Kohtutäitur Elin Vilippuse avaldus eksperdi määramiseks arestitud kinnisasja uue hindamise korraldamiseks täiteasjas nr 022/2014/980
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.03.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MM määruskaebus Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Avaldaja (kohtutäitur): Elin Vilippus (büroo asukoht Lauteri 5, 10114 Tallinn) Puudutatud isik I (võlgnik): MM, isikukood
XXXXXXXXXX
Puudutatud isik II (sissenõudja): Swedbank AS registrikood 10060701, lepinguline esindaja Indrek Kumm Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 23.03.2015 määrus muutmata ja MM määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta MM kanda. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Avaldaja nõue ja menetluse käik
1.Kohtutäitur Elin Vilippus esitas 06.02.2015 Harju Maakohtule taotluse (avalduse), milles palub määrata eksperdi MM-le kuuluvale kinnisasjale uue hindamise korraldamiseks. Avaldusest nähtuvalt vaidlustas võlgnik 05.02.2015 kaebusega
27.01.2015 kinnisasja arestimise akti täiteasjas nr 22/2014/980, millega määrati kinnisasja, asukohaga XXXXX XX, Tallinn (registriosa XXXXXXX), hinnaks 215 000 eurot.
Kohtutäitur rahuldas 23.02.2015 otsusega kaebuse kinnisasja arestimisel määratud hinna vaidlustamise ja sellest tuleneva enampakkumise tühistamise osas ning muus osas jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele rahuldamata.
3.Kohus võttis 23.02.2015 määrusega kohtutäituri avalduse menetlusse ja otsustas viia läbi ekspertiisi kinnisasja turuväärtuse kindlaksmääramiseks. Kohus nõudis sama määrusega võlgnikult MM eksperdikulude ettetasumist 239 euro ulatuses (vastavalt parima pakkumise teinud eksperdi VL hinnapakkumisele). Nimetatud eksperdikulude ettemaks tuli võlgnikul tasuda 10 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohtumäärus on toimetatud kätte võlgnikule 10.03.2015.
4.Võlgnik esitas 20.03.2015 maksekorralduse eksperditasu 95 euro tasumise kohta ja taotles ülejäänud osa, s.o 144 euro osas tasumise tähtaja pikendamist kuni 20.05.2015 või alternatiivselt menetlusabi eksperditasu 144 euro tasumisest vabastamiseks. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus jättis 30.03.2015 määrusega avaldaja kaebuse täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 1 esimesest lausest võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kohtu hinnangul ei olnud tähtaja pikendamine põhjendatud, kuna puudub mõjuv põhjus. Kohtutäitur on esitanud avalduse eksperdi määramiseks seetõttu, et võlgnik on vaidlustanud täitemenetluses kinnisasjale määratud hinna. Kohus märkis, et vara hinna vaidlustamine on võlgniku õigus, mitte kohustus. Arestimisaktis märgitud hind on enampakkumisel üksnes alghinnaks (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 82 lg 1). Asja tegelik müügihind kujuneb välja enampakkumise käigus. Olukorras, kus arestimisel määratud hind osutub tegelikkuses turuhinnast madalamaks, müüakse asi eelduslikult enampakkumisel alghinnast kõrgema hinnaga. Seega puudub ka objektiivne põhjus lükata täitemenetluse läbiviimist edasi (ja kahjustada sellega kestvalt võlausaldajate huve) niikauaks, kuni võlgnik suudab oma väidetavalt pea olematust sissetulekust tasuda eksperditasu puuduoleva osa.
7.Võlgniku esitatud eksperditasu tasumiseks menetlusabi taotluse osas selgitas kohus, milliste menetluskulude kandmiseks TsMS § 180 lg 1 kohaselt on ettenähtud menetlusabina riigipoolne abi. Kohus jättis menetlusabi taotluse rahuldamata, kuna menetlusabi taotleti sellise kulu kandmiseks, mille tasumisest vabastamiseks menetlusabi andmist TsMS §-s 180 ette nähtud ei ole. Kohus selgitas, et täitemenetluses kehtib hinna vaidlustamise korral eriregulatsioon TMS § 74 alusel. TMS § 74 lg 8 kohaselt hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult ning TMS § 74 lg 9 kohaselt kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise on vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud.
