Eesistuja Liis Arrak, liikmed Ele Liiv ja Kaija Piirmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.01.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-9619
Kohtuasi
X hagi Y OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks Y OÜ vastuhagi X vastu kahjuhüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.05.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
12 255,68 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Sirel Kostja (apellant) Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Y OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 30.05.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Y OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-19-9619 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja, töötaja) esitas 10.12.2018 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile (TVK) Y OÜ (kostja, tööandja) vastu avalduse, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemisavalduse tühisuse, lõpetada poolte vahel sõlmitud töölepingu ning mõista kostjalt enda kasuks välja töösuhte lõpetamise tõttu hüvitise 7255,68 eurot, puhkusehüvitise 2779,95 eurot, saamata jäänud töötasu 1111,98 eurot ja haigushüvitise 389,19 eurot. Kostja esitas 02.01.2019 TVK-le avalduse, milles palus mõista hagejalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 58 535,39 eurot (28.03.2019 täpsustatud nõude kohaselt 30 241,48 eurot). TVK liitis 08.01.2019 määrusega avaldused ühte menetlusse. TVK rahuldas avaldused osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja puhkusehüvitise 2034 eurot, saamata jäänud töötasu 1111,98 eurot ja haigushüvitise 55,41 eurot ning hagejalt kostja kasuks kahjuhüvitise 5000 eurot. Ülejäänud osas jättis TVK avaldused rahuldamata.
2.Hageja esitas 25.06.2019 Harju Maakohtule Y OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemisavalduse tühisuse ja mõista kostjalt enda kasuks välja töösuhte lõpetamise tõttu hüvitise 7255,68 eurot (bruto). Ühtlasi palus hageja vaadata hagimenetluse korras läbi ka kostja vastunõude TVK poolt rahuldatud ulatuses (5000 eurot).
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12.07.2017 e-posti teel töölepingu, mille alusel asus hageja alates 27.07.2017 kostja juures müügispetsialistina tööle. Alates 17.11.2017 töötas hageja müügi- ja turundusjuhina. Kostja oli rahul hageja töötulemustega ning tõstis 17.11.2017 ja 05.04.2018 hageja töötasu. Töölepingu ülesütlemise ajal oli hageja töötasu 2334,02 eurot kuus (bruto). Hageja tegi ta ära mitme inimese töö – viis läbi turunduskampaaniaid, haldas tööandja sotsiaalmeedia platvorme, täitis kliendihalduri rolli, tegi aktiivset müügitööd, täitis kontoris personalijuhile omaseid tööülesandeid (värbas uusi töötajaid, koolitas neid välja), tegeles inventari ja üldiste büroo olmeküsimustega, täitis jooksvaid tööandja antud korraldusi jpm. Töökohustuste täitmiseks sai hageja tööandja sotsiaalmeedia kontode valduse. 2018 juulis sai hageja bürootarvikute, turunduslike toimingute ja muude tööga seotud kohustuste finantseerimiseks kostja krediitkaardi. Turunduslike ja olmekulutuste ulatuse kindlaksmääramine toimus kostja juhatuse liikmega eelnevalt kooskõlastatud eelarvete alusel. Kõige selle kohta esitas hageja kostjale perioodiliselt aruandeid ning edastas arved kostja raamatupidajale. Kostjal ei olnud hageja töötulemuste ega kulude kohta terve hageja töötamise aja jooksul ühtegi pretensiooni. Hageja turunduskulud ei ületanud üldjuhul talle ette nähtud eelarvet, hageja sai hakkama vähema rahaga. Samuti olid hageja müügiaruannete tagasisided positiivsed (nt 05.09.2018 müügiaruande puhul). Kostja ja tema raamatupidaja olid teadlikud, et juhatuse liikme endine assistent MH oli jätnud kostja raamatupidajale esitamata suure hulga kostja krediitkaardiga tehtud kuludokumente. Kostja küsis korduvalt hagejalt kuludokumentide kohta ning hageja selgitas, et puuduvad kuludokumendid pärinevad ajast, mil tema ei töötanud kostja juures. Hageja üllatuseks esitas kostja 26.11.2018 talle valede kuupäevadega kaks kirjalikku hoiatust. Hageja keeldus neid
2-19-9619 allkirjastamast, sest neis sisalduv info oli põhjendamata ja alusetu, aga ka sellepärast, et nende esitamise kuupäev oli vale. Seejärel saatis kostja hoiatused hagejale e-kirja teel. Pärast kirjalike hoiatuste saamist pöördus hageja halva enesetunde tõttu perearsti poole, kes määras hageja haiguslehele, et viia hageja suhtes toime täiendavaid uuringuid. Haiguslehe algus oli 26.11.2018. Selleks, et kostja saaks teha töökorralduslikke ümberkorraldusi, andis hageja kostjale haiguslehe määramisest samal päeval teada. Kostja saatis 28.11.2018, s.o ajal mil hageja oli kaks päeva haiguslehel viibinud, hagejale e-kirja teel töölepingu erakorralise ülesütlemise teate. Kostja põhjendas teatist hagejapoolse usalduse kaotuse, finantsdistsipliini rikkumise, raha varastamise, internetikoodide omastamise ja müüginumbrite kahanemisega. Hageja esitas kostjale 28.11.2018 töölepingu erakorralises ülesütlemise teatises märgitud põhjendustele enda poolse selgituse. Hageja selgitas, miks hoiatustes ja töölepingu lõpetamise avalduses välja toodud põhjused on alusetud. Sellele järgnes kostjapoolne hagejat ähvardava ja survestava sisuga teade, üritamaks mõjutada hagejat kostja ülesütlemise teadet mitte vaidlustama. Hageja initsiatiivil toimus kostjale tema vara üleandmine 29.11.2018. Pooled allkirjastasid vara üleandmise kohta üleandmise-vastuvõtmiseakti. Hageja andis akti alusel kostjale mh üle ligipääsu kostja sotsiaalmeediakontodele ja hageja töökohustuste täitmiseks tema valdusesse antud kostjale kuulunud muu vara.
