OÜ XXXXhagi XXXXOÜ ning XXXX OÜ vastu hoonestusõiguse kande ning hüpoteegi kustutamiseks Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ XXXX(registrikood XXXX, asukoht XXXX), juhatuse liige XXXX; Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rene Varul (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, e-post: [email protected]); Kostja I: XXXXOÜ (registrikood XXXX, asukoht alates 13.01.2016 XXXX); Kostja I seadusjärgne esindaja: alates 30.04.2015 juhatuse liige XXXX(isikukood XXXX, e-post: XXXX); Kostja II (alates hagiavaldusest kuni 25.09.2015 kohtumääruseni): aktsiaselts XXXX(registrikood XXXX, asukoht XXXX), juhatuse liige XXXX; Kostja II (alates 25.09.2015 kohtumäärusest): XXXX OÜ (registrikood XXXX asukoht XXXX), juhatuse liige XXXX(isikukood XXXX, e-post: XXXX); Kostjate I ja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Repp (Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co, epost: [email protected]). Kirjalik menetlus hagita asjas
2.Määrata kindlaks aktsiaseltsi XXXXmenetluskulude rahaline suurus ning mõista OÜ-lt XXXXaktsiaseltsi XXXXkasuks menetluskulu (s.o õigusabikulud) kokku 2 025 eurot.
3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OÜ-l XXXXtasuda aktsiaseltsile XXXXhüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 025 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Rahuldada kostja XXXXOÜ ja kostja XXXX OÜ 02.03.2016 ja 09.03.2016 avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.Määrata kindlaks XXXXOÜ ja kostja XXXX OÜ menetluskulude rahaline suurus ja mõista OÜ-lt XXXXvälja kostjate ühisel taotlusel XXXX OÜ kasuks menetluskulu (s.o õigusabikulud) summas 345,60 eurot.
6.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OÜ-l XXXXtasuda XXXX OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (345,60 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Määrus saata pooltele ja aktsiaseltsile XXXX. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud
1.OÜ XXXX(hageja) esitas 22.04.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXXOÜ (kostja I) ning aktsiaseltsi XXXX(kostja II) vastu hoonestusõiguse kande ning hüpoteegi kustutamiseks.
2.Hageja esitas 19.06.2015 Harju Maakohtule taotluse kostja aktsiaseltsi XXXXasendamiseks XXXX OÜ-ga ja/või XXXX OÜ kaasamiseks.
3.Harju Maakohtu 25.09.2015 määrusega asendas kohus hageja 19.06.2015 taotluse alusel kostja aktsiaseltsi XXXXkostjaga XXXX OÜ ja jättis OÜ XXXXhagi aktsiaseltsi XXXXvastu läbi vaatamata.
2-15-6113
4.Harju Maakohtu 04.02.2016 lahendiga määrati, et menetluskulude jaotus määratakse kindlaks tsiviilasjas tehtavas lõpplahendis.
5.Harju Maakohtu 18.03.2016 vaheotsusega jäeti rahuldamata OÜ XXXXhagi XXXXOÜ vastu hoonestusõiguse omaniku kohta kannete kustutamiseks registriosas nr XXXX ja nr 9374801 ning uute kannete tegemiseks nõude aegumise tõttu. Samuti jäeti rahuldamata OÜ XXXXhagi XXXX OÜ vastu registriossa nr XXXX IV jakku kantud kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks. Hagi tagamise määrus tühistati ja menetluskulud jäeti hageja kanda (menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel). Kohtuotsus jõustus 19.04.2016 edasi kaebamata.
6.Kostja AS XXXXesitas 02.03.2016 Harju Maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema poolt kantud menetluskulud (lepingulise esindaja tasuna) 2 025 eurot (km-ta, 18 h 45 min, tunnitasu määraga 108 eurot). Samuti palus kostja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis menetluskuludelt väljamõistetava viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja aktsiaselts XXXXandis ühtlasi ka kinnituse, et esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
7.Kostja XXXXOÜ ja kostja XXXX OÜ esitasid 02.03.2016 Harju Maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on nende menetluskulud (lepingulise esindaja tasuna) 388,80 eurot (km-ga, 3 h – istungi ettevalmistamine, tunnitasu määraga 108 eurot). Menetluskulud paluti välja mõista XXXX OÜ kasuks. Samuti palusid kostjad märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis menetluskuludelt väljamõistetava viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad andsid ühtlasi ka kinnituse, et esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ning et nad ei ole käibemaksukohustuslased.
