Aktsiaseltsi Ilo kaebus kohtutäitur Hille Kudu 15.01.2015 otsuse peale täiteasjas nr 035/2011/1310
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.02.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aktsiaselts Ilo ja Tallinna kohtutäitur Hille Kudu määruskaebused Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Aktsiaselts Ilo (registrikood 10305019), lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Hille Kudu, lepinguline esindaja Reet Vokk Puudutatud isik II: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), esindaja Marju Vahing-Mõttus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 26.02.2015 määrus muutmata.
2.Aktsiaseltsi Ilo määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Tallinna kohtutäitur Hille Kudu määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Jätta Aktsiaseltsi Ilo menetluskulud maa-ja ringkonnakohtus tema enda kanda.
Jätta kohtutäitur Hille Kudu menetluskulud maa-ja ringkonnakohtus tema enda kanda.
6.Jätta Eesti Vabariigi menetluskulud maa-ja ringkonnakohtus tema enda kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Aktsiaselts Ilo (võlgnik, avaldaja) esitas 23.01.2015 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri Hille Kudu (kohtutäitur, puudutatud isik I) 15.01.2015 otsuse peale täiteasjas nr 035/2011/1310. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 15.01.2015 otsuse ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
2.Kaebuse kohaselt algatas kohtutäitur 16.06.2011 avaldaja suhtes Maksu- ja Tolliameti (sissenõudja, puudutatud isik II) täitmisavalduse alusel täitemenetluse 229 352,81 euro sissenõudmiseks (nimetatud summa oli täitmisavalduses ekslikult märgitud, tegelikuks sissenõutavaks summaks oli 221 448,47 eurot). Avaldaja ja puudutatud isiku II vahel oli 11.07.2008 ja 14.05.2009 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingud, millega avaldaja koormas temale kuuluva mõttelise osa Tallinnas Madara 14 asuvast kinnistust hüpoteekidega puudutatud II kasuks. Hüpoteekidega tagati puudutatud isiku II nõudeid Aktsiaselts Iloprint (pankrotis) vastu. Aktsiaseltsi Iloprint (pankrotis) ja puudutatud isiku II vahel on vaidlus määratud maksusummade osas. Avaldaja esitas hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning taotles hagi tagamise korras täitemenetluse peatamist. Harju Maakohtu 01.07.2010 määruse nr 2-11-30601 alusel peatati täitemenetlus.
3.2014. aasta lõpuks oli puudutatud isik II nõude jääk 89 563,31 eurot. Faktum Grupp OÜ soovis teha avaldaja kinnistuga tehingut ning tasus 28.11.2014 sel eesmärgil võlgnevuse jäägi puudutatud isikule II, kes teavitas 04.12.2014 nõude tasumisest kohtutäiturit. See avaldus on avaldaja hinnangul käsitletav sissenõudja avaldusena täitemenetluse lõpetamiseks. Avaldaja on seisukohal, et käeoleval juhul kohaldub kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lg 2 ning täitemenetluse kulud tuleb jätta sissenõudja kanda. Kohtutäituril ja avaldajal tekkis vaidlus täituri tasu osas ning kohtutäitur otsustas küsimuse lahendada kaebusena.
4.15.01.2015 otsusega muutis kohtutäitur, seoses sissenõudja poolt esitatud ebaõige summaga, 16.06.2011 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust ning jättis muus osas kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et asjaolu, et nõude tasus kolmas isik, ei oma täituritasu maksmise kohustuse osas tähtsust. Täitemenetluse kestel on kogu sissenõudja nõue tervikuna rahuldatud, st. sissenõutud täitemenetluse raames. Kohtutäitur märkis, et kuigi sissenõudja nõue võlgniku vastu on täies ulatuses rahuldatud ning võlgnik on kohtutäituri deposiitkontole kandnud täitekulude summa, ei saa kohtutäitur kuni vaidluse lõppemiseni tsiviilasjas 2-11-30601 nimetatud summat täitekulude katteks kanda ja täitemenetlust
lõpetada, kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise korral tuleks täitekulud kanda sissenõudjal ning sellisel juhul kuulub võlgniku poolt kohtutäituri deposiiti kantud summa tagastamisele.
