. 2. Samuti taotlevad puudutatud isikud asja materjalide juurde võtta Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2010 otsuse tsiviilasjas nr 2-08-1455, millega puudutatud isikud põhistavad omapoolseid seisukohti AÕS § 156 lg 1 kohaldamisel. Nimetatud ringkonnakohtu otsuses on käesolevas asjas tähtsust omav lõik: “Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et õige ei ole apellandi see väide, et juurdepääsu määramine üle tema kinnistu eeldaks sellele tee rajamist ja sellega seoses suurte kulude kandmist. AÕS § 156 lg 1 alusel määratav juurdepääs ei pea olemata ilmtingimata tee Teeseaduse mõistes, vaid see võib olla ka looduslik tee või rada, mis võimaldab juurdepääsu vajavale kinnistule liikumist jalgsi või kergsõidukitega. Kuivõrd reeglina saab juurdepääsust kasu üksnes juurdepääsuõiguse omaja, siis eeldatakse, et tema rajab juurdepääsu (vajadusel ka tee) ja hoiab seda korras. Nimetatud põhimõte tuleneb ka AÕS § 179 lg-st 1.” (tl 31-32, 4kd). Puudutatud isikud M. ja E.R. 19.12.2014.a. esitatud avalduses paluvad kohtul võtta asja juurde ning arvestada asjas lahendi tegemisel 08.12.2014 koostatud OÜ Geobüroo asendiplaaniga võimaliku juurdepääsutee kulgemise kohta juhul, kui kohus peaks juurdepääsu määrama lõuna poolt (vt asendiplaani, lisa nr 1). Asendiplaanil on selgelt ära näidatud juurdepääsutee lõunapoolne variant selliselt, et see riivaks puudutatud isikute õigusi võimalikult väiksel määral (vt asendiplaani, lisa nr 1). Niisiis tuleks juhul, kui kohus määrab juurdepääsu siiski lõuna poolt üle puudutatud isikutele kuuluva Xxxxx-xxxxx maaüksuse, lähtuda just sellisest juurdepääsust (p-d K-L-M-N-O-P), mis õueala ei läbi (vt asendiplaani, lisa nr 1). Esimese alternatiivina paluvad puudutatud isikud: 1) Määrata juurdepääs avaldajatele kuuluvale Xxxxx-xxxxxx kinnistule asukohaga Xxxxxxx xxxx Xxxxxxxxx xxxx Xxxxx xxxxxxx, registriosa number xxxxxxx (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) Xxxxxxxxx teelt (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx), üle Xxxxx-xxxx kinnistu (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx), Xxxxx kinnistu (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) ning Xxxxxxxxx kinnistu (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) nii, et juurdepääs kulgeks OÜ Geobüroo 22.05.2013 koostatud asendiplaanil määratud viisil punktides A-B-C. Kanda Xxxxxxxxx teelt Xxxxx-xxxxxx kinnistule juurdepääsu kohta sisse märkus Xxxxx-xxxx kinnistu registriosa nr xxxxxxx 3. jakku, Xxxxx kinnistu registriosa nr xxxxxxx3. jakku ning Xxxxxxxxx kinnistu registriosa nr xxxxxxx 3. jakku. Teise alternatiivina paluvad puudutatud isikud juhul, kui kohus ei jäta avaldajate avaldust rahuldamata ega määra juurdepääsu põhja poolt eelmises punktis täpsustatud viisil: 1) Määrata juurdepääs avaldajatele kuuluvale Xxxxx-xxxxxx kinnistule asukohaga Xxxxxxx xxxx Xxxxxxxxx xxxx Xxxxx xxxxxxx, registriosa number xxxxxxx (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) selliselt, et juurdepääs Xxxxxxx teelt (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) üle XXXXX-XXXXX kinnistu (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) ja Xxxxx-xxxxx kinnistu (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx), kulgeks OÜ Geobüroo 08.12.2014 koostatud asendiplaanil näidatud viisil punktides K-L-M-NO-P. Juurdepääs määrata alates Xxxxxxxxx valla poolt OÜ Geobüroo asendiplaanil näidatud teelõigule M-N-O-P kasutusloa väljastamisest. Juurdepääs määrata jalgsi ja sõiduautoga liikumiseks. Juurdepääs teelõigu MN-O-P ehitamiseks anda alates Xxxxxxxxx valla poolt nimetatud teelõigu ehitamiseks ehitusloa andmisest; 2) Määrata juurdepääs Xxxxx-xxxxxx kinnistule asukohaga Xxxxxxx xxxx Xxxxxxxxx xxxx Xxxxx xxxxxxx, registriosa number xxxxxxx (katastritunnus

xxxxx:xxx:xxxx) Xxxxxxx teelt (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) üle XXXXX-XXXXX kinnistu (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) ja Xxxxx-xxxxx kinnistu (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) tasu eest. Ühekordse tasuna mõista avaldajatelt puudutatud isikute kasuks välja 9 187 eurot, mis tuleb tasuda 5 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest ja igakuise hüvitisena 125 eurot, mis tuleb tasuda igakuiselt alates juurdepääsutee ehitamiseks ehitusloa väljastamisest ette kuu 15. kuupäevaks; 3) Kanda juurdepääsutasu maksmise kohustus ja tasu suurus AÕS § 229 lg 1 alusel reaalkoormatisena registriosa nr xxxxxxx 3. jakku. Xxxxxxxxx vallavalitsus on esile toonud, et ajalooliselt on juurdepääs kulgenud läbi Xxxxx – xxxxx kinnistu ja seetõttu peetakse selle jätkumist õigeks. Juurdepääsu määramine peaks olema võimalikult detailne, et vältida hilisemaid vaidlusi (tl 95, 1 kd). 22.03.2010.a. vastuses vald toob esile, et Xxxxxxxxx Vallavalitsus ei nõustu väitega, et Xxxxx-xxxxxx kinnistule on tagatud juurdepääs põhja poolt, kuna Xxxx-xxxxx (katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx), Xxxxx (nr xxxxx:xxx:xxxx) ja Xxxxx-xxxx (nr xxxxx:xxx:xxxx) kinnistuid ei läbi avalikult kasutatav tee. Xxxxx ja Xxxxx-xxxx maaüksuste tagastamise toimikus asuval asendiplaanil märgitud katkendlik joon tähistab kunagist 1938. aasta kaardil olnud põlluteed, mis on tänapäeval kasutusest välja langenud ja ei ole enam läbitav. Tagastamise toimikus olevate asendiplaanide koostamisel on aluseks võetud 1938. a skeemilised kaardid. Ka Xxxxx ja Xxxxx-xxxx maaomandi tagastamise toimiku välimõõtmise abtissist (toimik lk 13) nähtub, et asendiplaanil on põllutee. Tegemist ei ole avalikult kasutatava teega ega ka muu teega teeseaduse mõistes, kuna kõnealune põllutee: ei ole teena (rajatisena) käsitletav; ei vasta tee suhtes esitatavatele nõuetele; ei ole sõiduautoga läbimiseks kasutatav; Praeguselt katastrikaardi väljatrükilt nähtub, et põllutee katkeb Xxxxx-xxxx (nr xxxxx:xxx:xxxx) maaüksusel (Lisa 1). Seega ei ole läbi nende kinnistute tagatud juurdepääs Xxxxx-xxxxxx kinnistule. Ajalooliselt on kulgenud läbi Xxxxx-xxxxx kinnistu tee kuni endise xxxxx xxxx kinnistuni. Lisame 1938. a skeemilise maakaardi (Lisa 2). Samuti lisame meie ettepaneku juurdepääsutee asukoha määramiseks võrrelduna 1938. aasta skeemilise maakaardiga (Lisa 3). Xxxxxxxxx Vallavalitsuse ettepanek juurdepääsu määramise osas läbi Xxxxx-xxxxx kinnistu on lisatud maamõõtja poolt koostatud plaanil (Lisa 4). Juurdepääsuks tuleks rajada uus teelõik kaardil märgitud punktist D kuni punktini E (lõigu pikkus 68 m), edasi kulgeks juurdepääsutee punktist E punktini F (lõigu pikkus 50 m). Teemaa arvestuslikuks laiuseks on 4 m, mis sisaldab sõidetavat osa ja hoolduseks/teenindamiseks vajalikku teepäraldiste osa. Meie ettepaneku kohaselt oleks juurdepääs Xxxxx-xxxxxx kinnistule läbi Xxxxx-xxxxx kinnistu seeläbi viisil, mis kõige vähem häirib Xxxxx-xxxxx kinnistu omanike huve ja juurdepääs ei kulgeks enam läbi õueala. Seni kasutasid Xxxxx-xxxxxx kinnistu omanikud juurdepääsu läbi Xxxxx-xxxxx õueala, kuid peame mõistlikuks, et juurdepääs kulgeks plaanil näidatud kohast. Leiame, et meie poolt pakutud ettepanek on optimaalsem lahendus, kuna läbi Xxxx-xxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistute tuleks rajada oluliselt pikem uus teelõik, mis oleks sõidukiga läbitav (Vald nõus tee määramisega plaani järgi tl 46.a, 2 kd., tl 42, 2 kd.). Pärnu Maakohtu 17.06.2010.a. määrusega on menetlusse kaasatud asjast puudutatu isikuna Xxxx-xxxxx kinnistu omanik V. R.. V. R. oma 19.07.2010.a. vastuses leiab, et tee läbi tema kinnistu on nii ajaliselt kui kilometraažilt ebaotstarbekas. Puudub kasutuskõlblik tee. Tee rajamine põhjustab põhjendamatuid ja suuri kulutusi ja kinnisasja väärtuse muutumise. Niiske ja soise ala tõttu tee rajamine komplitseeritud. Xxxxx-xxxxxx ja Xxxxx xxxxx kinnistute omanikud võiksid oma erimeelsused ületada kuna nende erinevad põlvkonnad on elanud nendes taludes juba aastaid ja leida osapooli rahuldava lahenduse (tl 115, 2 kd). Pärnu Maakohtu 04.11.2010.a. määrusega on menetlusse kaasatud asjast puudutatud isikuna Xxxxx kinnistu omanik V. R.. V. R. oma 12.01.2011.a. vastuses taotleb juurdepääsutee määramist üle Xxxx-xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistu. Muid täiendusi ei ole. Puudutatud isikute E.R. ja M.R. 06.10.2011.a. esitatud tõendite kohta V. R. oma 01.11.2011.a. seisukohas (tl 97, 4 kd) märgib, et tõendid ei

