Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

2 (10)

Hindamisaktis nr XXX olevas hindaja arvamuses on kirjas, et hindaja lähtus hindamisel sundtäitmisel enampakkumusest, milles realiseerida vara. Seega oli selline hinnang eos juba õigusvastane ja piirab avaldaja põhiõigust omandile. Avaldaja esitas 05.02.2015 kaebuse kohtutäituri 27.01.2015 arestimise aktile, arestimise aktis 27.01.2015 määratud hinnale ja enampakkumise teatele 04.02.2015 ning kuulutuse (enampakkumise kohta) kustutamise taotlus. Käesolevas asjas vaidlustatud otsusega kohtutäitur rahuldas avaldaja kaebuse kinnisasja arestimisel määratud hinna vaidlustamise ja sellest tuleneva enampakkumise tühistamise osas; muus osas jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele rahuldamata. Õiguslik alus, miks tuleb vaidlustatud otsus tühistada ja kohustada kohtutäiturit esitatud kaebuse osas uuesti otsustama, on kaebaja arvates alljärgnev: Täitemenetluse seadustiku § 55 sätestab arestimise tühisuse, tuues lõigetes XXX eelkõige rikkumised, mis ei ole ammendavad selle §-i allsätetes. Avaldaja on seisukohal, et ka arestimise akt 27.01.2015 on algusest peale tühine olulise menetlusnormi rikkumise tõttu, eelkõige selles osas, et avaldajal oli mõjuv põhjus haigena oleku ajal täitetoimingute edasi lükkamiseks, ja tähtaegade ennistamiseks. Samuti täiendavate tõendite esitamiseks ja sissenõudja/tega hinnas kokkuleppe saavutamiseks. Kohtutäitur ei saa menetluses teha vastuolulisi otsuseid suvaõigusest lähtudes. Kuna arestimise aktis vaidlustatud hinna puhul tuleb avaldajal tasuda ette eksperdi tasu, mille suhtes avaldajale menetlusabi seadus ei võimalda, tekitab käesolevas olev vaidlustatud kohtutäituri toiming avaldajale omandiõiguse riive. Sest avaldajal oli mõjuv põhjus täietoimingute edasi lükkamiseks selliselt, mis oleks taganud sissenõudjatega hinnas kokkuleppe saavutamist. Vastavalt ülaltoodule palub kaebaja tühistada ja/või tunnistada kehtetuks täiteasjas nr 022/2014/980 otsus 23.02.2015 osas milles kaebus 05.02.2015 jäi rahuldamata, ja kohustada kohtutäiturit avaldaja 05.02.2015 kaebuses rahuldamata osas uuesti otsustama; Samuti palub kaebaja tühistada ja/või tunnistada kehtetuks või tühiseks arestimise akt 27.01.2015 ja jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

3 (10)

Vaidlust ei ole selles, et antud juhul on sissenõudja lepingu üles öelnud põhjusel, et võlgnik oma lepingulisi kohustusi kohaselt täitnud ei ole. Sissenõudjal on õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja selleks võib olla võlgniku vara võõrandamine. Kohtutäitur on võlgniku arestimise toimingust aegsasti informeerinud ja seega on võlgnikul olnud mõistlik võimalus leida endale vajadusel esindaja. Avaldaja ei ole esile toonud asjaolusid, et täitemenetluse jätkamine ilma tema isikliku osavõtuta mõjutaks täitemenetluse tulemust. Arestimise akti ärakirja on võlgnik kätte saanud. Täitemenetluse seadustiku § 46 lg 2 punkt 2 kohaselt võib kohtutäitur täitemenetluse peatada võlgniku raskesti haigestumise või talle statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise puhul. Täitemenetluse peatamine TMS § 46 lg 2 p 2 alusel on kohtutäituri diskretsiooniõigus ning kohtutäitur teeb taolise otsuse asjaolusid ning poolte huve kaaludes. Võlgnik ei ole kohtutäiturile tõendanud, et tegemist on raske ja pikaajalise haigestumisega, samuti puuduvad viited selle kohta, et talle osutatakse statsionaarset tervisehoiuteenust. Esitatud kaebuses on kaebaja märkinud, et kohtutäitur ei saa määrata haigusloo diagnoosi ega hinnata selle tingimusi ning peab lähtuma vaid võlgniku poolt esitatud arstitõendist. Seega on kaebaja sisuliselt mõista andnud, et raskesti haigestumist või statsionaarse tervisehoiuteenuse osutamist ta tõendama ei pea. Vastuses kaebaja taotlusele on kohtutäitur muuhulgas viidanudki TMS §-le 45, mille kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Peatamise üle otsustades tulebki kohtul arvestada ka sissenõudja huve ja muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku tervist, perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Nii laia kaalutluspädevuse andmine just kohtule ja mitte kohtutäiturile on mõistetav, täitmise peatamine kõnealuse sätte kohaselt eeldab kõigi menetluses oluliste asjaoludes arvesse võtmist ja asjaosaliste ärakuulamist. Arestimise akti on võlgnik kätte saanud ning seega on ta läbiviidavatest toimingutest informeeritud. Esitatud kaebuses sisulised etteheited vara arestimise aktile puuduvad.

