Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas; e-post: xxx Kostja: X (isikukood XXX), elukoht xxx; e-post: xxx
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja 30.05.2023 taotlus loobuda hagist kostja Xi vastu võla nõudes.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-130552.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Rahuldada hageja taotlus ning määrata kindlaks hageja menetluskulud.
Tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust s.o 17,50 eurot hageja esindaja (EFTA Legal OÜ) arveldusarvele nr XXXXXXXX (LHV), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-22-130552, riigilõivu osaline tagastamine“.
6.Välja mõista kostjalt Xilt hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud kokku 302,50 eurot, s.o riigilõiv 82,50 eurot ja õigusabikulu 220 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele XXXXXXXX (Swedbank), märkides selgituseks tsiviilasja numbri ning kasutades viitenumbrit xxxxx.
7.Välja mõista Xilt OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
8.Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-22-130552, OÜ EUROPARK ESTONIA hagi Xi vastu võla nõudes. OÜ EUROPARK ESTONIA esitas 13.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ylt 105 euro saamiseks. Kohus tegi 17.08.2022 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Vastuväite kohaselt pole Y lepingu osapool, millest nõuded tulenevad. Pärnu Maakohus lõpetas 29.08.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle menetlemiseks Harju Maakohtule (dtl 2-15).
2.OÜ EUROPARK ESTONIA esitas 19.09.2022 hagi Y vastu (dtl 109-139). Kostja Y esitas hagile 19.12.2022 vastuse, milles selgitas, et sõidukite omanik (juriidiline isik) tegeleb sõidukite üürimisega, mistõttu kostja ei tea, millise üüritud autoga parkimisel on parkimiskorda rikutud. Kostja esitas koos vastusega parkimiskorda rikkunud sõidukeid kasutanud isiku andmed ja sõlmitud üürilepingu. Üüritud sõiduki kasutaja X kinnitas, et kasutas parkimiskorda rikkunud sõidukit ainuisikuliselt.
3.Hageja esitas 04.01.2023 taotluse kostja asendada (dtl 172-195). Kostja esitas vastuse lisas tõendi, mille alusel kasutas sõidukit leppetrahvi väljastamise ajal X.
4.05.05.2023 rahuldas kohus määrusega taotluse asendada kostja Y kostjaga X ning kohustas hagejat esitama hagi terviktekst 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (dtl 203-208). Hageja esitas uue kostja vastu suunatud nõuetega hagiavalduse 30.05.2023 (dtl 227-258). Kohus võttis hagiavalduse 27.02.2024 menetlusse.
5.Hageja esitas koos 30.05.2023 hagiavaldusega hagist loobumise avalduse, kuna peale kohtu määrusega kostja asendamist on kolmas isik (kostja tuttav Q) tasunud 08.05.2023 hagejale 30 eurose põhinõude (dtl 227-258).
6.Hageja nõue on pärast hagiavalduse esitamist täidetud, siis sellest tulenevalt loobub hageja esitatud nõudest ning taotleb tsiviilasjas nr 2-22-130552 menetluse lõpetamist. Hageja märgib, et maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati nõude 13.08.2022 ning nõuetekohane hagiavaldus esitati 19.09.2022. 30.05.2023 taotluse esitamise seisuga on kostjal hagejale tasumata võlgnevus summas 340 eurot – 220 eurot esindajakulu, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning hageja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist, summas 17,50 eurot. Menetluskulud palub hageja jätte kostja kanda.
7.Kostja kinnitab 08.03.2024 vastuses hagiavaldusele, et tema on kasutanud esialgses hagiavalduses toodud loetelust Confidimus OÜ käest pikaajaliselt renditud sõidukit XXXXXX ning saanud tõepoolest 02.03.2021 leppetrahvinõude summas 30 eurot (dtl 300-303). Samas on kostja 08.05.2023 (mitu nädalat enne hagiavalduse esitamist) vastava
leppetrahvi hagejale täies mahus tasunud ja kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja kohtu kaudu nõuab mingeid menetluskulusid asjas, kus tema on ammu oma võlgnevuse tasutud (palus seda teha oma lähedasel, kuna vahendid endal puudusid). Hageja ei ole kunagi leppetrahvi tasumise osas kostja poole pöördunud ja kostjal jäi trahv tasumata, kuna unustas seda esialgu teha ja seejärel puudusid selleks rahalised võimalused. Kostja leiab, et on äärmiselt ebaõiglane nõuda temalt menetluskulusid 220 eurot olukorras, kus sissenõudja pole kordagi tema poole pöördunud kohtuväliselt. Kostjale teadaolevalt ja tema loal edastas sõiduki XXXXXX omanik (Confidimus OÜ) tema andmed hagejale juba 2022 aastal. Seega kohtumenetluse jaoks puudus igasugune vajadus (dtl 300-303). Kohtumääruse põhjendused
8.TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
9.Kooskõlas TsMS § 429 lõikega 1 lõpetab kohus menetluse Xi vastu seoses hagist loobumisega ning kostja võlgnevuse hagejale tasumisega.
10.TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Lõige 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
12.TsMS § 362 lg 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg. See kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Sama sätte lõike 2 kohaselt kehtib sama ka muu avalduse või taotluse kohtule esitamise kohta, kui seadusest ei tulene teisiti.
13.Pärast kostja asendamist alustatakse asja läbivaatamist TsMS § 208 lg 3 kohaselt algusest peale. See tähendab, et seni tehtud menetlustoimingud ei ole uuele kostjale siduvad ja kohus peab uuesti tegema kõik seni tehtu, mh viima läbi eelmenetluse, ja andma kostjale võimaluse hagile vastata. Kuna TsMS § 362 lg-d 1 ja 2 reguleerivad hagi ja muu avalduse esitamise tagajärgi nõude esitamisel konkreetse isiku vastu, ei tekkinud kostjale õiguslikke tagajärgi maksekäsu kiirmenetluse avalduse ega hagi esitamisest sõidukite omaniku vastu (vt ka Riigikohtu 27.11.2024 otsust tsiviilasjas nr 2-21-141014, p 12.2).