8.Kohus määras 02.03.2016 kohtuistungil, et menetluskulu dokumente saab esitada kuni 09.03.2016, vastuväiteid teise poole menetluskuludele kuni 14.03.2016.
9.Hageja esitas 09.03.2016 vastuväite kostja AS XXXX menetluskuludele, märkides, et nimetatud kostja kandis peamisi kulutusi mais ja juunis 2015 hagiavaldusele vastates, kuid AS XXXX võõrandas 08.05.2015 kohtuliku hüpoteegi ja hüpoteegipidajana kanti kinnistusraamatusse XXXX OÜ. Hageja hinnangul ei ole AS XXXX kulutused seega vajalikud; samuti on kulud põhjendamatult suured. AS XXXX on menetlusväline isik ega saagi seetõttu menetluskulude nimekirja esitada. Hageja vaidleb vastu ka kostjate XXXXOÜ ja XXXX OÜ menetluskulude suurusele, leides, et istungi ettevalmistamise 3 tundi on ülemäärane arvestades, et kostjaid esindas sama esindaja, kes varasemalt AS-i XXXX. Hageja leiab, et kõigi kostjate menetluskulud tuleb jätta välja mõistmata.
10.Kostja XXXXOÜ ja kostja XXXX OÜ esitasid 09.03.2016 Harju Maakohtule menetluskulude nimekirja seoses 02.03.2016 istungil osalemisega, milleks on lepingulise esindaja tasu 180 eurot. Hageja ei ole selles osas oma vastuväiteid kohtule esitanud.
11.Kohus palus 31.05.2016 kohtukirjaga kostjat XXXXOÜ ja kostjat XXXX OÜ täpsustada oma menetluskulude nimekirja selles osas, millised on nende kulud eraldi võetuna ning kelle
2-15-6113 kasuks menetluskulude väljamõistmist taotletakse (hetkel üksnes XXXX OÜ kasuks). Kohus määras kostjatele vastamiseks tähtaja 03.06.2016.
12.Vastuseks kohtu 31.05.2016 järelepärimisele, esitasid kostjad XXXXOÜ ja XXXX OÜ 03.06.2016 selgituse, AS XXXX nimel ja kasuks on esitatud 02.03.2016 menetluskulude nimekiri kokku summas EUR 2 025 ja viivis vastavalt 04.02.2016 määrusele ning 18.03.2016 kohtuotsusele. 02.03.2016 ja 09.03.2016 taotluses on palutud mõista välja menetluskulud OÜ XXXX kasuks kokku EUR 604,8 ja viivised. Kuna menetluskulude kandjaks on XXXX OÜ, kes ei ole käibemaksukohustuslane, siis tuleb OÜ XXXX kasuks välja mõistetavad menetluskulud kindlaks määrata koos käibemaksuga. Kohtumääruse põhjendused
13.Harju Maakohtu 25.09.2015 määrusega asendas kohus hageja 19.06.2015 taotluse alusel kostja aktsiaseltsi XXXX kostjaga XXXX OÜ ja jättis OÜ XXXX hagi aktsiaseltsi XXXX vastu läbi vaatamata. Harju Maakohtu 04.02.2016 määrusega otsustati menetluskulude jaotus määratakse kindlaks tsiviilasjas tehtavas lõpplahendis.
14.Käesoleval juhul on menetluskulude jaotus otsustatud Harju Maakohtu 18.03.2016 vaheotsuses, millega hagi jäeti rahuldamata ja mis jõustus 19.04.2016. Menetluskulude rahalist suurust ei ole kindlaks määratud.
15.Seega määrab kohus käesolevaga menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel eraldi määrusega hagita menetluse korras (TsMS § 174 lg 8).
16.Kostjad (sh aktsiaselts XXXX) on kohtule esitanud oma menetluskulude nimekirjad ning kohus on andnud hagejale võimaluse esitada nendele vastuväiteid, mida viimane on ka kasutanud.
