Xxxxkaebus Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets ́a 27.06.2016.a otsusele täiteasjas nr 014/2016/1125
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, epost: xxxx); Avaldaja esindaja RÕA korras: vandeadvokaat Eve Selberg (Advokaadibüroo Selberg ja Ko, e-post: [email protected]); Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets (Narva mnt 7D, Tallinn 10117, e-post: [email protected]); Puudutatud isik II: sissenõudja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xxxxkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets ́a 27.06.2016.a otsus täiteasjas nr 014/2016/1125 osaliselt ning kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama osas, millega jäeti avaldaja kaebus 03.06.2016.a kohustuse täitmise otsuse ja sunniraha rakendamise hoiatuse ja 07.06.2016 kohustuse täitmise otsus ja sunniraha rakendamise hoiatuse tühistamise osas rahuldamata. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Avaldaja esitas kohtutäiturile 07.06.2016.a kaebuse, kus taotles täitemenetluse lõpetamist; 03.06.2016.a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamist; 03.06.2016.a kohustuse täitmise otsuse ja sunniraha rakendamise hoiatuse tühistamist; 03.06.2016.a täitmisteate
tühistamist; 07.06.2016.a saadetud kohustuse täitmise otsuse ja sunniraha rakendamise hoiatuse tühistamist.
2.Kohtutäitur on teinud 27.06.2016.a otsuse (kannab kuupäeva 21.06.2016), millega kohtutäitur lahendas avaldaja kaebuse ning jättis selle rahuldamata. Xxxx esitas 11.07.2016.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets ́a 21.06.2016.a otsusele täiteasjas nr 014/2016/1125. Avaldaja nõue ja põhjendused
3.Kaebaja kirjeldas kohtutäiturile 07.06.2016.a esitatud kaebuses, et 03.06.2016.a kella 15:30 paiku tuli kaebaja töökohta võõras mees väites, et on kohtutäituri kuller, kuid ei esitanud töötõendit. Paberile, millele kuller soovis allkirja saada, oli märgitud kaebaja kodune aadress xxxx. Kaebaja keeldus võõralt inimeselt, kes enda identifitseerimiseks töötõendit ei näidanud, mingit saadetist vastu võtmast. Pärast kulleri visiiti saadeti kaebajale e-kiri, mille kohaselt loeti dokumendid kättetoimetatuks.
4.Kohtutäituri poolt 03.06.2016.a koostatud täitmisteade on vastuoluline vabatahtliku täitmise tähtaja osas. Kohtutäitur teeb ettepaneku täita täitedokument vabatahtlikult ja annab vabatahtliku täitmise tähtajaks 04.06.2016.a kell 09:30. Samas täitmisteates aga teatab kohtutäitur kaebajale, et vabatahtliku täitmise tähtaeg on 10 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates. Kohtutäituri otsuses on vabatahtliku täitmise tähtajaks kohe järgmise päeva hommik: 04.06.2016 kell 9:30, seega varem kui 10 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates. Ilmselgelt ei saa kaebajale dokumendi kättetoimetamist 03.06.2016.a pealelõunal vabatahtliku täitmise tähtaja andmisega järgmise päeva hommikuks lugeda kohaseks kättetoimetamiseks. Kaebajal ei olnud võimalik dokumentidega õigeaegselt tutvuda ning oma õiguste kaitseks täitemenetluses midagi ette võtta. Lisaks eksitas kohtutäitur kaebajat kahe erineva vabatahtliku täitmise tähtaja andmisega ühes dokumendis ning ajas kaebaja segadusse, nii lühikese aja jooksul õhtupoolikul ei olnud kaebajal võimalik selgitusi saada ei kohtutäiturilt ega otsida õigusabi.
5.06.06.2016 toodi kaebajale töö juurde korduv täitmisteade, milles anti vabatahtliku täitmise tähtajaks 07.06.2016.a. kell 16:00, mis on samuti varem, kui vabatahtliku täitmise tähtaeg esmase täitmisteate järgi (10 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast möödus
13.juunil). 07.06.2016.a saatis kohtutäitur e-kirja teel otsuse kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatuse. Seega nõudis kohtutäitur kaebajalt sunniraha hoiatusel kohustuse täitmist 04.06 ja 07.06, see on varem, kui esmases täitmisteates vabatahtlikuks täitmiseks antud 10 päeva möödumist. Vabatahtliku täitmise tähtaeg on mõeldud menetluse algatamise vaidlustamiseks vms ning selleks peab tal reaalaselt olema kasutada kooskõlas TMS § 25 vähemalt kümme päeva. Alles vabatahtliku täitmise tähtaja lõppenuks lugemisega on kohtutäituril võimalik hakata võlgniku suhtes kohaldama täitemenetluse seadustikus ettenähtud sunnimeetmeid, samuti suureneb kohtutäituri tasu nõue.