2.2.Hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine on töölepinguseaduse (TLS) § 104 lg 1 alusel tühine, sest kostjal ei olnud alust töölepingut üles öelda. Hageja ei rikkunud ühtegi tööandja korraldust ega töölepingust või sisekorraeeskirjast tulenevaid kohustusi. Kostja ütles töölepingu üles otsitud, ebaõigetel ja näilikel põhjustel. Hageja palub TLS § 107 lg 2 alusel lõpetada töölepingu 28.11.2018 seisuga ning mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (7255,68 eurot). Hageja viimase kuue kuu keskmine töötasu oli 2418,56 eurot kuus (bruto). Kostja vastuväited ja vastuhagi
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Kostja nõustus, et hageja töötas alates 12.07.2017 kostja juures müügijuhina ning alates 17.11.2017 turundus- ja müügijuhina. Kostja andis tööülesannete täitmiseks (turundustegevusega seotud toimingute tegemiseks ja bürootarvete ostmiseks) hageja kasutusse kostja deebetkaardi ja PayPal konto. Pangakaart väljastati 09.07.2018 ja suleti 09.02.2019. Hageja pidi esitama kostja raamatupidajale kõik PayPal kontot ja pangakaarti puudutavad raamatupidamise algdokumendid, samuti Facebooki konto reklaamidega seonduvad kuludokumendid. Kostja raamatupidaja EL saatis 18.09.2018 hagejale e-kirja, milles küsis augusti kuludokumente. Esitamata kuludokumentide summa oli 22 383,3 eurot. Samuti saatis kostja raamatupidaja 26.10.2018 ja 19.11.2018 hagejale e-kirja teel augusti, septembri ja oktoobri puuduolevate dokumentide nimekirja. Oktoobris olid esitamata arved 35 044,23 euro ulatuses ning novembris 1107,92 euro ulatuses. Hageja ei esitanud puuduvaid dokumente. Hageja on kandnud ajavahemikul 01.08–30.11.2018 15 286,59 eurot (7534,82 eurot pangakaardiga ja 7751,77 eurot PayPali kontoga) Facebooki reklaamikontole. Kuna kostjale
2-19-9619 ei ole esitanud arveid ja kostjale ei ole teada Facebooki reklaamikontol sisalduv teave, ei saa kostja kontrollida, kas raha on kasutatud reklaami tellimiseks või muul eesmärgil. Hageja valdas kostja sotsiaalmeedia kontosid (Facebook, Google, eBay, PayPal).
3.2.Kostjal oli TLS § 87 ja § 88 lg 1 p 5 järgi õigus öelda hagejaga sõlmitud tööleping mõjuval põhjusel (usalduse kaotuse tõttu) erakorraliselt üles, sest hageja jättis esitamata tehingute alusdokumendid ega käitunud kostja suhtes lojaalselt ning vajaliku hoolsusega. Hageja ei näidanud enne töölepingu ülesütlemist üles valmidust oma käitumist muuta või parandada ka pärast seda, kui raamatupidaja oli temalt korduvalt dokumente küsinud.
3.3.Usalduse kaotuse tõttu töölepingut üles öeldes ei ole eelneva hoiatuse tegemine TLS § 88 lg 3 järgi vajalik. Sellest hoolimata tegi kostja hagejale hoiatuse. Hoiatuse tegemise ajaks oli dokumentide küsimisest möödunud juba kaks kuud. Hageja käitus pahatahtlikult ega teinud kostjaga koostööd. Hageja võimetust teha koostööd ilmestab hageja haigestumine hoiatuse saamise järel. Hageja tervise halvenemine pärast hoiatuste saamist on kaheldav, sest hageja oli valmis kolm päeva hiljem vormistama üleandmise-vastuvõtmise akti.
