15.01.2015 otsuse peale täiteasjas nr 035/2011/1310 Menetlustoiming
Kaebuse läbivaatamine kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Aktsiaselts XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Enno Heringson (Advokaadibüroo Heringson GLO, e-post: [email protected]) Puudutatud isik I: kohtutäitur Hille Kudu (büroo asukoht Narva mnt 7D, 10117 Tallinn, e-post: [email protected]). Puudutatud isiku I lepinguline esindaja: Reet Vokk (RV Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]) Puudutatud isik II: sissenõudja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn, e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
Rahuldada Aktsiaseltsi XXX kaebus kohtutäituri Hille Kudu 15.01.2015 otsuse peale täiteasjas nr 035/2011/1310 osaliselt. Tühistada kohtutäitur Hille Kudu 15.01.2015 otsus täiteasjas nr 035/2011/1310 osas. Kohustada kohtutäiturit uuesti otsustama kohtutäituri tasu küsimust täiteasjas nr 035/2011/1310 lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
1.Aktsiaselts XXX (edaspidi avaldaja) esitas 23.01.2014 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri Hille Kudu 15.01.2015 otsuse peale täiteasjas nr 035/2011/1310. Avaldaja palub avalduses tühistada kohtutäituri 15.01.2015 otsus täiteasjas nr 035/2011/1310 ning jätta kõik menetluskulud kohtutäitur Hille Kudu kanda.
2.Avalduse kohaselt on kohtutäitur algatanud 16.06.2011 täitemenetluse sissenõudja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti täitmisavalduse ja Tallinna Notar Jaan Hargi 11.07.2008 notariaalakti nr XXX ja Tallinna notar Aivar Mesikäpa 14.05.2009 notariaalakti nr XXX ning Maksu- ja Tolliameti 19.05.2009 korralduse nr 13-1/1508 alusel Aktsiaseltsi XXX suhtes. XXX AS ja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu sõlmisid 11.07.2008 ja 14.05.2009 hüpoteegi seadmise lepingud, millega Aktsiaselts XXX koormas oma mõttelise osa kinnisasjast XXX, Tallinnas (registriosa nr XXX) esimese lepingu alusel hüpoteegiga summas 2 400 000 Eesti krooni (lisatud, notariaalakti nr XXX) ning teise lepingu alusel summas 2 800 000 Eesti krooni (lisatud, notariaalakti nr XXX). Pooltevaheliste lepingute kohaselt olid esimese hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded Aktsiaselts XXXprint (pankrotis, registrikood XXX) vastu, mis tulenevad Aktsiaselts XXX print (pankrotis) viie tööpäeva jooksul sõlmitavast maksuvõlgade tasumise ajatamisgraafikust ning teise hüpoteegiga olid tagatud kõik Maksu- ja Tolliameti nõuded Aktsiaselts XXX print (pankrotis) vastu, mis tulenevad Maksu- ja Tolliameti poolt Aktsiaselts XXX print (pankrotis) suhtest viie tööpäeva jooksul kinnitatavast maksuvõla ajatamise otsusest ja selle võimalikest muudatustest. Aktsiaselts XXX print (pankrotis) ja Maksu- ja Tolliameti vahel on olnud juba pikemat aega vaidlus Aktsiaseltsile XXX print (pankrotis) määratud maksusummade osas, sh ka eelviidatud hüpoteegiga seni tagatud nõuete osas, kuivõrd Aktsiaselts XXX print (pankrotis) oli seisukohal, et tema maksuvõlgnevus on kustutatud. Aktsiaseltsi XXX print (pankrotis) võlgnevuste osas on jätkuvalt vaidlus seoses peamiselt asjaoluga, et 02.06.2011 väljastas Põhja maksu- ja tollikeskuse kontrolliosakonna VII kontrolltalitus maksuotsuse koos maksuvõla tasumise korraldusega nr 12.2-3/10287 – 67, mille kohaselt olevat Aktsiaselts XXX print (pankrotis) ettevõte üle läinud XXX trükk OÜ-le juba 13.10.2009 alates. Aktsiaselts XXX print (pankrotis) võlgnevus on ajas pidevalt vähenenud, kuid mitte seetõttu, et võlgnik oleks seda maksnud, vaid et maksuhaldur on vastavaid summasid