8.Kohus märkis, et nimetatuga on nõustunud ka võlgnik ise tsiviilasjas nr 2-15-3908 (MM kaebus kohtutäitur Elin Vilippus 23.02.2015 otsusele täiteasjas nr 022/2014/980), kus võlgnik on oma kaebuse punktis 8 märkinud, et „Kuna arestimise aktis vaidlustatud hinna puhul tuleb avaldajal tasuda ette eksperdi tasu, mille suhtes avaldajale menetlusabi seadus ei võimalda, tekitab käesolevas olev vaidlustatud kohtutäituri toiming avaldajale omandiõiguse riive.“ Kohus leidis ühtlasi, et võlgnik ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt, esitades erinevates menetlustes samades küsimustes
vasturääkivaid väiteid. Lisaks eeltoodud alternatiivsele menetlusabi andmise taotlusele käesolevas menetluses (vs sellega vastuolus olev kaebuse aluseks olev väide tsiviilasjas nr 2-15-3908, et arestimise aktis vaidlustatud hinna puhul tuleb avaldajal tasuda ette eksperdi tasu, mille suhtes avaldajale menetlusabi seadus ei võimalda) on kaebaja taotlenud menetlusabi riigilõivu 15 eurot tasumiseks tsiviilasjas nr 2-15-3908, millise taotluse kohus oma 19.03.2015 määrusega rahuldas ning samal ajal on võlgnik pidanud võimalikuks üks päev hiljem ehk 20.03.2015 tasuda käesolevas tsiviilasjas ekspertiisitasu summas 95 eurot ehk rohkem kui 6 korda suuremas summas võrreldes kohtu poolt võlgniku riigilõivust vabastamisega.
9.Kohus juhtis tähelepanu TsMS § 200 lg-le 1, mille kohaselt menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. TsMS § 200 lg 2 kohaselt kohus ei luba menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia.
10.Kohus leidis, et käesolevas menetluses ekspertiisitasu nõutavas summas tasumata jätmisega ning samal ajal taotledes ekspertiistasu tasumiseks tähtaja pikendamist 2 kuu võrra ja alternatiivse menetlusabi andmise taotluse esitamisega küsimuses, mille osas võlgnik Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-15-3908 väidab, et arestimise aktis vaidlustatud hinna puhul tuleb avaldajal tasuda ette eksperdi tasu, mille suhtes avaldajale menetlusabi seadus ei võimalda, ei kasuta võlgnik oma menetlusõigusi heauskselt ja soovib käesolevat menetlust ning seeläbi ka täitemenetlust põhjendamatult venitada.
11.Kohus leidis, et kohtutäituri avaldus kinnisasja hindamise eksperdi määramiseks tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt pädevuse puudumise tõttu, kuna võlgnik ei ole tähtaegselt tasunud kogu eksperdikulude ettemaksu ning vajadus kinnisasja uueks hindamiseks ei ole käesolevas menetluses õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Määruskaebus
12.Puudutatud isik I palub Harju Maakohtu 23.03.2015 määruse tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata puudutatud isiku I 20.03.2015 taotluse eksperditasu maksmise tähtaja pikendamiseks, jättis läbi vaatamata kohtutäitur Elin Vilippuse avalduse eksperdi määramiseks arestitud kinnisasja uue hindamise korraldamiseks täiteasjas nr 022/2014/980, ja millega jättis menetluskulud puudutatud isiku I kanda. Puudutatud isik I palub pikendada eksperditasu ülejäänud summa 144 eurot tasumise tähtaega kuni 20.05.2015, jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda ning määruskaebusega seotud menetluskulud ringkonnakohtus kohtutäitur Elin Vilippuse kanda. Puudutatud isik I palub tühistada Harju Maakohtu 23.02.2015 määruse ja saata see maakohtule uuesti otsustamiseks või teha uus määrus, millele saab esitada määruskaebuse.
13.Puudutatud isiku I arvates on maakohus rikkunud olulist menetlusõiguse normi TsMS § 436 lg 1 ja lg 2, koostoimes TsMS § § 5 ja 7, kuna on tõendeid valesti hinnanud (puudutatud isik I on selgitanud 20.03.2015 taotluses, et võttis laenu 95 eurot), kohaldanud valesti mõistliku tähtaja andmisel diskretsiooni, lahendanud asjas avaldaja kasuks taotluse, mida avaldaja pole taotlenud (menetluskulude väljamõistmine), rikkudes TsMS § 436 lg 4 ja § 439, mille koostoimel on tekkinud puudutatud isikule I põhiseaduse § 10 sätestatud õiguse riive.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega täitemenetluse seadustik ei sätesta tähtaega, mille jooksul tuleb eksperdi hindamiskulud võlgnikul tasuda ette, seega on kohtule jäetud diskretsiooni ruum, mis ei või viia selleni, et isik ei saaks õigusi realiseerida.
15.TsMS § 159 lõike 2 kohaselt kohtu määruse peale, millega kohus on määranud kindlaks eksperdile hüvitatava kulu, saab menetlusosaline esitada määruskaebuse. Käesoleval
juhul on eksperditasu puhul tegemist asja läbivaatamiskuludega, ja ese ületab 64 eurot. TsMS § 661 lg 2 kohaselt saab esitada maakohtu määrusele määruskaebuse. Seega on maakohus 23.02.2015 määrusega rikkunud TsMS 661 lg 2, kui on leidnud, et sellele määrusele ei saa esitada määruskaebust.