6.Kohtutäitur on 21.06.2016 otsuses, millega lahendas kaebaja 07.06.2016 kaebuse, jätnud tähelepanuta kaebaja poolt kaebuses esile toodud asjaolu, et kohtutäituri poolsest vabatahtliku täitmise tähtaegadest ei olnud võimalik üheselt aru saada. Kohtutäitur on dokumendis määranud kaks erinevat vabatahtliku täitmise tähtaega. Kohtutäitur esitas sunniraha määramise hoiatused ja kohtutäituri tasu suurenemise nõude enne 10 päevase tähtaja möödumist täitmisteate kättetoimetamisest. Kaebaja ei nõustu kohtutäituri poolse kättetoimetamisviisi valikuga. Kaebajale olid kohtutäituri kulleri külastused töökohta hirmutavad ning häirisid kaebaja kolleege.
7.Kohtutäitur on 21.06.2016 otsuses, millega lahendas kaebaja 07.06.2016 kaebuse, asunud seisukohale, et täitemenetluse peamine eesmärk on kindlaksmääratud nõude ja kohustuse täitmine ning sellest tulenevalt on esiplaanil sissenõudja huvid. Kaebaja ei nõustu kohtutäituri käsitlusega. TMS § 179 alusel täidetakse lahendeid, mis reguleerivad lahus elavate vanemate suhtlemist lapsega. Laps on iseseisev õiguste kandja, kellel on oma arvamus ja tahe tema suhtes toimuva täitemenetluse suhtes. Täpsemat menetluskorda TMS ei reguleeri, küll aga tuleneb sellest kohtutäituri kohustus tegutseda koostöös vastava piirkonna kohaliku omavalitsuse töötajaga, kellel on eriteadmised lastega suhtlemiseks.
8.Kaebaja ei nõustu kohtutäituri järeldustega, et kaebaja ei ole täitnud täitedokumendist tulenevaid kohustusi ning kaebaja esitatud väited ja tõendid ei anna alust jätta sunniraha kohaldamata. Kohtutäitur on 21.06.2016 otsuses, millega jättis rahuldamata kaebaja 07.06.2016 kaebuse, jätnud tähelepanuta kaebaja selgitused sissenõudja käitumise osas. Vastupidi, kohtutäitur leiab, et asjas ei ole esitatud ega tõendatud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et sissenõudja oleks käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Kaebaja ei nõustu kohtutäituri järeldustega.
9.Kaebaja on seisukohal, et 04.06.2016 ja 07.06.2016 lapse kohtumised sissenõudjaga jäid ära sissenõudjast tulenevatel põhjustel, millest tulenevalt on kohtutäituri otsused sunniraha rakendamise hoiatusega põhjendamatud. Avaldaja palub tühistada Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets 21.06.2016.a otsus täiteasjas nr 014/2016/1125; täitemenetluse lõpetamisel tühistada 03.06.2016 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 014/2016/1125; jätta käesolevas menetluses kantavad menetluskulud kohtutäitur Marek Laanemetsa kanda. Kohtutäituri seisukoht
10.Kohtutäitur taotleb jätta avaldaja kaebus läbivaatamata, kuna kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Kohtutäitur edastas avaldajale otsuse 27.06.2016.a e-posti teel aadressile xxxx. Viidatud e-postiaadressilt on avaldaja eelnevalt kohtutäituriga suhelnud ning kasutab e-posti igapäevaselt. Kohtutäitur asub seisukohale, et avaldaja sai kohtutäituri otsuse kätte 28.06.2016.a. Selleks annab alust asjaolu, et avaldaja on 28.06.2016.a. antud e-postilt täiturit teavitanud, et ei saa kaebuse arutelul osaleda. Samuti vastas avaldaja täituri poolt 28.06.2016.a. edastatud päringule samal päeval. Kohtutäitur on seisukohal, et avaldaja on saanud kohtutäituri otsusega tutvuda 28.06.2016.a. Seega peaks avaldaja tõendama seda, et on saanud kohtutäituri otsuse alles 30.06.2016.a, mitte 28.06.2016.a. Dokumendi kaebetähtaeg hakkab dokumendi kättetoimetamisest, mitte selle sisuga tutvumisest. Eeltoodust lähtuvalt ei ole avaldaja kaebus tähtaegselt esitatud. Kaebuse esitamise viimane päev oli 08.07.2016.a. Kohtumäärusest nähtuvalt on kaebus kohtule aga esitatud 11.07.2016.a, seega hilinenud ning avaldaja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
11.Alternatiivselt, kui kohus siiski vaatab kaebuse läbi, siis teatab kohtutäitur, et jääb oma 21.06.2016.a otsuses toodud seisukoha juurde. Avaldaja on oma kaebuses märkinud ja kinnitanud täitmisteate kättesaamist 03.06.2016.a. Täitemenetluse algatamisel on kohtutäituril kohustus täitmisteade kohustatud isikule kätte toimetada ning kättetoimetamise viis on kohtutäituri otsustada. Avaldaja väide, et menetlusdokumente ei tohi üle anda tööruumides on mõistetamatu, kuna selleks annab aluse juba TsMS § 323. Sissenõudja teavitas eelnevalt kohtutäiturit, et võlgnik ei vasta ühelegi SMS-ile ja emailile mistõttu edastatigi kohtutäituri poolt menetlusdokumendid kulleriga.
