OÜ Raatuse Maja hagi Paldiski mnt Kinnisvara OÜ ning Laevastiku OÜ vastu hoonestusõiguse kande ning hüpoteegi kustutamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.06.2016.a määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse OÜ Raatuse Maja määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (määruskaebuse esitaja): OÜ Raatuse Maja esindajad (registrikood 11775129), tehinguline esindaja: vandeadvokaat Rene Varul Kostja I: Paldiski mnt Kinnisvara OÜ (registrikood 12761158) Kostja II (alates hagiavaldusest kuni 25.09.2015.a kohtumääruseni): aktsiaselts TREF Nord (registrikood 10217746) Kostja III (alates 25.09.2015.a kohtumäärusest): Laevastiku OÜ (registrikood 12778294) Kostjate I ja II tehinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1(6)
Tsiviilasi nr 2-15-6113
1.Jätta Harju Maakohtu 09.06.2016.a määrus muutmata.
2.Jätta OÜ Raatuse Maja määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 4).
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.22.04.2015.a esitas hageja kostja I vastu hagi, milles palus lugeda kohtuotsus kostja I nõusolekuks anda tahteavaldus hoonestusõiguse ja selle omandiõiguse hagejale üleandmiseks ja senise kande kostja I kohta kustutamiseks ning hoonestusõiguse omanikuna hageja sissekandmiseks. Samuti palus hageja lugeda kohtuotsus kostja II nõusolekuks anda tahteavaldus kohtuliku hüpoteegi kande kustutamiseks.
2.Hageja esitas 19.06.2015.a taotluse kostja II asendamiseks kostjaga III ja/või kostja III kaasamiseks. Maakohus asendas 25.09.2015.a määrusega kostja II kostjaga III ja jättis hageja hagi kostja II vastu läbi vaatamata. Maakohtu 18.03.2016.a vaheotsusega jäeti hagi rahuldamata. Hagi tagamise määrus tühistati ja menetluskulud jäeti hageja kanda. Kohtuotsust edasi ei kaevatud.
3.Kostja II esitas 02.03.2016.a menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema poolt kantud menetluskulud lepingulise esindaja tasuna 2025 eurot ilma käibemaksuta (18 t 45 min tunnitasumääraga 108 eurot). Kostjad I ja III esitasid 02.03.2016.a menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on nende menetluskulud lepingulise esindaja tasuna 388,80 eurot käibemaksuga (3 t istungi ettevalmistamine tunnitasumääraga 108 eurot). Menetluskulud paluti välja mõista kostja III kasuks.
4.Hageja esitas 09.03.2016.a vastuväite kostja II menetluskuludele, märkides et nimetatud kostja kandis peamisi kulutusi mais ja juunis 2015.a hagiavaldusele vastates, kuid kostja II võõrandas 08.05.2015.a kohtuliku hüpoteegi ja hüpoteegipidajana kanti kinnistusraamatusse kostja III. Hageja hinnangul ei ole kostja II kulutused seega vajalikud. Samuti on kulud põhjendamatult suured. Kostja II on menetlusväline isik ega saagi seetõttu menetluskulude nimekirja esitada.
5.Harju Maakohus tegi 09.06.2016.a määruse, millega rahuldas kostja 02.03.2016.a avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis hagejalt kostja II kasuks välja 2025 eurot ja viivise määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus rahuldas ka kostja I ja kostja III avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistes kostjalt välja 345,60 eurot. Kohus, tutvunud poolte poolt menetluse käigus esitatud dokumentidega ning võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, leidis et kostja II lepingulise esindaja kulud on põhjendatud 18 tunni 45 minuti ulatuses. Selles ulatuses olid kostja II lepingulise esindaja toimingud kohtu hinnangul asja ajamisel põhjendatud ja vajalikud. Riigikohtu praktika ja üldine õigusteenuse hind Eesti turusituatsioonis on aktsepteerinud esindaja tasumäära 120 eurot tunnis (ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga). Kohus luges 108 eurot tunnihinnana põhjendatuks (ilma käibemaksuta). Kohus leidis, et menetluskulude nimekiri on kõigis kuludes kooskõlas tsiviilasja käiguga. Hageja otsustada on, kelle vastu ta oma nõude suunab ja kelle ta hagis kostjana märgib ning senimaani (kuni 19.06.2016.a hageja taotluseni ja 25.09.2015.a määruseni, mil kostja II kostjaga III asendati) on olnud kostja II õigus ja kohustus menetluslikke samme teha. Samuti pidas kohus vajalikuks hageja määruskaebuse osas kostja 2(6)
Tsiviilasi nr 2-15-6113
II seisukoha ärakuulamist, kuna see puudutas ka teda menetluskulude jaotuse osas. Kohus leidis, et hageja esindaja ajakulu on tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 166 ja § 173 lg 5 alusel tuleb menetlust lõpetavas lahendis märkida kogu menetluse menetluskulude jaotus ka siis, kui menetluse kestel on toimunud menetlusosaliste asendamisi. Menetluses osaletud aja ulatuses on ka asendatud menetlusosaline menetluskulude menetlusosaline. Kohus pidas kostjate lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks osaliselt, s.o 2 tunni ja 40 minuti ulatuses.