16.Kohus ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millega ta leidis, et soodsaima pakkumise on teinud ekspert VL. Vastused määruskaebusele
17.Puudutatud isik I ja puudutatud isik II paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata ning menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Menetluse edasine käik
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 23.03.2015 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 659 ja § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus jätta rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et maakohus võttis menetlusse kohtutäituri avalduse eksperdi määramiseks ning avaldus oli esitatud TMS § 74 lg-te 7 ja 8 alusel seetõttu, et puudutatud isik I vaidlustas kohtutäituri määratud hinna. Asja materjalidest nähtuvalt määras kohus eksperdiks riiklikult tunnustatud eksperdi VL (tl 43), kes tegi soodsaima pakkumise (tl 22-27) ning ringkonnakohtul puuduvad kahtlused ekspert VL pädevuses. TsMS § 294 lg 3 sätestab, et kohus võib nõuda pooltelt isikute nimetamist, kes sobivad ekspertiisi tegemiseks ning sama paragrahvi 1. lõike kohaselt arvestab kohus poolte arvamusi, kuid ei pane kohtule sellekohast kohustust. Seetõttu ei ole maakohus VL eksperdiks sobivuse üle otsustamisel menetlusnorme rikkunud. Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isik I ei ole ka määruskaebuses seadnud kahtluse alla ekspert VL pädevust ega nimetanud hindamiskulude suurust, milline oleks tema arvates olnud mõistlik. Maakohus on hindamiskulude suuruse 239 eurot kindlaksmääramisel lähtunud e-kirjavahetusest ekspert VL-ga (tl 23) ja ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt puudutatud isikult I 10 päeva jooksul ette tasuda nõutud hindamiskulude suurus on mõistlik.
21.Maakohtu poolt määratud tasumise tähtaja osas märgib ringkonnakohus, et hinna vaidlustamisel pidi puudutatud isik I olema valmis kinnisasja hindamiskulude kandmisega kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ja selles osas ei saanud tulla maakohtu määrus üllatuslikult. Kohtutäitur on 27.01.2015 kinnisasja arestimise aktis võlgnikule ja sissenõudjale selgitanud piisava põhjalikkusega kinnisasja hindamise ja hinna vaidlustamise korda (tl 15). Kolleegiumi arvates kaebaja väide, et kulude tasumiseks jäi liiga lühike aeg ja tal ei olnud koheselt sellist summat, mida kohus nõudis, on paljasõnaline ja ebapiisavalt põhjendatud. TsMS § 64 kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga jätta tähtaeg pikendamata, kuivõrd puudutatud isik I vaidles vastu kohtutäituri poolt määratud hinnale ja puudutatud isiku I enda huvides oli, et kinnisasi hinnataks uuesti. Praeguse tsiviilasja ja tsiviilasja nr 2-15-3908 (milles käib vaidlus sama täitemenetluse raames kohtutäituri 23.02.2015 otsuse rahuldamata osas) materjalidest nähtub, et puudutatud
isik I on venitanud uue hindamise läbiviimist. Selline võlgniku tegevus on vastuolus sissenõudja õigusega saada oma täitedokumendist tulenev nõue rahuldatud efektiivselt ja mõistliku aja jooksul.
22.Ebaõige on kaebaja väide, et maakohus on eksinud Harju Maakohtu 23.02.2015 määruses edasikaebeõiguse selgitamisel. Puudutatud isiku I viidatud TsMS § 159 lg 2 reguleerib edasikaebeõigust määrusele, millega on kohus kindlaks määranud eksperdile makstava tasu ja hüvitatavad kulud, s.o konkreetne ekspertiisi tasu, mis selgub pärast ekspertiisi tegemist ning seetõttu ei saanud maakohus vaidlustatud määruses määrata kindlaks ekspertiisitasu suurust, vaid Harju Maakohtu 23.02.2015 määruse näol on tegemist eeldatava asja läbivaatamise kulu ettemaksu määramisega TsMS § 148 lg 1 alusel.
23.Puudutatud isik I on heitnud ette ka maakohtu poolset TsMS § 436 lg 4 ja § 439 rikkumist, kuna kohus on lahendanud asjas avaldaja kasuks taotluse, mida avaldaja pole taotlenud (menetluskulude väljamõistmine). Avaldaja ega puudutatud isik II ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, mistõttu puudutatud isiku I sellekohane kaebus on asjakohatu.
24.Määruskaebuse menetlemise kulud tuleb jätta määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 järgi puudutatud isiku I kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.