12.Täitemenetluse algatamiseks andis aluse avaldaja poolt kohtumääruse mittetäitmine. Ringkonnakohtu jõustunud määrus tsiviilasjas 2-14-60747 ja Harju Maakohtu määrus
tsiviilasjas nr 2-15-18584 on detailsed, mõistetavad ja arusaadavad. Kohtumäärustes on toodud kindlad päevad isa ja lapsega kohtumisteks ja teavitusviisid kohtumiste ärajäämisest. Kohtutäituri poolt edastatud täitmisteatele oli lisatud otsus kohustuse täitmiseks ning mõlemad eelpoolviidatud kohtulahendid, kus detailselt kirjas päevad, mil laps kohtub isaga. Lapsega koos elav vanem on kohustatud lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda ja olema selles lapsele emotsionaalne tugi. Avaldaja keeldub suhtlemiskorra määrust täitmast. Kohtutäitur on tuvastanud, et lapse ema rikub lapsega suhtlemist korraldavat määrust. Lapse ema poolt määruse täitmisest keeldumine tähendabki suhtluskorra rikkumist. Vanemad on kokku leppinud suhtluskorra, mis on Tallinna Ringkonnakohtu määrusega nr 2-14-60747 kinnitatud. Kohtu poolt määratud suhtlemiskord on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslik, et tagada lapse õigus suhelda mõlema vanemaga. Mõlemad vanemad peavad ka ise kaasa aitama sellele, et laps saaks ja sooviks suhelda mõlema vanemaga. Avaldaja on enda käitumisega andnud aluse kuulutada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks. Lepitusmenetluse lõpetamise määrusega kinnitas kohus ka sunnivahendid (sunniraha määramine) kohtumääruse täitmise tagamiseks. Asjakohatu on avaldaja märkus, et määrusega on suhtluskord määratud justkui lapse isale õigusena ja lapsele justkui kohustusena. Avaldaja väidab, et kohtutäitur ei arvesta täitemenetluses lapse huvide ja õigustega vaid seab esiplaanile lapse isa huvid. Avaldaja on teinud ka üldsõnalise etteheite, väites, et kehtiv suhtlemiskord ei vasta lapse huvidele, kuid ei ole kohtule välja toonud asjaolusid ega vastavaid tõendeid, millele avaldaja seda väites tugineb. Kohtutäituri pädevuses ei ole kohtu poolt määratud suhtluskorra muutmine või jõustunud kohtulahendi täitmisest keeldumine. Kaebus kohtutäituri tegevusele ning taotlus täitemenetluse lõpetamiseks ei ole avaldaja poolt valitud kohased õiguskaitsevahendid.
13.Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-69-11 leidnud, et võlgnik peab täitemenetluses osalema ja oma õigusi kaitsma ka ise aktiivselt ning nt välja pakkuma tegelikke võimalusi täitedokumendi täitmiseks. Täitemenetluse käigus ei ole avaldaja kohtutäituriga ühendust võtnud ega teinud omapoolseid ettepanekuid, kuidas täitmisele esitatud täitedokumenti kõiki osapooli kõige paremini arvestavamal viisil täita. Kohtutäituri kõnedele avaldaja ei vasta, samuti kohtutäituri poolt edastatud päringule e-posti teel. Avaldaja ainuke suhtlemine täitemenetluses on kaebuste esitamine. Eeltoodule tuginedes, saab väita, et avaldaja käitumine on pahatahtlik ning tegemist on kohtulahendi täitmisest tahtliku kõrvalehoidumisega. Kohtutäitur leiab, et täitemenetluse käigus selgunud asjaolude kohaselt ei ole avaldajal sisulist huvi kohtumääruse täitmiseks ning täitmise pinnalt kerkinud erimeelsuste kokkuleppel lahendamiseks ja pigem takistab avaldaja isal ja lapsel kohtuda. Kohtutäitur palub jätta kaebuse kohtutäituri otsusele rahuldamata ja kohtutäituri 21.06.2016.a otsuse tühistamata; jätta menetluskulud poolte endi kanda. Sissenõudja seisukoht
14.Puudutatud isik II jääb varaseamalt so täiteasjas nr 014/2106/1125 kohtutäiturile avaldatud ja täitetoimikus sisalduvate seisukohtade juurde. Sissenõudja palub jätta asi läbi vaatamata kaebuse mittetähtaegse esitamise tõttu, kui kohus otsustab siiski asja läbi vaadata siis puudutatud isik II palub jätta kohtutäituri otsus täiteasjas tühistamata ning jätta menetluskulud Xxxx kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