6.27.06.2016.a esitas hageja maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes see tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja II kasuks välja õigusabikuludena kokku 2025 eurot (resolutsiooni p-d 1-3) ja teha selles osas uus lahend, millega jäetakse menetluskulud välja mõistmata. Hageja keskne nõue seisnes hoonestusõiguse kande kustutamises. Vahetult pärast hagiavalduse esitamist (alates 08.05.2015.a) oli uue hüpoteegipidajana kantud kinnistusraamatusse kostja III (sama omanik ja juhatuse liige, mis kostjal I) ehk kostja II võõrandas kohtuliku hüpoteegi koheselt pärast hagiavalduse esitamist tema vastu. Kostja II menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja II teinud kulutusi peamiselt mais ja juunis 2015.a hagiavaldusele vastates, st hetkel, kui kostja II oli kohtuliku hüpoteegi maha müünud. Olukorras, kus kostja II oli kohtuliku hüpoteegi maha müünud, ei olnud tal vaja enam teha kulutusi kostja vastuse koostamisele sellisel määral, käsitleda süvendatult aegumist ja hoonestusõiguse teemat. Hoonestusõiguse nõue ei olnud suunatud kostja II vastu, tal ei olnud vaja seda nõuet käsitleda. Kui kostja II oleks kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt, piisanuks kostjal II kohtule teavitamast uuest hüpoteegipidajast, millele järgnenuks kostja asendamine. Kostja II ei oleks pidanud hakkama kohtule vastust koostama. Kostja II ei teavitanud kohut hüpoteegi võõrandamisest, selle avastas alles hageja ise, taotledes seejärel kostja asendamist. Asja materjalidest on näha, et kostja II oli vastu ka kostja asendamisele ja enda menetlusest väljaastumisele, mis on juba iseenesest arusaamatu käitumine ja viitab sellele, et kostja II justkui tahtiski teha suuremaid kulutusi, kui olukorda arvestades optimaalne ja põhjendatud. Kostjal II olid kõik võimalused vältida menetluskulude tekkimist, kuid kostja II soovis menetluses olla. Seda võib ilmselt selgitada sellega, et asendatud kostjat hakkas esindama sama lepinguline esindaja. Nõnda on kostja II, pärast seda kui hageja esitas 19.06.2015.a taotluse kostja asendamiseks, veel teostanud 02.07.2015.a hageja seisukohtadega tutvumise, 24.09.2015.a täiendavate seisukohtade koostamise ja 26.10.2015.a määruskaebusele vastuväidete esitamise. See on pahatahtlik menetluskulude tekitamine. Asendatud kostja II tehtud kulutused ei olnud antud olukorras vajalikud. Maakohus ei arvestanud hageja sellekohaseid vastuväiteid. Kohus lähenes menetluskulude lahendamisele liialt formaalselt ega arvestanud hageja vastuväiteid sellele. Kohus oleks pidanud arvestama hageja vastuväited, mis puudutab seda, et kostja II saanuks juba menetluse varajases staadiumis anda teada, et ta on hüpoteegi võõrandanud ja vältida nõnda kulude tekkimist. On arusaamatu, miks oli kostjal II vajadust esitada vastuväiteid hoonestusõiguse kustutamise nõudele, mis oli suunatud hoopis kostja I vastu. Kostja II vastusest nähtuvalt ei ole esitatud sisulisi vastuväiteid hüpoteegi kustutamise nõudele, mis oli algselt suunatud kostja II vastu. Samuti on kulud iseenesest põhjendamatult suured, sh on juba hagiga tutvumine ja vastuse koostamine võtnud ca 13 tundi, mis on selgelt ebamõistlik. Seda ka eelnevalt toodud põhjustel, et kostja II oli vastuse koostamise ajaks hüpoteegi võõrandanud ja esitas vastuses vastuväiteid hoonestusõiguse kustutamise nõudele, mis ei olnud üldse tema vastu suunatud kohtulik nõue. Samuti ei tuleks hüvitada nimekirjas näidatud kuluna määruskaebusele vastuväidete esitamist, kuna hageja määruskaebus rahuldati, mis näitab, et selle esitamine oli 3(6)