4.Kostja esitas 16.04.2020 vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja kahjuhüvitise 5000 eurot ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kuna hageja ei esitanud kostjale tehingute aluseks olevaid dokumente, rikkus hageja töölepingust tulenevaid kohustusi (TLS § 15 lg 1 p 1 ja § 15 lg 2 p 8). Samuti ei käitunud hageja dokumente esitamata jättes kostja suhtes lojaalselt (TLS § 16 lg 1 ja § 15 lg 1). Kuigi raamatupidaja küsis hagejalt korduvalt dokumente, ei näidanud hageja üles valmidust oma käitumist muuta või parandada. Hageja ükskõiksust ilmestab ka see, et ta ei andnud töösuhte lõppedes kostjale üle kõigi meediakanaliste sissepääsukoode ja paroole. Töövaidluskomisjoni menetluse ajal andis hageja kostjale osad ligipääsud ning kahju vähenes 24 193,18 euroni (koos tulumaksuga 30 241,48 eurot). Hageja käitus raskelt hooletult, st ta on rikkumises süüdi ja vastutab TLS § 74 lg 2 järgi kostjale tekitatud kahju eest 5000 euro ulatuses. Hageja vastuväiteid vastuhagile
5.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.1.Kostja nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja jättis osad arved esitamata. Samuti ei ole kostja tõendanud endal kahju tekkimist ega põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel.
5.2.Hageja ei ole oma kohustusi rikkunud. Kuigi kostja andis hageja kasutusse deebetkaardi ja ligipääsu PayPal kontole, oli kostja kontodele ligipääs mitmel kostja töötajal (mh raamatupidajal ja juhatuse liikmel AAl). Hageja sai esitada üksnes enda tehtud kulude, mitte teiste tehtud kulude kohta kuludokumente. Kostja konto väljavõte sisaldab ka selliseid kulusid, mida hageja ei teinud ega saanud teha (nt maksud ja töötasud). Isegi kui arveid oli puudu, pärinesid need ajast, mil hagejal ei olnud maksevahenditele ligipääsu. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 30.05.2023 otsusega hagi osaliselt ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus tuvastas töölepingu ülesütlemisavalduse tühisuse, lõpetas poolte vahel sõlmitud töölepingu alates 28.11.2018 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 3627,84 eurot. Maakohus jättis (hageja) menetluskulud 66% ulatuses kostja kanda ja kostja
2-19-9619 menetluskulud kostja enda kanda ega määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.
6.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
-
-
-
-
pooled sõlmisid 2017 juulis töölepingu, mille alusel asus hageja kostja ettevõttes tööle; hageja ühe kuu keskmine töötasu oli (2018) 2418,56 eurot; kostja raamatupidaja EL küsis 18.09.2018, 26.10.20118 ja 19.11.2018 e-kirjas hagejalt erinevate arvete ning 09.11.2018 e-kirjas inventuuriakti esitamist; hageja viivitas korduvalt raamatupidamise algdokumentide esitamisega; EG saatis 26.11.2018 hagejale hoiatused; 26.11.2018 hoiatuse nr 1126-08 kohaselt hoiatas kostja hagejat kuludokumentide raamatupidamisele esitamise kohustuse rikkumise eest; hageja sai hoiatuse kätte; 19.11.2018 hoiatuse nr 1119-07, kuid kostja ei ole põhjendanud ülesütlemist selles märgitud rikkumisega; hageja oli 26.11.2018–17.12.2018 ajutiselt töövõimetu; kostja seaduslik esindaja AA saatis 28.11.2018 kell 18.43 hagejale e-kirja, milles avaldas järgmist: „Ma vallandan sinu usalduse kaotuse, finantsdistsipliini rikkumise pärast. Ma kirjutan kriminaalpolitseile avalduse raha varguse ja Y veebikeskkonna vara ärandamise asjus!“; kostja seaduslik esindaja AA saatis hagejale 29.11.2018 kell 12:48 e-kirja, milles märkis järgmist: „Facebooki, Amazoni ja teised kontod on Y omand! Kuna sa ei anna mulle juurdepääsukoode Y omandile, on see hea põhjus lõpetada töösuhe „usalduse puudumise“ tõttu + töölt puudumine. Rahaülekanne sinu erakontole ilma mingi selgituseta, Teliast 599 € ostu sooritamine ilma kuludokumenti esitamata on vargus ja põhjus võtta ühendust kriminaalpolitseiga Tallinnas! Sa pead tagastama kogu raha, mis ei ole kuludokumentide ja selgitustega kaetud! Sul tuleks tasuda Y müügi langusest tuleneva kahju eest“; kostja ei ole enne 28.11.2018 nõudnud hagejalt veebikeskkondades asuvatele kostja kontodele juurdepääsuks vajaliku teabe (nt kasutajanimed, salasõnad) üleandmist ning hageja ei ole enne 28.11.2018 keeldunud vastavate juurdepääsude andmisest; hageja ei aidanud pärast töölepingu ülesütlemist kaasa sellele, et kostja saaks juurdepääsu oma Facebook Ads kontole; EG 30.11.2018 e-kirja kohaselt edastas hageja EGle Telia Eesti AS-i 09.10.2018 ettemaksuarve nr 9176140, millest nähtub mobiiltelefoni ostmine maksumusega 599 eurot; 29.11.2018 akt kinnitab, et hageja andis kostjale üle mobiiltelefoni maksumusega 599 eurot.
6.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on töölepingu ülesütlemise avaldus TLS § 104 lg 1 järgi tühine, sest kostja ei tõendanud TLS § 88 lg 1 p-des 3 ja 5 sätestatud töölepingu ülesütlemise eeldusi.