osaliselt sisse nõudnud Aktsiaseltsilt XXX trükk ning osaliselt ise kustutanud Aktsiaselts XXX print (pankrotis) deklaratsioonide alusel. Kuigi maksuhaldur ja Aktsiaselts XXX print (pankrotis) vaidlesid võlgnetavate summade üle, saabus avaldajale 16.06.2011 täitmisteade täiteasjas nr 035/2011/1310 koos kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega. Puudub vaidlus ning kohtutäitur on 15.01.2015 otsuses ka märkinud: „Ajatamisotsusest nr 13-1/1508 nähtub, et AS XXX print tähtajaks tasumata nõuete saldo koos arvestusliku intressiga ajatamisotsuse koostamise hetke seisuga (18.05.2009) oli summas 3 962 972 krooni (253 280 eurot). Täitmisavalduse koostamisel (14.06.2011) oli kõnealustest nõuetest tasumata 221 448,47 eurot. Inimliku eksituse tõttu on täitmisavaldusse märgitud sissenõutavaks summaks 229 352,81 eurot (seega eksituse tõttu on täitmisavaldusse saanud summa 7904,34 euro võrra suurem). [...] Sissenõudja on oma vastuses kaebusele tunnistanud, et on ekslikult esitanud täitmisele suurema nõude, kui oli hüpoteegiga tagatud. Hüpoteegiga tagatud nõude suuruseks oli 221 448,47 eurot, ehk 7904,34 eurot vähem, kui sissenõudja poolt esitatud täitmisavalduses märgitu.“ Täitemenetlust alustati seega ekslikult 7904,34 euro võrra suuremas summas. Avaldaja esitas kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Menetlus vastavas tsiviilasjas nr 211-30601 on peatatud, kuna lahendust ei ole saanud veel Aktsiaselts XXX print (pankrotis)
2 (9)
maksuküsimust puudutavad vaidlused. Samas hagi tagamise korras oli peatatud ka täiteasja nr 035/2011/1310 menetlus ja on seda jätkuvalt. 2014 lõpuks oli Aktsiaselts XXX print (pankrotis) maksuhalduri nõude jääk, mida vastavad hüpoteegid veel tagasid, 89 563,31 eurot (täitmisavaldus esitati summale 229 352,81 eurot, kuid korrektne olnuks 221 448,47 eurot). Summat ei ole vähendatud Aktsiaselts XXX print (pankrotis) poolt ei tasumise ega tasaarvestuse läbi, vaid maksuhaldur on vastavaid summasid ise korrigeerinud lähtuvalt Aktsiaselts XXX print (pankrotis) avaldustest viitega maksuhalduri enda kehtivale haldusaktile. Avaldaja ei ole tasunud mitte ühtegi summat. Maksusumma korrigeerimist ei saa lugeda võlgnevuse tasumiseks, sest sellisel juhul loetakse, et vastavat maksukohustust ei ole kunagi eksisteerinudki. Täiteasja nr 035/2011/1310 menetlus oli sisuliselt selle alustamisest saadik peatatud ning kohtutäitur polnud seega jõudnud peale täitemenetluse alustamise ja kinnistule keelumärke seadmise avalduse midagi teha (täitur pole isegi büroost väljas käinud kinnisasja reaalselt arestimas). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlus oli samuti peatatud, kuni asjaolude selgumiseni, kas vastav võlgnevus üldse eksisteerib või mitte. Äriühing XXXOÜ soovis teha avaldaja kinnistuga seoses tehingut, milleks pidanuks kinnistu olema eelmärgitud hüpoteekidest vaba ning tasus 28.11.2014 sel eesmärgil Aktsiaselts XXX print (pankrotis) vaidlusaluse võlgnevuse. 04.12.2014 teavitas maksuhaldur nõude täitmisest 28.11.2014 seisuga täiturit. Märgitud avaldus on üheselt käsitletav sissenõudja avaldusena täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäituril ja avaldajal tekkisid lahkarvamused täituri tasu osas – avaldaja meelest kohaldub sellises olukorras kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lg 2 ning seega tekib seaduse alusel vastavate summade tasumise kohustus mitte Aktsiaselts XXX, vaid sissenõudjal. Täitur märgituga ei nõustunud ning märkis 22.12.2014 kirjas, et käsitleb avaldaja e-kirju kaebusena ning vaatab selle vastavalt läbi.
