Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlausaldaja Best Idea OÜ esitas 14.05.2021. a Tartu Maakohtule avalduse võlgniku Oxxxxx Kxxxxx pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt mõistis Tallinna Ringkonnakohus 30.04.2020. a otsusega (tl.9-28 Ikd) tsiviilasjas nr 2-15-13527 võlgnikult Oxxxxx Kxxxxx solidaarselt AS-ga Rxxxx (pankrotis) Best Idea OÜ kasuks välja põhinõude summas 8 513 401 eurot, intressi summas 5 682 115 eurot ja viivise summas 790 076 eurot, kokku summas 14 985 592 eurot. Solidaarselt mõisteti isikutelt välja ka menetluskulud summas 123 767,90 eurot. Riigikohus jättis kassatsioonkaebused menetlusse võtmata (tl.30-32 Ikd). Kuna võlgnik Oxxxxx Kxxxxxxei täitnud võlausaldaja ees oma kohustusi, esitas võlausaldaja võlgnikule Oxxxxx xxxxxxxpankrotihoiatuse 22.10.2020. Võlausaldaja Best Idea OÜ on esitanud nõude ka solidaarvõlgniku AS Rxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses, nõude rahuldamist ei ole toimunud ja suure tõenäosusega ei ole see märkimisväärses ulatuses ka võimalik. Oxxxxx Kxxxxx ei ole vaatamata pankrotihoiatuse esitamisele käesoleva ajani oma võlga võlausaldaja ees tasunud, mistõttu esitab võlausaldaja O.Kxxxxx suhtes pankrotiavalduse.

Kuna nõude aluseks on jõustunud kohtuotsus, on nõude olemasolu tõendatud (PankrS § 10 lg.1). Võlausaldaja põhistab võlgniku maksejõuetust PankrS § 10 lg.2 p.1 (võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul). Võlausaldaja esitab andmed selle kohta, et kohtutäitur Risto Sepp on 11 korral käinud Oxxxxx Kxxxxxxe pankrotihoiatust kätte toimetamas tema ühe elukohana kasutataval aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtutäiturile ust ei ole avatud, kohtutäitur on jätnud aia külge teate koos pankrotihoiatuse koopiaga. Need teated on aia küljest mõne aja pärast kadunud. Võlausaldaja on veendumusel, et võlgnik on pankrotihoiatused kätte saanud. Kohtutäitur Anne Böckler on käinud kolmel korral Oxxxxx Kxxxxxxxxpankrotihoiatust kätte toimetamas aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, s.t. võlgniku rahvastikuregistrijärgses elukohas. Kohtutäituri aruandest nähtub, et kohtutäitur jättis 11.04.2021 Oxxxxx Kxxxxxxx postkasti pankrotihoiatuse koopia. Kohtutäiturid Risto Sepp ja Anne Böckler on kahel korral püüdnud O.Kxxxxxxx pankrotihoiatust kätte toimetada kohtuistungil, kus Oxxxxx Kxxxxx on osalenud (02.12.2020 Harju Maakohtu istungil tunnistajana ja 26.01.2021 Tartu Maakohtu istungil süüdistatavana) videosilla vahendusel. Mõlemal kohtuistungil kui kohtutäitur kohtusaali sisenes, katkes videoühendus Oxxxxx Kxxxxxxx ja seda taastada ei õnnestunud. Võlausaldaja leiab , et esineb ka Pankrs § 10 lg.2 p.5 (võlgnik varjab end eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest) nimetatud asjaolu, millest piisab võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks. Pankrotiavalduses on esitatud põhjalik kirjeldus tegevustest, mille alusel on võlausaldaja seisukohal, et on aset leidnud PankrS § 10 lg.2 p.5 asjaolu. Võlausaldaja kirjeldab avalduses, et võlgnik on võõrandanud kogu oma vara tema lähikondsetele ning see vara on omakorda koormatud OxxxxxxKxxxxx lähikondsete kasuks. Lisaks sellele on võlgnik oma lähikondsete abil tekitanud äärmiselt suure jõustunud tagaseljaotsusel põhineva libanõude enda vastu, et tema lähikondsetel oleks kontroll pankrotimenetluse üle, samuti eesmärgiga välistada lähikondsetele võõrandatud vara tagasivõitmine võlgniku pankrotimenetluses. Võlausaldaja on seisukohal, et ta on piisavalt põhistanud Oxxxxx Kxxxxx maksejõuetuse ja võlausaldaja palub nimetada ajutine haldur, välja kuulutada Oxxxxx xxxxxxx pankrot. Kohus võttis avalduse 25.05.2021. a määrusega menetlusse ja kohustas avaldajat tasuma nõutud summa deposiiti. Avaldaja tasus nõutud summa kohtu deposiidikontole 31.05.2021. a. Avaldaja on pankrotiavalduses taotlenud kohtuistungi pidamist pankrotiavalduse läbivaatamiseks. 