15.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende
hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
16.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse täielikuks rahuldamiseks alused puuduvad. Siiski leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
17.TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäitur on teinud 27.06.2016.a otsuse, millega kohtutäitur lahendas avaldaja kaebuse ning jättis selle rahuldamata. Xxxx esitas 11.07.2016.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets ́a 27.06.2016.a otsusele täiteasjas nr 014/2016/1125. Kohtutäitur taotleb jätta avaldaja kaebus läbivaatamata, kuna kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Kohtutäitur edastas avaldajale otsuse 27.06.2016.a e-posti teel aadressile [email protected]. Viidatud e-postiaadressilt on avaldaja eelnevalt kohtutäituriga suhelnud ning kasutab eposti igapäevaselt. Kohtutäitur asub seisukohale, et avaldaja sai kohtutäituri otsuse kätte 28.06.2016.a. Selleks annab alust asjaolu, et avaldaja on 28.06.2016.a. antud e-postilt täiturit teavitanud, et ei saa kaebuse arutelul osaleda. Samuti vastas avaldaja täituri poolt 28.06.2016.a. edastatud päringule samal päeval. Kohtumäärusest nähtuvalt on kaebus kohtule aga esitatud 11.07.2016.a, seega hilinenud ning avaldaja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
18.Kohus märgib esmalt, et kohtule esitatud avaldaja ja kohtutäituri büroo kirjavahetusest ei nähtu, et kohtutäitur on 27.06.2016.a otsuse võlgnikule edastanud (tlk 69-71). Seega on kohtutäituri poolt avaldajale otsuse edastamine 27.06.2016.a e-posti teel aadressile [email protected] tõendamata. Kohtutäitur on üksnes tõendanud, et on avaldajaga pärast otsuse tegemist e-posti teel suhelnud. Nimetatud asjaolu aga ei oma käesoleval juhul tähtsust. Kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema otsuse kättetoimetamisest. TMS § 10 lg 1 sätestab, et kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta. Kohtutäitur ei ole kohtuni toonud, et võlgnik oleks avaldanud täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. TMS § 10 lg 2 sätestab, et dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. TsMS § 306 lg 1 sätestab, et menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. TsMS § 306 lg 2 sätestab, et menetlusdokumendi üleandmine peab kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. Kohtutäitur on avaldajale otsuse kättetoimetanud väidetavalt e-posti vahendusel. Nimetatud kättetoimetamisviis tuleneb TsMS § 3111 lg-st 4, mis sätestab, et kui saajal ei ole eeldatavasti võimalik kasutada menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kasutatavat infosüsteemi või infosüsteemi kaudu kättetoimetamine ei ole tehniliselt võimalik, võib kohus toimetada saajale menetlusdokumendi elektrooniliselt kätte ka muul viisil, täites seejuures käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 sätestatud
teavitamise nõuded ja andmete otsimise nõude. TsMS § 3111 lg 5 sätestab, et menetlusdokument loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Kohtule võib elektroonilise kinnituse saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi. Saaja peab käesolevas lõikes nimetatud kinnituse saatma kohtule viivitamata. Kohtutäitur ei ole kohtuni toonud, et avaldaja oleks kinnitanud otsuse kättesaamist 28.06.2016.a. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.
19.Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
20.Avaldaja palub tühistada Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa 27.06.2016.a otsuse täiteasjas nr 014/2016/1125; täitemenetluse lõpetamisel tühistada 03.06.2016.a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 014/2016/1125; jätta käesolevas menetluses kantavad menetluskulud kohtutäitur Marek Laanemetsa kanda.