kajasta tänast seisukorda, video on tehtud erapoolikult ja ei kajasta Xxxxxxxxx kinnistule jääva tee olukorda. Samuti ei ole asjakohane viide 10.a. vanusele tulekahju sündmusele Xxxxxxx xxxxs. Pärnu Maakohtu 03.12.2010.a. määrusega on menetlusse kaasatud asjast puudutatud isikutena Xxxx-xxxxx kinnistu omanik P.H., sünd. xx xx xxxx.a., ja xxxxx –xxxx kinnistu omanik E. V., isikukood xxxxxxxxxxx. E. V. on oma vastuses 10.01.2011.a. avaldanud, et ta ei nõustu juurdepääsutee määramisega Xxxxx-xxxx kinnistu kaudu. Variant on määrata juurdepääs Xxxxxxx teelt läbi xxxx-xxxxx kinnistu, edasi kulgeks tee xxxx -xxxxxx ja Xxxxx xxxxx kinnistu piiri mööda Xxxxx ojani, edasi läbiks tee Xxxxx-xxxxx kinnistu jõudes Xxxxx xxxxx kinnistule. Arvestades, et tee on kruuskattega talumaks liikluse intensiivsust, ei pea õigeks kasutada Xxxxx-xxxxx õueala. Juurdepääsu määramine olgu võimalikult detailne (lk 126, 3 kd). E. V. oma 08.11.2011.a. seisukohas (tl 107, 4. kd) puudutatud isikute E.R. ja M.R. 06.10.2011.a. esitatud tõendite kohta märgib, et ta ei ole nõus, et Xxxxx-xxxxx kinnistu on vee all ja et juurepääsutee läbi Xxxx-xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistu koormaks kõige vähem kinnistu omanikke. Võimalikuks pakutud tee variant läbi Xxxx-xxxxx kinnistu on kõige pikem variant, läbib talupere õueala, koormab enim kinnistu omanikke. P.H. 13.01.2011.a. vastuse järgi ei ole ta nõus juurdepääsutee määramisega läbi tema kinnistu (tl 144, 146, 3 kd). 26.10.2011.a. vastuses jääb ta märgitud seisukoha juurde, ta keeldub luba andmast ning tema jaoks on juhtum suletud (tl 83, 4 kd). 14.09.2014.a. (tl 94, 7 kd) antud seisukoha järgi jätkuvalt ei toetata tee ehitamist puudutatud isiku kinnisvarale. 28.09.2014.a. P.H. on veelkord rõhutanud, et ta on jätkuvalt vastu tee ehitusele, sest ei näe selles endale mingit kasu selle tegemiseks ja tal on arvamus, et püsiv tee takistaks tema omandi kinnisvara arendamist. (tl 96, 7 kd). Sama seisukoht antud 03.10.2014.a. (tl 123-124, 7 kd). Pärnu Maakohtu 25.11.2011.a. määrusega on menetlusse kaasatud asjast puudutatu isikuna Xxxxx-xxxx kinnistu ühisomanikud H. T. O., sünd. 20.09.1959.a., V. H., sünd. xx xx xxxx.a., ja K. T., sünd. xx xx xxxx.a (tl 183-185, 4 kd). Puudutatud isikud H. T., V. H. ja K. T. on avaldanud 02.05.2012.a. (tl 185, 4 kd), et tee võiks arendada selliselt, et see oleks lühim tee Pärnusse, ja mitte üle maa, mis praegu V. R. maa. Palutakse lähtuda 22.07.1998.a. erastatava maa kokkuleppest (tl 187, 4 kd), kus juurdepääs kinnistule H.R. pärijatel oleks mitte läbi H. T.le ja K. T.le tagastatava maa kaudu. Nimetatud puudutatud isikud 23.09.2014.a. ja 14.10.2014.a. (tl 142, 7 kd) andsid asjas oma seisukoha. Puudutatud isikud leiavad, et planeeritava püsiva ligipääsuideega ilma piiranguta läbimaks nende kinnisvara viisil nagu on joonistatud, millele viidatakse kui vanale sissepääsuteele, teeb tulevikus nende kinnisvara kui terviku arendamise keerukaks. Puudutatud isikud märgivad, et nad ei vaata oma kinnisvara peale kui suvemaja peale metsas, pigem piirkonnale, mida saab arendada tulevikus tänu selle suurele potentsiaalile s.o. Pärnu lähedusele. Nende arvamus M.K. ja J.R.i avalduse kohta on eitav läbipääsuks üle nende kinnistu. Positsioon on, et E.R. ja M.R. peaksid lubama ligipääsu avaldajatele so. M.K.le ja J.R.-le 18.10.2014.a. (tl 146, 7 kd- seisukoht) V. H. on seisukohal, et idee püsiva läbipääsuga teest ilma ajapiiranguta, mis läbiks meie kinnisvara, mida nimetatakse vanaks läbipääsuteeks, teeks tulevikus võimaliku kinnisvara ja selle kogu piirkonna arendamise palju raskemaks. Eksperdi raport võtab arvesse pigem geoloogilisi aspekte kui tulevikuvõimalusi. Kinnisvara on raske äritegevuseks rakendada, kui otsustatakse teega maa lõhestada selles piirkonnas. Nagu nemad ennem on juba öelnud, nemad ei mõtle sellele kinnisvarale kui suvilale metsas, vaid pigem kui piirkonnale, mida saab arendada tulevikus selle suure potentsiaali tõttu, mida pakub Pärnu lähedus. Avaldajate 21.01.2011.a. seisukoht.

E.R. ja M.R. esitanud kohtule alternatiivse juurdepääsutee plaanimaterjali, mille kohaselt avaldajate taotletule alternatiivne juurdepääs kulgeks üle Xxxx-xxxxx (xxxxx:xxx:xxxx) ja Xxxxx-xxxx (xxxxx:xxx:xxxx) kinnistute (edaspidi „juurdepääs 3“) ning selle pikkuseks oleks 625 meetrit.

28). Nagu eelnevalt märgitud, siis puuduvad asjas sellised asjaolud, mis lubaksid arvata, et juurdepääsu 3 rajamine oleks mingil põhjusel puudutatud isikute P.H. ja E. V. jaoks vähemkoormavam kui juurdepääsu kulgemisel üle M.R.i ja E.R.i kinnistu. Vastupidiselt oleks täies ulatuses uue tee rajamine kindlasti kinnistuomanikule koormavam kui suures osas olemasoleva ja tavana kasutuses olnud (vt. RKTK 12. aprilli 2004. a .otsuse nr. 3-2-1-45-04 p. 16) tee kasutamise reguleerimine. Vähetähtis ei ole siin ka see, et avaldajate taotletud juurdepääsuga on nõustunud juurdepääsust puudutatud isik B. P.; juurdepääsule 3 on aga vastu mõlemad puudutatud kinnistuomanikud. Seega ei ole mingit objektiivset põhjendust juurdepääsu 3 eelistamiseks. Antud juhul tuleb kohtul põhimõtteliselt kaaluda avaldajate huvi M.R.i ja E.R.i kinnistu kaudu avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks ning senise menetluse kohaselt M.R.i ja E.R.i huvi oma kinnistu tavapärase kasutamise jätkamise vastu. Märgime, et mitte ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti juurdepääsu määramise vastu ümber M.R.i ja E.R.i hoovi seni esitatud ei ole. Samas on M.R.i ja E.R.i esindajate väljapakutud alternatiivsed juurdepääsud ebamõistlikult kallid ning takistatud ka enam kui ühe kinnistuomaniku vastuseisu tõttu. Seega ei ole asjas selliseid alternatiivseid juurdepääsuteid, mis oleksid teistele kinnistuomanikele ja avaldajale vähemkoormavamad, mistõttu tuleb rahuldada 17. märtsi 2010. a. avalduse tervikteksti resolutsiooni punktis 2. esitatud avaldajate nõue juurdepääsu määramiseks. (tl 151-154, 3 kd). Avaldajate 28.11.2011.a. seisukoht E.R. ja M.R. 06.10.2011.a. tõenditele.

ulatuslikust praktikast, et kinnistule, millele puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, tuleb võimaldada juurdepääs ka üle võõra kinnisasja (vt. näiteks RKTK otsuse nr. 3-2-1-85-05 p. 16). Seega on antud juhul küsimus selles, kust peaks kulgema juurdepääs avaldajate kinnisasjale ning milliste kriteeriumite põhjal see kindlaks määrata. Selleks on mõistlik analüüsida kohtupraktikat, kuivõrd AÕS § 156 lg 1 kohaldamise ainsaks tingimuseks on koormatava kinnisasja omaniku huvide arvestamine. Viidatud Riigikohtu lahendist nr. 3-2-1-85-05 nähtub, et antud asja lahendamisel on maakohus huvide kaalumisel võtnud arvesse erinevate juurdepääsuteede rajamise keerukust ning maksumust, hageja (e. avaldaja) kinnisasja rajatiste paigutust, üldist juurdepääsu korraldust (s.h. millist ligipääsu puudutatud isikud ise kasutavad). Riigikohus on asja lahendamisel leidnud, et maakohus on kaalumisel võtnud arvesse kõiki olulisi asjaolusid, lisaks on Riigikohus juhtinud tähelepanu sellele, et arvesse on õigesti võetud tekkida võivaid kulutusi, varasema kasutamise tavasid ja juurdepääsu koormavust. Nimetatud põhimõtteid ei ole muudetud. Avaldajad märgivad, et iseenesest on õige puudutatud isikute M.R. ja E.R. seisukoht, et juurdepääsu määramine ei eelda tee olemasolu, vaid määratud juurdepääs võib olla tee rajamise aluseks, mis aga veelkord toonitab vajadust kaaluda tee rajamisega seonduvaid kulutusi avaldajatele ning uue tee rajamisega kaasnevaid ebamugavusi puudutatud isikutele nende puudutatud isikute huvidega, kelle kinnisasjal juba paikneb juurdepääsu võimaldamiseks vajalik tee, mida on ajalooliselt ka avaldajate kinnistule pääsemiseks kasutatud.

lähemal V. R. kinnistul paiknevatele hoonetele kui M.ja E.R. puhul.

tegeliku olukorra kohta juurdepääsuteedel.