3.Kohtutäitur teatas sissenõudjale ja võlgnikule kaebuse läbivaatamisest ning andis sissenõudjale tähtaja seisukoha esitamiseks kaebusele. Sissenõudja leidis 02.01.2015 seisukohas, et ajatamisotsusest nr 13-1/1508 nähtub, et AS XXXprint tähtajaks tasumata nõuete saldo koos arvestusliku intressiga ajatamisotsuse koostamise hetke seisuga (18.05.2009) oli summas 3 962 972 krooni (253 280 eurot). Täitmisavalduse koostamisel (14.06.2011) oli kõnealustest nõuetest tasumata 221 448,47 eurot. Inimliku eksituse tõttu on täitmisavaldusse märgitud sissenõutavaks summaks 229 352,81 eurot (seega eksituse tõttu on täitmisavaldusse saanud summa 7904,34 euro võrra suurem). Muus osas on maksuhalduri täitmisavaldus esitatud nõuetekohaselt, täitmisvalduse esitamise ajal oli hüpoteegiga tagatud maksuhalduri nõude suuruseks 221 448,47 eurot ning viidatud nõude kehtivuse ega põhistatuse osas ei ole maksuhalduri kinnitusel vaidlust. Tulenevalt tagamiskokkuleppest tagab kinnistule seatud hüpoteek ka võimalikke täitemenetlusega seotud kulusid. Käesolevas täiteasjas on täitedokumendiks hüpoteegi seadmise leping, millest johtuvalt on täitemenetluse mõttes kohustatud isikuks vara omanik, mistõttu on sissenõudja õigesti märkinud täitmisavalduses võlgnikuks AS XXX. 25.11.2014 edastas AS XXX lepinguline esindaja E. Heringson sissenõudjale teabenõude, milles palus sissenõudjal anda teavet, milline on AS-i XXX print maksukohustuse jääk, mida tagab hüpoteek Madara 14, Tallinn kinnistul. Sissenõudja vastas, et maksukohustuse jääk on summas 89 563,31 eurot. Vastava teabe on sissenõudja varasemalt (27.02.2014) edastanud ekirja teel ka kohtutäiturile. Täitemenetluse jooksul nõude vähendamise on tinginud nõude suhtes toimunud laekumised (tasaarvestamised nii AS XXX print tagastustaotluste arvelt, kui ka XXX OÜ ettemaksukontolt tagastusnõuete arestimise käigus). Seega pole 15.06.2011
3 (9)
kohtutäiturile edastatud täitmisavalduses toodud nõude suurus (maksuhaldur viitab parandatud nõudele summas 221 448,47 eurot) alusetu ega põhjendamatu vaid on vähenenud nõuete tasumiste ja tasaarvestamiste tõttu pärast täitmisavalduse esitamist. Sissenõudja hinnangul ei oma täituritasu maksmise kohustuse osas tähtsust, et nõue on vähenenud muul viisil, kui tasumise teel. 28.11.2014 laekus AS XXX ettemaksukontole XXXOÜ poolt tasutud 89 563,31 eurot, millest teavitas sissenõudja ka kohtutäiturit 04.12.2014. Kõnealuses e-kirjas on maksuhaldur viidanud, et 14.06.2011 täitmisavaldusest nr 13-5/775-1 tulenev nõue on täidetud 28.11.2014. Seega on sissenõudja teavitanud kohtutäiturit sissenõudja nõude rahuldamisest. Olenemata sellest, kas tõlgendada maksuhalduri viidatud e-kirja TMS § 48 lg 1 p 1 mõttes avaldusena täitemenetluse lõpetamiseks või sama sätte punkti 2 mõttes kirjaliku dokumendina, millest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud, kohaldub mõlemal juhul täituritasu maksmise kohustuse osas üldine regulatsioon, mille kohaselt maksab täituritasu võlgnik. Seda eelkõige põhjusel, et nõue on tasutud pärast täitemenetluse algatamist. Asjaolu, et nõude tasus kolmas isik, ei oma maksuhalduri seisukohalt täituritasu maksmise kohustuse osas tähtsust. Maksuhaldur ei pea põhjendatuks AS XXX seisukohta KTS § 41 sisustamisel selliselt, et antud juhul lasuks täitemenetlusega seotud kulude kandmise kohustus maksuhalduril. Viidatud