Enampakkumisest ja hinna vaidlustamisest TMS § 80 lg 2 kohaselt ei või kohtutäitur enampakkumist korraldada enne kümne päeva möödumist asja arestimisest, kui sissenõudja ja võlgnik ei lepi kokku varasemas ajas. Kohtutäiturile jääb aga arusaamatuks võlgniku väide justkui oleks kohtutäitur nimetatud sätet rikkunud ning seaduses sätestatud tähtaega rikkudes ennatlikult määranud enampakkumise aja ja enampakkumise hinna. Nimetatud sätte eesmärk on tagada see, et arestimisest peab enampakkumise reaalse toimumise ajaks olema möödas vähemalt kümme päeva. Nimetatud säte keelab seega enampakkumise reaalset läbiviimist, mitte ei keela enampakkumise läbiviimisele eelnevat tegevust, s.h enampakkumise XXX kuulutamist ja kuulutuste avaldamist. Enampakkumise korraldust reguleerivad TMS §-d 88-91. Käesoleval juhul on kohtutäitur enampakkumise XXX kuulutanud 04.02.2015 ning määranud enampakkumise algusajaks 03.03.2015 kell 14:00. Seega leidnuks enampakkumine aset 35 päeva pärast arestimist ja 30 päeva pärast selle enampakkumise XXX kuulutamist. Seega ei ole kohtutäitur TMS §-s 80 nimetatud piiranguid rikkunud. Enampakkumise XXX kuulutamine ei võta menetlusosalistelt õigust arestimisel määratud hinna vaidlustamiseks. 5 (10)

Asi hinnatakse arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil. Menetlusosaliste arvamust kinnisasja hinna osas on kohtutäitur küsinud igas eelnevalt saadetud arestimise teates, mis puudutas kinnisasja arestimise aega. Käesoleval juhul on sissenõudja teinud ettepaneku määrata vara arestimise hinnaks 234 000 eurot, võlgnik on enne kinnisasja arestimist teinud korduvalt ettepanekuid määrata vara arestimise hinnaks 309 971,50 eurot, tuginedes Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ poolt 15.12.2008 koostatud eksperthinnangule. Kaebaja väited selle kohta, et tal ei ole olnud piisavalt aega sissenõudjaga kokkuleppele jõudmiseks, jäävad kohtutäiturile arusaamatuks. Võlgnik ei ole kohtutäiturile teadaolevalt teinud sissenõudjale hinna osas mitte ühtegi ettepanekut ega ole võtnud sissenõudjaga selles osas ühendust. Menetluse raames edastatud avaldustes on võlgnik jäänud vaid varasemalt avaldatud arvamuse juurde, et kinnisasja väärtus on 309 971,50 eurot. Võlgniku väited, et ta oleks pärast toimingu korduvat edasilükkamist hinna osas sissenõudjaga ühendust võtnud, on sisuliselt põhjendamatud. Kinnisasja arestimise juures menetlusosalised ei viibinud. Seega on hinna määramine kohtutäituri poolt õigustatud. Käesoleval juhul on kinnisasja hinna määranud kohtutäitur. Kohtutäitur on kinnisasja väärtuse hindamiseks kaasanud eksperdi, kes on vara ülevaatamisel leidnud, et kinnisasja väärtus on 215 000 eurot. Eksperthinnang on menetlusosalistele edastatud. Võlgnik väidab, et soovis esitada täiendavaid tõendeid kinnisasja hinna osas, mida ei eksisteerinud ajal, mil kinnistu hinnati. Kaebaja on esitatud taotlustes viidanud, et kinnisasjale on tekkinud 28.05.2014 uusi asjaolusid. Kohtutäiturile jääb arusaamatuks, miks ei olnud võimalik edastada kohtutäiturile või sissenõudjale informatsiooni gaasitrassi kohta alates 28.05.2014 või sügisest 2014, mil antud asjaolu võlgnikule teatavaks sai. Samuti on kaebaja jätnud põhjendamata, kuidas mõjutab gaasitrassi paigaldamine tänavale temale kuuluva kinnisasja väärtust. Efektiivse ja võimalikult väikeste kuludega täitemenetluse läbiviimiseks, peaksid heauskselt käituvad võlgnikud ja muud täitemenetluse osalised vajalikul määral koostööd tegema. Kohtutäitur juhib menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et täitemenetluse läbiviimise käigus esitatud avaldused, mis on esitatud olulise viibega, ilma tegeliku sisuta või suunatud vaid menetlusõiguste kuritarvitamisele, raskendab täitemenetluse efektiivset läbiviimist. Võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada käesoleva seadustiku §-s 217 sätestatud korras. Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Kuna võlgnik vaidlustas oma kaebuses kohtutäituri poolt arestimise määratud hinna, esitas kohtutäitur 06.02.2015 a. Harju Maakohtule avalduse eksperdi määramiseks, kaebajale kuuluva kinnisasja registriosa numbritega XXX uue hindamise korraldamiseks, millega on sisuliselt rahuldanud võlgniku sellekohase kaebuse. Asja alghind enampakkumisel on hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind. Kinnisasja arestimisakti märgitud alghind on aga vaidlustatud, seega ei ole hetkel enampakkumise korraldamine võimalik ning XXX kuulutatud enampakkumine on tühistatud. 6 (10)

