Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine

1 (5)

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtutäitur Elin Vilippus esitas 06.02.2015 Harju Maakohtule taotluse (avalduse), milles palub määrata eksperdi XXXkuuluvale kinnisasjale, registriosa nr XXX uue hindamise korraldamiseks. Avaldusest nähtuvalt vaidlustas võlgnik 05.02.2015 kaebusega 27.01.2015 kinnisasja arestimise akti täiteasjas nr 22/2014/980, millega määrati kinnisasja asukohaga XXX, Tallinn (registriosa XXX) hinnaks 215 000 eurot. Kohus võttis 23.02.2015 määrusega kohtutäituri avalduse menetlusse ja otsustas viia läbi ekspertiisi kinnisasja turuväärtuse kindlaksmääramiseks. Kohus nõudis sama määrusega võlgnikult XXX eksperdikulude ettetasumist 239 euro ulatuses (vastavalt parima pakkumise teinud eksperdi Virgo Laansoo hinnapakkumisele). Nimetatud eksperdikulude ettemaks tuli võlgnikul tasuda 10 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohtumäärus on toimetatud kätte võlgnikule 10.03.2015. Võlgnik esitas 20.03.2015 maksekorralduse eksperditasu 95 euro tasumise kohta ja taotles ülejäänud osa, s.o 144 euro osas tasumise tähtaja pikendamist kuni 20.05.2015 või alternatiivselt menetlusabi eksperditasu 144 euro tasumisest vabastamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Võlgnik on taotlenud eksperditasu tasumata osa, s.o 144 euro tasumise tähtaja pikendamist kuni 20.05.2015. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 1 esimesest lausest võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tähtaja pikendamine põhjendatud, kuna puudub mõjuv põhjus. Kohtutäitur on esitanud avalduse eksperdi määramiseks seetõttu, et võlgnik on vaidlustanud täitemenetluses kinnisasjale määratud hinna. Kohus märgib, et vara hinna vaidlustamine on võlgniku õigus, mitte kohustus. Arestimisaktis märgitud hind on enampakkumisel üksnes alghinnaks (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 82 lg 1). Asja tegelik müügihind kujuneb välja enampakkumise käigus. Olukorras, kus arestimisel määratud hind osutub tegelikkuses turuhinnast madalamaks, müüakse asi eelduslikult enampakkumisel alghinnast kõrgema hinnaga. Seega puudub ka objektiivne põhjus lükata täitemenetluse läbiviimist edasi (ja kahjustada sellega kestvalt võlausaldajate huve) niikauaks, kuni võlgnik suudab oma väidetavalt pea olematust sissetulekust tasuda eksperditasu puuduoleva osa. Kohus jätab võlgniku taotluse eksperditasu tasumise tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Võlgnik on taotlenud alternatiivselt menetlusabi eksperditasu 144 euro tasumiseks. TsMS § 180 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina

2 (5)

võib kohus isiku (edaspidi menetlusabi saaja) taotlusel määrata, et menetlusabi saaja: 1) vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest; 2) võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlke kulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul; 3) ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses; 4) vabastatakse sissenõudjana Eesti Vabariigi arvel täielikult või osaliselt täitemenetlusega seotud kuludest või kohtumenetluses kohtutäituri vahendusel menetlusdokumendi kättetoimetamise kuludest või nähakse ette nende tasumine osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul; 5) vabastatakse Eesti Vabariigi arvel täielikult või osaliselt eestkoste teostamisega seotud kulude kandmisest ja eestkostjale tasu maksmisest; 6) vabastatakse täielikult või osaliselt kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kuludest või nähakse ette nende tasumine osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul; 7) vabastatakse Eesti Vabariigi arvel osaliselt või täielikult lepitusmenetluse kuludest TsMS § 4 lõikes 4 sätestatud juhul. Kohus leiab, et menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna menetlusabi taotletakse sellise kulu kandmiseks, mille tasumisest vabastamiseks menetlusabi andmist TsMS §-s 180 ette nähtud ei ole. Kohus leiab, et täitemenetluses hinna vaidlustamise korral kehtib eriregulatsioon TMS § 74 alusel. TMS § 74 lg 8 kohaselt hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. TMS § 74 lg 9 kohaselt kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise on vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud. Kohus märgib, et nimetatuga on nõustunud ka võlgnik ise Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 215-3908 (XXX kaebus kohtutäitur Elin Vilippus 23.02.2015 otsusele täiteasjas nr 022/2014/980), kus võlgnik on oma kaebuse punktis 8 märkinud, et „Kuna arestimise aktis vaidlustatud hinna puhul tuleb avaldajal tasuda ette eksperdi tasu, mille suhtes avaldajale menetlusabi seadus ei võimalda, tekitab käesolevas olev vaidlustatud kohtutäituri toiming avaldajale omandiõiguse riive.“ Kohus leiab ühtlasi, et võlgnik ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt, esitades erinevates menetlustes „vastavalt vajadusele“ samades küsimustes vasturääkivaid väiteid. Lisaks eeltoodud alternatiivsele menetlusabi andmise taotlusele käesolevas menetluses (vs sellega vastuolus olev kaebuse aluseks olev väide Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-15-3908, et arestimise aktis vaidlustatud hinna puhul tuleb avaldajal tasuda ette eksperdi tasu, mille suhtes avaldajale menetlusabi seadus ei võimalda) on kaebaja taotlenud menetlusabi riigilõivu 15 eurot tasumiseks tsiviilasjas nr 2-15-3908, millise taotluse kohus oma 19.03.2015 määrusega rahuldas ning samal ajal on võlgnik pidanud võimalikuks üks päev hiljem ehk 20.03.2015 tasuda käesolevas tsiviilasjas ekspertiisitasu summas 95 eurot ehk rohkem kui 6 korda suuremas summas võrreldes kohtu poolt võlgniku riigilõivust vabastamisega. Kohus juhib tähelepanu TsMS § 200 lg-le 1, mille kohaselt menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. TsMS § 200 lg 2 kohaselt kohus ei luba menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kohus leiab, et käesolevas menetluses ekspertiisitasu nõutavas summas tasumata jätmisega ning samal ajal taotledes ekspertiistasu tasumiseks tähtaja pikendamist 2 kuu võrra ja alternatiivse menetlusabi andmise taotluse esitamisega küsimuses, mille osas võlgnik Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-15-3908 väidab, et arestimise aktis vaidlustatud hinna puhul tuleb avaldajal tasuda ette eksperdi tasu, mille suhtes avaldajale menetlusabi seadus ei võimalda, ei kasuta võlgnik oma menetlusõigusi heauskselt ja soovib käesolevat menetlust ning seeläbi ka täitemenetlust põhjendamatult venitada. Kohus leiab, et isegi kui tõlgendada seadust viisil,