6.2.1.Kostja ei ole tõendanud TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud eelduste esinemist (s.o hageja on pannud toime teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu). Kostja ülesütlemisavaldus sisaldus 28.11.2018 e-kirjas. Kuna kostja ei põhjendanud selles ülesütlemise põhjuseid vastavalt TLS § 95 lg-tele 2 ja 3, tuleb kostjal tõendada, et esinesid ülesütlemise aluseks olevad asjaolud. Kostja heitis hagejale 29.11.2018 e-kirjas ette veebikeskkonnas asuvatele kontodele juurdepääsude üleandmata jätmist, raha ülekandmist erakontole ning 599 euro suuruse ostu sooritamist ilma kuludokumenti esitamata ning sellega kostja vara omastamist.
2-19-9619 Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks nõudnud hagejalt enne 28.11.2018 juurdepääsu kontodele, seda ei nähtu ka 26.11.2018 hoiatusest. Samuti ei nähtu asjas esitatud tõenditest, et hageja oleks enne 28.11.2018 keeldunud juurdepääsude andmisest. Seega ei ole kostja tõendanud, et hageja keeldus talle kontodele juurdepääsu andmast. Ülesütlemisavaldusele järgnenud hageja tegevusega ei saa varasemat ülesütlemisavaldust põhjendada. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud töölepingu ülesütlemise aluseks olnud rahaülekannet hageja erakontole, sh ei ole kostja täpsustanud, millise ülekande tegemist ta hagejale ette heidab. Kostja ei ole tõendanud, et hageja omandas kostja vara. Hageja edastas kostja esindajale EGle Telia AS-i 09.10.2018 ettemaksuarve, millest nähtub mobiiltelefoni ostmine maksumusega 599 eurot. Hageja selgitas, et ta ostis töötelefoni. Kostja ei ole hageja väited ümber lükanud. 29.11.2018 aktiga on tõendatud, et hageja andis 599 maksva telefoni kostjale üle.
6.2.2.Töölepingu ülesütlemiseks ei olnud TLS § 88 lg 1 p 3 järgi koosmõjus TLS § 88 lg-ga 3 alust. Kostja ei tõendanud asjaolusid, mille esinemisel ei pidanud kostja hea usu põhimõtte kohaselt hagejat hoiatama. Samuti ei tõendanud kostja, et hageja pani ajavahemikus 26.– 28.11.2018 toime töölepingu raske rikkumise. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja kohustuste hulka kuulus tööülesannete täitmisega seotud kuludokumentide kostjale esitamine. Töökohustuste rikkumise tõttu töölepingu ülesütlemise eelduseks oli töötaja hoiatamine. Kuna hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda, peab hoiatuses selgelt avalduma tahe öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist (RKTKo 28.09.2016, 3-2-1-70-16, p 14). Kostja 26.11.2018 e-kirjast nähtub hageja hoiatamine kuludokumentide esitamise kohustuse rikkumise eest. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks enne 26.11.2018 hagejat hoiatanud. Kuigi kostja saatis 26.11.2018 e-kirjaga hagejale 19.11.2018 hoiatuse, ei ole kostja hagejaga töölepingu ülesütlemist selles sisalduva kohustuse rikkumisega põhjendanud. Hageja hoiatamiseks ei saa pidada kostja raamatupidaja EL poolt hagejalt erinevate arvete küsimist 18.09.2018, 26.10.2018 ja 19.11.2018 e-kirjaga. Samuti ei saa hoiatamiseks lugeda EL 09.11.2018 e-kirja, milles on soovitud inventuuriakti esitamist. Kostja raamatupidaja e-kirjadest nähtub tööandja ettevõttesisene suhtlus, mis kaasneb tööülesannete täitmisega, kuid neist ei nähtu teavet, mille kohaselt on kostja heitnud hagejale ette töökohustuste rikkumist ning avaldanud tahet töölepingu lõpetamiseks, kui hageja lepingut ei täida. Hoiatuse saatmise ning töölepingu ülesütlemise vahele peab jääma mõistlik aeg, mille jooksul on töötajal võimalik oma käitumist parandada, heastada töökohustuste rikkumine ning asuda eelnevalt rikutud kohustust täitma lepingutingimustele vastavalt. Kui töötaja vaatamata hoiatamisele rikub töökohustust, on tööandjal õigus leping üles öelda. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub hageja pani ajavahemikus 26.–28.11.2018 toime uue töökohustuste rikkumise, mille eest teda hoiatati 26.11.2018. Kuna hageja oli ajutise töövõimetuse tõttu alates 26.11.2018 töölt eemal, ei saanud hageja rikkuda töökohustusi, samuti ei olnud hagejal võimalik asuda võimalikke rikkumisi heastama.
2-19-9619
6.3.Kuna töölepingu ülesütlemine on tühine, tuleb hageja taotluse alusel tööleping alates 28.11.2018 lõpetada ning enne 17.03.2023 kehtinud TLS § 109 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis. Pooled ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust hüvitist vähendada, kuid töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve arvestades on põhjendatud hüvitise muutmine selliselt, et hüvitis ei ületa hageja pooleteise kuu keskmise töötasu suurust, arvestades seda, et hageja viivitas korduvalt raamatupidamise algdokumentide esitamisega ning ei aidanud töölepingu ülesütlemise järel kaasa sellele, et kostja saaks juurdepääsu Facebook Ads kontole. Poolte kohustus käituda teineteise suhtes heas usus ei lõppe töölepingu lõppemisega, seejuures ei ole tähtsust sellel, et töölepingu ülesütlemine oli tühine. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 3627,84 eurot.
