Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

menetlusse, kuna kostja II ei ole tuvastatava üürilepingu osapool. Kostja II palus hagejalt välja mõista menetluskulu 120 eurot. 20.11.2015 määrusega tühistas maakohus oma 13.03.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, mille kohaselt peatati täiteasjas nr 008/2014/1790 täitemenetlus kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni. Samuti palus kohus hagejal esitada hagi terviktekst. 27.11.2015 esitas hageja hagi tervikteksti, milles palus tuvastada, et hageja ja AA valdavad Läänemere tee 6-46 korteriomandit õiguse alusel, mis ei ole sundtäitmise tõttu lõppenud ega lõpetatud (valdusõigus) selle korteriomandi praeguse omaniku kostja II suhtes ja tunnistada täiteasjas nr 008/2015/392 sundtäitmine lubamatuks. Maakohtu määrus

kostja II osas läbi vaatamata ning milles kohus tühistas 13.03.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Hageja palub võtta hagi täiteasja nr 008/2015/392 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks menetlusse ja saata hagi maakohtule menetlemiseks ning saata tuvastushagi kostja II vastu maakohtule lahendamiseks. Hageja palub kohaldada hagi tagamist ja peatada täiteasja nr 008/2015/392 menetlus kuni asjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. 13.03.2015 hagi tagamise abinõu rakendamisest alates ei olnud hagi aluseks ega hagi tagamise aluseks olevad asjaolud 14.12.2015 määruse tegemise ajaks muutunud. Ringkonnakohtu 23.07.2015 määruse kohaselt ei ole võimalik asja õigesti lahendada ilma kostja II vastu korteri valdusõiguse tuvastamise nõuet menetlemata. Kostja I vastu korteri valdusõiguse tuvastamise nõude hagejale positiivne lahend ei oma sisulist tähtsust ilma täiteasja nr 008/2015/392 menetluse peatamiseta. Maakohus ei põhjendanud, miks langes hagi tagamise alus ära ja miks ei olnud alust menetleda valdusõiguse tuvastamise nõuet kostja II suhtes. Kostja II osas hageja nõude läbi vaatamata jätmine on VÕS § 323 lg-ga 1 ja ringkonnakohtu 23.07.2015 seisukohaga vastuolus. Ilma sundtäitmist vaidlustamata ja täitemenetlust peatamata ei ole hagejal võimalik oma õigust korteri valdusele maksma panna. Kostja I ei ole korteri valdaja kunagi olnud ja kostjal II on korteri valduse ülevõtmist seni takistanud maakohtu 13.03.2015 hagi tagamise määrus. Hageja valdusõigust korterile ei ole võimalik efektiivselt kaitsta, ilma et kohus tunnistaks lubamatuks sundtäitmise hagejalt korteri valduse ülevõtmiseks (TMS § 2 lg 3). Hageja on korteri valdaja ja tema valdusõigus ei ole lõppenud ega lõpetatud, sõltumata korteri omaniku vahetumisest sundtäitmise käigus, sest hageja valdab korterit tähtajalise üürilepingu alusel. Kostja II ei vaja korterit tungivalt ise, kuna omandas korteri kallima hinnaga edasimüümiseks (VÕS § 323 lg 1 viimane lause). Riigikohtu 11.11.2015 lahendist nr 3-2-1-122-15 järeldub, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes (korteri valdusõiguse tuvastamiseks) on hagemisõigus ka võlgnikuks mitteoleval korteri valdajal, kelle jaoks see on ainus efektiivne viis korteri valduse üleandmise nõude vastu. Sundtäitmise akti alusel, millega kostja II korteri omandas, ei ole alust nõuda korteri valduse üleandmist, kui kohus tuvastab korteri valdaja valdusõiguse. Juhindudes Riigikohtu seisukohast on hageja valdusõiguse kaitseks täiteasjas nr 008/2015/392 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitamine hädavajalik ja hagi tagamiseks selle täitemenetluse peatamise alus on olemas. Edasine menetluse käik

osas, milles tuvastushagi kostja II vastu jäeti läbi vaatamata ning milles hagi tagamise abinõu (täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 008/2015/392) tühistati. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel tuleb tsiviilasi saata samale maakohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kostja II vastu menetlusse võtmise otsustamiseks ja tuvastushagi kostja II vastu osas menetluse jätkamiseks. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Hageja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega selles osas, et hageja täiteasja nr 008/2015/392 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda kostja I osas. Kolleegium ei nõustu sellega, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude menetlusse võtmisest tuleb keelduda ka kostja II osas. TMS § 2 lg 3 sätestab, et TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendi (sundenampakkumise akt) alusel ei või sundtäitmist läbi viia, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu. Vaidluse õiguse lõppemise üle lahendab maakohus valdaja hagi alusel. Riigikohus on 11.11.2015 määruses kohtuasjas nr 32-1-122-15 punktis 21 selgitanud, et TMS § 2 lg 3 teise lause järgi võib kohtutäitur alustada täitemenetlust sundenampakkumisel müüdud kinnisasja valdusest väljanõudmiseks kõigilt valdajatelt kui vastava täitemenetluse võlgnikelt. Täitemenetluse takistamiseks on neil võimalus esitada võlgnikuna hagi sissenõudja vastu enampakkumise akti järgse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 alusel. Selles hagis võivad nad tugineda valduse õiguslikule alusele ja kohtulahendiga tuvastatakse selle olemasolu või puudumine. Hagiavalduse kohaselt kasutab hageja Läänemere tee 6-46 Tallinnas asuvat korteriomandit üürilepingu alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohutuga selles, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine TMS § 222 alusel ei ole praegusel juhul kohaseks õiguskaitse vahendiks, kuid hagejal korteriomandi valdajana on võimalus esitada võlgnikuna hagi kostja II kui sissenõudja vastu enampakkumise akti järgse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 alusel. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine iseenesest täitemenetlust kinnisasja valdusest väljanõudmiseks ei peata ega lõpeta. Küll võib kohus hageja taotlusel hagi lahendamise ajaks täitemenetluse hagi tagamiseks TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel peatada, millest lähtudes peatab kohtutäitur kohtumääruse esitamisel TMS § 46 lg 1 p 2 alusel täitemenetluse. Seega tuleb jätta hagi tagamise abinõu – täitemenetluste peatamine täiteasjas nr 008/2015/392 - kehtima menetletava nõude tagamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et hagi kostjate I ja II vastu tuvastada, et hageja ja AA valdavad vaidlusalust korterit õiguse alusel, mis ei ole sundtäitmise tõttu lõppenud ega lõpetatud, tuleb jätta kostja II osas läbi vaatamata. Seejuures on ringkonnakohus juba oma varasemas 23.07.2015 määruses märkinud, et hageja üürnikuna saab kaitsta oma õigusi esitatud tuvastushagiga, mille menetluses tuvastatakse, kas hageja ja kostja I vahel oli korteri võõrandamise hetkel kehtiv üürileping ja kas kostja II on kehtivalt kasutanud oma VÕS § 323 lg-st 1 tulenevat õigust (I kd, tl 211-212). Ilma kostja II osas nõude sisulise lahendamiseta ei ole võimalik tuvastada, kas kostja II on oma VÕS § 323 lg-st 1 tulenevat õigust kehtivalt kasutanud. Eespool toodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tuvastushagi kostja II vastu läbi vaatamata jätmise osas tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.

Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja lõplikul lahendamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.