21.Kaebaja leiab kaebustes, et kohtutäitur on kuritarvitanud oma õigusi ja seisundit täitmisteate avaldajale kättetoimetamisel. Avaldaja ei tugine sellele, et ta ei ole täitmisteadet kätte saanud. Kohtutäitur leiab, et menetlusdokumente tohib üle anda tööruumides TsMS § 323 alusel. Sissenõudja teavitas eelnevalt kohtutäiturit, et võlgnik ei vasta ühelegi SMS-ile ja e-mailile mistõttu edastatigi kohtutäituri poolt menetlusdokumendid kulleriga. Kohus märgib, et kohtutäituri viide TsMS §-le 323 on ekslik. Nimetatud sättest tuleneb õigus majandus- või kutsetegevusega tegelevale füüsilisele isikule dokumentide kättetoimetamine äriruumis, mistõttu see käesoleval juhul ei kohaldu. Samuti ei ole kohtutäitur kohustatud menetlusdokumentide kättetoimetamisel juhinduma sissenõudja juhistest. Kohtutäitur korraldab täitemenetlust üldjuhul omal äranägemisel. Kohus märgib, et antud täiteasjas kohaldatud menetlusdokumendi kättetoimetamise viis ei ole siiski seadusega vastuolus. TsMS § 306 lg 3 sätestab, et menetlusdokumentide kättetoimetamist korraldab kohus postiteenust majandustegevusena osutava isiku, kohtutäituri või kohtukordniku või vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädeva muu kohtuametniku vahendusel või muul seaduses nimetatud viisil. TsMS § 309 sätestab, et menetlusdokumendi võib isikule kätte toimetada igal päeval mis tahes kellaajal igas kohas, kus isik viibib. Seega on võlgnikule tema töö juures dokumendi üleandmine seadusega kooskõlas. Kohus ei saa võtta seisukohta selle osas, kuidas kohtutäituri kuller avaldaja töökohas käitus ning millise mulje sellega avaldaja kolleegidele väidetavalt jättis. Nimetatud väited ei ole ka kohtutäituri otsuse tühistamise aluseks.
22.Avaldaja on seisukohal, et sundtäitmine täiteasjas nr 014/2016/1125 tuleb lõpetada, kuivõrd sundtäitmisel on jõustumata kohtulahend. Kohus avaldajaga ei nõustu. Vaidlust ei
ole selles, et täiteasjas nr 014/2016/1125 on sundtäitmisel Harju Maakohtu 31.05.2016.a määrus tsiviilasjas nr 2-15-18584 ja Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2015.a määrus tsiviilasjas 2-14-60747. Harju Maakohtu 31.05.2016.a määrusega tsiviilasjas nr 2-1518584 tunnistas kohus lepitusmenetluse Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2015.a kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-14-60474 täitmiseks ebaõnnestunuks, rahuldas Jaak Hoffarti avalduse ja muutis Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2015.a kohtumäärusega kindlaksmääratud suhtlemise korda. Samuti tunnistas Harju Maakohus oma 31.05.2016.a määruse viivitamatult täidetavaks (tlk 19-25). TsMS § 478 lg 1, 3, 4 ja 41 järgi on hagita menetluse lahend kohtumäärus. Kohtumäärusele kohaldatakse hagimenetluses tehtava kohtumääruse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Määrus jõustub vastavalt käesoleva seadustiku § 466 lõikes 3 sätestatule. Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest. Kui määrus tehakse avalikult teatavaks, hakkab see kehtima ja kuulub täitmisele alates teatavakstegemisest, kui seadusest ei tulene teisiti. TMS § 2 lg 1 p 1 järgi käesoleva seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad järgmistest täitedokumentidest: jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas.
23.Kohus juhib tähelepanu, et vanema ja lapse suhtlemist reguleeriv kohtulahend eripärane, kuna selle täitmist võivad nõuda mõlemad vanemad ja kumbki vanem võib seetõttu olla täitemenetluses nii sissenõudja kui ka kohustatud isik. Samuti on vanema ja lapse suhtlemist reguleerivate kohtulahendite täitmise kohta sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus erikord. TsMS § 563 lg 7 järgi kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: 1) milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; 2) millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet; 3) milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse või kokkuleppe täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks võib täitemenetluse läbi viia üksnes käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 1 sätestatut sisaldava määruse alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust tulenevalt võib lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks alustada täitemenetlust üksnes sellise määruse alusel, millega kohus on lepitusmenetluse ebaõnnestumise järel määranud, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada.
24.Kohus leiab, et käesoleval juhul on täitemenetluse alustamise eeldused täidetud. Harju Maakohus on 31.05.2016.a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-18584 tunnistanud lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja täpsustanud isa ja lapse suhtlemise korda. Kuivõrd kohtumääruses ei ole kindlaks määratud, milliseid sunnivahendeid tuleb antud juhul rakendada, on täitemenetluses võimalik kasutada vaid seaduses endas so TMS § 179 lg 2 sätestatud sunnivahendeid so lapse ja lahuselava vanema kohtumiste takistamise korral saab kohaldada kohustatud isiku suhtes sunniraha. Harju Maakohtu 31.05.2016.a kohtulahendist nähtub, et kohus on määruse tunnistanud viivitamatult täidetavaks, seega on tegemist kohase täitedokumendiga, seega on kohtutäitur võtnud lahendi täitmisele
kooskõlas seadusega ning täitemenetluse lõpetamiseks täitedokumendi puudumise tõttu alust ei ole.