Tsiviilasi nr 2-15-6113
põhjendatud. Kostja II vastuväited ja järelikult ka vastava kulu tegemine ei olnud põhjendatud. Vastuväidete esitamise ajaks (26.10.2016.a) oli kohus kostja II ametlikult juba asendanud teise kostjaga (25.09.2015.a määruse alusel). Menetlusnimekirjas oli veel kohtumääruse kohaselt 21.09.2015.a kohtuistungil esindamine ning otsuse parandamise taotluse koostamine. Ainus istung asjas oli aga 02.03.2016.a ja selleks hetkeks oli kostja II kostjana asendatud. Otsuse parandamise taotlusest, mida menetluskuluna on arvestatud, ei teadnud hageja midagi.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kostja II vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Määruse põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning avaldaja määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtumääruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
9.Ringkonnakohus märgib esiteks, et ei ole vaidlust selle üle, et kostja II osales menetluses ja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kandis ka kulusid. Sellel põhjusel on tal kui õiguseelnejal ka menetlusvälise isikuna õigus nõuda menetluskulude hüvitamist (RKTKo 3-2-1-86-16, p 10). Käesoleval juhul on maakohus lõpplahendis määranud kindlaks menetluskulude jaotuse selliselt, et kõik kulud kannab hageja. Hageja ei vaidlustanud menetluskulude jaotust ehk ka seda, et kostja II menetluskulud peab hageja hüvitama. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise puhul kuulub lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel arvestamisele üksnes kulude põhjendatus ja vajalikkus. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire.
10.Ringkonnakohus leiab, et hagiga tutvumise ja hagile vastuse koostamisega seonduvate menetluskulude kindlaksmääramise osas ei saa maakohtule ette heita diskretsioonipiiride ületamist. Arvestades, et tegemist oli keskmiselt keeruka haginõudega, hagiavalduse mahtu ja sisu ning hagiavaldusele lisatud tõendite mahtu (u 160 lk), ei leia ringkonnakohus, et hagiga ja sellele lisatud tõenditega tutvumiseks ning hagile vastuse koostamiseks kulunud aeg kokku umbes 1,5 tööpäeva (12 tundi ja 45 minutit) oleks ülepaisutatud. Kuna käesolevas asjas olid hagis esitatud nõuded omavahel seotud (sh eeldused nõuete rahuldamiseks), siis ei saa kostjale II ka ette heita seda, et tema vastuväited hõlmasid ja puudutasid ka hoonestusõigusega seonduvat nõuet. Ka ei leia ringkonnakohus, et maakohus oleks ületanud diskretsiooni piire hageja 19.06.2016.a seisukohaga tutvumisele ja kostja II 24.09.2016.a seisukohtade koostamisele kulunud aja hindamisel. Poolteist tundi hageja seisukohtade ja taotlustega tutvumiseks ja analüüsimiseks ei ole ülepaisutatud. Samuti ei ole ülepaisutatud ka kostja II seisukohtade koostamiseks kulunud 3 tundi, arvestades et kostja II on esitanud asjakohaseid vastuväiteid ja seisukohti seonduvalt hageja 19.06.2016.a menetlusdokumendiga. Ringkonnakohus ei leia, et kostjale II saaks ette heita, et ta osales menetluses edasi pärast hageja taotlust kostja II asendada ning esitas hageja menetlusdokumendi osas enda seisukoha, kuna maakohus ei olnud selleks hetkeks veel kostjat II asendanud kostjaga III. Üksnes taotluse esitamine kostja asendamiseks või alternatiivselt uue kostja kaasamiseks ei saa piirata kostja õigusi ja kohustusi menetluses osaleda. Samuti ei
4(6)
Tsiviilasi nr 2-15-6113
mõjuta juba kostjana kaasatud isiku õigusi ja kohustusi see, kui ta võõrandab vaidlusaluse eseme.