14.Kohtute infosüsteemi kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitatud 13.08.2022 ning hagiavaldus sõidukite omaniku vastu 19.09.2022. Kostja Y esitas 19.12.2022 kohtule kostja Xi poolt 30.11.2022 allkirjastatud kinnituse, et nimetatud auto oli tema valduses ja
kasutuses. Hageja esitas taotluse kostja asendamiseks 04.01.2023. Kohus asendas kostja 05.05.2023 määrusega. Käesolevas tsiviilasjas Riigikohtu 11.09.2024 määrusega jäid kuni kostja asendamiseni tekkinud menetluskulud poolte endi kanda ning kassatasiooniastme kulud kostja Y kanda (dtl 360-364). Kostja tuttav Q tasus 08.05.2023 hagejale võlgnevuse.
15.Kohtule nähtuvalt on nii hagiavaldus kui kostja asendamise taotlus esitatud enne kostja võlgnevuse tasumist. Samuti on kostja kohtumäärusega asendatud enne võlgnevuse tasumist.
16.Kuivõrd kostja tasus võlgnevuse peale hagiavalduse esitamist, kostja asendamise taotluse esitamist ning asendamise määruse tegemist, on kostja hageja nõude rahuldanud pärast hagi või taotluse esitamist. Kostja on möönnud, et unustas tasuda leppetrahvi ning puudusid ka rahalised võimalused. Kohtu hinnangul oli kostjal Xil mitmel korral võimalus kohtumenetluse algatamist ja jätkumist vältida – peale leppetrahvi saamist, peale auto kasutamise ja valdamise kinnitamist ning peale kostja asendamise taotlust tema endaga. Kostja on allkirjastanud 30.11.2022 kinnituse 02.03.2021 auto kasutamise ja valdamise kohta. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul äärmiselt ebaõiglane nõuda menetluskulude hüvitamist kostjalt, kuivõrd hageja on kostjale siiski leppetrahvi nõude parkimistingimuste rikkumisel juba kohtuväliselt esitanud ning kostja selle kättesaamist kohtule kinnitanud. Kuivõrd leppetrahvi tasumisega oleks võinud kostja kohtumenetluse kulud hagejale tekitamata jätta.
17.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
18.Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejal on 30.05.2024 esitanud menetluskulude nimekirja kohaselt tekkinud 220 eurot esindajakulu, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning hageja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu kulu summas 100 eurot. Hageja on tasunud 100 eurot riigilõivu, ning hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist, summas 17,50 eurot (dtl 234).
19.Riigikohus on 11.09.2024 määrusega (dtl 360-364) jätnud kuni kostja asendamiseni tekkinud menetluskulud poolte endi kanda ning kassatasiooniastme kulud kostja Y kanda. Seega on Riigikohus jätnud juba poolte endi kanda ka hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot.
20.Koos 30.05.2023 hagiavaldusega on hageja esitanud ka hagist loobumise taotluse (dtl 227258). Kohtu hinnangul on hagiavaldus suuremas osas sarnane esialgse hagiavaldusega, kuid seoses kostja võlgnevuse tasumisega on hagejal seoses hagist loobumise taotluse esitamisega tekkinud meneetluskulu, mida saab pidada vajalikuks menetluskuluks. Kohus leiab, et hageja esindaja nimekirjas olevad toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud arvestades käesolea tsiviilasja menetluslikku seisu. Kohus on seisukohal, et uue kostja vastu hagiavalduse koostamiseks, samuti hagist loobumise taotluse ning menetluskulude nimekirja koostamiseks on põhjendatud kulutada aega 2 tundi. Kostja lepingulise esindaja tunnihind 110 eurot vastab sarnase õigusteenuse turu keskmisele ja on kohtupraktikas aktsepteeritud suurusega. Seega on põhjendatud hageja menetluskuludeks kokku 220 eurot (2 x 110).
21.Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 mõistes kohtukulu, ning TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu 100 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 320 eurot, s.o riigilõiv 100 eurot ning esindaja kulud 220 eurot.
22.TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on esitanud taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu ehk 17,50 euro tagastamiseks.
23.Hageja on tasunud käesoleva tsiviilasja maksekäsu kiirmenetluses 13.08.2022 riigilõivu 65 eurot ning hagiavalduse esitamisel 19.09.2022 riigilõivu summas 35 eurot. Seega kuulub tagastamisele pool tasutud riigilõivust s.o summas 17,50 eurot hageja esindaja (EFTA Legal OÜ) arveldusarvele nr XXXXXXXX (LHV), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-22-130552, riigilõivu osaline tagastamine“.
24.TsMS § 147 lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagi- või hagita menetluseks ülemineku korral tasutakse täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. TsMS § 150 lg 3 kohaselt ei tagastata hagist loobumise tõttu eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kuna kohus tagastab hagejale tasutud riigilõivust 17,50 eurot ning ei tagasta maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust poolt, peab kostja hüvitama hagejale tasutud riigilõivu 82,50 eurot. Eeltoodule tuginedes tuleb kostjal hüvitada hagejale põhjendatud menetluskulud summas 302,50 eurot, so riigilõiv 82,50 eurot ja hageja õigusabikulu 220 eurot (2 tundi x 110 eurot).
25.Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
26.TsMS § 178 lg 1 järgi saab hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.