17.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
18.Kuna hageja on esitanud vastuväited kostjate (sh AS XXXX) menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, siis peab kohus vajalikuks kontrollida kostjate (sh aktsiaseltsi XXXX) menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja AS XXXX menetluskulud
19.Kostja AS XXXX menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on ta kandnud menetluskulu õigusteenusele kokku 2 025 eurot, mis koosneb 18 tunnist ja 45 minutist, maksumusega 108 eurot tund (km-ta) järgmiselt: - 19.-21.05.2015 hagiavalduse ja lisade analüüs. Ajakulu 4 h; - 28.05-02.06.2016 kostja vastuse ja taotluste koostamine. Ajakulu 8 h 45 min; - 02.07.2015 hageja seisukohtadega tutvumine ja analüüs. Ajakulu 1 h 30 min;
20.Kohus, tutvunud poolte poolt menetluse käigus esitatud dokumentidega ning võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, peab AS XXXX lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks 18 tunni 45 minuti ulatuses. Selles ulatuses olid AS XXXX lepingulise esindaja toimingud kohtu hinnangul asja ajamisel põhjendatud ja vajalikud. Riigikohtu praktika ja üldine õigusteenuse hind Eesti turusituatsioonis on aktsepteerinud esindaja tasumäära 120 eurot tunnis (ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga). Kohus loeb käesoleval juhul põhjendatuks 108 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et menetluskulude nimekiri on kõigis kuludes kooskõlas tsiviilasja käiguga. Hageja otsustada on, kelle vastu ta oma nõude suunab ja kelle ta hagis kostjana märgib ning senimaani (kuni 19.06.2016 hageja taotluseni ja 25.09.2015 määruseni, mil AS XXXXXXXX OÜ-ga asendati) on olnud AS XXXX õigus ja kohustus menetluslikke samme teha. Samuti on pidanud kohus vajalikuks hageja määruskaebuse osas kostja AS XXXX seisukoha ärakuulamist kui teda puudutavat (vaidlustati menetluskulude jaotust). Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud. Vastuseks hageja seisukohale, et AS XXXX pole enam menetlusosaline ega saa seetõttu ka taotlusi või menetluskulude nimekirju esitada, selgitab kohus järgmist. TsMS § 166 ja § 173 lg 5 alusel tuleb menetlust lõpetavas lahendis märkida kogu menetluse menetluskulude jaotus ka siis, kui menetluse kestel on toimunud menetlusosaliste asendamisi. Menetluses osaletud aja ulatuses on ka asendatud menetlusosaline menetluskulude menetluse osaline.
21.Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et kostja AS XXXX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele ning OÜ-lt XXXX tuleb välja mõista menetluskulud 2 025 eurot.
22.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tuleb tasuda AS-ile XXXX hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 025 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja XXXXOÜ ja kostja XXXX OÜ menetluskulud
23.Kostja XXXXOÜ ja kostja XXXX OÜ ühise menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on nad kandnud menetluskulu õigusteenusele kokku 504 eurot (km-ta), mis koosneb 4 tunnist ja 40 minutist, maksumusega 108 eurot tund järgmiselt: - 01.03.2016 istungiks valmistumine. Ajakulu 3 h; - 02.03.2016 istungil osalemine. Ajakulu 1 h 40 min.
2-15-6113
24.Kohus peab kostjate lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks osaliselt, s.o 2 tunni ja 40 minuti ulatuses. Selles ulatuses olid kostjate lepingulise esindaja toimingud kohtu hinnangul asja ajamisel põhjendatud ja vajalikud. Taotletud esindaja tasumäära 108 eurot tunnis on mõistlik.. Kohus selgitab, et istungiks valmistumise ajakulu on põhjendamatult suur, kuna kõigil kostjatel on kogu menetluse kestel olnud sama esindaja ning kostja vahetumine ei ole saanud kaasa tuua suuremat vajadust asja materjalidega tutvumiseks. Seetõttu kohus vähendab nimetatud ajakulu 2 tunni võrra, muus osas on kostjate esindaja ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades põhjendatud.
25.Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et kostja XXXXOÜ ja kostja XXXX OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning OÜ-lt XXXX tuleb välja mõista kostjate ühise taotluse alusel XXXX OÜ kasuks menetluskulu 288 eurot + käibemaks 57,60 eurot kokku 345,60 eurot.
26.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (345,60 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused kaebeõiguse ja määruse kätte toimetamise kohta
27.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
28.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.