Tasu nõuded ja seisukohad.

Xxxxxxxxx Vallavalitsus on oma seisukoha tasu kohta avaldanud 16.07.2012.a., milles märgitakse, et Xxxxxxxxx Vallavalitsus ei nõustu, et juurdepääsutee võimaldamine üle Xxxxx-xxxxx kinnistu ei ole kooskõlas AÕS § 156 lg-ga 1 ja 3. Senine juurdepääs Xxxxx-xxxxxx kinnistule kulges üle Xxxxxxxxxx kinnistu. Juurdepääsu määramisel üle Xxxxxxxxx kinnistu koormab see ka oluliselt Xxxxxxxxx kinnistu omanike huve, kuna juurdepääsutee hakkab läbima Xxxxxxxxx kinnistu õueala. Vallavalitsuse arvamusel saaks juurdepääsutee üle Xxxxx-xxxxx kinnistu rajada ka viisil, mis ei muudaks kogu põllumaa harimist võimatuks, vaid ainult väikese osa (serva) sellest. Seega kogu põllumaa harimise ning sellega seotud kahjude aluseks olevad arvutused ei ole põhjendatud (lk 12, 5 kd).

Avaldajate 18.09.2012.a. seisukoht tasu kohta (tl 56-60, 5 kd) .

Avaldajad selgitavad veelkord, et juurdepääs, mis kulgeks mööda XXXXX-XXXXX ja Xxxxxxxxxx kinnistutel olemasolevat erateed ei saa häirida liigselt E.R.a ja M.R.a, kuna selliselt on liiklemine toimunud vastaval teelõigul pikemat aega enne E.R. poolt juurdepääsu sulgemist 2007. a. Seega said ja pidid E. ja M.R. arvestama avaldajate poolt tee kasutamisest tulenevate võimalike ebamugavustega. Avaldajate hinnangul ei ole alternatiivi teelõigu rajamisele 118 meetri ulatuses ümber E. ja M.R. õueala kuni avaldajate kinnistuni. Tee kulgeks läbi avaldajate poolt 17. märtsil 2010. a. esitatud plaanimaterjalil näidatud koordinaatide „D“ – „E“ – „F“ ning arvestades tee laiusega 4 meetrit oleks selle pindala 472 m2. Kuna senise juurdepääsu, mis kulges läbi E. ja M. R. kinnistu õueala, on nimetatud isikud sulgenud ja ka maakorralduslikult ei oleks mõistlik rajada teed läbi õueala, siis ei näe avaldajad realistlikku alternatiivset juurdepääsu rajamise võimalust. Samas häirib selline uus juurdepääs E.ja M.R.a kõige vähem. E. ja M. R. väited kahjude ja kulude kohta, mis kaasnevad uue teelõigu rajamisega, ei ole tõendatud ning põhjendatud. Mõttekäik erinevate kahjude ja kulude suurusest on meelevaldne ning parimal juhul oletuslik. Olemasoleva põllumaa kaotusega seonduva kahju kalkulatsioon ei ole põhjendatud, kuivõrd Maaameti kaardiserveri materjalide põhjal oli veel 2011. a. juulikuus E. ja M. R. kinnistul paikneva kartulimaa ning kiviaia vahele jääva ala laius vähemalt 6 meetrit (lisa 1, aerofoto tegemise aeg on 08. juuli 2011. a.). Juhul, kui E. ja M.R. on kartulimaad laiendanud, siis on nad seda teinud teadvalt olukorras, kus vaidlus käib juurdepääsu kulgemise üle, muuhulgas ka kartulimaaga piirnevalt. Sellise käitumise riske peavad kandma E. ja M.R. ise. Arusaamatu on ka see, miks ei võiks soovi korral kartulimaad tee paiknemisele vastassuunas laiendada, kuivõrd ruumi selleks on seal enam kui küllalt. Juurdepääsu alalt metsa mahavõtmise vajaduse kohta puuduvad igasugused tõendid, mis võimaldaksid aru saada, kas selline vajadus üleüldse eksisteerib ja kui, siis milline on E. ja M. R. saadav kahju. Sama kehtib ka miljööväärtuslike puude mahavõtmise kohta. Kuidas E. ja M. R. poolt 15. juunil 2012. a. esitatud menetlusdokumendis toodud summad on tuletatud, jääb täielikult arusaamatuks. Kiviaedade ümberpaigutamise või likvideerimise vajadus puudub. Juurdepääs kulgeb E. ja M. R. kinnistule jäävate kiviaedade ümber ning kiviaed, mille avamise vajadus võib tekkida (plaanil koordinaatpunkti „F“ juures), paikneb avaldajate kinnistul. Tee hooldamisega seonduvate kulude kalkulatsiooniga avaldajad osaliselt nõustuvad. Vaidlust ei saa antud asjas olla selles, et avaldajate poolt taotletava juurdepääsu puhul oleks uue tee rajamise vajadus kõige väiksem. Nagu eelnevalt märgitud, tuleks rajada tee 118 meetrisele lõigule, millest 50 meetrit paikneks olemasoleval metsateel. Täiesti uus tee tuleks ehitada üksnes 68 meetri ulatuses. AÕS § 156 kohaselt määrab kohus vaidluse korral juurdepääsutasu. Sealjuures ei kuulu avaldajate hinnangul juurdepääsutasu koosseisu puudutatud isikute tahe saada tulu juurdepääsu taotleja arvel, vaid just põhjendatud tasu juurdepääsu koormavust arvestades. Käesoleval juhul on puudutatud isikute soovid tasu osas ülepaisutatud. Avaldajad leiavad, et käesolevas asjas tuleb AÕS § 156 juhindudes määrata kindlaks juurdepääsutasu eelkõige E. ja M. R. kinnistule jääva juurdepääsutee lõigu hooldamise kulude põhjal.

Puudutatud isikute 15. juuni 2012. a. menetlusdokumendi põhjal on sellisteks kuludeks 360 EUR aastas, millest avaldajad peaksid kandma 1⁄2 s.o. 180 EUR aastas. Avaldajad on sellise kuluga põhimõtteliselt nõus. Samas ei nõustu avaldajad E. ja M. R. väidetega kinnistu väärtuse vähenemise kohta ning maa kasutusõiguse kaotamisest tuleneva hüvitise kalkulatsiooniga. Esiteks rõhutavad avaldajad veelkord, et ajalooline ning tegelikus kasutuses olnud juurdepääsutee kulges läbi E. ja M. R. kinnistu õueala. Seega, uue juurdepääsu rajamisega tegelikkuses E. ja M.R. võidaksid, kuna juurdepääsu määramisega ei taastataks varasemat maakasutust, vaid loodaks uus ja puudutatud isikuid vähem koormavam juurdepääs. Seda, et läbi neile kuuluva kinnisasja oli korraldatud tasuta juurdepääs avaldajate kinnistule E. ja M.R. teadsid ja pidid sellest tulenevate koormatistega seetõttu ka arvestama (vt. RKTK 27.09.2005. a. määruse nr. 3-2-1-85-05 p 24). Seetõttu ei saa nad nõuda hüvitist kinnistu väärtuse vähenemise eest. Avaldajad leiavad, et uue juurdepääsu alla jääva maa kasutusõiguse kaotamise on samuti põhjustanud E. ja M.R. ise, kuivõrd uue juurdepääsu rajamise vajadus tuleneb senise juurdepääsu sulgemisest E. ja M.R. poolt. Just sellel põhjusel ongi avaldajatel tulnud pöörduda juurdepääsu määramiseks kohtu poole, kusjuures tuleb märkida, et puuriida ladumine ja puude istutamine senise juurdepääsu takistamiseks ei välista iseenesest AÕS § 156 tuleneva nõude realiseerimist avaldajatel ka senise juurdepääsu taastamiseks (vt. RKTK 17.05.2010. a. määruse nr. 3-21-42-10 p 32). Taas kordame, et juurdepääsu juhtimine õuealalt kõrvale on eelkõige E. ja M. R. huvides. Avaldajad on valmis maksma tasu maamaksu määra ulatuses uue juurdepääsu alla jääva ca 472 m2 maaüksuse eest vastavalt kehtivale maamaksumäärale. Eeltoodust tulenevalt leiavad avaldajad, et õige ja õiglane juurdepääsutasu peaks koosnema käesolevas asjas teehoolduse kulust 180 EUR aastas ning hüvitisest rajatava tee alla jääva maa eest kehtiva maamaksumäära ulatuses.

