Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-19-7473 30. aprill 2025 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Juhan Sarv Kriminaalasi Oliver Kruuda süüdistuses KarS § 384 lg 1 – § 22 lg 3 järgi Tartu Ringkonnakohtu 26. veebruari 2025. a määrus Oliver Kruuda kaitsja vandeadvokaat Helmeri Indela, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jane Pajus 23. aprill 2025, kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS MÄÄRAS
1.Muuta Tartu Ringkonnakohtu 26. veebruari 2025. a määruse põhiosa, asendades ringkonnakohtu põhjendused süüdistatava põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse lahendamise kohta käesoleva määruse põhjendustega.
2.Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Menetlus maakohtus
1.Tartu Maakohus menetleb 2019. aastast kriminaalasja, milles Oliver Kruudat süüdistati karistusseadustiku (KarS) § 384 lg 1 – § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteos.
2.12. detsembril 2024 lõpetas maakohus O. Kruuda süüdistuses kriminaalmenetluse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 2 alusel kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Sama määrusega mõistis kohus riigilt süüdistatava kasuks välja 57 688 eurot 16 senti valitud kaitsjatele makstud tasu katteks. Kohus määras, et see summa tuleb kanda O. Kruuda arvelduskontole.
3.Maakohus leidis, et süüdistatava taotlus tema kahele lepingulisele kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks summas 115 376 eurot 32 senti on põhjendatud pooles ulatuses. Kriminaalasja maht ega keerukus ei õigusta kaitsetoiminguid ulatuses, mille eest hüvitist taotletakse. Samuti välistab KrMS § 175 lg 2 võimaluse hüvitada süüdistatavale tema mitmele kaitsjale sisuliselt samade kaitseülesannete täitmise eest makstud tasu.
1-19-7473
4.Kohus pidas põhjendatuks süüdistatava pankrotihalduri taotlust maksta riigilt väljamõistetav menetluskulu hüvitis süüdistatava enda, mitte tema nimetatud kolmandate isikute arvelduskontodele. Menetluskulu hüvitisnõude õigustatud subjekt on süüdistatav, kelle huvides menetluskulu kanti. Seda sõltumata sellest, kas menetluskulu kanti tema või kellegi teise arvel. Valitud kaitsjale makstud tasu tuleb välja mõista riigilt süüdistatava, mitte õigusabiarve tasunud menetlusvälise isiku kasuks. Kuna menetletavas asjas on süüdistatav pankrotis, ei saa ta enda menetluskulu hüvitisnõuet ise käsutada, vaid see õigus on pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 2 ja § 37 lg 1 kohaselt tema pankrotihalduril. Määruskaebus
5.Maakohtu määruse vaidlustas süüdistatav, kes taotles enda valitud kaitsjatele makstud tasu hüvitamist summas 115 376 eurot 32 senti ja palus selle kanda kolmandate isikute arvelduskontodele. Ühtlasi palus määruskaebuse esitaja tunnistada põhiseadusvastaseks ja jätta kohaldamata PankrS § 37 lg 1 osas, milles see ei võimalda pankrotistunud süüdistataval käsutada lepingulisele kaitsjale tasutud menetluskulu hüvitisnõuet. Ringkonnakohtu määrus
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 26. veebruaril 2025 maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
7.Kohtukolleegiumi hinnangul ei eksinud maakohus kaitsjatele makstud tasu mõistlikkust hinnates.
8.Samuti on põhjendatud maakohtu otsustus kanda menetluskulu hüvitis pankrotihalduri määratud arvelduskontole. Ehkki tavaliselt saab menetlusosaline lasta kanda tema kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitise ka kellegi teise pangakontole, ei ole see praegu võimalik, sest süüdistatav on pankrotis. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile. Süüdistatav ei ole tõendanud, et tema eest tasusid kaitsjatasu kolmandad isikud. Seetõttu jääb tema väide pankrotipesa alusetust rikastumisest paljasõnaliseks. Juhul kui O. Kruuda kaitsjale maksis teine isik, on ta pankrotivõlausaldaja, kellel tulnuks esitada nõue võlgniku vastu pankrotiseaduses sätestatud korras.