25.05.2021. a e- kirjadega, telefonil ja väljastatud paberpostiga edastas kohus pankrotiavalduse võlgnikule. Kohus märkis, et võlgnik võib võlausaldaja pankrotiavaldusele esitada vastuväite ning seejuures on vastuväite esitamise tähtaeg 7 päeva arvates kirja kättesaamisest. Lisaks osundas kohus, et kui võlgnik soovib pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungi, tuleb sellest kohut teavitada samuti 7 päeva jooksul arvates kirja kättesaamisest. Kohus edastas võlgnikule menetlusdokumendid ka tema esindajate vahendusel, kelle andmed on kohus kogunud kohtule kättesaadavast kohtute infosüsteemist. Võlgnik on kohtumenetluse kestel oma esindaja vahendusel esitanud kohtule taotlusi ja seisukohti (14.06.2021, 01.07.2021, 23.08.2021, 26.09.2021). Võlgniku peamised vastuväited on menetluslikud: kohus on pankrotiavalduse valesti menetlusse võtnud, kohus ei ole kontrollinud kohtualluvust ja kohtul puudub pädevus seda pankrotiasja lahendada, ebaõige on, et pankrotihoiatus on võlgnikule kätte toimetatud, ajutine haldur on määratud tagaselja ja seadust eirates. Iirimaa Kõrgemas Kohtus 28.06.2021 tehtud pankrotimäärus on Tartu Maakohtule tunnustamiseks kohustuslik EL määruse nr. 2015/848 art 19 lg.1 alusel. Võlgnik

on seisukohal, et võlausaldaja pankrotiavaldus tuleb TsMS § 423 lg.1 p.13 alusel jätta Tartu Maakohtus läbi vaatamata, menetluskulud ja viivis menetluskuludelt tuleb välja mõista võlausaldajalt.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, hinnates ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Oxxxxx Kxxxxx on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid. Kohus käsitleb kohtuasjas olulisi küsimusi järgmises järjekorras: menetlusdokumentide kättetoimetamine käesolevas kohtuasjas (p.1), kohtualluvuse määratlemine ja võlgniku põhihuvide kese (p.2), maksejõuetuse põhimenetluse algatamine (p.3), võlgniku maksejõuetuse põhistamine võlausaldaja poolt (p.4), võlgniku maksejõuetuse küsimus (p.5), muud käesoleva menetluse küsimused (p.6).

Võlgnik ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul pankrotiavaldusele vastuväiteid ega teatanud kohtuistungi soovist. 07.06.2021 tegi kohus määruse ajutise pankrotihalduri määramise kohta (täpsuse huvides olgu märgitud, et kohus ei allkirjastanud määrust 07.06.2021 kell 07.24 nagu rõhutab oma menetlusdokumendis O.Kxxxxx esindaja, vaid määrus allkirjastati kell 09.24). Kohtu 07.06.2021 määrus ajutise halduri nimetamise ja võlgnikule seatud piirangute kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded. 07.06.2021.a määrus saadeti samal päeval võlgnikule ühel e-posti aadressil- x ja seda põhjusel, et kahelt teiselt e-posti aadressilt xja xtuli varem teade, et kirja ei toimetatud kätte. Lisaks TsMS § 3141 lg.1, lg.3 p.1 järgi kehtivale kättetoimetamisreeglile märkis kohus 07.06.2021 määruse p.8, et Kohus loeb menetlusdokumendid võlgnikule kätte toimetatuks PankrS § 6 lg.3 alusel kümne päeva möödumisel alates postitamisest. Kohus tunnistab, et selle lause lõpus on eksitav kuupäev, samas ei muuda see olematuks lause esimest osa- viidet PankrS §-le 6 lg.3. Siinkohal selgitab kohus, et PankrS § 6 lg.3 on erisäte pankrotimenetluste jaoks, mis annab pankrotimenetlustes – erinormina võrreldes Tsiviilkohtumenetluse seadustikuga- võimaluse tagada menetlusdokumentide kättetoimetamine kohtu määratud aja jooksul. 14.06.2021 saabus kohtule taotlus Oxxxxx Kxxxxx esindajalt vandeadvokaat Kaspar Lind, kes teatab, et Attela Advokaadibüroo OÜ on sõlminud kliendilepingu Oxxxxx Kxxxxxxx käesolevas tsiviilasjas esindamiseks. 01.07.2021 esitas esindaja kohtule Oxxxxx Kxxxxx seisukoha käesolevas pankrotiasjas, millele on lisatud muuhulgas inglisekeelseid dokumente koos tõlkega eesti keelde. Lisatud tõlkel (lisa 2) on tõlgi kinnitus koos kuupäevaga, millest nähtub, et 2.juunil 2021 Iirimaal koostatud dokumendi eestikeelne tõlge on vormistatud digitaalselt 4.juunil 2021 Tartus. Sellisest faktist järeldub, et dokumendis nimetatud isik Oxxxxx Kxxxxx on dokumendi edastanud pärast selle koostamist (see toimus 2.juunil xxxxxxxx) Eestisse, kus dokument on 4.juunil Tartus tõlgitud. Sellises olukorras ei ole alust kahelda, et juba 2.juunil 2021 oli Oxxxxx Kxxxxx teadlik ja kätte saanud tema kohta Eestis (Tartu Maakohtus) koostatud pankrotimenetluse dokumendid. Oxxxxr Kxxxxx esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind esitas kohtule 14.06.2021 asjakohase taotluse, s.h. taotles kohtuistungi määramist. Võlgniku seisukohad pankrotiasjas esitati kohtule 01.07.2021. Pankrotimenetlus ei ole toimunud tagaselja, võlgnik on menetlusdokumendid aegsasti kätte saanud ja on osalenud menetluses esindaja vahendusel. Kohtu 25.05.2021 kirjale vastamine ei olnud kohustuslik.