6.4.Kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, sest kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Raamatupidamise algdokumentideks olevate arvete esitamata jätmisega tekitatud kahju ei võrdu arvetel märgitud summadega. Kostja koormis oli välja tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtuvalt ei olnud kulutused tehtud kostja huvides ning kulutuste tegemise tõttu vähenes kostja vara. Kostja ei ole selliseid asjaolusid välja toonud ega tõendanud. Kosjale võis raamatupidamise algdokumentide esitamata jätmise tõttu tekkida kahju maksukohustuse tekkimisega, sest selle võrra väheneks kostja vara, kuid kostja tõendanud asjaolusid, millest nähtub võimaliku maksukohustuse suurus. Töövaidluskomisjoni 09.05.2019 istungil avaldas küll tunnistaja EL, et tööandja on kuluna kandnud tulumaksu 6000 eurot, kuid tunnistaja ütlustest ei nähtu, milliste konkreetsete kulutuste tegemise ja nende kulutuste osas raamatupidamise algdokumendi puuduse tõttu on selline maksukohustus tekkinud.
6.5.Otsuses analüüsimata tõendid jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg-test 1 ja 5 arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
6.6.Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 ja 163 lg 1 järgi menetluskuludest 66% kostja kanda ning kostja kulud kostja enda kanda. Kuna hagi tuleb rahuldada osaliselt, on TsMS § 163 lg 1 järgi alus jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Arvestades hageja esitatud nõude hagihinda (10 755,68 eurot) ja rahuldatud nõudele vastavat hagihinda (7127,84 eurot), on hagi rahuldatud 66% ulatuses, mis annab alust jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 34% ulatuses hageja ja 66% ulatuses kostja kanda. Vastuhagi rahuldamata jätmise tõttu on alus jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna vaidluse iseloomu arvestades ei ole võimalik hagiga ja vastuhagiga seotud toiminguid eristada, on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel 66% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. Apellatsioonkaebus
7.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata, ning teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
2-19-9619
7.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt hindas maakohus vääralt töölepingu lõpetamise õiguspärasust.
7.1.1.Maakohus jättis TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töölepingu ülesütlemist usalduse kaotuse tõttu hinnates arvesse võtmata asjaolud, mis viisid usalduse kaotuseni. Maakohus tugines vääralt 29.11.2018 e-kirjas nimetatud asjaoludele (kontodele juurdepääsu andmata jätmine ja ost Telia AS-lt). Need asjaolud ei olnud töölepingu ülesütlemise aluseks. Usalduse kaotuse põhjustas see, et hageja jättis mitmel korral kostjale edastamata kuludokumendid, mistõttu ei saanud kostja täita raamatupidamisseadusest tulenevaid kohustusi ega teadnud, kuidas tema raha kasutatakse. Kuna hageja tegi töökohustusi täites rahalisi väljaminekuid, oli kostjale oluline saada väljaminekutest ülevaade ja kuludokumendid. Lojaalsuskohustusest tulenevalt pidi hageja andma kostjale tehtud tehingutest ja täidetud ülesannetest ülevaate. Hoolimata kostja raamatupidaja küsimisest, ei andnud hageja kostjale vastust. Olukorras, kus töötaja ei saada tööandjale kuludokumente, tekib tööandjal mõistlik kahtlus, et töötaja soovib midagi varjata, mis viib usalduse kadumiseni. Maakohus ei ole hinnanud, kas hageja rikkus lojaalsuskohustust. Hageja ei ole arvestanud töökohustusi täites kostja huve ega vältinud kostja kahjustamist, mis tähendab lojaalsuskohustuse rikkumist. Maakohus jättis TLS § 88 lg 1 p 5 tõlgendades arvestamata, et viidatud säte jätab tööandjale ettevõtlusvabadusest tulenevalt otsustusruumi. Sellise otsustusruumi kitsendamine kohtu poolt takistab põhjendamatult ettevõtlusvabadust ning põhiseaduse (PS) §-ga 31 vastuolus. Efektiivseks ettevõtluseks on vaja, et tööandja saaks töötajaid usaldada. Kui töötaja käes on tööandja rahaline ressurss, on oluline, et tööandjal on töötaja vastu usaldus. Usalduse kaotus on tööandja sisemine veendumus. Kui töötaja ei ole nõus avaldama tööandjale, kuidas ta tööandja vara kasutas on see mõistlik põhjus usalduse kadumiseks. Kohtu ulatuslik kaalumisõigus ei ole põhjendatud, sest see oleks ettevõtlusvabaduse lubamatu piirang.
7.1.2.Töölepingu ülesütlemine on põhjendatud ka TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Kostja tegi hagejale nõuetekohase hoiatuse ning hageja rikkus oma töökohustusi, sest ei edastanud kostjale kuludokumente. Hageja esitatud e-kirjad ei tõenda, et hageja ei rikkunud kuludokumentide esitamise kohustust.