Asjast puudutatud isikud M.R. ja E.R. esitasid 20.02.2015.a. täiendava põhjenduse 15.06.2012.a. avaldatu kohta. Juurdepääsutasu määramisel tuleb arvestada, et juurdepääsu rajamise ja teeservituudi seadmisega väheneb puudutatud isikutele kuuluva omandi väärtus 15-25%. Xxxxxxxxx valla maatulundusmaa hektari hindade statistika järgi tekib puudutatud isikutele juurdepääsutee alla jääva maa-ala kasutamisvõimaluse kaotamisega kahju ligikaudu 634,14 eurot (184,97+264,20+184,97=634,14). Lisatud on koondtabel koos viidetega (tl 136, 8 kd) ja väljavõte Maa-ameti statistikast ((tl 137, 8 kd). Tulenevalt vastava maa-ala kasutamisvõimaluse kaotusest tuleb panna selle eest maamaksu tasumise kohustus avaldajate kanda. Puudutatud isikud on istungil esitanud kohtule maamaksu teate, millest nähtub, et maamaks on 23,60 eurot. Seoses põllumaa hävimisega muutuvad kasutuks kartulimaa harimiseks tehtud kulutused. Lisatud on koondtabel koos viidetega (tl 136, 8 kd). Kasutuks muutub ka kartulipanemise masin hinnaga ligikaudu 700 eurot ning tulenevalt põllumaa hävimisest jäävad puudutatud isikud ilma ka põllusaaduste müügiga iga-aastaselt teenitavast tulust. Vastavalt TNS Emori uuringule oli 1 kg kartuli hind 2014. aastal 0,78 eurot. Lisatud on koondtabel koos viidetega (tl 136, 8 kd) ja väljavõte mahetoodete hindade kohta (tl 139, 8 kd). Metsa mahavõtmisega kaasneb puudutatud isikutele kahju ligikaudu 2 200 eurot (Lisatud on koondtabel koos viidetega (tl 136, 8 kd)) , miljööväärtuslike puude mahavõtmisega ja kahe kiviaia likvideerimisega kaasneb kahju minimaalselt 3 000 eurot (Lisatud on koondtabel koos viidetega (tl 136, 8 kd)). Muinsuskaitseameti andmetel on vanade talukohtade väärtus hindamatu. Sellest tuleb järeldada, et mistahes hüvitis ajaloolise talumiljöö kahjustamise eest on kohane ning selle peab saama määrata isik, kellele kahju tekitatakse. Tehakse viide raamatule Xxxxxxxxx pärandkultuurist ja Pärandkultuuri käsiraamatut ja koondtabelile koos viidetega (tl 136, 8 kd) ning fotodele tl 147-149, 8 kd)). Puudutatud isikutele tuleb hüvitada ka juurdepääsutee korrashoiu kulud. Kui juurdepääs määrataks lõuna poolt ning puudutatud isikute aiani kulgevat teed hakkavad kasutama ka avaldajad, siis peavad nad ka tee korrashoiu ja hooldamise kuludest osa võtma. Tee parandamiseks ja korrashoiuks kulub aastas

ligikaudu 2 koormat kruusa, mis tuleb ka kohale vedada. Samuti tuleb ära teha tee korrashoiu tööd vastava tehnika abil. Lisaks tuleb tee lumest lahti lükata. Kulutuste põhjendamiseks on esitatud koondtabel (tl 136, 8 kd), väljavõtted kruusa hindade kohta (tl 143, 8 kd) , www.reiden.ee, Multivara Transport hinnakirjad (tl 144, 145, 8 kd), www.multivara.ee, ja väljavõte Saku Valla koduleheküljelt seoses teede talihooldusega (tl 146, 8 kd). Kõige selle peale läheb ligikaudu 645,90 eurot (s.o 84+162+260,40+139,50=645,90), millest pool on 322,95 eurot. Igakuiselt teeb see ligikaudu 27 eurot (322,95/12=26,91). Asjast puudutatud isikud M.R. ja E.R. 27.10.2015.a. kohtuistungil selgitasid, et nad jäävad 15.06.2012.a. esitatud nõude ja selle suuruse juurde ning eelnevaga on kohtule näidatud nõude põhjendatust ja vaatamata isegi võimalikule suuremale nõude alusele jäädakse nõutu juurde. Sellise nõude ettenäitamiseks asjast puudutatud isikud M.R. ja E.R. esitasid 20.02.2015.a. selgituse. Pärnu Maakohus 27.10.2015.a määrusega lubas N.R.il 1/6 mõttelise osa kaasomandist kinnistu, asukohaga Xxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxxxxx, registriosa nr. xxxxxxx, omanikuna astuda menetlusse asjast puudutatud isikuna. Asjast puudutatud isik N.R. ühines asjast puudutatud isikute M. ja E.R. seisukohtadega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas. AÕS § 156 (Juurdepääs avalikult kasutatavale teele.) kohaselt (1) Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. (2) Kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tingimustel. (3) Kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel. AÕS § 156 lg 1 järgi juurdepääsu määramine ise võib olla alles tee rajamise aluseks.

E.R., M.R. (ühisomanikud 5/6 kaasomandist) ja N.R. (1/6 kaasomandist) on kinnistu, registriosaga nr. xxxxxxx, omanikud (kinnistu koosseisus on kaks katastriüksust- Xxxxx-xxxxx katastriüksus, kus asuvad taluhooned, xxxxx:xxx:xxxx, ja XXXXX-XXXXX katastriüksus xxxxx:xxx:xxx (esmakanne kinnisturaamatus 28.01.1999.a.). H. T. O., V. H. ja K. T. on Xxxxx-xxxx kinnistu, registriosa xxxxxxx, ühisomanikud. V. R. on Xxxxx kinnistu, registriosa xxxxxxx, omanik. V. R. on Xxxx-xxxxx kinnistu, registriosa xxxxxxx, omanik. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et avaldajatele kuuluvale Xxxxx-xxxxxx hoonestatud kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatatvalt teelt. Olemas on kaks Xxxxxxxxx valla omandis olevat avalikult kasutatavat teed. Nendeks on Xxxxxxxxx tee, katastritunnusega xxxxx:xxxx:xxxx, ja Xxxxxxx tee, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx. Xxxxxxxxx tee jääb Xxxxx-xxxxxx kinnistust põhja suunda. Xxxxxxx tee jääb Xxxxxxxxxxx kinnistust lõuna suunda. Mõlemad Xxxxxxxxx valla omandis olevad teed viivad xxxxx-Xxxxxxxxx-xxxxxx maanteele, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx.

kinnistule pääsemiseks kasutatavaks teeks oli tee läbi E., N ja M.R.ile kuuluva kinnistu, registriosa nr. xxxxxxx, hoovi ja läbi B. P.ile kuuluva Xxxx-xxxxxxx kinnistu, mis sai alguse Xxxxxxx teelt on usaldusväärselt kinnitust leidnud eeltooduga, kusjuures, kui hoovist enam sõidukiga läbi ei lubatud, siis autod pargiti sauna taha ja edasi liiguti sauna tagant jalgsi Xxxxxxxxxxx kinnistule. Avaldajate sooviks oli oma kinnistule pääseda teed mööda läbi eelpool märgitud kinnistute ja seda kokkulepitult kinnistu omanikega. Asjaosalised kokkulepet ei saavutanud. Xxxxx-xxxxxx kinnistule pääsemist läbi Xxxx-xxxxxxx kinnistu ning läbi E., N. ja M.R.ile kuuluva kinnistu, kinnitas ka vallavalitsus, märkides, et Xxxxx-xxxxxx kinnistu omanikud kasutasid juurdepääsu läbi Xxxxx-xxxxx õueala. Avaldajad palusid määrata juurdepääs Xxxxxxx teelt avaldajatele kuuluvale Xxxxx-xxxxxx kinnistule, registriosa nr. xxxxxxx, juhindudes avaldajate poolt 30. novembril 2009. a. esitatud J.L. plaanist (tl 108, 1 kd) üle B. P.ile kuuluva Xxxx-xxxxxxx kinnistu (registriosa nr. xxxxxxx) ja üle E.R.i, N.R.i ja M.R.i kuuluva kinnistu (registriosa nr. xxxxxxx) selliselt, et kinnistu, registriosa nr. xxxxxxx, koosseisu kuuluval katastriüksusel nr. xxxxx:xxx:xxxx kulgeb sinise punktiirjoonega tähistatud juurdepääsutee alates plaanimaterjalil näidatud koordinaadist D läbi plaanil näidatud õue koordinaadipunktini G. Asja arutamise käigus menetlusosalised olid ühte meelt, et kuivõrd tegemist on E.R.i, N.R.i ja M.R.i kuuluva kinnistu koduhooviga ja tee kulgeb hoonetele lähedalt, siis seetõttu juurdepääsu määramine läbi hoovi ei ole võimalik. Kohus on samal seisukohal. Avaldajad on sellest variandist loobunud. Asjast puudutatud isikud E.R., N.R. ja M.R. on seisukohal, et ajalooline juurdepääs Xxxxx xxxxxx kinnistule on olemas Xxxxxxxxx vallale kuuluvalt Xxxxxxxxx teelt, mis toimuks põhja poolt üle Xxxxx-xxxx kinnistu, Xxxxx kinnistu ning Xxxx-xxxxx kinnistu. Asjast puudutatud isikud E.R. ja M.R. toovad esile, et Xxxxx ning Xxxxx-xxxx katastriüksuse moodustamise toimikus ja Xxxxx-xxxxx katastriüksuse moodustamise toimikus on olemas järgmised andmed. 04.12.1998.a. on Xxxxx xxxx Xxxxxxxxx vallavalitsuse maanõuniku poolt koostatud maaüksuse piiride plaan, kus punktiirjoonega on tähistatud Xxxxx xxxx maaüksusel põhja lõunasuunaline juurdepääsutee, mis saab alguse Xxxx-xxxxx kinnistult ja kulgeb mööda Xxxxx-xxxx kinnistut kuni avaldajate hooneteni. Olemas maamõõtja Xxxxx ning Xxxxx-xxxx maaüksuse 18.12.1998.a. asendiplaan, kus punktiirjoonega on tähistatud üle Xxxxx-xxxx kinnistu kulgev juurdepääsutee Xxxxx-xxxxxx kinnistuni. Maamõõtja poolt septembris 1998.a. koostatud välimõõtmise abtiss, kuhu on kantud Xxxx-xxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx maaüksusele jääv põllutee laiusega 4 m ning mis kulgeb kuni avaldajate hooneteni. Maamõõtja poolt 10.11.1997.a. koostatud eksplikatsiooni arvutamise plaanil on selgesti eristatav juurdepäsutee Xxxxx-xxxxxx kinnistule üle Xxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxxxxxx maaüksuste. Nimetatud puudutatud isikute poolt esitatud N.L. 24.05.2013.a. arvamuse (tl 186-187, 5 kd) järgi arvamuses märgitud kaardimaterjalil ja fotoplaanidel eksisteerib järjepidevalt tee aastast 1868 kulgedes Xxxxxxxxx vallas xxxxx-Xxxxxxxxx-xxxxxx teelt Xxxxxxxxx tee kaudu katastriüksustel Xxxxxxxxx, Xxxxx, Xxxxx -xxxx Xxxxx-xxxxxx. Põhjusel, et tee on kaartidele märgitud, võib järeldada, et tee on olnud selle aja vältel ka pidevas kasutuses. Nimetatud puudutaud isikud esitasid Eesti Rahvusarhiivis säilitatava 1868.a aluskaardi (tl 159, 2 kd) ja selgitavad, et sellel on märgitud, kuidas kulges juurdepääsutee Xxxxx-xxxxxx kinnistule, s.t üle Xxxxxxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistute (sel ajal nimetusega xxxx xxxxx). Kohus arvestab Xxxxxxxxx vallavalitsuse selgitust selles, et Xxxxx ja Xxxxx-xxxx maaüksuste tagastamise toimikus asuval asendiplaanil märgitud katkendlik joon tähistab kunagist 1938. aasta kaardil olnud põlluteed, mis on tänapäeval kasutusest välja langenud ja ei ole enam läbitav. Tagastamise toimikus olevate asendiplaanide koostamisel on aluseks võetud 1938. a skeemilised kaardid. Ka Xxxxx ja Xxxxx-xxxx maaomandi tagastamise toimiku välimõõtmise abtissist (toimik lk 13) nähtub, et asendiplaanil on põllutee. Kõnealune põllutee ei ole teena (rajatisena) käsitletav; ei vasta tee suhtes esitatavatele nõuetele; ei ole sõiduautoga