esindaja Kxxx Kxxxxx. Kuna hagi esitaja seaduslik esindaja on Oxxxxx Kxxxxx lähedane (poeg), järeldab kohus sellest, et hagi on esitatud, teades õigesti võlgniku tegelikku elukohta. Oxxxxx Kxxxxx vastu esitatud pankrotiavalduse esitamise ajal puudusid kohtul igasugused andmed ja viited võlgniku võimaliku seose kohta muude elukohariikidega ja asjaolude kohta, mille tõttu ei võiks avaldust esitada Eesti kohtule. TsMS § 77 järgi Kui kohus võttis asja õigesti menetlusse, lahendab kohus asja sisuliselt, isegi kui kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud pärast avalduse menetlusse võtmist muutusid. Võlgniku lepingulise esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind taotluses kohtule 14.06.2021 (tl.1213 IIkd) ei sisaldu andmeid Oxxxxx Kxxxxx elukoha kohta ega viiteid sellele, et isik ei ela Eesti Vabariigis. Selle menetlusdokumendi lisa (Elukoha aadressi rahvastikuregistris muutmise teade) esitati kohtule 15.06.2021 (tl.18 IIkd), ja sellest nähtub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx eluruumi omaniku xxxxxxVallavalitsuse teadaanne, et eluruumi omanik taotleb Oxxxxx Kxxxxx rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist. Seega ka see tõend ei tõenda võlgniku enda tahet oma elukohta või elukohaandmeid muuta. Esimene usutav teave selle kohta, et Oxxxxx Kxxxxx on muutnud oma elukoha ja tema elukoht on xxxxxxxx (täpsemad andmed on võlgnik lubanud esitada ise otse kohtule), pärineb ajutise pankrotihalduri Ene Ahase aruandest 30.juunist 2021, millele on lisatud võlgniku lepingulise esindaja poolt edastatud tõendid- COVID-19 piiriületaja ankeet kuupäevaga 22.10.2020, välja antud Tervishoiuameti poolt, COVID-19 piirangute kohta xxxxxxxl. On lisatud ka eluruumi üürilepingute ameti kiri Oxxxxx Kxxxxxxx 24.11.2020 (allkirjata), millel sõna „xxxxxx 2“, mille abil saab kirja seostada xxxxxxxxx. Võlgniku lepingulise esindaja poolt 01.07.2021 kohtule esitatud seisukoht koos lisadega ei sisalda andmeid võlgniku Oxxxxx Kxxxxx elukoha kohta ega ka kontaktandmete kohta xxxxxxxx, kuid sisaldab viiteid erinevates dokumentides (Electric xxxxxxx otsekorralduse lepingu sõlmimise kinnitus, vaktsineerimise tõend, xxxxxxx Maksejõuetusameti kirjad 2.juunist 2021 ja 29.juunist 2021) sellele, et Oxxxxx Kxxxxx asub xxxxxxxx. Olukorras, kus võlgniku elukoht on xxxxxxxx, tuleb kohtul võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2015/848 sätteid, et selle alusel otsustada, kas võlgniku Oxxxxx Kxxxxx suhtes toimuv menetlus on hõlmatud selle määruse reguleerimisalasse. Viidatud määruse art 1 lg.1 p.a) kohaldatakse käesolevat määrust kõiki võlakohustusi hõlmavatele avalikele menetlustele, sealhulgas eelmenetlustele, mis põhinevad maksejõuetust reguleerivatel õigusnormidel ning mille raames päästmise, võla ümberkujundamise, saneerimise või likvideerimise eesmärgil on võlgnik täielikult või osaliselt kaotanud oma vara käsutusõiguse ning on nimetatud pankrotihaldur. Käesolevas lõikes osutatud menetlused on loetletud A lisas. Viidatud määruse art 2 avab mõisted ja p.4 all nimetatud „maksejõuetusmenetlus“ tähendab A lisas loetletud menetlusi. Määruse 2015/848 A lisa nimetab artikli 2 punktis 4 nimetatud maksejõuetusmenetlused, milleks Eestis on need menetlused Pankrotimenetlus ja Võlgade ümberkujundamise menetlus.