7.2.Maakohus hindas valesti kostja kahju hüvitamise nõuet. Maakohus heitis kostjale põhjendamatult ette tõendamiskoormise täitmata jätmist. Kostja kahju seisneb selles, et ta ei saanud oma vara kulutamise eest midagi. Hageja ei ole esitanud kostjale 30 241,48 euro eest tehtud tehingute kohta kuludokumente. Enamus tehinguid on tehtud Facebooki reklaamide ostmiseks. Muul eesmärgil kostja vara kasutamist ei ole võimalik tõendada, kui hageja ei esita kostjale kuludokumente. Seega tuleks kostja kahju eeldada. Maakohus käitus vastuoluliselt, kui jättis kostja tõendite kogumise taotluse 11.04.2023 istungil rahuldamata ning kostja nõude tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kostja esitas küll hilinenult kohtule taotluse koguda tõendeid otse ettevõttelt Meta Platforms Ireland Limited (Facebook), kuid maakohus oli ise nõudnud kostjalt tõendamiskoormise täitmist. Samas see, et hageja keeldus andmast selgitusi, miks ta jättis kuludokumendid esitamata, on piisav aru saamaks, et kostja vara ei ole kasutatud eesmärgipäraselt. Hagejal oli võimalik esitada kuludokumendid ja hageja pidi seda kahjunõude vältimiseks tegema.
2-19-9619 Kahju hüvitamise muud eeldused on täidetud.
7.3.Maakohus jaotas menetluskulud ebaõiglaselt ning jättis arvestamata kostja tehtud kompromissiettepanekud, millega hageja ei nõustunud. Kostja oli viimases kompromissiettepanekus nõus loobuma kahju hüvitamise nõudest ja tasuma hagejale hüvitist 2500 eurot. Vastustaja seisukoht
8.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja hinnangul ei eksinud maakohus vaidlus lahendades materiaalõiguse ega menetlusnormide vastu. Hageja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
10.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, ei ole hageja maakohtu otsust vaidlustanud. Seetõttu ei kontrolli ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
11.Kuna pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses maakohtu tuvastatud asjaolude üle (vt ülal p 6.1), võtab ringkonnakohus need TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks.
12.Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et kostjal ei olnud TLS § 88 järgi alust öelda hagejaga sõlmitud töölepingut 28.11.2018 erakorraliselt üles, kuid maakohtu põhjendused on osaliselt ekslikud. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimused kõrvaldada ja põhjendab selles osas kohtuotsust järgmiselt.
12.1.Tööandja võib TLS § 88 lg 1 järgi töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Mh võib tööandja öelda töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 ja lg 3 esimese lause järgi erakorraliselt üles, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus ning töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause järgi ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Riigikohus on selgitanud, et töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Seejuures peab tööandja hoiatuses selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause järgi ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata, samuti juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada (RKTKo 21.06.2017, 3-2-1-65-17, p 18).
2-19-9619 Lisaks võib tööandja öelda töölepingu TLS § 88 lg 1 p 5 järgi erakorraliselt üles ka siis, kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Riigikohus on leidnud, et TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks võib anda alust TLS § 15 lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustuse rikkumine. Töötaja lojaalsuskohustuse rikkumise ja seega ka tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguse kindlakstegemiseks tuleb mh hinnata töötaja hoolsuse määra TLS § 16 järgi. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral vastutab töötaja lepingu rikkumise eest, määratakse TLS § 16 lg 2 kohaselt tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel (nt usalduse kaotuse tõttu), mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist eeldada (TLS § 88 lg 1), ei tähenda üldjuhul seda, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat enne hoiatamata. Seisukohta, et tööandjal on kohustus hoiatada töötajat mh TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud rikkumise korral, toetab tööõiguses kehtiv ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2–4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Seega, kui töötaja on käitunud viisil, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, tuleb asjaolude kohaselt hinnata, kas töötaja sai oodata, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks (RKTKo 16.03.2016, 3-2-1-187-15, p 12). Eeltoodut arvestades tuli maakohtul esmalt välja selgitada, kas kostjal oli mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 tähenduses, ning kui oli, siis kas kostja oli hagejat töölepingu ülesütlemisest hoiatanud TLS § 88 lg 3 I lause tähenduses või ei saanud hageja rikkumise erilise raskuse tõttu või hea usu põhimõtte järgi muul põhjusel oodata kostjalt hoiatuse tegemist TLS § 88 lg 3 II lause tähenduses. Seejuures ei ole õige kostja arusaam kohtu piiratud kaalumisõigusest ja ulatusliku kaalumisruumi vastuolust põhiseadusega seoses tööandja ettevõtlusvabadusega. TLS § 88 lg 1 kohaselt on töölepingu ülesütlemine kaalutlusotsus ning säte näeb ette selged kaalumispiirid nii tööandjale kui ka kohtule. Olukorras, kus tööandja eksib kaalumispiiride vastu, on kohtu ülesanne tagada kaalumispiiridele vastav tulemus. Seejuures ei saa usalduse kaotuse aluseks olla pelgalt tööandja siseveendumus. Selline lähenemine jätaks töötaja õigused täielikult kaitseta ning ei vastaks tööõiguses valitsevatele põhimõtetele ega tagaks töötaja kui nõrgema poole kaitset, võimaldades tööandjal igal ajal töösuhte erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda.