5.Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur on 15.01.2015 otsuses täies ulatuses eiranud tasu proportsionaalsuse põhimõtet. Täitur on lisaks täitemenetluse alustamisele jõudnud teha üksnes avalduse keelumärke seadmiseks avaldaja kinnistule ning seejärel on täitemenetlus peatatud. Täitmisele esitatud nõudest 229 352,81 eurot oli põhjendatud vaid 89 563,31 eurot, ülejäänud osas on makse vähendatud, kuna nende määramiseks puudus alus. Kohtutäitur peab arvestama oma tasu osas täitetoimingute mahtu. Avaldaja leiab, et isegi kui täitekulud peaksid jääma avaldaja kanda, saanuks täitur põhitasu arvestada üksnes summalt 89 563,31 eurot ning sedagi üksnes kuni 50%. Millises ulatuses oleks täituri tasu saamine olnud põhjendatud, pidanuks täitur motiveerima lähtuvalt tema poolt tehtud täitetoimingute mahust. Kuna 229 352,81 euro suurust nõuet ei olnud kohtutäituril õigus esitada ning täitmisteates oli märgitud vale summa, ei ole hakanud avaldajale veel kulgema vabatahtliku täitmise tähtaeg, s.o vastavat tähtaega ei ole avaldajale antud. Täitekulud peaks KTS § 41 lg 2 alusel kandma sissenõudja.
6.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ning leidis, et kaebuses on esitatud materiaalõiguslikke vastuväiteid, mis kuuluvad lahendamisele hagimenetluses. Kohtutäituri hinnangul ei oma tähtsust, kes võlgniku eest tema kohustuse täidab või millist kohustuse täitmise viisi kasutatakse. Käesoleval juhul ei esine KTS § 41 lg-s 2 sätestatud asjaolusid, mis tooksid kaasa sissenõudja kohustuse kohtutäituri tasu hüvitamiseks. Antud sätte mõtte kohaselt tekib see siis, kui sissenõudja üldse loobub võlgniku vastu nõude täitmisest. Kuna võlgnik ei ole varasemalt vaidlustanud kohtutäituri tegevust proportsionaalsuse printsiibi eiramise osas, palub kohtutäitur jätta tähelepanuta kaebaja väited proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise kohta. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
7.Maakohus rahuldas 26.02.2015 määrusega kaebuse osaliselt ning tühistas kohtutäituri 15.01.2015 otsuse täiteasjas nr 035/2011/1310 ja kohustas kohtutäiturit uuesti otsustama kohtutäituri tasu küsimust lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
8.Määruse põhjenduste kohaselt ei nõustunud maakohus avaldajaga selles, et kuna täitmisteates oli märgitud vale summa, ei ole hakanud avaldajale veel kulgema vabatahtliku täitmise tähtaeg. Kui avaldaja leidis täitmisteate kättesaamisel, et selles märgitud summa on ebaõige, oli avaldajal võimalik esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Kohtu hinnangul ei saa täitedokumendis ekslikult vales summas märgitud nõudesummast tuleneda tagantjärele täitmisteate mitte kättetoimetamine. Maakohus asus seisukohale, et täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud, vabatahtliku täitmise tähtaeg on võlgnikule antud ning see on juba möödunud.
9.Maakohus leidis, et kohtutäituri tasunõue ei ole proportsionaalne tehtud toimingutega ning avaldaja on õigesti viidanud Riigikohtu lahenditele (nr 3-2-1-88-09, nr 3-2-1-164-13), millest tuleneb, et kohtutäituri tegelik tasu suurus sõltub nõude rahuldamise ulatusest hilisemas täitemenetluses ning kohtutäituri tasu määramisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõtet. Kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril KTS § 32 lg 5 kohaselt õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kohus nõustus avaldajaga selles, et kohtutäitur oleks õigustatud
saama käesoleval juhul põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline (kohtutäituri vahendusel) sissenõutud summaga, s.o nõudelt 89 563,31 eurot. Ülejäänud osas ei nähtu kohtule, et võlgnevuse vähenemine oleks toimunud sissenõudmise läbi või muul viisil seotud täitemenetlusega. Kohus märkis, et avaldusest ja selle lisadest ning täitetoimikust ei nähtu, mille arvelt täpselt ülejäänud võlgnevus (summas 131 885,16 eurot) vähenenud on, s.o mis summas on summat korrigeeritud ja mis osas on nõuet vähendatud. Puudutatud isik II on 18.12.2014 e-kirjas märkinud, et veebruaris 2014 on nõue vähenenud seoses sellega, et hüpoteegiga tagatud nõude aluseks olevate maksudeklaratsioonide osas esitati parandusdeklaratsioone. Puudutatud isiku II 02.01.2015 esitatud seisukoha kohaselt on täitemenetluse jooksul nõude vähendamise tinginud nõude suhtes toiminud laekumised (tasaarvestamised nii AS Iloprint tagastustaotluste arvelt, kui ka Ilotrükk OÜ ettemaksukontolt tagastusnõuete arestimise käigus).