Viidatud määruse art 3 lõigus 2 tegeleb äriühingu kohtualluvuse küsimusega ja lõigus 3 tegeleb iseseisva äri-või kutsetegevusega tegeleva üksikisiku kohtualluvusega. Viidatud määruse art 3 lõigus 4 on sätestatud: Muude üksikisikute puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumise korral põhihuvide keskmeks nende alalist elukohta. Seda eeldust kohaldatakse ainult juhul, kui kuue kuu jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist ei ole alalist elukohta üle viidud teise liikmesriiki. Oxxxxx Kxxxxx puhul on tegemist artikli 3 neljandas lõigus käsitletud „muu üksikisikuga“, kelle elukoht on xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx (andmed kohtule esitatud esmakordselt 23.08.2021 xxxxxxx Kõrge Kohtu pankrotimääruses tl.130-131 IIkd). Kuna piiriületaja ankeet Oxxxxx Kxxxxx nimel on esitatud 22.oktoober 2020 (tl.33-34 IIkd), saab seda kuupäeva lugeda Oxxxxx Kxxxxx sisenemisajaks xxxxxxxxx. Kuna seda elukohta nimetab Oxxxxx Kxxxxx oma elukohaks ka xxxxxxxx Kõrgele kohtule antud vandes 11.06.2021 (tl.178), loeb kohus, et seda elukohta peab Oxxxxx Kxxxxx oma alaliseks elukohaks. Võlausaldaja avaldus Oxxxxx Kxxxxx pankroti väljakuulutamiseks on Tartu Maakohtule esitatud 14.05.2021 ehk kuus kuud ja 22 päeva pärast kuupäeva, mil Oxxxxx Kxxxxx sisenes piiriületajanaxxxxxxxxxx. Sellises olukorras, kus üksikisik on viinud oma elukoha üle teise liikmesriiki kuus kuud ja 22 päeva enne maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist tema senise alalise elukoha riigi kohtusse, leiab kohus, et määruse 2015/848 art 3 eeldus, mille kohaselt põhihuvide keskmeks loetakse isiku alaline elukoht, ei kehti. Kohus peab oluliseks, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu uuesti sõnastatud määrus nr. 2015/848 20.maist 2015 preambula p.5 on sõnastanud selle määruse ühe eesmärgi- Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on vaja vältida selliste olukordade teket, mis motiveerivad pooli viima vara või kohtumenetluse ühest liikmesriigist teise võlausaldajate kahjuks ja enda jaoks soodsama õigusliku seisundi leidmiseks (forum shopping- meelepärase kohtualluvuse valimine). Määruse preambula p.23 peetakse võimalikuks algatada maksejõuetuse põhimenetlus liikmesriigis, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Sellisel menetlusel on üldine kohaldamisala ja selle eesmärk on hõlmata kogu võlgniku vara. Preambula p.27, p.28 rõhutatakse kohtu pädevust kontrollida, kas võlgniku põhihuvide kese asub selle kohtu alluvuses, s.h. erilist tähelepanu tuleb pöörata võlausaldajatele ja nende arusaamale sellest, kus võlgnik tegeleb oma huvide realiseerimisega. Preambula p. 29 juhib kohtu tähelepanu abinõudele, mille eesmärk on hoida ära meelepärase kohtualluvuse valimine ja p. 30 juhib tähelepanu võimalusele lükata ümber eeldusi, et põhihuvide keskmeks on peamine tegevuskoht või alaline elukoht. Üksikisikute puhul peaks olema võimalik see eeldus ümber lükata näiteks juhul, kui suurem osa võlgniku varast asub väljaspool võlgniku alalise elukoha liikmesriiki või kui on võimalik kindlaks teha, et kolimise peamine põhjus oli esitada maksejõuetusmenetluse algatamise avaldus uues kohtualluvuses. Preambula p.31 juhitakse tähelepanu, et meelepärase kohtualluvuse valimise ära hoidmiseks ei tuleks kohaldada eeldust, et põhihuvide keskmeks on isiku peamine tegevuskoht või alaline elukoht kui isik on viinud oma alalise elukoha üle teise liikmesriiki kuue kuu jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist. Kohus, hinnates Oxxxxx Kxxxxx põhihuvide keskme paiknemist, ei saa jätta tähelepanuta, et võlgnik on sisenenud xxxxxxxxe 22.10.2020 ehk päeval, mil pankrotiavalduse esitanud võlausaldajal OÜ-l Best Idea tekkis õigus esitada võlgnikule pankrotihoiatus. Nimelt 22.10.2020 möödus 30 päeva Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020.a otsuse tsiviilasjas nr. 2-15-13527 jõustumisest, see kohtuotsus on võlausaldaja nõude aluseks Oxxxxx Kxxxxx vastu. Selline olukord ei pruugi olla juhuslik põhjus võlgniku elukoha viimisel Eestist xxxxxxxxx ja viitab pigem, et võlgniku kolimise põhjuseks võis olla valida meelepärast kohtualluvust.