12.2.Siinsel juhul ei olnud kostjal alust öelda hagejaga sõlmitud töölepingut hageja töökohustuste rikkumise ja sellest tuleneva usalduse kaotuse tõttu erakorraliselt üles.
12.2.1.Kostja tegi 28.11.2018 e-kirjas (I kd, tl 30) hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, milles tõi ülesütlemise põhjusena esile usalduse kaotamise ja finantsdistsipliini rikkumise, viidates raha vargusele ja veebikeskkonna vara ärandamisele ning sellest tulenevale tulu kahanemisele. Lisaks viitas kostja 29.11.2018 e-kirjas (I kd, tl 90) usalduse puudumise kõrval ka töölt puudumisele, erakontole tehtud rahaülekandele ja Teliast
2-19-9619 599 euro eest ostu sooritamisele ilma kuludokumenti esitamata ning nõudis kuludokumentide ja selgitustega katmata raha tagastamist. TVK-s ja kohtumenetluses on aga kostja tuginenud töölepingu ülesütlemist põhjendades üksnes sellele, et hageja jättis, hoolimata kostja raamatupidaja korduvatest nõudmistest, kostjale esitamata tööülesannete täitmise raames kantud kulutuste kohta kuludokumendid, mistõttu ei saanud kostja kontrollida hageja rahakasutust ning tekkis kahtlus, et hageja ei pruugi olla kasutanud kostja raha kostja huvides. Arvestades kostja esitatud väiteid, tuli maakohtul hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise õiguspärasust hinnates kontrollida, kas hageja jättis kostjale nõutavad kuludokumendid esitamata ja kas see võis põhjustada kostja usalduse kaotuse. Samuti tuli maakohtul hinnata, kas tegemist oli sellise kohustuse rikkumisega, mille puhul pidi kostja hagejat eelnevalt hoiatama, ning kui pidi, siis kas hageja on seda teinud. Muid töölepingu ülesütlemise alusena 28.11.2018 ja 29.11.2018 e-kirjas nimetatud asjaolusid ei tulnud maakohtul töölepingu ülesütlemise alusena hinnata ning seda tehes väljus maakohus kostja esile toodud asjaolude piirest. Kuna maakohus ei hinnanud nõuetekohaselt kostja esile toodud väiteid töölepingu erakorralise ülesütlemise aluse kohta, teeb seda ringkonnakohus.
12.2.2.Kostja heidab hagejale ette AS-i SEB Pank arvelduskontolt tehtud maksete kohta kuludokumentide esitamata jätmist, sh kostja Facebooki reklaamikontole tehtud maksete osas vastavate kontode alt tehtud tehingute kohta kuludokumentide esitamata jätmist, aga ka muude AS-i SEB Pank kontolt nähtuvate maksete aluseks olevate kuludokumentide esitamata jätmist, samuti kostja PayPal kontolt kostja Facebooki kontole tehtud ülekannete puhul kuludokumentide esitamata jätmist. Seejuures on kostja menetluse ajal muutnud arusaama sellest, millised dokumendid jättis hageja kostjale edastamata. Kostja heitis TVK menetluses 02.01.2019 menetlusdokumendis ja selle lisades (II kd, tl 28– 34) hagejale algselt ette sisuliselt kõigi raamatupidamise algdokumentide esitamata jätmist, mis tal väidetavalt puudusid (tehingud väärtusega 58 535,39 eurot). Kostja tugines sellele, et kostja raamatupidaja oli 18.09.2018, 26.10.2018 ja 19.11.2018 e-kirjades ja neile lisatud tabelites (II kd, tl 160–166) nõudnud hagejalt suure hulga maksete kohta kuludokumentide esitamist, kuid hageja ei olnud kuludokumente esitanud. Mh sisaldusid kostja algses nimekirjas ka sellised maksed, mille kohta oli hageja 14.09.2018 e-kirja manuses kuludokumendid kostja raamatupidajale saatnud (vrd II kd, tl 30–33 ja tl 182–210 pöördel). Seega ei olnud kostjal endal hagejaga töölepingut üles öeldes ega selle järel selgelt ülevaadet sellest, millised kuludokumendid oli hageja kostjale tegelikult saatnud ja millised olid puudu. TVK menetluse ajal vähendas kostja 28.03.2019 e-kirja ja selle lisade (I kd, tl 177–180) kohaselt oma nõuet ligi kaks korda, tuues esile AS SEB Pank kontolt ajavahemikul 20.05.2018–26.11.2018 tehtud maksed, mille puhul kostjal kuludokumendid väidetavalt puudusid, ning PayPal kontolt ajavahemikus 07.11.2018–12.12.2018 Facebook kontole tehtud maksed (tehingud kokku väärtusega 24 193,18 eurot). AS SEB Pank konto kasutamise kohta kostja raamatupidaja koostatud tabelist ei nähtu, kellele on raha üle kantud, kuid makse selgituste kohaselt on tehtud kandeid nii seoses Facebookiga kui ka muude isikutega. PayPal konto kohta koostatud tabelit arvestades on kostja heitnud hagejale ette üksnes neid PayPal kontolt nähtuvaid makseid, mis seonduvad Facebookiga. Maakohtu menetluses esitas kostja oma väidete kinnituseks AS SEB Pank pangakonto väljavõtte ajavahemiku 01.08.2018–03.09.2018 kohta (II kd, tl 63–65), mille kohaselt on kostja kontolt tehtud sel ajavahemikul makseid kokku 23 701,38 euro ulatuses (sh
2-19-9619 Facebookiga seotud makseid 7575,1 euro ulatuses), kuid väljavõtte alusel ei ole võimalik järeldada, kas milliseid makseid tegi hageja. Kostja esitas ka PayPal konto väljavõtte ajavahemiku 01.11.2018–30.11.2018 kohta (II kd, tl 67–77 pöördel), millest nähtuvad mh maksed Facebookile (ilmselt 7200 euro ulatuses).