läbimiseks kasutatav. Xxxxxxxxx vallavalitsus on esitanud praeguse katastrikaardi väljatrüki, millelt nähtub, et põllutee katkeb Xxxxx-xxxx (nr xxxxx:xxx:xxxx) maaüksusel (Lisa 1, tl 44,

ligikaudu 275 meetrit, kogu läbi käidud pikkus Xxxxx ojani ligikaudu 610 meetrit. Skeem nr 3A: läbida tuleb Xxxx-xxxxx katastriüksus (omanik P.H.), Xxxxx-xxxx katastriüksus (omanik E. V.), tee lühendamiseks ja maa paremaks kasutamiseks võiks kaaluda kõlviku piiri pidi ojani minekut ja siis piki oja kallast lõikumiseni Xxxxx-xxxxxx piiriga. Tee ligikaudne pikkus 580 meetrit. Ei ole arvestatud tee pikkust Xxxxx-xxxxxx katastriüksusel. 27. ja 29.10.2015.a. kohtuistungil E. V. seletas, et tema ja xxxxx kinnistul teed ei ole, kusjuures tema oma kinnistul ei ela ja xxxxx kinnistut ei kasuta. Asjast puudutatud isikud E.R. ja M.R. on esitanud Xxxx-xxxxx ja xxxxx xxxx katastriüksustel asuva juurdepääsu asendiplaani (tl 115, 3 kd- koostatud 17.12.2010.a.), mille järgi tee pikkus on 625 m. Xxxxxxxxx vallavalitsus on 07.01.2011.a. seisukohal, et enne selle variandi kasuks otsustamist tuleb kaaluda võimalikult vähe teiste naaberkinnistute huvisid kahjustava ja ka majanduslikult otstarbekama variandiga (tl 125, 3 kd). Kohus nõustub selle seisukohaga. Samuti nõustub kohus avaldajate põhistatud seisukohaga, et märgitud teelõigus suuremas osas tee puudub ja rajamist vajavas osas enam kui 12 korda pikem, kui avaldajate taotletud juurdepääs, samuti oleks kulutused tee rajamiseks võrreldes taotletavaga märkimisväärselt suuremad. Tähelepanuta ei saa jätta ka avaldajate poolt põhjendatult viidatut, et Xxxxx-xxxx, Xxxxx-xxxxxx ja Xxxxx-xxxxx kinnistute ühisel piiril, kuhu on kavandatud M. ja E.R. ettepaneku kohaselt juurdepääsutee lõpp, paikneb loodusliku takistusena Xxxxx oja. Seega juudrepääsutee määarmine läbi Xxxx-xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistute eelpool märgitud asjaoludel ei ole võimalik. Kohus on seisukohal, et asjast puudutaud isikute M.R.i ja E.R.i poolt esitatud videosalvestis ja fotod Xxxx-xxxxx kinnistu (võimalik juurdepääsu koht) ja Xxxxx xxxxx katastriüksuse kohta (seisund kõrgvee ajal) (tl 31-41, 47, 48, 49, 66, 4 kd), ei anna alust teha järeldust juurdepääsutee määramiseks läbi Xxxx-xxxxx kinnistu ega selle kohta, et Xxxxx xxxxx katastriüksus ei oleks sobilik juurdepäästee määramiseks. Väidetava osaliselt olemasoeva tee puhul on tegemist E. V. ja avaldajate seletuse järgi traktori jälgedega. Avaldajad on juurdepääsu kohta Xxxxxxx teele üle Xxxx-xxxxx kinnistu paralleelselt magistraalkraaviga esile toonud, et looduses tee puuudub ja juurdepääsu pikkuseks Xxxxxxx teelt oleks 507 m ning esitanud selle kohta väljavõtte Maa-ameti kaardiserverist (tl 62, 63, 5 kd). Kohus viis läbi 14.09.2012.a. paikkonna vaatluse (tl 64 , 5 kd), kus looduses käidi läbi kraavi äärtpidi avaldajate kinnistu piirist läbi E.R.i ja M.R.i ning B. P.i kinnistute Xxxxxxx teele (teelõigu pikkus ca 515 m). Selle kohta on protokolli juures vallavalitsuse maakorraldaja poolt koostatud plaan (tl 66, 67, 5 kd), millele on viide tehtud vaatlusprookollis. M.R.i ja E.R.i ja avaldajate vahel oli nimetatud variant aktiivselt arutusel, kuid kokkuleppele ei saadud. Avaldajatele oli koormavam täiesti uue tee rajamine võrreldes nende poolt taotletuga. 05.12.2012.a. vallavalitsus hindas võimaliku 500 m kavandatava tee maksumuseks ca 25000.- eur (tl 124, 5 kd). Nendel asjaoludel ei ole võimalik antud kohta juurdepääsu määarmine. Kokkuvõtvalt, kuigi asjas on kaalutud juurdepääsu asukohana mitmeid alternatiivseid variante, siis need ei ole osutunud sobilikuks, ja kuigi kohus on teinud kõik võimaliku asja kokkuleppel lahendamiseks, siis lõppkokkuvõttes kaalutud variantide puhul kõiki asjaolusid arvesse võttes, puudutatud isikud M.R., E.R. ja N.R. taotlevad nn. põhjapoolse juurdepääsutee määramist.

punktiirjoonega tähistatud juurdepääsutee alates plaanimaterjalil näidatud koordinaadist D ümber plaanil näidatud õueala läbi koordinaadipunkti E kuni koordinaadipunktini F. Kohtule on esitatud J.L. poolt koostatud taotletava ligipääsutee plaan, millest nähtuvalt tee saab alguse Xxxxxxx teelt läbi B. P.i kinnistu, 75 m, edasi kulgeb üle N., M. ja E.R.ile kuuluva kinnistu, teekoha B-D pikkus 275 m, teekoha D-E-F pikkus on 118 m, millest 50 m olemasoleval metsateel E-F ja 68 m, D-E, rajatav, laiusega 4 m (sisaldab nii sõidetavat osa kui ka hoolduseks/teeninduseks vajalikku teepeenart -nn 1+2+1 lahendus), pindala 472 rm (tl 108, 1 kd). Asjast puudutatud isikud M., E. ja N.R. on seisukohal, et juurdepääs Xxxxx xxxxxx kinnistule tuleks määrata Xxxxxxxxx vallale kuuluvalt Xxxxxxxxx teelt, mis toimuks üle Xxxxx-xxxx kinnistu, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, Xxxxx kinnistu, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx ning Xxxx-xxxxx kinnistu, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx (põhjapoolne variant). Esitatud on OÜ Geobüroo koostatud asendiplaan juurdepääsukoha määramiseks (tl 173-174, 2 kd). Asjast puudutatud isikud M. ja E.R. on esitanud samuti OÜ Tippgeo 03.05.2013.a. Xxxxxxxxx ja Xxxxxxx tee topogeodeetiliste mõõdistustööde plaani (tl 169, 5 kd) ja OÜ Geobüroo asendi plaani Xxxxx-xxxxxx kinnistule xxxxx-Xxxxxxxxx- xxxxxx teelt (tl 170, 5 kd) ning Maa-ameti katastriarhiivi fotoplaanid aastast 1951 ja 1980 (tl 174, 5 kd). Xxxxxxxxx vallavalitsus on esitanud ettepaneku juurdepääsutee asukoha määratlemiseks võrrelduna 1938 skeemilise maakaardiga tl 46, 2 kd, mis toetab avaldajate poolt taotletud kohast tee määramist. Samuti on vallavalitsus kinnitanud maakorraldusliku ja tehnilist tee rajamise võimalust lõigul D-E (lõigu pikkus 68 m) ja tee kulgemist lõigul E-F (lõigu pikkus 50 m) (skeem tl 46.a, 2 kd). Kohus nõustub vallavalitsuse seisukohaga juurdepääsu määramise osas läbi E., M. ja N.R.i ning B. P.i kinnistute. Teemaa arvestuslikuks laiuseks on 4 m, mis sisaldab sõidetavat osa ja hoolduseks/teenindamiseks vajalikku teepäraldiste osa. Kohus nõustub vallavalitsusega ka selles, et läbi Xxxx-xxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistute tuleks rajada oluliselt pikem uus teelõik, mis oleks sõidukiga läbitav. Juurdepääsutee määramisel tuleb võimalusel, mis ei ole kohustuslik ega teekoha määramise tingimuseks, arvesse võtta seda, et Keskkonnaameti 30.03.2015.a. kirjast (tl 45, 9 kd) nähtvalt lõunapoolse mitteläbitava teeosa rajamine kulgeks läbi niidu, mis on 3. kaitsekategooria loomaliigi suur–kuldtiiva elupaik. Juurdepääs lõunasuunas kulgeb samuti kohati suurkuldtiiva elupaigas, aga rajatav teelõik asub metsa servas ja seega lõunapoolse juurdepääsutee kasutamine tagaks liblika elupaiga kompaktsuse (tl 45, 9 kd). Kohus viis läbi paikkonna vaatluse 22.10.2010.a. (tl 6, 7, 3 kd). Kohus veendus, et tee Xxxxxxx teelt läbi B. P.ile ning E.R.ile ja M.R.ile kuuluvate kinnistute kuni viimastele kuuluvate hooneteni on olemas. Looduses käidi läbi ehitatav teelõik D-E (plaan tl. 108, 1 kd), mille läheduses on omanike kartulipõld. Teekoht läbi K. T. ja V. R. kinnistute ei ole sõidukiga läbitav s.o. kinnikasvanud, teekohal puid ja kive. V. R. kodu juures kulgeb tee hoonete kõrvalt (tl 6, 7, 3 kd). Vaatluse protokolli juurde kuuluvad vallavalitsuse maakorraldaja poolt koostatud plaanid/skeemid (tl 8- 12, 3 kd) looduses ülevaadatu kohta (sellele on viide vaatluse protokollis). Skeem nr 1: läbida tuleb Xxxxx-xxxxx, Xxxxx-xxxx, Xxxxx, Xxxx-xxxxx katastriüksused (Xxxxxxxxx teele). Tee ligikaudne pikkus 1,3 km (avaldaja on esitanud väljavõtte maa-ameti geoportaalist nn põhjapoolse juurdepääsu vahemaade kohta tl 94, 4 kd). Skeem nr 2: läbida tuleb Xxxxx-xxxxx katastriüksus Xxxxxxx teelt. Tee pikkus Xxxxxxxxxx katastriüksusel ligikaudu 110 meetrit, koos Xxxxx-xxxxxx katastriüksusel asuva lõigu pikkusega ligikaudu 215 meetrit. Geodeesiainsener I.S. tee mõõdistamise seletuskirjas (tl 220-222, 5 kd) on välja toonud järgmised andmed. Xxxxxxxxx tee pikkus läbides Xxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx –xxxx katastriüksused ja lõppedes Xxxxx-xxxxxx katastriüksuse piiril on 1745 m. Teelõik 600 m ulatuses hooldatud kruusakattega tee, mis lõpeb Xxxx-xxxxx katastriüksuse hoonete juures. Teelõik pikkusega 103 m sõidukiga läbitav pinnasetee, teelõik pikkusega 195 m kulgeb mööda heinamaad, teelõik pikkusega 361 m asub metsas ja ületab