11.Samuti ei saa diskretsioonipiiride ületamist maakohtule ette heita ka kostja II esindajal määruskaebuse vastuväidete esitamiseks kulunud aja hindamisel. 12.10.2015.a esitas hageja määruskaebuse maakohtu 25.09.2015.a määruse peale, millega kostja asendati, paludes tühistada menetluskulude jaotuse. Maakohus ei ole lõpplahendis menetluskulude jaotuses määranud nimetatud määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude osas erinevat jaotust. Maakohus jättis kõik menetluskulud eranditult hageja kanda. Kohtu korraldusel esitas määruskaebuse osas seisukoha ka kostja II, mille eest soovis kostja II saada lepingulise esindaja kulude hüvitamist 1,5 tunni ulatuses. Nimetatud vaidlus menetluskulude jaotuse hindamisel ei olnud põhjustatud kostjast II ning seega ei ole põhjendatud, et ta ei saa selles osas menetluskulude hüvitamist nõuda, olenemata sellest, et ta vaidles hiljem maakohtu poolt rahuldatud määruskaebusele vastu. Menetluskulude jaotus puudutas kostja II õigusi ning seega olenemata sellest, et ta oli kostjana juba asendatud, oli tal siiski õigus nimetatud määruskaebuse osas enda seisukoht esitada. Poolteist tundi on nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks põhjendatud, arvestades et selleks pidi kostja II töötama läbi ka hageja määruskaebuse.
12.Määruskaebuses on hageja leidnud, et kostja II ei tohiks saada hüvitist enda menetluskuludele, kuna ta oleks võinud pärast hüpoteegi võõrandamist teatada sellest kohtule, millele järgnenuks kostja asendamine. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Esiteks, arvestades et sellega vaidlustab hageja üleüldse kostjal II oleva õiguse saada menetluskuludele hüvitist, on see väide seotud pigem menetluskulude jaotuse vaidlustamisega (TsMS § 162 lg 4). Menetluskulude jaotus aga enam vaidluse all olla ei saa. Ringkonnakohus ei leia, et kostjale II saab ette heita seda, et ta osales menetluses ja esitas sisulisi vastuväiteid hagile. Kostja II teavitas hüpoteegi võõrandamisest kohut esimeses menetlusdokumendis ehk vastuses hagiavaldusele (I kd, tl 185). Seda, et kostja II seda varem ei teinud, ei saa talle ette heita. Hageja peab ise valima õige kostja ja ka edaspidi jälgima, et menetluses on õige kostja. Kuna hageja valib, kelle vastu ta hagi esitab, ei saa kostja valida, kas menetluses osaleda või mitte ning niikaua kui teda ei ole menetlusest n-ö eemaldatud, on tal õigus menetluses osaleda. Kostja asendamine sõltus hageja taotlusest. Iseenesest ei ole õigusjärgluse puhul välistatud, et kostjate asendamist ei toimu (TsMS § 460). Lisaks märgib ringkonnakohus, et kuna kostja III kinnitas menetlusse astudes, et tugineb samadele asjaoludele, seisukohtadele, taotlustele ja tõenditele nagu kostja II, ei tekitanud kostja II aktiivne osalemine menetluses enne kostjate asendust topelt menetluskulusid. Isegi kui kostja II ei oleks menetluses aktiivselt osalenud, ei oleks menetluskulud tekkimata jäänud, kuna samad menetluskulud oleks tõenäoliselt tekkinud ka kostjal III. Sellel põhjusel on asjakohatud ka hageja väited seoses kostja II pahatahtliku sooviga tekitada menetluskulusid.
13.Seoses 21.09.2015.a istungikuluga, on kostja II õigesti märkinud, et kuigi nimetatud kirje oli kajastatud maakohtu lahendis, ei võtnud maakohus seda menetluskulude väljamõistmisel arvesse ja seega ei toonud see kaasa ka ebaõiget lahendit. Nimetatud vale kirjega seonduvaid menetluskulusid ei ole hagejalt välja mõistetud.
14.Tunnihinna põhjendatuse ja vajalikkuse osas ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Ka ringkonnakohus leiab, et 108 eurot ilma käibemaksuta on tunnihinnana põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
5(6)
Tsiviilasi nr 2-15-6113
15.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
16.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.