Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ulvi Loonurm ja Imbi Sidok-Toomsalu
Kohtuasi
JH avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja NH avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.02.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JH määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: JH (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Puudutatud isik 1: NH (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helen Tomberg Puudutatud isik 2: MH (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin Eestkosteasutused Tallinna Linnavalitsus Kesklinna Valitsuse kaudu Tallinna Linnavalitsus Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu
Istungi toimumise aeg
02.11.2015
RESOLUTSIOON:
I. Kinnitada menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
1.JH (isa) ja NH (ema), koos edaspidi nimetatud pooled või vanemad, avaldavad, et hoolimata poolte kooselu ja abielu lõppemise faktist, kohustuvad nad tegema koostööd ja ühiselt jõupingutusi, et tagada MH’ile (laps) parim arengu- ja kasvukeskkond.
2.Ainuotsustusõigus lapse viibimiskoha ja koolieelse lasteasutuse määramise osas kuulub emale ja selles osas ühine hooldusõigus ei kehti. Ülejäänud osas teostavad vanemad ühist hooldusõigust. Küsimustes, mida ei ole käesolevas kokkuleppes reguleeritud, lähtuvad pooled mõistlikkuse printsiibist, st käituvad ja eeldavad teiselt poolelt käitumist viisi, kuidas käituks analoogses olukorras mõistlik lapsevanem.
3.Lapse viibimiskoht on ema igakordne elukoht. Väljaspool Eesti Vabariiki elama asumiseks ja reisimiseks on vajalik teise vanema kirjalik eelnev nõusolek juhul, kui reis kestab üle kümne päeva.
4.Lapse igapäevase heaolu eest hoolitseb ja vastutab vanem, kelle juures laps reaalselt viibib.
5.Mõlemad vanemad on nõus osutama austust ja arusaamist teise vanema ja tema teiste perekonnaliikmete suhtes ning võimaldavad ja toetavad kummagi vanema kasvatusstiili juhul, kui see ühese selgusega tuleb kasuks lapse isiksuse positiivsele arengule.
6.Vanemad on kokku leppinud järgmises suhtluskorras, mis kehtib kuni lapse koolieelsesse lasteasutusse minekuni: a. Laps kohtub isaga iga esmaspäeva ja neljapäeva pärastlõunal selliselt, et isa võtab lapse ema igakordsest viibimiskohast Tallinnas kl 16:00 ja toob ta tagasi samasse kohta kl 19:30. b. Lisaks eelnevale kohtub laps isaga iga teisipäeva hommikul selliselt, et isa võtab lapse ema igakordsest viibimiskohast Tallinnas kl 10:00, viib ta kl 10:30-ks ujuma ning toob ta tagasi samasse kohta pärast ujumist kl ll:30. c. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, veedab laps lisaks eelnevale aega isaga igal laupäeval, välja arvatud iga kuu teine laupäev, selliselt, et isa võtab lapse ema igakordsest viibimiskohast Tallinnast kl 9:30 ning toob ta tagasi samasse kohta kl 19:30. Isa kinnitab, et peab kinni lapse päevastest uneaegadest. Kohtumist isaga ei toimu, kui sellele järgnev pühapäev on isaga veedetav püha.
7.Paaritutel aastatel veedab laps 24.12 emaga ja 25.12 kl 9.30-19.30 isaga, paarisaastatel vastupidi. 31.12 veedab laps selle vanemaga, kellega ta veetis 24.12. Emadepäeva veedab laps alati emaga ja isadepäeva alates kella 9.30 kuni kella 19.30 veedab laps alati isaga. Ülestõusmispühad, kevadpüha (1.05) ja jaanipäeva veedab laps paarisaastel emaga ja paaritutel aastatel isaga alates kell 9.30 kuni
8.Lapse emal on 2016. aasta suvekuudel (juuni, juuli, august) õigus veeta lapsega suvepuhkust kahel järjestikusel nädalal, teatades konkreetsest ajast isale hiljemalt 15. maiks.
9.Lapse koolieelsesse lasteasutusse minekust on suhtluskord järgmine: a. Laps kohtub isaga igal neljapäeval selliselt, et isa võtab lapse neljapäeval ema igakordsest viibimiskohast või koolieelsest lasteasutusest hiljemalt kl 16:30 ja toob ta tagasi ema igakordsesse viibimiskohta kl 19:30.