oja, millel puudub truup või sild, teelõik pikkusega 486 m kulgeb mööda heinamaad, millel asub kraav, kus truup puudub. Tee pikkus Xxxxxxx teelt läbi Xxxx-xxxxxxx, XXXXX-XXXXX ja Xxxxx-xxxxx katastriüksuste Xxxxx-xxxxxx kinnistuni 368 m. Teelõik pikkusega 14 m hooldatud kruusakattega, teelõik pikkusega 354 pinnastee. Teelõik lõpeb Xxxxx xxxxx hoovi värava juures. Kogu teelõik on sõiduautoga kasutatav (tl 220-222, 5 kd). Seega kõige optimaalsem variant Xxxxx-xxxxxx kinnistule pääsemiseks arvestades mõlema variandi looduses olevat olukorda, selle pikkust ja võimalikku taastatavat või rajatavat teelõigu osa, on avaldajate poolt taotletu Xxxxxxx teelt. Kohus juhib tähelepanu veel eraldi sellele, et kohus on ise tajunud 22.10.2010.a. vaatlusel, et ka juurdepääs Xxxxxxxxx teelt osas, mis ilmselgelt ei ole läbitav autoga, oli ka jalgi läbides raskendatud. Kohtu poolt on vaatlusega kindlaks tehtud, et J.L. poolt koostatud plaanil teelõik D-E (ka DE-F- kogulõik) kartulipõldu ei läbi. Sama olukord oli 14.09.2012.a. kohtu poolt läbiviidud vaatlusel (olemasolev eratee oli heas korras - tl 64, 5 kd). Sama nähtub ka J.L. 21.06.2013.a. selgituskirjast (tl 16, 6 kd). Punktist E hakkab teekoht kulgema piki vana teekoha mööda ning selline olukord on näha fotodelt 2013. a. suvel tl 28, 29, 31, 32- 6 kd. Samuti riiklikult tunnustatud ekspert D.T. on 04.05.2014.a. ekspertissi läbiviimiseks kohapealsel vaatlusel tuvastanud, et taotletav juurdepääsutee planeeritakse Xxxxx-xxxxx hooneteni viivalt pinnasteelt (toodud plaanil punktist D enne õuemaad) kiviaia ja haritava põllumaa vahelt punkti E. Punktist E kuni kinnistu piirini, punktini F planeeritakse rajada kunagi kasutusel olnud tee kohale, mis oli ka ülevaatuse hetkel looduses eristatav (lisatud fotod). Arvestuslikuks teemaa laiuseks on planeeritud 4 m ja lõigul D-E on kiviaia ning haritava põllumaa vahel kitsama koha laius mõõdetuna Maa-ameti kaardilt ca 6,6 m. Seega puudub vajadus lammutada kiviaed või rajada tee haritavale maale. Objekti ülevaatusel hindaja ei näinud vajadust planeeritava tee ja saunahoone vahele jäävate puude langetamist. Punktide E ja F vahelisel alal ei olnud miljööväärtuslikke puid, vaid oli väheväärtuslik võsa, mille väärtus ja kogus marginaalne ning raietööde maksumus ületaks saadava puitmaterjali maksumuse. Juurdepääsutee alla planeeritav maa, ca 472 rm, ei ole olnud aktiivses kasutuses ja ei saa rääkida saamata jäänud tulust ja sellega kaasnevast materiaalsest kahjust (tl 17-37, 7 kd). Kohus lähtub eeltoodust. Seega avaldajate poolt taotletu ei riiva N., M. ja E.R.i privaatsust hoovialal ega kahjusta pere aedu. Kohtul ei ole alust kahelda ka Xxxxxxxxx vallavalitsuse esindaja selgituses 26.04.2012.a. eelistungil, et 2004 või 2005 olid E.R. ja M.R. nõus sauna tagant teed läbi tegema, kuid avaldajad ei tahtnud ja käisid läbi hoovi (tl 174, 4 kd). Seega kinnistu omanikud ka ise on pidanud võimalikus juurdepääsu korraldamist Xxxxx-xxxxxx kinnistule põhimõtteliselt avaldajate poolt taotletu järgi. Kohtule on selge see, et kui tegemist oli põhja poolt teega, siis on see kasutusest välja langenud, mille ehitamine või taastamine oleks väga kulukas. 09.04.2013.a. eelistungil ka N.R. ise tunnistas, et põhjapoolne tee tuleb rajada. Sellega nõustusid ka E. ja M.R. (tl 163, 5 kd). xxxxx xxxxxxxxxxx OÜ 10.08.2010.a. hinnapakkumise järgi tee taastamiseks pikkusega 1040 m ja laiusega 3,5m (võsa eemaldamine, teekoha puhastamine, looduslikust ja purustatud kruusast katte rajamine, paigaldada üks 6 m truup läbimõõduga 350 m), mis kulgeb läbi Xxxxx-xxxxxx, Xxxxx xxxx ning Xxxxxxxxx katastriüksuste, maksumuseks oleks 473457.60 krooni s.o. 30252.30 eur (tl 170-172, 2 kd). Avaldajate poolt viidatult AS Xxxxxxxxx Teed seisukoht, et 68 m laiusega 3,5 m tee maksumus oleks 2010.a. 30-40 000 krooni (1917.35-2556.47 eur). Asjast puudutaud isikute E. ja M.R. poolt esitatud fotode osas, väidetavalt põhjapoolse juurdepääsu olukorra kohta 2007.a. (tl 42-46, 4 kd), samuti video osas põhjapoolse juurdepääsu taaskasutusele võtmise võimalikkuse kohta, on kohus seisukohal, et need ei muuda kohtu seisukohta eelpool objektiivselt kindlaks tehtud asjaolude alusel. V. R. ja B. P. on juhtinud kohtu tähelepanu video mittetäielikkusele, mistõttu kohus ei raja sellele kui