25.Võlgnik vaidleb täitemenetlusele vastu ka põhjusel, et kohtutäituri poolt survestav ebaseaduslik kohtulahendi täitmine toob kaasa otsesed negatiivsed tagajärjed lapsele. Võlgnik leiab, et lapse suhtes toimuva täitemenetluse eripäraks on see, et tegemist ei ole klassikalise „sissenõudja-võlgnik“ suhtega ega tavapärase täitemenetluse esemega, seega peab arvestama ka lapse huvide ja õigustega. Laps on iseseisev õiguste kandja, kellel on oma arvamus ja tahe tema suhtes toimuva täitemenetluse suhtes. Seega ka täitemenetluses tuleb esikohale seada lapse parimad huvid. Kohus nõustub siinjuures avaldajaga, et laps on iseseisev õiguste kandja ja ka täitemenetluses tuleb esikohale seada lapse huvid, kuid avaldaja peab silmas pidama, et lapse huvidega ei saa samastada temaga koos elava vanema huvisid.
26.Kohus selgitab, et täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäitur ei loo uut õigust, samuti ei võta ta vastu otsuseid pooltevaheliste vaidluste lahendamiseks, seega ei täida kohtutäitur ei seadusandlikku ega ka kohtuvõimu funktsiooni. Harju Maakohtu 31.05.2016.a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-18584 ja Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2015.a määrusega tsiviilasjas 2-14-60747 määrati kindlaks lapse ja lahuselava vanema suhtlemise kord. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16.02.2017.a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-18584 Harju Maakohtu 31.05.2016.a määruse muutmata ja Xxxxmääruskaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2017.a määruse resolutsiooni p 3.4 kohaselt on määrus viivitamatult täidetav. Kohtud on nimetatud menetlustes kontrollinud vanemate poolt väljatoodud asjaolusid ja määranud suhtlemiskorra eelkõige lapse huvidest lähtuvalt. Kohus selgitab, et kohtu poolt määratud suhtlemiskord on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslik, et tagada lapse õigus suhelda mõlema vanemaga. Mõlemad vanemad peavad kaasa aitama sellele, et laps saaks ja sooviks suhelda mõlema vanemaga. Kui kohtulahendis sätestatud lapse ja lahuselava vanema suhtlemise kord ei peaks uute asjaolude ilmnemise tõttu enam vastama lapse huvidele, või kahjustama last, siis on lapsevanemal õigus pöörduda kohtu poole avaldusega muuta vanema ja lapse suhtlemise korda, samuti võib kohus PKS § 143 lg 3 tulenevalt lapse huvides piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise. Kehtiva seaduse kohaselt puudub kohtutäituril õigus otsustada lapse ja lahuselava vanema kohtumiste õiguspärasuse üle. Kohtutäitur ei tohi formaliseeritusse printsiibist tulenevalt ise oma suva järgi täidetavaid määrusi valikuliselt täita ega asjaolusid tuvastada.
27.Avaldaja on kohtutäiturile esitatud kaebuses palunud tühistada 03.06.2016.a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Avaldaja ei ole ei kohtutäiturile esitatud esialgses ega ka kohtule 11.07.2016.a esitatud kaebuses toonud esile, miks ei ole kohtutäituri tasu otsus kooskõlas seadusega. Kohus märgib, et kuivõrd kohus on eelpool tuvastanud, et täitemenetlus on algatatud kehtiva täitedokumendi alusel, on kohtutäituri tasu otsus seega õiguspärane. Kohtutäituri tasu suurust avaldaja kaebuses vaidlustanud ei ole. KTS § 28 lg 1 järgi on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Vastavalt KTS § 32 lg 3 lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. KTS § 30 lg-s 1 ja 2 on
sätestatud, et menetluse alustamise tasu maksab isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluses tasub menetluse alustamise tasu ja menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KTS § 32 lg 1 ja 2 lg 2 järgi menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks menetluse alustamisega, mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega.
28.Oma esialgses kaebuses kohtutäiturile on avaldaja ka esile toonud, et sunniraha määramine eeldab poolte huvide kaalumist ja asjaolude hindamist. Sunniraha määramise õigus kätkeb ulatuslikku kaalutlusotsust, mis paneb kohtutäiturile kaalutlusriski ja kulude kandmise kohustuse juhul, kui tema otsus hiljem kohtus tühistatakse. Eeltoodust saab teha järelduse, et avaldaja heidab kohtutäiturile ette sunniraha määramise otsustes kohtutäituri otsuse kujunemise jälgimise võimatust. Samuti heidab avaldaja kohtutäiturile ette, et kohtutäitur ei ole käinud kohtumääruse täitmist kontrollimas. TMS § 183 kohaselt, kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha seadustiku §-s 261 sätestatud korras. Sunniraha määramine või mittemääramine on TMS § 183 kohaselt kohtutäituri kaalutlusotsus, mis allub kohtulikule kontrollile üksnes piiratud ulatuses. Seega saab kohus üksnes kontrollida, kas kohtutäitur ületas sunniraha otsust tehes temal oleva diskretsiooni piire. Kuid selleks, et kohus saaks sellekohase otsustuse teha, peab kohtutäituri seisukoha kujunemine nii kohustuse rikkumise veenvuse kui ka sunniraha määramise osas olema jälgitav.