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-14-60747 b. Lisaks kohtub isa lapsega kokkuleppe punktis 6c kokkulepitud korras ja viisil.
10.Kõik käesoleva kokkuleppe täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel. Juhul kui läbirääkimiste teel ei õnnestu kokkulepet saavutada, siis lahendatakse vaidlus kohtus.
11.Käesolevas kompromissis sisalduvad kokkulepped kehtivad, kui vanemad ei lepi kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku teisiti.
12.JH kohustub tasuma NH apellatsioonimenetluse kulude katteks 384 eurot kolme päeva jooksul käesoleva kompromissi kinnitava määruse jõustumisest NH arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. II. Tühistada Harju Maakohtu 26.02.2015 määrus tsiviilasjas 2-14-60747. III. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-14-60747 menetlus. IV. Jätta MH-i menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosaliste kokkuleppe kohaselt on nad loobunud edasikaebamise õigusest. Asjaolud ja menetluse käik
1.JH (avaldaja, isa) esitas Harju Maakohtule 12.11.2014 avalduse, milles palus lõpetada NH (puudutatud isik, ema) ja avaldaja ühine hooldusõigus nende ühise lapse MH (laps) suhtes osaliselt ning anda otsustusõigus lapse viibimiskoha määramiseks üle isale.
2.Ema esitas tsiviilasja menetluse käigus 28.01.2015 maakohtule avalduse, milles palus lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anda otsustusõigus lapse viibimiskoha ja lasteaiavaliku osas emale üle osaliselt.
3.Eestkosteasutused ja lapsele määratud esindaja toetasid ema avaldust ja palusid jätta isa avaldus rahuldamata.
4.Harju Maakohus jättis 26.02.2015 kohtumäärusega isa avalduse rahuldamata ning rahuldas ema avalduse.
5.13.03.2015 esitas isa maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada, suunata isa ja ema perelepitusse, rahuldada isa 09.02.2015 menetlusdokumendis esitatud taotlused tõendite kogumiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks, rahuldada tema avaldus ning jätta ema avaldus rahuldamata.
6.Eestkosteasutused, lapsele määratud esindaja ja ema palusid jätta määruskaebus rahuldamata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-14-60747
7.02.11.2015 toimunud kohtuistungil palusid menetlusosalised kinnitada nende vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Kolleegium leiab, et menetlusosaliste poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu määrus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid. TsMS § 477 lg 6 teise lause järgi võivad menetlusosalised hagita menetluses kompromissi sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu määrus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1 ja § 659).
9.Kolleegium selgitab, et vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise kohta on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus erikord. Selle kohaselt tuleb enne suhtlemist reguleeriva kohtulahendi sundtäitmist alustada TsMS § 563 järgi sellise kohtulahendi rikkumise korral kohtulik lepitusmenetlus. Käesolev kohtumäärus ei ole isa ja lapse suhtlemist reguleerivas osas seega täitedokumentiks ning sundtäitmiseks ei saa pöörduda otse kohtutäituri poole. Täitemenetlust saab TsMS § 563 lg 8 järgi alustada üksnes sellise kohtumääruse alusel, millega kohus on lepitusmenetluse ebaõnnestumise järel määranud, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada. Kohtuliku lepitusmenetluse algatamise avalduses tuleb lapsevanemal selgitada, kuidas teine vanem suhtluskorda rikub ning oma väiteid ka põhistada. Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 235).
10.Kui kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord ei peaks uute asjaolude ilmnemise tõttu enam vastama lapse huvidele, on lapsevanemal õigus pöörduda kohtu poole avaldusega muuta perekonnaseaduse § 143 lg 3 alusel vanema ja lapse suhtlemise korda.
11.Menetlusosalised on leppinud kokku, et avaldaja tasub puudutatud isiku apellatsioonmenetluse kulude katteks 384 eurot ning muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lapse esindaja kulud riigi kanda.
12.Menetlusosalised on kompromissis avaldanud, et loobuvad edasikaebeõigusest. Kolleegiumi hinnangul on see käesolevas hagita menetluses TsMS § 477 lg-te 1 ja 6 ning § 661 lg 4 järgi lubatav.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.