sätte lg 2 reguleerib kulu kandmise kohustuse ülekandumist olukorras, kus võlausaldaja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist. Maksuhalduri hinnangul on antud sätte eesmärgiks kaitsta kohtutäiturit saamaks täitetasu, kui nõue täidetakse osaliselt otse võlgniku enda või kolmanda isiku poolt sissenõudjale ning nõue seejuures varasemalt lõppeb. Kogu hüpoteegiga tagatud nõue sissenõudja ees on rahuldatud ning seda pärast täitemenetluse alustamist ning sellekohane teave on kohtutäiturile edastatud sissenõudja poolt pärast nõude rahuldamist. Täitekulude ja täituritasu suuruse osas maksuhaldur seisukohta ei esitanud.
4.Kohtutäitur muutis 15.01.2015 otsusega 16.01.2011 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust seoses sissenõudja poolt esitatud ebaõige summaga. Muus osas jäi täitur oma senistele seisukohtadele. Kohtutäitur leidis, et menetluse alustamise tasu täiteasjas nr 035/2011/1310 muutus sissenõutavaks 16.06.2011 ning põhitasu 28.06.2011. Sissenõudja teavitas kohtutäiturit nõude täielikust rahuldamisest. Sissenõudja ei ole loobunud oma nõudest ega sõlminud võlgnikuga muid kokkuleppeid täitemenetluse lõpetamiseks. Nõude rahuldamine TMS § 48 lg 1 p 2 mõttes tähendab VÕS § 186 p 1 järgi, et võlasuhe on lõpetatud kohase täitmisega. Kohase täitmise seisukohast ei oma tähtsust, kas nõude rahuldas võlgnik või kolmas isik. Täitekulude tasumise kohustus jäi pärast sissenõudja nõude rahuldamist endiselt võlgniku kanda. Kohtutäitur leidis, et kuivõrd algselt nõuti põhitasu (sissenõudja poolt ekslikult esitatud) õigustatust suuremas summas, tuleb võlgnikult sissenõutava kohtutäituri põhitasu summat vähendada 674,39 (sh.käibemaks) euro võrra. Kohtutäitur märkis, et tuginedes eeltoodule koostab kohtutäitur peale täitemenetluse peatamise aluse äralangemist tasu väljamõistmise otsuse sissenõudjalt KTS § 41 lg 2 alusel, so. 1⁄2 põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summat (so. 337,20 eurot). Tasu otsust ei koostata, kui täitekulud jäävad § 221 lg 4 kohaselt sissenõudja kanda. Avaldaja ei ole kohtutäituri hinnangul ka õigeaegselt kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust vaidlustanud. Kohtutäitur leidis, et sissenõudja kinnitust ekslikult suurema nõude täitmiseks esitamise kohta saab lugeda sissenõudja avalduseks osalise täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 1 alusel ning sellega seoses tuleb muuta ka võlgnikult väljamõistetud täitekulude summat. Kohtutäitur on kontrollinud, et otsuse tegemise hetkel ei ole tsiviilasjas nr 2-11-30601 jõustunud kohtulahendit, seega on täitemenetlus täiteasjas nr 035/2011/1310 jätkuvalt peatatud.
4 (9)
Menetlus on peatatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamiseks. TMS § 221 lg 4 kohaselt jäävad hagi rahuldamise puhul täitekulud sissenõudja kanda. Kuigi sissenõudja nõue võlgniku vastu on täies ulatuses rahuldatud ning võlgnik on kohtutäituri deposiitkontole kandnud täitekulude summa, ei saa kohtutäitur kuni vaidluse lõppemiseni tsiviilasjas 2-11-30601 nimetatud summat täitekulude katteks kanda ja täitemenetlust lõpetada, kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise korral tuleks täitekulud kanda sissenõudjal ning sellisel juhul kuulub võlgniku poolt kinnisasjalt keelumärke kustutamise eesmärgil kohtutäituri deposiiti kantud summa tagastamisele.