ebakindlast allikast olevale tõendile lahendit ja suhtub sellesse kriitiliselt. Kohtupoolne sama seisukoht on ka viimati nimetatud asjast puudutaud iskute poolt 20.02.2015.a. esitatud 6 foto kohta, mis on tehtud nn lõunapoolsest teest 2015.a. jaanuarikuus, (tl 131-136, 8 kd). Teed võib ja saab kirjeldada erinevatel aastaegadel erinevalt ja see looduses ongi nii ja mitte ainult E. ja M. ja N.R. kinnistul. Sellega tuleb eluliselt arvestada. Puudutaud iskute E., M. ja N.R.i poolt esileloodu kinnistu olukorra kohta looduslikest mõjudest tulenevalt ei ole niisugused, mis välistaks juurdepääsu määramise nende kinnistult. M. ja E.R. esitasid 19.09.2014.a. (tl 97-105, 7 kd) T. M. 04.08.2014 ekspertiisiakti näitamaks, et sobivaim juurdepääs on põhjapoolne seetõttu, et kuna ajalooliselt on juurdepääs Xxxxxxxxxxx kinnistule kulgenud alati põhja poolt ning sellise juurdepääsutee rajamine lahendaks ka mitmete teiste katastriüksuste juurdepääsu (millistel juurdepääs täna tõepoolest puudub), siis oleks kõige otstarbekam määrata juurdepääs avalikult kasutatavalt Xxxxxxxxx teelt. Kohus on seisukohal, et viidatud aspektidele tuginedes ei ole võimalik määrata juurdepääsuteeks nn. põhjapoolset varianti. Kohus on oma seisukohta põhjendanud ja siinkohal enam ei korda. Avaldajad on 20.10.2015.a. esitanud teede inseneri A.K. arvamuse vaidlusaluse tee kandevõime küsimuses, kuid kohtul ei ole võimalik seda dokumentaalse tõendina käsitleda põhjusel, et arvamus on allkirjastamata. Puudutatud isikud M. ja E.R. esitasid D.K.P. Projekt OÜ 27.04.2015.a. hinnangu tee kandevõime kohta, mille kohaselt erateele, asukohaga XXXXX-XXXXX ja Xxxxx-xxxxx katastriüksustel, saab lubada sõiduautosid ja kaubikuid, ehk maksimaalselt 3500 kg registrimassiga sõidukeid, kindlasti ei kanna antud tee raskeveokeid. Järelduses selgitatakse, et kõne all olev tee ei oma minimaalset kruusateele esitatud kandevõimet. Täidetud rööbastel on tugevam pinnas ainult rööpa all, rööpa mõlemal küljel on pinnas nõrgem (tl 192-201, 8 kd). Avaldajad on nõustunud, et lubada aastaringselt kuni 3500 kg kaaluvate sõidukite liiklus, kuid lubada tuleks raskemate sõidukite liiklus arvesse võttes piirkonnas teatud ajal lubatud tavaliikluses raskemate sõidukite kasutamist. Samuti on avaldajad nõus taastama tee selle kahjustamise korral. Puudutatud isikud M., N.ja E.R. on kategooriliselt keeldunud mingiski osas omavahel asja lahendama. Avaldajad selgitasid, et nemad saavad prügiveo korraldada selliselt, et raskekaalulised prügiveoautod teele ei sõidaks ja ehitusmaterjali vedamisel arvestaksid teeoludega. Avaldajatel on kõigepealt vajalik välja ehitada vajalik teeosa ja kuivõrd hakatakse hooneid taastama, siis seetõttu on vaja ka ehitusmaterjali vedada, millele lisanduvad tavapärased (igapäevased) tegevused. Tegemist on maatulundusmaaga 100%, pindalaga 17.40 ha s.h. ehitiste alune maa 359 rm, haritav maa 0.83 ha, looduslik rohumaa 1.61 ha, metsamaa 13.38 ha, õuemaa 0.18 ha, muu maa 1.40 ha. Viimati märgitu annab tunnistust Xxxxx–xxxxxx kinnistu majandamise vajaduse sisust ja ulatusest. Asjast puudutatud isikute N., M. ja E.R.i seisukoht, et juurdepääsu määramist takistab asjaolu, et olemasolev tee lõhutaks uue teelõigu ehitamise käigus ära ja olemasoleval teel puudub kandevõime, mis lubaks teel sõita koormatud sõidukitega uue teelõigu ehitamiseks, ei ole arvestatav. Selleks, et avaldajad saaksid hakata on õigust teostama s.o. määratavat juurdepääsuteed kasutama, ongi vaja rajada eelenvalt tee. Asjas ei ole vaidlust selles, et vaidlusaluse tee kandevõime ei ole aastaringselt sarnane. Nõustuda tuleb ka avaldajate seisukohaga, et teede lagunemise ajal on tee kandevõime madalam ning sarnaselt kõrgem ajal, mil tee on kuiv või läbikülmunud. Kohtu hinnangul, kuivõrd mõõtmine (D.K. hinnang) oli teostatud ajal mil tee kandevõime on madalaim, siis on selge, et aastaringselt võib see olla erinev. Sellises olukorras ei ole välistatud ka raskema sõidukiga kui 3500 kg liiklemine, kuid see selgub konkreetsel ajal ja olustikus. Tegemist on avaldajate poolse heaperemeheliku korraldusliku küsimusega, võttes arvesse teeolusid, ning oma kinnisasjale pääsemiseks vajadusel võimalike täiendavate toimingute tegemist kuni selleni, et kui olemasolev tee saab kahjustatud, siis nende

kohustuseks on taastada samaväärne olukord. Avaldajad on ka öelnud, et sellise kohustuse endale võtmisega on nad arvestanud. Viitega tee kandevõime piirangule, mis ei lubaks teel liigelda ainult sõiduautoga, ei ole võimalik juurdepääsu nõuet jätta rahuldamata. Asjast puudutatud isik E. V. 05.02.2015.a. eelistungil seletas, et õige ei ole jutt, et tee üldse ei kanna, sest tema nägi kui puud toodi kohale Fiskars tõstukiga, traktoriga ja traktor pani need maha. Kohtul ei ole põhjust E. V. selgituses kahelda. Sellega on ilmnenud, et M. ja E.R.i faktiline käitumine erineb kohtus avaldatust. Asjast puudutatud isik M.R. selgitas, et puud toodi kohale nende kinnistu piirini, seal töödeldi need ja seejärel veeti koju 1,5 tonnise traktoriga. Kui M.R.i jutust lähtuda, siis rõhutada tuleb seda, et tee läbib enne M. ja E.R.i kinnistut Xxxxxxxxxxx kinnistu, kuid selle kohta, et tee oleks saanud Xxxx-xxxxxxx kinnistul kahjustada, M.R. ei öelnud midagi. Seega eelnev toetab praeguse olukorra lahendamist kohtu poolt märgitu kohaselt. Maaomandi tagastamise toimikus on Xxxxx ja Xxxxx xxxx maa taotlejate poolt 1998.a. esitatud avaldus Xxxxxxxxx vallavalitsusele, mille kohaselt palutakse mitte määrata juurdepääsu läbi tagastatava maa H.R. pärijatele erastatava maa juurest üldkasutatavale teele. Nimetatut käsitleb kohus kui taotlejate soovi, mis küll võib viidata Xxxxx-xxxxxx kinnistule pääsemise võimalikule viisile lõuna poolt, kuid ei saa olla asja lahendamise alusavalduseks.

teed tuleks kasutada ainult juurdepääsuks. Ta on nõus juurdepääsuõiguse kinnistusraamatusse kandmisega. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kinnistul asuvad taluhooned, sealjuures teadaolevalt alustatakse taluhoonete taastamist sinna alaliselt elama asumiseks, kusjuures AÕS § 147 võimaldab kasutada avaldajatel E., M. ja N.R.i kinnisasja oma hoonete remontimiseks, ja vajalikud on ilmselgelt maakasutusest ja kinnisasja majandamisest tulenevad tegevused, millest tingituna saab olema vajalik kasutada veoautot või traktorit, siis sellest tulenevalt tuleb kindlustada kinnistule juurdepääs lisaks sõiduautoga vajadusel ka veoauto ja traktoriga. Avaldajad on viidanud, et juba kinnistule jääva uue teelõigu hooldamiseks on paratamatult vajalik ka traktorite liiklemine juurdepääsuteel. Asjast puudutatud isikud N.R., E.R. ja M.R. heidavad jätkuvalt ette avaldajatele seda, et lõunapoolse juurdepääsu määramisel kuritarvitatakse olemasolevat olukorda selliselt, et uut teed tegelikkuses ei ehitatagi ning sõidukid pargitakse lihtsalt puudutatud isikute värava taha ja kui puudutatud isikud ei ole kodus, siis liiguks avaldajad oma kinnistule üle puudutatud isikute õue ning kui puudutatud isikud on kodus, siis ilmselt liigutakse oma kinnistule puudutatud isikute hoonete tagant. Kohus on seisukohal, et käesoleva asja kontekstist lähtuvalt on tegemist oletuslikku laadi asjakohatu väljaütlemisega, mille kohus jätab tähelepanuta.

oli 2014.a. 23.60 eur. Asjast puudutatud isikud M. ja E.R. on esitanud Domus Kinnisvara 09.05.2013.a. hinnangu. Domus Kinnisvara 09.05.2013.a. hinnangul 30 04.2013.a. seisuga kinnistu aadressil Xxxxx-xxxxx ja XXXXXXXXXX, turuväärtus on 32900.- eur. Xxxxx xxxxx kinnistu kaudu juurdepääsutee võimaldamine Xxxxx-xxxxxx kinnistule vähendaks kinnistu turuväärtust 15-20%. (tl 189-217, 5 kd). Nimetatud puudutatud isikud lähtuvad oma nõuete esitamisel Domus Kinnisvara poolt antud hinnangust. Seonduvalt antud tõendi vaidlustamisest tulenevalt kohus määras avaldajate taotlusel antud küsimuses ekspertiisi. Asjas ei esine asjaolusid, mis ei võimaldaks eksperdi poolt antud arvamust arvestada, mistõttu kohus otsustuse tegemiselt lähtub eksperdi arvamusest. Riiklikult tunnustatud eksperdi D. T. 06.05.2014.a. arvamuse kohaselt Xxxxx -xxxxxja Xxxxx –R. katastriüksustest koosneva kinnistu turuväärtus 15.04.2014.a. on 145000 eur ja taotletava juurdepääsutee alla jääva äralõike hüvitusväärtus ca 430.- eur (tl 17-39, 7 kd). Eksperdi arvamus taotletava juurdepääsutee alla jääva maa-ala hüvitusväärtuse kohta summas 430.- eur, ei sisalda tee rajamise ja hoolduskulusid. Asjast puudutatud isikud M., E. ja N.R. eksperdiarvamusele ei tugine, pidades seda ebaõigeks. Kõigepealt kohus märgib seda, et Riigikohus oma lahendis 3-2-1-90-11 on asunud seisukohale, et eratee omanik, kes peab AÕS § 156 lg 1 järgi lubama teed kasutada teisel isikul, võib nõuda hüvitist teise isiku teekasutuse tõttu kinnistu turuväärtuse vähenemise eest vaid ulatuses, milles see on suurem korrashoiu kuludest. Samuti on kohus seisukohal, et tasu maksmise kohustuse puhul ei ole ilmselt tegemist kahju hüvitamise kohustusega. Rajatava juurdepääsulõigu D-E rajamisega, samuti taastatava teelõiguga seotud otsesed kulud kannavad avaldajad (avaldajate poolt viidatult tee rajamise kulu 3000040000.- krooni s.o. ca 2500.- eur) ja hooldavad seda oma kulul (ca 472 m2). Kohus on seisukohal, et seda peab tasu määramisel arvestama. Samuti tugineb kohus sellele, et ekspertiisi aktis on ekspert teinud kindlaks ja tulnud järeldusele, et juurdepääsutee alla planeeritav maa, mis moodustab kogu kinniatu pindalast 0,29%, ei ole aktiivses kasutuses. Seega juurdepääsu tõttu koormatud kinnisasja omaniku jaoks kinnisasja teatud olulist sihipärase kasutusvõimaluse kaotust ei saa tähendada. Kohus viitab ka sellele, et J.L. plaani järgi vaidlusaluse teeõigu D-E-F puhul lõik E-F on kunagi kasutusel olnud teelõik, metsatee, mis on looduses eristatav, ja rajatav teelõik asub kasutuses olnud teelõigu ja olemasoleva eratee vahel ning arvesse võttes, et varasemalt avaldajate kinnistule käidi Xxxxxxx teelt läbi õueala, kust läbikäimisega E. ja M.R. ei nõustunud, pidid nad arvestama avaldajate vajadusega pääseda oma kinnistule ning tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et tegemist on sugulussuhtes olevate isikutega, kus välja oli kujunenud kinnistule pääsemine tasu nõudmata. Pealegi M.R.i enda seletuse järgi sauna taga on autod seisnud kümmekond aastat ja sealt edasi ümber õueala käidud Xxxxx-xxxxxx kinnistule jalgsi, ning arvestades, et avaldajad kasutavad kinnistut seal elamiseks, siis teekoha kasutamise intensiivsus võrreldes varasema ei tohiks oluliselt erineda. Eelpooltoodut kogumis arvesse võttes kohtu arvates puudutatud isikute nõuet saada igakuist tasu juurdepääsu eest summas 45 € rahuldada ei ole võimalik. Maamaksu osas avaldajatel vastuväiteid ei ole ja seda käsitleb kohus allpool.