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Oxxxxx Kxxxxx on pöördunud maksejõuetusnõustaja poole oma finantsseisundi arutamiseks maikuus 2021 ja 11 juunil 2021 allkirjastanud avalduse oma pankroti väljakuulutamiseks, Oxxxxx Kxxxxx kinnitab selles avalduses, et ta ei suuda täita oma kohustusi võlausaldajate ees. 22.juunil 2021 on see avaldus esitatud xxxxxxx kõrgele Kohtule ja 28.juunil 2021 on xxxxxxx Kõrgem Kohus kuulutanud välja Oxxxxx Kxxxxx pankroti. Need faktilised asjaolud tõendavad, et umbes 7 kuud pärast kolimist Eestist xxxxxxxxe on Oxxxxx Kxxxxx esitanud oma pankrotiavalduse xxxxxxxx. Kohus peab siinjuures oluliseks, et nähtuvalt Oxxxxx xxxxxx pooltxxxxxxxx Kõrgemale Kohtule 22.06.2021 esitatud pankrotivara aruandest (tl.160-166, tõlge tl.172-178 IIkd) ja võrreldes seda ajutise halduri Ene Ahase aruandega, mis esitati Tartu Maakohtule 30.06.2021, ei ole Oxxxxx Kxxxxx majanduslik seisund ega maksevõime muutunud, s.h. ei ole see halvenenud võrreldes ajaga, mil isik elas veel Eestis. Ajutine haldur on oma aruandes märkinud, et võlgniku makseraskused muutusid alalisteks hiljemalt oktoobris 2020. Selline ajaline järgnevus ja lähedus võimaldab järeldada, et võlgniku kolimise peamine põhjus võiski olla soov esitada maksejõuetusmenetluse avaldus uues kohtualluvuses. Kohus nõustub võlgnikuga selles, et võlgnikule Oxxxxx Kxxxxx kehtib isikute vaba liikumise õigus, kuid määruse 2015/848 üheks eesmärgiks ongi hoida ära selle õiguse ärakasutamise vältimist endale meelepärase kohtualluvuse valimiseks. Kohus, hinnates, kus asub võlgniku põhihuvide kese, ei saa jätta arvestamata asjaoluga, et võlgnikule kuulub kinnisasi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxaldxxxxxx Maakond, registriosa nr. 11068102 (kinnistusraamatu väljavõte tl.43 IIkd). (Kohus märgib siinkohal remargina, et ei vasta tõele võlgniku esindaja väide, et kohus on 07.06.2021.a määruses märkinud, et võlgnik on võõrandanud kogu oma vara. Kohus on selles määruses viidanud võlausaldaja avaldusele, milles võlausaldaja sellekohase väite esitab.) Ka võlgnikule kuuluva muu vara- investeeringute, s.h. pensionifondi osakute asukohta saab määratleda asuvatena Eestis. Võlgniku põhihuvide keskme asukoha määratlemisel tuleb arvestada ka võlgniku kohustustega. Võlgniku võlausaldajad asuvad peamiselt Eestis, võlgniku kohustused on tekkinud tema tegutsemisest Eestis, tema kohustuste tagatiseks olev vara asub Eestis. Sellises olukorras tuleb konstateerida, et suurem osa võlgniku varast asub väljaspool võlgniku alalise elukoha liikmesriiki ehk esineb määruse 2015/848 preambula p.30 nimetatud asjaolu, et lükata ümber määruse art 3 lg.1 nimetatud eeldus, mille kohaselt võlgniku põhihuvide keskmeks peetakse tema alalist elukohta. Kohus on veendumusel, et võlgniku Oxxxxx Kxxxxx põhihuvide keskmeks tuleb lugeda Eesti. Kuna võlgniku põhihuvide kese on Eestis, tuleb kohtul otsustada Oxxxxx Kxxxxx pankroti väljakuulutamine või välja kuulutamata jätmine. Võlgniku poolt on kohtule esitatud taotlus jätta OÜ Best Idea avaldus läbi vaatamata TsMS § 423 lg.1 p.13 alusel (kohus ei ole pädev asja lahendama). Kohus on eespool p.2.1. ja 2.2. asunud seisukohale ja põhjendanud, et võlgniku Oxxxxx Kxxxxx põhihuvide kese on Eestis ja Tartu Maakohtus on pädev võlausaldaja pankrotiavaldust läbi vaatama määruse nr. 2015/848 art 3 lg.1 alusel.