5.Avaldaja leiab kohtutäituri 15.01.2015 otsuse peale esitatud kaebuses, et täitur on 15.01.2015 otsuses täies ulatuses eiranud tasu proportsionaalsuse põhimõtet. Täitur on peale täitemenetluse alustamise jõudnud teha üksnes avalduse keelumärke seadmiseks avaldaja kinnistule ning seejärel on täitemenetlus peatatud - täitur pole isegi büroost väljas käinud kinnisasja reaalselt arestimas. Täitmisele esitatud nõudest 229 352,81 eurot oli põhjendatud vaid 89 563,31 eurot – ülejäänud osas on makse vähendatud, kuna nende määramiseks puudus alus. Kohtutäitur peab arvestama oma tasu osas täitetoimingute mahtu. Käesoleval juhul ei ole 89 563,31 eurot rahuldatud mitte üksnes täitemenetluse väliselt, vaid seda ületavas osas summas 139 789,50 eurot (229 352,81 eurot miinus 89 563,31 eurot) on nõue osutunud lõppkokkuvõttes tühiseks. Täitur soovib saada võlgnikult sisuliselt üksnes täitmisteate kättetoimetamise (ja keelumärke avalduse koostamise) eest 16 055,01 eurot, millele lisandub käibemaks 3211 eurot, kokku summas 19 266,01 eurot (so varasemas vääringus 301 447,55 krooni). Avaldaja leiab, et isegi kui täitekulud peaksid jääma avaldaja kanda, saanuks täitur põhitasu arvestada üksnes summalt 89 563,31 eurot ning sedagi üksnes kuni 50%. Millises, alla 50% jäävas ulatuses, oleks täituri tasu saamine olnud põhjendatud, pidanuks täitur motiveerima lähtuvalt tema poolt tehtud täitetoimingute mahust. Avaldaja leiab ka, et asjaolusid arvestades ei ole talle tänaseni antud õiguspärases summas võlgnevuse tasumise kohustust. Kuna 229 352,81 euro suurust nõuet ei olnud kohtutäituril õigus esitada ning täitmisteates oli märgitud vale summa, ei ole hakanud avaldajale veel kulgema vabatahtliku täitmise tähtaeg, s.o vastavat tähtaega ei ole avaldajale antud. Avaldaja viitab KTS § 41 lg-le 2 ja leiab, et täitekulud peaks täies ulatuses kandma sissenõudja, kuna sissenõudja on taotlenud täitemenetluse lõpetamist, enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on teinud nõude sissenõudmiseks täitetoiminguid.
6.Kohtutäitur Hille Kudu leiab 09.02.2015 seisukohas kaebusele, et kaebuses on esitatud materiaalõiguslikke vastuväiteid, mis kuuluvad lahendamisele hagimenetluses (väited selle kohta, et maksusumma korrigeerimist ei saa lugeda võlgnevuse tasumiseks, sest sellisel juhul loetakse, et vastavat maksukohustust ei ole kunagi eksisteerinudki). Kohtutäitur leiab, et käesoleval juhul on avaldaja valinud vale õiguskaitsevahendi, kuna kohtutäiturile esitatud kaebuses ei saa tugineda täitmise vastu suunatud materiaalõiguslikele väidetele. Seetõttu pole avaldaja eesmärki avaldusega võimalik saavutada. Kohtutäituri hinnangul ei oma tähtsust, kes võlgniku eest tema kohustuse täidab või millist kohustuse täitmise viisi kasutatakse. Kuna võlgniku eest täitis nõude kolmas isik, ei esine KTS § 41 lg-s 2 sätestatud asjaolusid, mis tooksid kaasa sissenõudja kohustuse kohtutäituri tasu hüvitamiseks. Antud sätte mõtte kohaselt tekib see siis, kui sissenõudja üldse loobub võlgniku vastu nõude täitmisest. Nõude täitmine kolmanda isiku poolt kolm aastat hiljem peale täitemenetluse alustamist ei too kaasa
5 (9)
täitemenetluse põhjendamatut alustamist ja seega kohtutäituri tasu maksmise kohustusest vabastamist. 17.02.2015 esitatud täiendavas seisukohas leiab kohtutäitur, et võlgnik ei ole varasemalt vaidlustanud kohtutäituri tegevust proportsionaalsuse printsiibi eiramise osas ning seetõttu palub kohtutäitur jätta tähelepanuta kaebaja väited proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise kohta.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt.