10.Maakohus ei nõustunud kohtutäituri seisukohaga, mille kohaselt tuleks jätta tähelepanuta kaebaja väited proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise kohta. Väited proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise kohta puudutavad kohtutäituri tasu nõudmise põhjendatust. Seega on tegemist esitatud kaebuse põhjendustega, mitte uute asjaoludega, mille osas peaks võlgnik esitama uue kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohus märkis, et kohtule esitatud kaebuses ei ole keelatud tuua välja ka põhjendusi, mida kaebaja varem kohtutäiturile esitanud ei ole.
11.Maakohus leidis, et antud juhul ei kuulu KTS § 41 lg 2 kohaldamisele. Käesoleval juhul on kogu hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatud ning seda pärast täitemenetluse alustamist, ning sellekohane teave on kohtutäiturile edastatud sissenõudja poolt. Sissenõudja on ise selgelt väljendanud, et tegemist oli teavitusega nõude tasumise kohta, mitte avaldusega täitemenetluse lõpetamiseks. TMS § 48 lg 1 p 2 kohaselt on sissenõudja nõude rahuldamine iseseisvaks täitemenetluse lõpetamise aluseks ning info andmist nõude rahuldamise kohta ei saa samastada sissenõudja avaldusega täitemenetluse lõpetamiseks.
12.Kohus nõustus kohtutäituriga selles, et kohase täitmise seisukohast ei oma tähtsust, kas nõude rahuldas võlgnik või kolmas isik ning täitekulude tasumise kohustus jäi pärast sissenõudja nõude rahuldamist endiselt võlgniku kanda.
13.Põhjendamatu on kohtutäituri seisukoht, mille kohaselt on avaldaja valinud vale õiguskaitsevahendi ning kohtutäituri taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ei kuulu rahuldamisele. Kohus leidis, et avaldaja on esitanud õigesti kaebuse kohtutäituri otsuse peale ning puudus vajadus esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
14.Maakohus asus seisukohale, et kuna käesolevas hagita asjas osaleb mitu isikut ning kohtu hinnangul on kaebus põhjendatud vaid osaliselt, siis on õiglane, et kõik menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, st menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja määruskaebus
15.12.03.2015 esitas avaldaja maakohtu määruse peale määruskaebuse, millega palub tühistada määruse osas, milles menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda ja palub teha uue määruse, millega jäetakse menetluskulud kohtutäituri kanda. Määruskaebuse kohaselt oli avaldaja kohtusse pöördumine tingitud kohtutäituri seadusvastasest tegevusest. Kohus nõustus sellega ja tegi kohtulahendi täies ulatuses kohtutäituri kahjuks, rahuldades sellega avaldaja nõude täies ulatuses. Pelgalt asjaolu, et kohus ei nõustunud avaldaja kaebuse osade põhjendustega, ei muutnud kohtumääruse resolutsiooni, millega kohus
avaldaja kaebuse rahuldas. Avaldaja eesmärgiks oli esitada kohtule kõik asjasse puutuvad asjaolud ja põhjendused. Kohtumääruse resolutsioonist ei saa järeldada, et avaldaja nõue oleks rahuldatud vaid osaliselt. Samas, isegi kui seda järeldada, on see rahuldatud igal juhul suuremas osas ning arvestades Riigikohtu senist praktikat (vt Riigikohtu 03.10.2013 otsuse nr 3-2-1-105-13 p 21) tuleks ka sellisel juhul ning TsMS § 172 lg-st 10 tulenevalt jätta kõik menetluskulud kohtutäituri kanda.