Käesoleval juhul on Tartu Maakohus 07.06.2021 määrusega nimetanud Oxxxxx Kxxxxx ajutiseks pankrotihalduriks Ene Ahase ja teinud talle ülesandeks PankrS § 22 tulenevate ülesannete täitmise. Määruse p.5 kohus määras „Kohaldada PankrS § 20 ja keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada. Ajutise halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Määruse p.-s 6 kohus määras, et käesolevas pankrotiasjas kohalduvad PankrS § 20 lg.3 sätted. See tähendab, et Tartu Maakohtus toimub Oxxxxx Kxxxxx suhtes tema kõiki võlakohustusi hõlmav menetlus määruse 2015/848 art 1 lg.1 p.a) tähenduses, milles võlgnik on täielikult kaotanud oma vara käsutusõiguse ja nimetatud on ajutine pankrotihaldur alates 07.06.2021.a. Määruse 2015/848 art 2 p.5 „pankrotihaldur“- on isik või organ, kellel on sealhulgas ajutiselt järgmised ülesanded (järgneb loetelu viis punkti). Isikud ja organid on loetletud lisas B. Määruse B lisa annab artikli 2 punktis 5 osutatud pankrotihaldurid, kes Eestis on: pankrotihaldur, ajutine pankrotihaldur ja usaldusisik. Määruse 2015/848 art 2 p.7 järgi mõiste „maksejõuetusmenetluse algatamise otsus“ tähendab i)kohtu otsust maksejõuetusmenetluse algatamise kohta või menetluse algatamise kinnitamise kohta ning ii)kohtu otsust, millega nimetatakse pankrotihaldur. Sama määruse art 2 p.8 järgi mõiste „menetluse algatamise aeg“ – on maksejõuetusmenetluse algatamise otsuse jõustumise aeg olenemata sellest, kas otsus on lõplik või mitte. Need sätted tähendavad, et Eesti õiguse kohaselt tuleb ajutise pankrotihalduri nimetamist Oxxxxx Kxxxxx pankrotimenetluses lugeda määruse nr. 2015/848 art 2 p.7 ii) ja p.5 tähenduses maksejõuetuse põhimenetluse algatamiseks, kuna viidatud määruse B lisas on märgitud Eestis ajutine pankrotihaldur. Sama seisukohta on väljendatud õiguskirjanduses kommentaaridena määruse nr. 2015/848 kohta, kus autorid arutlevad ajutise halduri staatuse üle, jõudes kokkuvõttes järeldusele, et igasugune ajutise halduri nimetamine tuleb lugeda pankrotimenetluse algatamiseks määruse tähenduses (Mankowski/Müller/Schmidt/Müller,1.Aufl.2016,EuInsVo 2017 Art.19 Rn 7-9). Sama järelduse on esile toonud S.Liin uurimuses „Maksejõuetusõiguse revisjon. Analüüskontseptsioon. Piiriülene maksejõuetusmenetlus.“ Lk.8, kättesaadav arvutivõrgus https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/susann_liin_analuuskontseptsioon_piiriulene_maksejouetusmenetlus.pdf Selgitamaks asjaolusid seoses võlgniku Oxxxxx Kxxxxx pankroti väljakuulutamisega xxxxxxxx ja saamaks selgust pankrotihalduri nimetamise kohta xxxxxxxx, edastas Tartu Maakohus 05.07.2021.a järelepärimise xxxx Maksejõuetusametile asjakohaste küsimustega (tl.114 IIkd). xxxx Maksejõuetusamet vastas kohtule 2.septembril 2021.a. (tl.143 IIkd, tõlge tl.19 IIIkd), vastates muuhulgas, et hr Kxxxxx varad on pankroti väljakuulutamise otsuse kuupäeva seisuga xxxxxxxx kõrgema kohtu pankrotihalduri valitseda. Oxxxxr Kxxxxx pankrot on välja kuulutatud xxxx Kõrgema Kohtu määrusega 28.juunist 2021. Seega kinnitab see tõend, et pankrotihaldur xxxxxxxx on astunud menetlusse 28.juunist 2021, enne seda ei ole võlgniku vara käsutusõigust piiratud ja pankrotihaldurit määruse 2015/848 tähenduses määratud. Võlausaldaja OÜ Best Idea, kes on käesolevas asjas esitanud võlgniku pankrotiavalduse, on pöördunud xxxx advokaadibüroo poole, et saada sealse büroo advokaatidelt kui xxxx õiguse asjatundjatelt selgitust, kuidas õiguslikult hinnata enne pankroti väljakuulutamist 28.06.2021.a sealses menetluses toimunut. Advokaadibüroo MASON HAYES &CURRAN LLP poolt on esitatud selgitused koos väljavõtetega xxxxx õigusest. (tl.194-206 IIkd). Kohtule on esitatud ka dokumendid, mille on Ixxx Kõrgemale Kohtule esitanud Oxxxxx Kxxxxx (koos tõlgetega) tl.156-193 IIkd). Advokaadibüroo MASON HAYES &CURRAN LLP poolt antud selgitused

ei lähe vastuollu xxxx Maksejõuetusameti poolt esitatuga ( p.3.,4, 6), s.h. selles osas, et pankrotihaldur asub tegutsema pankroti väljakuulutamise määrusest alates. Olukorras, kus määruse nr. 2015/848 art 2 p.7 ii) ja p.5 kohaselt tuleb maksejõuetuse põhimenetluse algatamiseks Eesti õiguse kohaselt pidada ajutise halduri nimetamist 07.06.2021.a määrusega, tuleb käesolevas asjas kohtul lähtuda asjaolust, et selleks ajaks ei ole olemas muid maksejõuetuse algatamise otsuseid ja Tartu Maakohtul tuleb otsustada võlgniku pankroti väljakuulutamine või väljakuulutamata jätmine.

kohtule esitatud avalduses esitanud küll võlausaldajate nimekirja, kuid selles näidanud võlausaldajate nõudeid kui vaidlustatud nõudeid. Nii on ka käesolevas asjas võlausaldaja OÜ Best Idea nõude kohta võlgnik kirjutanud (võlausaldajate nimekiri II osa), et selle võlausaldaja nõue on vaidlustatud. Tegelikult on kohtuotsus jõustunud ja see ei ole vaidlusalune. Samas nõuded, milles on võlausaldajad O.Kxxxxxxlähedased või seotud äriühingud, on võlgniku poolt heaks kiidetud. Seega on tõendatud PankrS § 10 lg.2 p.5 nimetatud asjaolu kui maksejõuetust põhistav alus.