Täitemenetluse peatamisest Täitemenetluse peatamise alused on sätestatud täitemenetluse seadustiku § 46. Kui TMS § 46 lg 1 esinevad alused, kus kohtutäitur on kohustatud täitemenetluse peatama, siis TMS § 46 lg 2 on nimetatud alused, kus kohtutäitur võib, aga ei pea täitemenetlust peatama. Hinnates kaebustes tõstatatud küsimusi ning kaebuse asjaolusid, leiab kohtutäitur, et nende lahendamine pole võlgniku õiguste seisukohalt sellise tähtsusega, et täitemenetlusega nr. 022/2014/980 ei saaks jätkata. Kohtutäitur soovib juhtida kaebaja tähelepanu asjaolule, et kohtutäitur on esitanud Harju Maakohtule avalduse eksperdi määramiseks, kuna kinnisasja enampakkumise alghind on vaidlustatud, ei ole enampakkumise korraldamine hetkel võimalik. Kohtutäitur on lahendanud kaebaja 19.01.205 kaebuse oma 06.02.2015 otsusega. Nimetatud kaebuse lahendamine ei mõjuta kinnisasja arestimise akti õiguspärasust. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas nimetatud kaebuse lahendamine mõjutab täitemenetluse nr. 022/2014/980 läbiviimisel kohtutäitur Elin Vilippuse poolt teostatud vara arestimist, kui nimetatud kaebuse sisuliseks eesmärgiks oli kohtutäitur Risto Sepp tegevuse vaidlustamine. Eeltoodu alusel kohtutäitur otsustas: • rahuldada XXX kaebus kinnisasja arestimisel määratud hinna vaidlustamise ja sellest tuleneva enampakkumise tühistamise osas; • muus osas jätta XXX kaebus kohtutäituri tegevusele rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

7 (10)

215 000 eurot. Kohus võttis 23.02.2015 määrusega Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-15-1983 kohtutäituri avalduse menetlusse ja otsustas viia läbi ekspertiisi kinnisasja turuväärtuse kindlaksmääramiseks. Kohus nõudis sama määrusega võlgnikult XXXeksperdikulude ettetasumist 239 euro ulatuses (vastavalt parima pakkumise teinud eksperdi Virgo XXX hinnapakkumisele). Harju Maakohtu 23.03.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-1983 jättis kohus läbi vaatamata kohtutäitur Elin Vilippus avalduse eksperdi määramiseks arestitud kinnisasja uue hindamise korraldamiseks täiteasjas nr 022/2014/980, kuna võlgnik XXXei tasunud tähtaegselt kogu eksperdikulude ettemaksu.

9 (10)

/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.