9.Taotlus tunnistada PankrS § 37 lg 1 osaliselt põhiseadusvastaseks tuleb jätta läbi vaatamata, sest see norm ei ole kohtuasjas asjassepuutuv. Kriminaalmenetluses juhindutakse menetluskulude hüvitamisel kriminaalmenetluse seadustikust. Süüdistatav ei tõendanud, et tema eest on kohustuse täitnud keegi teine.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
10.Kaitsja taotleb menetluskulu hüvitamise taotluse maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Ühtlasi palub ta tunnistada PankrS § 37 lg 1 põhiseadusvastaseks osas, milles see säte ei võimalda maksta riigilt pankrotistunud süüdistatava kasuks välja mõistetavat menetluskulu hüvitist kolmandale isikule, kes finantseeris süüdistatava kaitset.
11.Määruskaebuse esitaja hinnangul jätsid kohtud nõuetekohaselt põhistamata, miks loeti süüdistatava kaitsjatasust mõistlikuks ja otsustati hüvitada üksnes pool.
12.Ringkonnakohus möönis õigesti, et süüdistatava menetluskulu hüvitis on võimalik maksta kolmanda isiku pangakontole, kuid omistas ekslikult tähenduse asjaolule, et süüdistatav ei ole tõendanud menetluskulu tasumist. Kriminaalmenetluses piisab menetluskulu hüvitamiseks õigusteenuse arve esitamisest ja selle tasumist ei ole tarvis tõendada. O. Kruuda ei ole pankroti tõttu
2(5)
1-19-7473 õigusteenuse eest ise tasunud. Ei ole arusaadav, kuidas muudab tasumist tõendavate dokumentide esitamine seda, kellel on kuluhüvitise käsutamise õigus.
13.Teise astme kohus jättis ekslikult läbi vaatamata süüdistatava taotluse tunnistada PankrS § 37 lg 1 põhiseadusvastaseks. Leides, et süüdistatava menetluskulu hüvitamise nõuet saab käsutada üksnes tema pankrotihaldur, kohaldas ringkonnakohus sisuliselt ka PankrS § 37 lg-t 1. Samale sättele tugines maakohus määruses, mille ringkonnakohus jättis muutmata. Seega on väär ringkonnakohtu järeldus, et PankrS § 37 lg 1 ei ole asjassepuutuv säte.
14.Olukorras, kus süüdistatav on pankrotistunud ega suuda kaitsjale tasuda, rikub PankrS § 37 lg 1 põhiseaduse (PS) §-ga 13 tagatud kaitseõigust. Nimelt ei ole kolmandad isikud eelduslikult nõus võtma pankrotis süüdistatava kaitsjale tasumist enda peale, kui nad teavad, et menetluskulu hüvitise väljamõistmise korral läheb see süüdistatava pankrotivara hulka. Ka kaitsja, kes on nõustunud süüdistatavat kaitsma tulemustasu kokkuleppe alusel, peaks esitama enda nõude pankrotimenetluses, kui kohus on menetluskulu hüvitise tema kaitsealuse kasuks välja mõistnud. Sellises olukorras ei oleks ükski advokaat nõus pankrotistunud süüdistatavat kaitsma ja süüdistatav jääks tõhusa kaitseta.
15.Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
16.Kohtud põhjendasid süüdistatava menetluskulu hüvitamise taotluse osalist rahuldamata jätmist piisavalt. Erinevalt kaitsjast ei näe kolleegium võimalust, et hüvitis võiks olla kohtute määratust suurem.
17.Seaduslik on ka kohtute otsustus kanda menetluskulu hüvitis pankrotihalduri määratud arvelduskontole, ent ringkonnakohtu põhjendusi selles küsimuses tuleb osaliselt muuta.