-Flinty OÜ ees 3 510 973,96 eurot; -OÜ UP Varud ees 1 762 272,48 eurot; -OÜ Best Idea ees 15 111 552,72 eurot; -Consegna OÜ ees 24 545 364,00 eurot; -Eesti Vabariik ees 256 352,36 eurot, -Swedbank AS ees 1,09 eurot. Kohustused summas 40 394711,55 euro ulatuses on mittevaieldavad, s.t. tulenevad jõustunud kohtulahenditest, pangalaenust SEB Pank ees, pangakulud. Kohustused 6 233 246,44 euro ulatuses on kohtumenetlused pooleli. Hinnangus võlgniku maksevõimele, makseraskustesse sattumise põhjuste kohta on ajutise haldur seisukohal, et võlgniku kohustused seonduvad tema ettevõtlustegevusega ja tegutsemisega juhtorgani liikmena äriühingutes. Makseraskuste tekkimise põhjusteks võib pidada seega võlgniku ebaõnnestunud äritegevust. Makseraskused muutusid alalisteks hiljemalt oktoobris 2020 kui võlgnikul tekkis viivitus pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja OÜ Best Idea ees kohtulahendist tuleneva kohustuse täitmisega. Ajutise halduri käsutuses olevate andmete alusel hindab ajutine haldur, et võlgniku makseraskuste tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg.5 tähenduses. Arvestades mittevaieldavate kohustuste suurust, ei ole reaalne, et võlgnik suudaks mõistliku aja jooksul oma võimalike sissetulekute arvel ületada makseraskused ja täita kõik kohustused võlausaldajate ees. Võlgnikul puuduvad likviidses vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on koormanud oma vara lähedaste perekonnaliikmete (laste) kasuks hüpoteekidega ja vara võõrandanud, neile asjaoludele on viidanud pankrotiavalduses ka võlausaldaja. Ka olemasolev kinnistu on koormatud summas 13 000 000 krooni võlgniku tütre Gxxxx Pxxxx kasuks. On vajalik selgitada, millistel kaalutlustel on võlgnik teinud tehinguid oma lähikondsetega, kas ja milles seisnes nende tehingute majanduslik sisu võlgniku jaoks. Ajutine haldur on seisukohal, et antud pankrotiasjas võivad esineda alused tagasivõitmise ja tagasinõudmise nõuete esitamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud topime kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku kohustuste summa ületab tunduvalt tema vara väärtust ja võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga. Võlgnik ei ole oma maksejõuetust sisuliselt vaidlustanud. Oxxxxx Kxxxxx on esitanud ise avalduse xxxxxKõrgemale Kohtule 22.06.2021 (tl.156, tõlge tl.167 pöördel IIkd), koos sellekohase tunnistuse ja põhjendustega 11.06.2021 (tl.157, tõlge tl.168 pöördel IIkd), milles xxxxxxxKxxxxx kinnitab, et ta ei suuda täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Oxxxxx Kxxxxx taotleb, et ta tunnistataks pankrotistunuks. Võlgnik on esitanud oma pankrotivara aruande (tl.160-166 IIkd), mille kohaselt on tal järgmine vara: raha kontodel 117,59 eurot, investeeringud 65 092,24 euro ulatuses, debitoorseid võlgnevusi 839 947,23 euro ulatuses, muud vara 5200 euro ulatuses ja kinnisvara 130 000 euro väärtuses. Kohustusi on järgmiselt: -kohustused tagamata nõuetega võlausaldajate ees 48 683 150 euro väärtuses; -kohustused tagamata nõuetega võlausaldajate ees 2 612 644,08 euro väärtuses. Saadav tulu- 2 896 eurot (keskmine igakuine netopalk).

Oxxxxx Kxxxxx pankrotiavalduse alusel kuulutas xxxxx Kõrgem Kohus 28.06.2021 välja Oxxxxx Kxxxxx pankroti. Seega ei ole asjas vaidlust, et Oxxxxx Kxxxxxxon maksejõuetu. Kohus nõustub ajutise halduriga selles, et seni kohtule esitatu pinnalt tuleb lugeda võlgniku makseraskuste tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg.5 tähenduses. Täpsemaid maksejõuetuse põhjusi tuleb analüüsida pankrotimenetluse käigus. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Oxxxxx Kxxxxx pankrot tuleb välja kuulutada, nimetada pankrotihaldur ja määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg. Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Teadete avaldamisel pankrotimenetluses tuleb muuhulgas arvestada määruse nr. 2015/848 sätteid. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Ajutine pankrotihaldur Ene Ahas on nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohus leiab, et Ene Ahas vastab PankrS § 56 nõuetele ja teda on võimalik määrata võlgniku Oxxxxx Kxxxxx pankrotihalduriks. Kohus selgitab võlgnikule Pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi: Pankrotiseaduse § 85 lg.1 sätestab: Võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Pankrotiseaduse § 87 sätestab: Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel. (2) Võlgnik on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust.