8.Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 218 lg 1 järgi võib menetlusosaline esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. TMS § 218 lg-st 2 tulenevalt vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul. Kohtu tuvastatud asjaoludel on kaebus avaldaja poolt kohtutäituri 15.01.2015 otsuse peale esitatud tähtaegselt.
9.Kohus vaatab esitatud kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Sama paragrahvi seitsmenda lõike kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
10.Avaldaja on nii kohtutäiturile kui kohtule esitatud kaebustes leidnud, et täitur on eiranud tasu nõudmisel proportsionaalsuse põhimõtet, vabatahtliku täitmise tähtaeg ei ole veel kätte jõudnud ning täitekulud peaks tasuma sissenõudja.
11.Kohtul on kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtutäituri tehtud toiming ja vajadusel koos otsuse tühistamisega kohustada toimingut uuesti (seaduse nõuete kohaselt) tegema.
12.Esmalt käsitleb kohus avaldaja väidet selle kohta, et kohtutäitur ei ole avaldajale kunagi andnud tähtaega vabatahtlikuks täitmiseks. Vabatahtliku täitmise tähtaja andmata jätmise korral ei saaks vabatahtliku täitmise tähtaeg ka möödunud olla ning sellest sõltub asjaolu, kas kohtutäituri tasu saab olla muutunud sissenõutavaks kogu ulatuses (TMS § 25 lg 2). Avaldaja on leidnud, et kuna 229 352,81 euro suurust nõuet ei olnud õigust esitada ning täitmisteates oli märgitud vale summa, ei ole hakanud avaldajale veel kulgema vabatahtliku täitmise tähtaeg, s.o vastavat tähtaega ei ole avaldajale antud. Kohus avaldajaga ei nõustu. Kohus leiab, et kohtutäituril on kohustus asja menetlusse võtmisel kontrollida, et täitmisavalduses märgitud nõudesumma vastaks täitedokumendile. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (täitmisavalduse) ja täitedokumendi alusel. Sama paragrahvi lg 4 esimese lause kohaselt lisatakse täitmisavaldusele täitedokument. Riigikohus on 29.05.2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 tehtud otsuse punktis 36 leidnud järgmist: „Kolleegium märgib
6 (9)
lisaks, et tagatisleping ja tagatavad nõuded tuleb TMS § 23 lg-st 41 tulenevalt hüpoteegipidajal täitemenetluse alustamiseks kohtutäiturile dokumentaalselt kinnitatuna esitada ja usutavaks teha ning esitada nõudearvestuse detailne kirjeldus, mis võimaldaks täituril hinnata, kas ja millises ulatuses on tegemist hüpoteegiga tagatud sissenõutavaks muutunud nõuetega.“
13.Kui avaldaja leiab täitmisteate kättesaamisel, et selles märgitud nõudesumma ei ole õige, on tal võimalik esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Võlgnik tähtaegselt oma õigust kasutanud ei ole. Kohtu hinnangul ei saa täitedokumendis ekslikult vales summas märgitud nõudesummast tuleneda tagantjärele täitmisteate mittekättetoimetamine. Seega leiab kohus, et täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud ja vabatahtliku täitmise tähtaeg võlgnikule antud ning ka juba möödunud.