3 (5)

et antud juhul oleks põhimõttelist võimalik anda menetlusabi TsMS § 180 alusel ekspertiisitasu maksmisest vabastamiseks, tuleks võlgniku taotlus ikkagi rahuldamata jätta perspektiivituse tõttu. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 181 lg 1 kohaselt antakse menetlusosalisele menetlusabi järgmistel tingimustel: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. TsMS § 181 lg 2 järgi eeldatakse menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. Juba eelviidatud põhjendusi arvestades leiab kohus, et heauskses mõttes (kui võlgniku soov ei ole täitemenetlust erinevate kaebuste ja avaldustega venitada) ei saa käesolev asi oli võlgnikule olulise tähendusega ning puudub alus eeldada, et käesolev asja resultaat saaks võlgnikule olla edukas. Vajadus kinnisasja uueks hindamiseks ei ole käesolevas menetluses õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Kohus kordab juba eelpool selgitatut, et vara hinna vaidlustamine on võlgniku õigus, mitte kohustus. Arestimisaktis märgitud hind on enampakkumisel üksnes alghinnaks (TMS) § 82 lg 1). Asja tegelik müügihind kujuneb välja enampakkumise käigus. Olukorras, kus arestimisel määratud hind osutub tegelikkuses turuhinnast madalamaks, müüakse asi eelduslikult enampakkumisel alghinnast kõrgema hinnaga. Kohus leiab, et kohtutäituri avaldus kinnisasja hindamise eksperdi määramiseks tuleb jätta läbi vaatamata pädevuse puudumise tõttu, kuna võlgnik ei ole tähtaegselt tasunud kogu eksperdikulude ettemaksu. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata muu hulgas juhul, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TMS § 74 lg-st 4 tuleneb, et kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Sama paragrahvi seitsmenda lõike kohaselt võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud korras. Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur vastavalt TMS § 74 lg-le 8 uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. TMS § 74 lg-st 9 tulenevalt kannab kohtu määratud eksperdi hindamiskulud isik, kes hindamise on vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud. Käesoleval juhul on võlgnik XXX jätnud hindamiskulud kohtu määratud ajaks tasumata ning kohus on jätnud rahuldamata võlgniku taotlused eksperditasu tasumise tähtaja pikendamiseks ja menetlusabi andmiseks. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TMS § 74 lg-st 9, loeb kohus hindamise mittevaidlustatuks ning jätab TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel kohtutäituri avalduse läbi vaatamata. Kohus selgitab, et hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1). Sama põhimõte kehtib kohtu hinnangul ka hagita menetluses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1

4 (5)

kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodut arvestades on käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude jätmine võlgniku XXXkanda kooskõlas TsMS § 172 lg 1 teises lauses sätestatuga. Nimetatust lähtudes jätab kohus menetluskulud võlgniku XXXkanda. Kuna avaldaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ja puudutatud isik II ei ole menetluses osalenud, ei saa neil olla menetluskulusid tekkinud. TsMS § 427 esimene lause võimaldab esitada käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse. Võlgnikul on õigus taotleda tasutud eksperdikulu tagastamist, kuna kohus ekspertiisi ei määranud. Kohus märgib ühtlasi, et ekslik on võlgniku arusaam, nagu saaks esitada määruskaebuse käesolevas asjas tehtud Harju Maakohtu 23.02.2015 määrusele, millega võeti menetlusse kohtutäituri Elin Vilippus taotlus võlgnikule XXXkuuluva kinnisasja uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks täiteasjas nr 022/2014/980 ning millega kohus määras XXXtasuda ekspertiisitasu 239 eurot 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest määruses toodud arvelduskontole ja esitada sama tähtaja jooksul ekspertiisitasu maksmist tõendavad andmed. TsMS § 148 lg 5 kohaselt kohtu määruse peale kohtu tegevuse sõltuvaks tegemise kohta asja läbivaatamise kulude ettetasumisest võib esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui kaebuse ese ületab 640 eurot. Praegusel juhul ei ületaks määruskaebuse ese 640 eurot, seega ei saa Harju Maakohtu 23.02.2015 määrusele esitada määruskaebust.

/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.