Tartu Maakohus on pädev pankrotiavaldust läbi vaatama, siis ei ole alust jätta võlausaldaja pankrotiavaldus läbi vaatamata TsMS § 423 lg.1 p.13 alusel nagu taotleb võlgnik. Võlgniku sellekohane taotlus jääb rahuldamata. Kuna Tartu Maakohus on nimetanud asjas ajutise pankrotihalduri määrusega 07.06.2021.a ja selline otsustus tuleb lugeda määruse nr. 2015/848 art 2 p.7 ii) ja p.5 tähenduses maksejõuetuse põhimenetluse algatamiseks, ei ole käesoleva otsustuse tegemisel konflikti määruse art 19 märgituga, sest 07.06.2021.a puudus muu maksejõuetusmenetluse algatamise otsus. PankrS § 27 näeb ette pankrotiavalduse läbivaatamise tähtajad, s.h. lg.2 sätestab, et Võlausaldaja pankrotiavalduse vaatab kohus läbi 30 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel kahe kuu jooksul ajutise halduri nimetamisest arvates Käesolevaks ajaks on möödunud ajutise halduri nimetamisest neli kuud ehk kahe kuu võrra enam kui § 27 lg.2 ettenähtud tähtaeg. Käesoleval juhul on pankrotiavalduse läbivaatamise pika aja tinginud vajadus selgitada välja teises liikmesriigis asetleidnu ja teha vastav järelepärimine. Kohus sai vastuse xxxx Maksejõuetusametilt kahe kuu möödumisel järelepärimise esitamisest ja selle võrra on menetlus pikenenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 150 lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse,... tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus rahuldab pankrotiavalduse, mistõttu menetluskulud tuleb tasuda pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur esitas 02.07.2021. a kohtule koos aruandega taotluse ajutise halduri tasu ja kulude kindlaksmääramiseks. Ajutine haldur palus kohtul määrata temale tasu 19,5 töötunni eest tunnitasuga 80 eurot, kokku tasu summas 2246,40 eurot (selle hulgas käibemaks). Ajutise halduri kulud sisalduvad tasus. 14.10.2021 esitas ajutine pankrotihaldur täpsustatud ajutise pankrotihalduri tasu taotluse, mille kohaselt on ajutise pankrotihalduri töö hulk selles menetluses 27 tundi tunnitasuga 96 eurot, millele lisandub käibemaks. Kulud sisalduvad tasus. Kokku ajutise halduri tasu koos maksudega ja kuludega 3110, 40 eurot. Ajutine pankrotihaldur esitab tööaruande, millest nähtub, et kohtuistungi järgselt lisandub 8 töötundi 10 minutit, mis on seisnenud kohtuistungi järgses suhtluses võlgniku ja võlausaldaja esindajatega, võlgniku täiendav varade ja kohustuste selgitamine, menetlusliku olukorra selgitamine 3,5 tundi, võlgniku poolt xxxxxxxx kohtule esitatud dokumentidega, teabega tutvumine võlgniku majandusliku olukorra kohta 1 tund, võlgniku ja võlausaldaja esitatud dokumentidega tutvumine, kohtule päringu koostamine ja kohtu päringule vastamine 3 tundi 40 minutit. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete senist mahtu, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasu 24 töötunni eest PankrS § 23 lg.3 järgi Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutine pankrotihaldur on arvestanud tasu määraga 96 eurot ühe töötunni eest, mis jääb PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ajutise halduritasumäära piiresse. Tasu katab ka bürookulud, side- ja reisikulud. Kohtu hinnangul on selle menetluse asjaolusid ja eripära arvestades põhjendatud rakendada tunnitasu 96 eurot. Tasu arvestamise aluseks olevat aega ei pea kohus kogu ulatuses

põhjendatuks, s.o. osas, mis puudutab kohtuistungi järgset suhtlust esindajatega, täiendavat varade ja kohustuste selgitamist, kuna selle kohta menetluslik väljund puudub ja selle järgi on puudunud ka vajadus. Kohus peab nende toimingute põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Põhjendatuks ei pea kohus ka võlgniku ja võlausaldajate poolt kohtule esitatud teabe ja dokumentidega tutvumist, kohtu päringule vastamist 3 tunni 40 minuti ulatuses, lugedes põhjendatuks ajakulu 2 tundi. Kokku ajakulu 24 tundi on kohane ja proportsioonis menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga. Ajutise halduri tasu kujuneb järgmiselt: tasu 24 töötunni eest tunnitasuga 96 eurot tund- on tasu 2304 eurot. Sellele lisandub käibemaks 20% ehk 460,80 eurot. Kokku tasu 2764,80 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb tasu määramist Advokaadibüroole Pormeister OÜ, mis on PankrS § 23 lg.6 kohaselt lubatav. Kohus kontrollis, et Advokaadibüroo Pormeister OÜ on käibemaksukohuslane, seega on põhjendatud ajutise halduri tasu büroole välja maksta koos käibemaksuga, kõik kogusummas 2764,80 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.