Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib õigusabi saaja ja Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.

Taotluse põhjendused XXXX esitas 13.06.2016 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt vajab taotleja abi esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning esindamiseks täitemenetluses. Taotleja selgitas, et tsiviilasjas 2-15-18584 tema taotlust riigi õigusabi saamiseks ei rahuldatud, põhjendusega, et menetlus on lihtne. Taotleja oli ilma esindajata ja kohus tegi määruse, mis kuulus viivitamatult täitmisele. Nüüd on kohtutäitur teinud hulgaliselt sunniraha määramisi. Taotleja soovib antud kohtumenetluses suhtluskorra muutmist. Taotleja selgitab, et vajab esindaja abi, kuna ei saa juriidiliste nüanssidega ise hakkama. Taotleja selgitas lisaks, et peale lapsehoolduspuhkust asus ta tagasi tööle, kuid lapse isa, XXXX, saadab ähvardavaid kirju ja teeb kõik endast oleneva, et taotlejal tekiksid töökohas probleemid. Lapse isa kasutab mainekate vandeadvokaatide teenust, kuid taotlejal selleks rahalised vahendid puuduvad. Ka seetõttu vajab taotleja esindajat, et kohtutäitur on määranud hulgaliselt sunnirahasid (suhtluskorra tõttu) ja võtab taotlejalt kogu palga ära. Taotleja vajab advokaati, et kaevata kohtutäituri tegevuse peale ja ka lepitusmenetluses oleks advokaadi näol suurem tõenäosus, et taotleja saaks korralikud dokumendid kohtusse esitada. Riigi õigusabi taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatises märgib taotleja, et töötab SA XXXXkarjäärinõustajana ning tal on 2 aastane laps. Töölepingu alusel saadav sissetulek on 454,65 eurot, lisaks on lapsele elatis 215 eurot ja peretoetus 88,35 eurot. Taotlejal on eluasemelaen, mille igakuine makse on 300 eurot. Taotleja saab toimetulekutoetust ning vajaduspõhist peretoetust, kuid need toetused peagi lõpevad. Taotlusest nähtub ka, et taotlejale kuulub kinnisvara, asukohaga XXXX ning hoonestamata kinnistu, asukohaga XXXX. Taotleja vältimatud püsikulutused kuus on: kulutused eluasemele 200 eurot, kulutused toidule 300 eurot, sidekulud 40 eurot, tervishoiukulud 30 eurot, lisaks kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 40 eurot. Hambaarsti tasu 1300 eurot kuulub tasumisele järelmaksuga.

Kohtumääruse põhjendused Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Kohus, tutvunud esitatud õigusabi taotlusega ja riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatisega ning registritesse tehtud järelepärimistega, jõudis järeldusele, et esitatud riigi õigusabi saamise taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt ning taotleja saab riigi õigusabi täitemenetluses kohtutäituri tegevuse õiguspärasuse hindamiseks. Kohus asub seisukohale, et taotleja huvid täitemenetluses võivad jääda advokaadi abita kaitseta ning taotlejale tuleb täitementluses anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus selgitab, et osaliselt on käesolev taotlus esitatud õigusabi saamiseks ka menetletava tsiviilasjaga nr 2-15-18584 seonduvalt (tsiviilasi on määruskaebemenetluse staadiumis). RÕA § 10 lg 1 kohaselt taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviilasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. RÕA § 15 lg 1 kohaselt kohtumenetluse käigus esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks lahendab asja menetlev

kohus määrusega kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras. Seega, ei lahenda kohus käesolevaga taotlust selles osas, mis puudutab taotleja soovi saada riigi õigusabi seonduvalt tsiviilasjaga nr 2-15-18584. Vastav taotlus tuleb taotlejal esitada tsiviilasjas nr 2-15-18584. TsMS § 180 lg-st 4 ja lg 1 p-st 3 ning RÕS §-dest 2 ja 6 tulenevalt on riigi õigusabi saamise määravaks tingimuseks suutmatus tasuda koheselt asjatundliku õigusteenuse eest. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. RÕS § 7 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused, mille lg 1 p-d 3 ja 4 sätestavad, et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel või kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset ühe kuu keskmist sissetulekut. Kohus ei ole tuvastanud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid RÕS § 7 lg-st 1 tulenevalt. Kohtu hinnangul on taotleja isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Taotleja maksevõime hindamiseks selgitas kohus lisaks õigusabi taotluses ja majandusliku seisundi teatises märgitule välja järgmist: Maanteeameti Liiklusregistri andmete kohaselt taotlejale mootorsõidukeid ei kuulu. Taotleja omab kontot Krediidipangas, millel rahalised vahendid puuduvad ning Swedbankis, milllele laekuvad summad taotleja poolt sissetulekuna kirjeldatud suurustes ning millelt nähtub ka igakuine laenu tagasimakse summas ligikaudu 300 eurot. Riigi õigusabi seaduse § 14 lg 1 kohaselt peab taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestama tema vara ja sissetulekut, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ja muid tähendust omavaid asjaolusid. Riigi õigusabi seaduse § 14 lg 2 kohaselt taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 1, 3 ja 7 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata riiklikele peretoetustele, sotsiaaltoetustele sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ning elatisele. Taotlusest nähtuvalt ei suuda taotleja tasuda õigusabi eest – tema keskmine sissetulek on ca 454 eurot kuus ning igakuine laenu maksmise kohustus 300 eurot, mistõttu allesjääv sissetulek on ilmselgelt ebapiisav õigusteenuse eest tasumiseks. Kinnistusraamatu ja majandusliku seisundi teatise andmetel kuulub taotlejale korteriomand asukohaga Pronksi 11-17 Tallinn, mis taotlusest nähtuvalt on taotleja eluase ning millel lasub hüpoteek summas 26 000 eurot Swedbank AS kasuks. Lisaks kuulub taotlejale elamumaa, XXXX, millel lasub kohtulik hüpoteek summas 33 055,82 eurot XXXX(isikukood XXXX) kasuks. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on taotleja vallaline ning taotleja elukohaks on

Pronksi 11-17 Tallinn. Kohtu hinnangul ei saa taotleja kulusid õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel. Kohus, hinnanud esitatud materjale, tutvunud vararegistrite (kinnistusraamat, äriregister, liiklusregister, rahvastikuregister) andmetega, Maksu- ja Tolliameti, AS ́i DNB Pank, LHV Panga, Versobank AS ́i, AS ́i Swedbank, AS ́i SEB Pank, Danske Bank A/S Eesti filiaali, AS ́i Eesti Krediidipank ja Nordea Bank AS ́i ja Citadele Pank poolt väljastatud teatistega, arvestades taotleja majanduslikku olukorda ja asja tähtsust taotlejale, leiab, et taotlus riigi õiguasbi saamiseks täitemenetluses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus asub seisukohale, et riigi õigusabi vajava probleemi lahendamise perspektiivikuse esmaseks hindamiseks tuleb taotlejale anda riigi õigusabi õigusalase nõustamisena. Õigusnõustamise käigus võib antud õigusabi üle kanduda muuks Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõikes 3 sätestatud riigi õigusabi liigiks vastavalt RÕS §-s 17 sätestatule. Riigi õigusabi seaduse § 18 lg 5 kohaselt riigi õigusabi andmise määruses määratakse kindlaks käesoleva seaduse § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16. Määruse ärakiri saadetakse Eesti Advokatuurile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.