18.Kohtud leidsid õigesti, et O. Kruuda menetluskulu hüvitamise nõue riigi vastu kuulub süüdistatava vara hulka. Kriminaalmenetluses on menetluskulude (KrMS § 175) hüvitisnõude õigustatud subjekt menetlusosaline (KrMS § 16 lg 2), kelle huvides menetluskulu kanti. Tema õigus nõuda KrMS § 180 jj alusel kriminaalmenetluse kulu hüvitamist ei olene sellest, kas ta on kandnud kriminaalmenetluses tekkinud kulu ise või on seda tema eest ja huvides teinud keegi teine. Ka viimasel juhul tuleb menetluskulu hüvitis välja mõista menetlusosalisele endale, mitte õigusabiarve tasunud teise isiku kasuks. Hüvitisnõude seisukohast ei ole tähtis seegi, kas menetlusosalisel lasub tema eest menetluskulu kandnud isiku ees kohustus kulu hüvitada. (RKKK 23.03.2022, 1-19-9061/92, p-d 11 ja 15)
19.Samuti oli kohtutel õigus selles, et pankroti tõttu on süüdistatava vara – ja seega ka vaidlusaluse menetluskulu hüvitamise nõude – valitsemise ja käsutamise õigus läinud üle tema pankrotihaldurile. Riigikohus on selgitanud, et põhimõtteliselt muutub kogu füüsilisest isikust pankrotivõlgniku vara PankrS § 35 lg 1 p 1 ning § 108 lg-te 1 ja 2 järgi pankrotivaraks. Pankrotivara hulka ei kuulu PankrS § 108 lg 3 järgi üksnes vara, millele seaduse kohaselt ei või pöörata sissenõuet. Seega kuuluvad ka pankrotivõlgniku nõuded kolmandate isikute vastu vähemalt eelduslikult pankrotivara hulka. Pankrotivara valitsemise ja käsutamise õigus läheb pankroti väljakuulutamisega PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 36 lg 1 järgi üle pankrotihaldurile ning võlgnik kaotab PankrS § 35 lg 1 p 3 järgi õiguse teha pankrotivaraga tehinguid. Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist PankrS § 37 lg 1 esimese lause järgi vastu võtta üksnes haldur. (RKTK 29.10.2012, 3-2-1-120-12, p 10) PankrS § 108 lg 3 koosmõjus täitemenetluse seadustikuga ei välista pankrotivõlgnikul kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulu hüvitamise nõude muutumist
3(5)
1-19-7473 tema pankrotivaraks. Sel põhjusel ei saa süüdistatav praeguses asjas kasutada ka õigust lasta riigil tasuda menetluskulu hüvitis kellegi teise arvelduskontole.
20.Eeltoodust tulenevalt omistas ringkonnakohus ekslikult tähenduse sellele, kas on tõendatud, et keegi teine tasus süüdistatava menetluskulu eest. Nagu märgitud, kuulub menetluskulu hüvitamise nõue süüdistatavale, olenemata sellest, kes kulu kandis või kellel tekkis õigusteenuse arve eest tasumise kohustus. Samuti ei eelda valitud kaitsjale makstud tasu kui menetluskulu hüvitamine, et õigusteenuse osutajale oleks menetluskulu hüvitamise hetkeks tasu ära makstud (vt ka RKKK 08.12.2004, 3-1-1-125-04, p 8; 21.06.2013, 3-1-1-63-13, p 22). Siiski ei toonud ringkonnakohtu kõnesolev eksimus kaasa ebaseaduslikku kohtulahendit, sest kohtukolleegium jõudis õigele järeldusele, et menetluskulu hüvitis tuleb olenemata süüdistatava tahtest kanda tema pankrotihalduri määratud arvelduskontole.
21.Süüdistatav taotles ringkonnakohtult PankrS § 37 lg 1 osalist põhiseadusvastaseks tunnistamist, väites, et see säte riivab ebaproportsionaalselt pankrotistunud süüdistatava kaitseõigust. Ringkonnakohus jättis põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse läbi vaatamata, märkides, et PankrS § 37 lg 1 pole asjassepuutuv säte, kuna kriminaalmenetluse kulude hüvitamisel juhindutakse kriminaalmenetluse seadustikust. Kolleegium nõustub kaitsjaga, et ringkonnakohtu selline järeldus on väär.