29.Asja materjalidest nähtub, et 03.06.2016.a on kohtutäituri abi Annika Punnar ning 06.06.2016.a kohtutäitur Marek Laanemets teinud täitemenetluses otsuse kohustuse täitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatuse (tlk 32-33, 35-37). Seda, et asjas oleks tehtud kohast ja põhjendatud sunniraha määramise otsust asja materjalidest ei nähtu. TMS § 261 järgi on hoiatus sunniraha määramise eelduseks, ilma milleta ei saa kohtutäitur sunniraha määrata, kuid hoiatusega ei kaasne täitemenetluse osalisele muid negatiivseid tagajärgi, mille vastu ta peaks end kaebuse esitamisega kaitsma ja mille vastu ta ei saaks kaitset sunniraha määramise otsust vaidlustades. Hoiatuse eesmärgiks on anda kohustatud isikule teada, et kui ta ei asu täitedokumenti kindlaks kuupäevaks täitma, määrab kohtutäitur talle sunniraha. TMS § 261 lg 7 kohaselt sunniraha on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Otsus ja hoiatus toimetatakse kohustatud isikule kätte käesoleva seadustiku paragrahvis 10 sätestatud korras.
30.Kohus selgitab, et sunniraha määrates tuleb kohtutäituril kontrollida sunniraha kohaldamise eeldusi ning alles siis saab kohtutäitur teha sunniraha määramise otsuse. Õige ei ole arusaam, et sunniraha määramise eelduseks on üksnes asjaolu, et kohtulahendit ei ole täidetud, ning muudel asjaoludel ei ole sunniraha määramisel tähtsust. Kohtutäitur võib vanema ja lapse suhtlemist reguleerivat kohtulahendit täites määrata lapsega koos elavale vanemale sunniraha, kui vanem takistab kohtulahendi sundtäitmist, s.o takistab lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil suhelda. Seetõttu ei ole sunniraha määramisel otsustava tähendusega mitte asjaolu, et vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil, vaid see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud lapsega koos elava vanema tegude või tegevusetuse tõttu. Eelnevast tulenevalt peab kohtutäitur sunniraha määrates kindlaks tegema, et lapsega kooselav vanem takistas lapse ja teise vanema suhtlemist sunniraha määramise hoiatuses antud tähtaja jooksul, ega saa lähtuda üksnes sellest, et lapse ja vanema suhtlemist ei ole kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil
toimunud (RKÜKm 3-2-1-4-13). Käesoleval juhul ei ole sunniraha määramisel kohtutäituri otsuse kujunemine selge. Asjast ei nähtu, kuidas on tuvastatud ja dokumenteeritud takistuste tegemine avaldaja poolt. Kohus leiab, et kohtutäituri poolt põhjenduste hilisem esitamine otsuses, millega lahendatakse sunniraha otsuse peale esitatud kaebus ei ole kooskõlas kohtutäituri otsuste ja tegevuse vaidlustamiseks sätestatud korraga. Võlgnikule peab olema selge, millised on need põhjendused, miks kohtutäitur on otsustanud sunniraha määrata. Üksnes põhjenduste olemasolul on võlgnikul võimalik esitada kaebuses kohtutäiturile nende põhjenduste kohta vastuargumente. Kui kohtutäituri sunniraha otsuses puuduvad sunniraha määramise põhjendused, siis puudub menetlusosalisel võimalus saada kohtutäituri seisukohta oma vastuargumentide osas kohtuväliselt. Eelnev toob kaasa selle, et esmane vaidluse lahendamine, mis TMS § 218 kohaselt peaks toimuma kohtuväliselt, kandub üle kohtumenetlusse. TMS § 218 lg 1 teises lauses sätestatud, et enne kaebuse esitamist kohtule tuleb läbida kohustuslik kaebemenetlus kohtutäituri juures. Kohtutel tuleb kohtutäituri otsuse (millega lahendatakse menetlusosalise kaebus vaidlustatud otsuse peale) peale esitatud kaebust lahendades lähtuda esmajoones esialgses sunniraha otsuses esitatud põhjendustest või nende puudumisest, kuid hinnata tuleb ka argumente, mida kohtutäitur võlgniku kaebust lahendades sunniraha otsusele lisab. Eeltoodu alusel on kaebus selles osas põhjendatud.