16.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isik II ei võtnud määruskaebuse osas seisukohta. Kohtutäituri määruskaebus
17.16.03.2015 esitas kohtutäitur maakohtu määruse peale määruskaebuse, millega vaidlustab määruse osas, milles kohus rahuldas avaldaja kaebuse ning kohustas kohtutäiturit uuesti otsustama kohtutäituri tasu küsimust täiteasjas nr 035/2011/1310 lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest. Kohtutäitur palub tühistatud osas jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
18.Määruskaebuse kohaselt rikkus kohus määruse põhjendamise kohustust ning lahendas küsimuse kohtutäituri tasunõude proportsionaalsusest vastuoluliselt. Ühelt poolt on kohus asunud seisukohale, et kohtutäituril on õigus saada tasu ka juhul, mil sundtäitmiseks esitatud nõue pärast täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule rahuldatakse ilma kohtutäituri otsese tegevuseta, nt kui võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale. Samas on kohus üllatuslikult leidnud, et kohtutäitur on õigustatud saama põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline (kohtutäituri vahendusel) sissenõutud summaga, so nõudelt 89 563,31 eurot. Kui kogu nõue on täitemenetluse käigus rahuldatud, siis tuleb ka tasuda kohtutäituri tasu täies ulatuses. Kui nõuet rahuldatakse osaliselt, arvestab kohtutäitur oma tasu proportsionaalselt sissenõutud summaga (KTS § 32 lg 5). Kohtutäitur leiab, et maakohtu seisukoht on vastuolus seadusega ja määruses viidatud Riigikohtu lahenditega. Proportsionaalsuse põhimõtet, mille sätestab KTS § 32 lg 5 ei ole antud juhul võimalik kohaldada, kuna nõuet ei ole rahuldatud osaliselt.
19.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isik II ei võtnud määruskaebuse osas seisukohta. Edasine menetluse käik
20.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Vastusena määruskaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
22.Kohtutäitur on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus kohustas kohtutäiturit proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes tegema kohtutäituri tasu määramise kohta uue otsuse. Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri määruskaebuse väidetega, mille kohaselt ei ole käesoleval juhul võimalik kohtutäituri tasu määramisel proportsionaalsuse põhimõtet kohaldada seetõttu, et nõue ei ole rahuldatud osaliselt.
23.KTS § 32 lg 5 sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Riigikohus on 13.10.2009 lahendis nr 3-2-1-88-09 käsitlenud kohtutäituri ametitegevuse tasustamist. Ringkonnakohtu hinnangul järeldub eelnimetatud lahendist, et kohtutäituri põhitasu määramisel tuleb arvestada sellega, kas sundtäitmisel olev rahaline nõue on täidetud kohtutäituri tegevuse tulemusena.
24.Maakohus leidis, et kohtutäituri tegevuse tulemusena on sisse nõutud 89 563,31 eurot ning muus osas on võlgnevuse vähenemine toimunud täitemenetluse väliselt. Kuna nõude rahuldamine on üksnes osaliselt toimunud kohtutäituri tegevuse tulemusena, siis on maakohus õigesti leidnud, et kohtutäituri põhitasu suuruse määramisel tuleb lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kohtutäituri määruskaebuses esitatud väited alust maakohtu määruse tühistamiseks.
25.Avaldaja esitas määruskaebuse, millega vaidlustas maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas. Avaldaja leiab, et menetluskulud tuleks jätta kohtutäituri kanda. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Maakohus leidis, et kuna kaebus rahuldatakse osaliselt, on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väidetega, mille kohaselt ei ole avaldaja kaebus rahuldatud osaliselt. Esitatud kaebuses tugines avaldaja ka sellele, et kohtutäituri tasu tuleb jätta kogu ulatuses sissenõudja kanda. Maakohus leidis, et kohtutäituri tasu peab kandma võlgnik, kuid kohustas otsustama kohtutäituri tasu küsimuse lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest. Ka maakohtu määruse resolutsioonist nähtuvalt on avaldaja kaebus rahuldatud osaliselt. TsMS § 172 lg 1 annab kohtule võimaluse kaaluda, kuidas jagada hagita menetluses menetlusosaliste vahel menetluskulud. Kolleegium leiab, et kaebuse väited ei anna alust selleks, et jagada menetluskulud menetlusosaliste vahel maakohtust erinevalt.
26.Kuna nii avaldaja kui kohtutäituri määruskaebused jäävad rahuldamata ning sissenõudja määruskaebuste suhtes sisulist seisukohta ei esitanud, jätab ringkonnakohus TsMS § 171 alusel ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.