22.Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg 1 mõttes on asjassepuutuv säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega ehk mille põhiseadusele mittevastavuse ja kehtetuse korral peaks kohus otsustama asja teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (RKÜK 28.10.2002, 3-4-1-5-02, p 15; 15.03.2022, 5-19-29/38, p 49). Menetletavas asjas pidanuks kohus pankrotivõlgniku käsutusõigust piiravate sätete, sh PankrS § 37 lg 1 kehtetuse korral määrama, et süüdistatava kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitis tuleb kanda süüdistatava määratud kolmandate isikute arvelduskontodele. Seega just PankrS § 37 lg 1 ja teised pankrotiseaduse viidatud sätted (vt eespool punkt 19) andsid kohtutele aluse jätta süüdistatava taotlus hüvitisnõude täitmise viisi osas rahuldamata. Seejuures on kohtud pankrotiseaduse nendele sätetele enda põhjendustes ka tuginenud. Seega on PankrS § 37 lg 1 jt sätted, mis annavad süüdistatava hüvitisnõude käsutusõiguse tema pankrotihaldurile, praegusel juhul PSJKS § 9 lg 1 tähenduses asjassepuutuvad.
23.Kaitsja arvates on pankrotiseadus põhiseadusvastane osas, milles see ei võimalda maksta pankrotis süüdistatava kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitist kolmandale isikule, kes rahastas süüdistatava kaitset. Väidetavalt heidutab niisugune kord kolmandaid isikuid panustamast pankrotis süüdistatava kaitsmisesse, samuti välistab see tulemustasu-kokkulepped kaitsjaga. Selle tagajärjel jäävat pankrotistunud süüdistatav ilma võimalusest end tõhusalt kaitsta, kuna ta ei saa kaitsjat valida.
24.Määruskaebuse esitajaga tuleb nõustuda selles, et õigus kaitsja abile kui osa kahtlustatava ja süüdistatava kaitseõigusest on tagatud ka põhiseadusega. See õigus tuleneb ennekõike PS § 21 lõike 2 teisest lausest (vt ka RKPJK 18.06.2010, 3-4-1-5-10, p-d 38–39). Väitega pankrotiseaduse osalise põhiseadusvastasuse kohta kolleegium aga ei soostu. Kaitsja käsitlus rajaneb vääral eeldusel, et kaitseõigus on piisavalt tagatud üksnes juhul, kui süüdistataval on võimalik valida endale meelepärane lepinguline kaitsja (KrMS § 42 lg 1 p 1).
25.Paljudel süüdistatavatel – ka neil, kes pole pankrotis – ei ole piisavalt vara, et tasuda lepingulise kaitsja osutatava õigusteenuse eest. Samuti ei pruugi leiduda kolmandat isikut, kes oleks nõus võtma süüdistatava õigusteenuse kulud kasvõi esialgu enda kanda, ega kaitsjat, kes nõustuks õigusteenust osutama tulevikus laekuda võiva menetluskulu hüvitise eest. Juhtudel, mil süüdistatav ei suuda (või ei soovi) palgata lepingulist kaitsjat, tagatakse tema õigus kaitsja abile (KrMS § 8 lg 1 p 3) sel viisil,
4(5)
1-19-7473 et menetleja määrab talle kaitsja riigi õigusabi korras (KrMS § 42 lg 1 p 2 ja § 43 lg 2 ning riigi õigusabi seaduse § 6 lg 2, § 10 lg 4 ja § 11 lg 1).
26.Õigust kaitsja abile ja seega ka üldist kaitseõigust ei riku pelgalt see, et süüdistatav, kes sooviks lepingulist kaitsjat, peab puuduliku maksevõime tõttu leppima määratud kaitsjaga. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõike 3 punktist c ei tulene samuti nõuet, et süüdistatava õigus kaitsja abile kindlustaks talle olenemata tema maksevõimest absoluutse õiguse valida, kes teda kaitseb (vt ka Euroopa Inimõiguste Kohus 14.01.2003, Lagerblom vs. Rootsi (26891/95), p 54).
27.Seega isegi juhul, kui kaitsjal peaks olema õigus, et pankrotiseaduse vaidlusalused sätted vähendavad arvestatavalt pankrotis süüdistatava võimalust valida endale kaitsja, ei rikuks see veel kaitseõigust, sest süüdistatavale on tagatud määratud kaitsja abi. Järelikult on määruskaebuse esitaja taotlus pankrotiseaduse osaliselt põhiseadusvastaseks tunnistamiseks alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
28.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 3, jätab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu 26. veebruari 2025. a määruse resolutiivosa muutmata, kuid asendab ringkonnakohtu põhjendused põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse kohta käesoleva määruse põhjendustega. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.