31.Kohus märgib ka seda, et KTS § 7 lg 1 p 5 tulenevalt peab kohtutäitur isiklikult täitma ametikohustusi, mis on seotud täitedokumendi täitmisega lapsega suhtlemise õiguse ja lapse väljaandmise asjas. Seega on õigus määrata lapsega suhtlemise võimaldamise asjas kohustatud isikule sunniraha üksnes kohtutäituril, mitte aga kohtutäituri abil.
32.Avaldaja märgib, et kohtutäituri poolt 03.06.2016.a koostatud täitmisteade on vastuoluline vabatahtliku täitmise tähtaja osas. Kohtutäitur märgib, et täitmisteates antud 10 päevane tähtaeg vabatahtlikult nõude täitmiseks on oluline eelkõige kohtutäituri tasu sissenõudmise osas, sest sellest sõltub, kas võlgnik peab tasuma kohtutäituri tasu pooles ulatuses. Vabatahtliku täitmise tähtaeg märgib, kas määratud sunniraha kuulub kohaldamisele või mitte.
33.Kohus on seisukohal, et 03.06.2016.a (tlk 30) ja 06.06.2016.a (tlk 34) täitmisteated on vastuolulised, samuti on ebaselged kohtutäituri selgitused nimetatud osas. TMS § 24 lg 3 p 3 sätestab, et täitmisteates märgitakse muu hulgas ettepanek täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ja vabatahtliku täitmise tähtaeg. TMS § 25 lg 1 sätestab, et kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. 03.06.2016.a täitmisteates märgiti vabatahtliku täitmise tähtajaks 04.06.2016 kell 9:30 ning 06.06.2016.a täitmisteates anti vabatahtliku täitmise tähtajaks 07.06.2016.a. kell 16:00. Nimetatud kohustused tulenevad selgelt kohtulahendist, mistõttu ei pea kohtutäitur täitmisteates määrama eraldi 10-päevast vabatahtliku täitmise tähtaega. See üksnes tekitab asjatut segadust. Kohtutäituri väited tasu sissenõutavaks muutumise osas on seosetud, kuivõrd tasu sissenõutavus sõltub kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse jõustumisest. Nimetatud otsus on eraldi vaidlustatav. Täpselt samasugune kord kehtib sunniraha määramise osas. Lisaks on kohus seisukohal, et täitmisteated on võlgnikule kätte toimetatud liialt hilja, s.t 1 päev enne vabatahtlikku täitmise tähtaega. Nimetatud asjaolu jätab võlgniku ilma asuda seoses täitmisteatega oma õiguste kaitsele. Kohus on seisukohal, et täitmisteade tuleb võlgnikule kättetoimetada hiljemalt 11 päeva enne kohustuse täitmise kuupäeva. Nimetatu annab võlgnikule võimaluse realiseerida oma 10-päevast kaebeõigust ning välistab hetkel täiteasjas kehtiva menetlusliku segaduse. Lisaks on täitmisteates märgitud valesti see, millisest täitedokumentidest täitmisteates märgitud kohustused tulenevad.
34.Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses esile toonud, et 04.06.2016 ja 07.06.2016 lapse kohtumised sissenõudjaga jäid ära sissenõudjast tulenevatel põhjustel, millest tulenevalt on kohtutäituri otsused sunniraha rakendamise hoiatusega põhjendamatud. Esialgses kaebuses avaldaja sellele väitele tuginenud ei ole. Seega kohus seda väidet käesoleva tsiviilasja lahendamisel ei käsitle. Kohus osundab siiski, et kui võlgnik on seisukohal, et ta ei ole täitedokumendist tulenevat kohustust rikkunud, kujutab see materiaalõiguslikku vaidlust sissenõudja ja võlgniku vahel. Sellest tulenevalt saab võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks sunniraha määramist puudutavas osas. Sellise nõude aluseks on kohustuse rikkumise puudumine.
35.Eeltoodust tuleneval leiab kohus, et puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks. Siiski tühistab kohus kohtutäituri 27.06.2016.a otsuse osas, millega jäeti avaldaja kaebus 03.06.2016.a kohustuse täitmise otsuse ja sunniraha rakendamise hoiatuse ja 07.06.2016 kohustuse otsus täitmise ja sunniraha rakendamise hoiatuse tühistamise osas rahuldamata. Kohus kohustab kohtutäiturit vaatama uuesti läbi avaldaja kaebuse nimetatud osas.
36.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus eraldi ei käsitle. Tsiviilasja hinna määramine
37.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. TsMS § 132 lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
38.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS §-dest 172 ja 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades kaebuse asjaolusid ning seda, et kohus rahuldab avaldaja kaebuse osaliselt, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.