Avaldajad on nõus puudutatud isikute poolt märgitud kuludega 360.- EUR aastas, millest avaldajad peaksid kandma 1⁄2 s.o. 180 .- EUR aastas. Tasu arvestamisel tuleb arvesse võtta iga isiku osa tee kasutamisel, kusjuures osasid tuleb eelduslikult pidada võrdseteks. Puudutatud isikute ning avaldajate vahel ei ole vaidlust selles, et olemasoleva ja M.R.i, N.R.i ning E.R.i kasutuses oleva tee koos B. P.i teelõiguga hoolduskulude avaldajate osa aastas on 180. – eur (kuus 15.- eur) s.o. tee kruusaga täitmise kogukulu aastas 240 € (avaldajate osa on aastas 120. – eur, kuus 10.- eur) ja lumelükkamine kogukulu aastas 120 € (avaldajate osa on aastas 60. – eur, kuus 5.- eur). Avaldajad 19.12.2014.a. avalduses märgivad, et jaotatuna tasu proportsionaalselt E. ja M.R.i ja B. P.i kinnistule jääva juurdepääsu pikkusega, tuleks avaldajatel tasuda B. P.-le 37.80 eur ja E., M. ja N.R.ile 142.20 eur (tl 66, 8 kd). Arvestuslikus küljes vaidlust ei ole. Asjas ei ole vaidlust ka selles, et B. P. olemasolevat teed ei kasuta. B. P.i esindaja oma 05.02.2015.a. seisukohas on olnud nõus tee lõigul hooldamise kogutasust 180.- eur aastas tema osaks langeva osaga summas 37.80 eur ja peab seda sobivaks summaks (tl 87, 8 kd). Seega jaotatuna tasu proportsionaalselt E., N. ja M.R.i ja B. P.i kinnistule jääva juurdepääsu pikkusega oleks avaldajatelt B. P.ile kinnistu hooldamise kulu 37,80 eurot aastas ning avaldajatelt R-dele kinnistu hooldamise kulu 142,20 eurot aastas. Seega Xxxxx-xxxxxx kinnistu igakordne omanik on kohustatud tasuma Xxxx-xxxxxxx kinnistu igakordsele omanikule tasu 37.80 eur aastas (kuumakse 3.15 eur) ja kinnistu, reg.osa nr xxxxxxx igakordsele omanikule tasu 142.20 eur aastas (kuumakse 11.85 eur). Nimetatud tasu osas on avaldajate ning N., M. ja E.R.i ühine seisukoht, et tasu makstakse iga kalendrikuu eest ette iga kuu 25 kuupäevaks. (tl 29, 10 kd). 27.11.2014.a. eelistungil B. P.i esindajal vastuväiteid tasu maksmise korrale sarnaselt N., M. ja E.R.’le maksmise tähtajast ei olnud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tee tuleb rajada D-E vahel, taastatav teelõik on E-F. Avaldajad on nõus välja ehitama kruusatee. Vallavalitsuse seisukoht on olnud samuti, et ehitatav tee võiks olla kruusatee (tl 174-181, 7 kd, 27.11.2014.a. eelistung). M.R., E.R. ja N.R. ning avaldajad on ühte meelt selles, et rajatava juurdepääsulõigu D-E rajamisega, samuti taastatava teelõiguga seotud otsesed kulud kannavad avaldajad ja hooldavad seda oma kulul (ca 472 m2). Selles osas M.R.’l, E.R.’l ja N.R.’l nõuet ei ole. Avaldajad on olnud valmis maksma täies ulatuses tasu maamaksu määra ulatuses uue juurdepääsu alla jääva ca 472 m2 maaüksuse eest vastavalt kehtivale maamaksumäärale. 27.11.2014.a. eelistungil avaldajad möönsid nõusolekut maksta maamaksu pooles ulatuses sellest osast, mis on mõlema kasutuses. 2014.a. maamaksu teate järgi maamaks on aastas 23.60 eur. Avaldajatel selle maamaksu summale vastuväiteid ei olnud ( tl 95, 8 kd). Maamaksuseaduse § 3 kohaselt maamaksu maksab üldjuhul omanik. Kohus on seisukohal et kuivõrd J.L. plaanil märgitud lõigus B-D on tee olemas, seda on M.R., E.R. ja N.R. kasutanud ja kasutatakse samamoodi edasi ning avaldajate poolt sama tee kasutama hakkamisest ei ole ette näha olulist liikluskoormuse kasvu, kusjuures lähiminevikus avaldajad kasutasidki seda teed, ja sellega seonduvalt vara väärtuse vähenemist, siis olemasoleva tee osas kohus tasu määramisel ei arvesta maamaksu summaga. Kohus on aru saanud, et puudutatud isikud ka ise viitavad maamaksu võimalikule maksmisele üksnes rajatava (osaliselt taastatava) teelõigu osas. Tasu määramisel rajatava (osaliselt taastatava) teelõigu osas tuleks arvesse võtta rajatava (sealhulgas taastava) teealuse pindalale vastavat maamaksu suurust. Tasu suuruseks jääb kasutusalale, 472 m2 (kinnistu pindala on 160000 m2), langev maamaksu suurus. Avaldajatel tuleks iga-aastaselt tasuda 0,29 % kinnistu, reg. osa xxxxxxx, maamaksust kinnistu, reg. osa xxxxxxx, igakordsele omanikule. Tasu maksmise tähtaja määratlemisel lähtub kohus maamaksuseaduse § 7 lg 1 märgitud tähtaegadest (Kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks.) peab mõistlikus tähtaja määramist hiljemalt iga aasta 01. oktoobriks. Siit tulenevalt nimetatud juurdepääsu

tasuks on 0,29 % kinnistu, reg. osa xxxxxxx, iga-aastasest maamaksust ning nimetatud summa tuleb juurdepääsu omajal tasuda iga-aastaselt ühekordse maksena iga aasta 01. oktoobriks kinnistu, reg. osa xxxxxxx, omanikule. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tee kasutustasu maksmise kohustus tekib kohtulahendi jõustumisest (tl 100, 8 kd, tl 30, 10 kd). Kohus toetab antud menetlusosaliste seisukohta, sest avaldajad on rõhutanud, et kuna pikemat aega ei ole olnud juurdepääsu kinnistule, siis soovitakse viivitamatult alustada tee rajamisega ja toimetustega Xxxxx-xxxxxx kinnistul. Kinnistusraamatusse tuleb teha kanne (märge) juurdepääsuõiguse (avaldajate taotlus) ja tasu (kinnistu reg.osa nr xxxxxxx omaniku taotlus) kohta AÕS 63 lg 1 p 4, § 141 lg 3 alusel. KRS § 34.1 lg 1, 8 ja TsÜS § 68 lg 5 alusel kuulub tuvastamisele E.R.i, M.R.i ja N.R.i ning B. P.i kohustus anda nõusolek kohtu määratud juurdepääsuõiguse kohta kinnistusraamatusse kande tegemiseks ja avaldajate kohustus anda nõusolek tasu kohta kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Avaldajatel ning N., M. ja E.R.il vastuväiteid iseenesest sellele ei ole. Menetluskulude jaotus. Avaldajad paluvad menetluskulud jätta E. ja M.R.i kanda ning neilt välja mõista esindajatasu summas 10666.07 eur. Asjast puudutatud isikud M. ja E.R. paluvad menetluskulud jätta avaldajate kanda ning avaldajatelt välja mõista menetluskulud summas 15378.57 eur s.o. tõlkekulud 690.24 €, asjatundja arvamuste saamise kulud summas 1600.- eur ning õigusabikulud summas 13088.33 eur. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane; lg 8 kohaselt vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. Kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Kokku on asjas menetlusosalisteks 8. kinnisasja omanikud ja Xxxxxxxxx vallavalitsus. Menetluskulud kogumis seonduvad mitte ainult nimetatud kinnistute omanike omavahelise vaidlusega vaid kõikide kinnistute osas läbiviidud toimingutega (menetlusega). M. ja E.R.i taotlusel on kaasatud puudutatud isikuid menetlusse juurde, mille järgselt asja menetlemine ajaliselt pikenes ja nende enda huvist väljaspool nende kinnistut juurdepääsu määramiseks või kinnistu piires nende poolt määratud kohta, olid tehtud ka sellekohased kulutused ja dokumentaalsete tõendite kogumine. Kohus on avaldajate kinnistule juurdepääsu määranud üle puudutatud isikute M., E. ja N.R.i kinnistu avaldajate poolt tehtud ettepaneku järgi. Kohus arvestab sellega, et avaldajad kohtusse pöördumisel esitatud nõuet täiendasid alternatiivse nõudega ning menetluse lõpus loobuti esimesest nõudest kui ebasobivast ja jäädi alternatiivse nõude juurde, mis on osaliselt rahuldatud. Samuti tuleb arvestada vaidluse sisu ja sellega, et tegemist on hagita menetluse korras lahendatava asjaga, kus kohtul on suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus, mistõttu ei saa tekkida olukord, kus menetlusosalisel õigusteadmiste puudumise tõttu jääksid tema õigused kaitseta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.