14.Järgnevalt käsitleb kohus vastuväidet kohtutäituri tasu suuruse osas. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline ja vastavalt KTS § 28 lg-le 2 on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult samas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust (KTS § 29 lg 1). TMS § 30 lg 1 kohaselt maksab menetluse alustamise tasu isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ning täitemenetluses tasub menetluse alustamise tasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt tasub täitemenetluses menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KTS § 32 lg 1 kohaselt muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega. Sama paragrahvi teise lõike esimese lause järgi muutub põhitasu rahalise nõude täitmisel sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Kohtutäitur teeb tasu, sealhulgas ettemaksu, sissenõudmiseks otsuse (KTS § 31 lg 1).
15.Kohus ei nõustu avaldajaga väitega, et kuivõrd ka 89 563,31 euro ulatuses on nõue rahuldatud täitemenetluse väliselt, puudub võlgnikul kohustus tasuda kohtutäituri tasu. Kohtu hinnangul ei sõltu kohtutäituri tasu maksmise kohustuse tekkimine sellest, kas võlgnevus on tasutud kohtutäiturile või otse sissenõudjale. Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus 13.10.2009 lahendi nr 3-2-1-88-09 (punktis 9), märkides et „Seega tekib kohtutäituril õigus saada tasu ka juhul, mil sundtäitmisele esitatud nõue pärast täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule rahuldatakse ilma kohtutäituri otsese tegevuseta, nt kui võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale, samuti ka juhul, mil sissenõudja esitab pärast täitmisteate kättetoimetamist kohtutäiturile avalduse täitemenetlus lõpetada.“
16.Samas nõustub kohus avaldajaga selles, et kohtutäituri tasunõue ei ole antud juhul proportsionaalne tehtud toimingutega. Kohus leiab, et avaldaja on õigesti viidanud ka Riigikohtu lahenditele (13.10.2009 nr 3-2-1-88-09; 29.01.2014 nr 3-2-1-164-13), millest tuleneb, et kohtutäituri tegelik tasu suurus sõltub nõude rahuldamise ulatusest hilisemas täitemenetluses ning kohtutäituri tasu määramisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõtet. Kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril KTS § 32 lg 5 kohaselt õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kohus nõustub avaldajaga selles, et kohtutäitur oleks õigustatud saama käesoleval juhul põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline (kohtutäituri vahendusel) sissenõutud summaga, s.o nõudelt 89 563,31 eurot. Ülejäänud osas ei nähtu kohtule, et võlgnevuse vähenemine oleks toimunud sissenõudmise läbi või muul viisil seotud täitemenetlusega. Kohus märgib, et avaldusest ja selle lisadest ning täitetoimikust ei nähtu, mille arvelt täpselt ülejäänud võlgnevus (summas 131 885,16 eurot) vähenenud on, s.o mis summas on summat korrigeeritud ja mis osas on nõuet vähendatud. Maksu- ja Tolliameti esindaja 18.12.2014 e-kirjas on märgitud, et veebruaris 2014 on nõue vähenenud seoses sellega, et hüpoteegiga tagatud nõude aluseks olevate maksudeklaratsioonide osas esitati parandusdeklaratsioone (tl 161). Maksu- ja
7 (9)
Tolliameti 02.01.2015 seisukohast avaldaja esitatud kaebusele (tl 170) nähtuvalt on täitemenetluse jooksul nõude vähendamise tinginud nõude suhtes toiminud laekumised (tasaarvestamised nii AS XXX tagastustaotluste arvelt, kui ka XXX OÜ ettemaksukontolt tagastusnõuete arestimise käigus).
17.Kohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, mille kohaselt tuleks jätta tähelepanuta kaebaja väited proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise kohta. Nagu kohtutäitur on märkinud, on tegemist kaebaja väidetega. Väited proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise kohta puudutavad kohtutäituri tasu nõudmise põhjendatust. Seega on tegemist esitatud kaebuse põhjendustega, mitte uute asjaoludega, mille osas peaks võlgnik esitama uue kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohus leiab, et kohtule esitatud kaebuses ei ole keelatud tuua välja ka põhjendusi, mida kaebaja varem kohtutäiturile esitanud ei ole.
18.Viimasena käsitleb kohus asjaolu, kas kohtutäituri tasu maksmiseks kohustatud isik on võlgnik või sissenõudja. Avaldaja hinnangul esineb käesoleval juhul KTS § 41 lg-s 2 sätestatud olukord. KTS § 41 lg-st 2 tuleneb, et kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Sissenõudja kinnitusel (tl 170 pöördel) on täitemenetluse jooksul nõude vähendamise tinginud nõude suhtes toimunud laekumised (tasaarvestamised nii AS XXX tagastustaotluste arvelt, kui ka XXX OÜ ettemaksukontolt tagastusnõuete arestimise käigus).
19.Kohus ei nõustu avaldajaga. Kohus nõustub sissenõudja ja kohtutäituri seisukohaga selles, et KTS § 41 lg 2 käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu. Käesoleval juhul on kogu hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatud ning seda pärast täitemenetluse alustamist, ning sellekohane teave on kohtutäiturile edastatud sissenõudja poolt pärast nõude rahuldamist ning täitemenetluse kestel. Sissenõudja 04.12.2014 avaldust (tl 161-162) kohtu hinnangul ilmselgelt ei saa käsitleda avaldusena täitemenetluse lõpetamiseks (TMS § 48 lg 1 p 1). Sissenõudja on ise selgelt väljendanud, et tegemist oli teavitusega nõude tasumise kohta, mitte avaldusega täitemenetluse lõpetamiseks (vt tl 161). Kui teavitust nõude tasumise kohta lugeda täitemenetluse lõpetamise avalduseks, mille tagajärjel peaks sissenõudja tasuma kohtutäituri tasu, tekiks absurdne olukord, mille tagajärjel sissenõudjad peaksid hoiduma täiturile nõude tasumise kohta infot andmast ning selline olukord ei olnud kahtlemata seaduse mõtteks. TMS § 48 lg 1 p 2 kohaselt on sissenõudja nõude rahuldamine iseseisvaks täitemenetluse lõpetamise aluseks ning info andmist nõude rahuldamise kohta ei saa samastada sissenõudja avaldusega täitemenetluse lõpetamiseks.
20.Avaldaja on kaebuses väitnud, et tegemist on eriolukorraga, kus võlgnik pole mitte ise põhivõlgnik, vaid tagas oma varaga kolmanda isiku vastu suunatud nõudeid. Kohtutäitur on märkinud, et hüpoteegiga tagatud nõude täitmise korral on täitemenetluses võlgnikuks hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik (TMS § 2 lg 1 p 19 ülam 2; § 5 lg 1) ning sellest johtuvalt lasub hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul (võlgnikul) ka KTS §-st 30 lg 1 tulenev kohustus tasuda täitemenetluse kulud. Nõude rahuldamine TMS § 48 lg 1 p 2 mõttes tähendab VÕS § 186 p 1 järgi, et võlasuhe on lõpetatud kohase täitmisega. Kohus nõustub kohtutäituriga selles, et kohase täitmise seisukohast ei oma tähtsust, kas nõude rahuldas võlgnik või kolmas isik. Täitekulude tasumise kohustus jäi pärast sissenõudja nõude rahuldamist endiselt võlgniku kanda.
21.Kohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, mille kohaselt on avaldaja valinud vale õiguskaitsevahendi ning kohtutäituri taotlus jätta kaebus läbi vaatamata ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et avaldaja on esitanud õigesti kaebuse kohtutäituri otsuse peale ning puudus vajadus esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
8 (9)
22.Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus tühistab kohtutäituri 15.01.2015 otsuse täiteasjas nr 035/2011/1310 ja kohustab kohtutäiturit uuesti otsustama kohtutäituri tasu küsimust täiteasjas nr 035/2011/1310. Kohtutäituril tuleb uue otsuse tegemisel lähtuda kohtutäituri tasu nõudmisel proportsionaalsuse põhimõttest.
23.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust kaebuse osalise rahuldamise osas.
24.TsMS) § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 2 kohaselt, kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Kuna käesolevas hagita asjas osaleb mitu isikut ning kohtu hinnangul on kaebus olnud põhjendatud vaid osaliselt, siis peab kohus asjaolusid arvestades õiglaseks, et kõik menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, st menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda.
25.Tulenevalt TMS § 218 lg-st 3 võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.