12.2.3.Kuigi kostja raamatupidaja koostas tabeli kostja pangakontolt tehtud maksetest, mille kohta puudusid väidetavalt kuludokumendid, ei ole kostja toonud esile ega tõendanud, et tabelis nimetatud maksed tegi hageja. Kostja väitel sai hageja käsutada kostja pangakontot talle väljastatud pangakaardi abil. Pooled on ühte meelt selles, et kostja andis hageja käsutusse 2018 juulis kostja pangakontoga seotud pangakaardi. Seda kinnitab ka AS SEB Pank kinnitus (II kd, tl 61–62), mille kohaselt väljastas pank 09.07.2018 hageja nimele kostja pangakontoga seotud MC Business deebetkaardi numbriga 5590775754158410. Samas ei nähtu pangakonto väljavõttelt selle kaardiga tehtud makseid. Suure osa maksete juures on viide kaardile, mis lõppeb numbritega 377186 või 7186, üksnes 29.08.2018 makse puhul on selgituses viide kaardile, mis lõppeb numbritega 158410 (makse suurus 1,5 eurot). Ülejäänud perioodi kohta ei ole kostja pangakonto väljavõtet esitanud. Seega ei ole kostja tõendanud, et hageja tegi AS SEB Pank kontolt talle väljastatud kaardiga kostja loetletud makseid. Ühtlasi sisalduvad kostja raamatupidaja koostatud tabelis ka maksed, mis on tehtud enne hagejale pangakaardi väljastamist ning pärast hagejaga töösuhte lõpetamist, s.o maksed, mida ei saanud hageja teha. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja sai kostja pangakontot käsutada ka muul viisil kui talle väljastatud kaardiga.
12.2.4.Kostja ei ole tõendanud ka seda, et hageja tegi PayPal konto väljavõttelt nähtuvaid maksed. Kostja PayPal konto väljavõtte (II kd, tl 67–77 pöördel) alusel ei saa järeldada, et hageja tegi esile toodud maksed kostja Facebooki reklaamikontole. Facebookiga seotud maksete puhul (viide e-postiaadressile XXX) on makse kirjelduseks märgitud „PreApproved Payment Bill User Payment“ ning kokku on ajavahemikul 01.11.2018–30.11.2018 tehtud 12 makset väärtusega 600, kuid väljavõtte alusel ei ole võimalik järeldada, millist valuutat on silmas peetud (ilmselt eurosid). Samas ei nähtu tõendist mingilgi viisil seos hagejaga, sh see, et hageja oli konto (ainu)kasutaja. Kuigi hageja väitel oli tal juurdepääs kostja PayPal kontole, oli sellele ilmselt juurdepääs ka kostja teistel töötajatel ja/või juhatuse liikmel. Hageja kui kostja töötaja käsutusse Google Drive kaudu antud fail koos paroolide ja kontode kasutamise juhistega (II kd, tl 142–145) kinnitab, et kostjal pidi olema oma töötajate või juhatuse liikme kaudu PayPal kontole juurdepääs olemas. Lisaks on hageja edastanud PayPal konto kasutajanime ja parooli ka kostja raamatupidajale 21.09.2018 e-kirjaga. Samuti nähtub 21.11.2018 e-kirjast, et kostja juhatuse liikmele on parool ja kasutajatunnus edastatud (II kd, tl 138–139). Seega võis kostja PayPal kontot ilmselt käsutada iga isik, kellel oli juurdepääs kostja PayPal kontole. Kostja ei ole tõendanud, et üksnes hagejal oli võimalus käsutada PayPal kontot.
12.2.5.Kostja ei ole toonud esile ja tõendanud ka asjaolusid, mille alusel saaks ringkonnakohus järeldada, et raamatupidaja koostatud tabelites sisalduvad kostja pangakontolt tehtud maksed tehti hageja tööülesannete täitmise raames võetud kohustuste täitmiseks
2-19-9619 (tegemist oli turunduskuludega) ning et hagejal oli kohustus esitada kostjale nende maksete aluseks olevad dokumendid. Hageja töötas kostja juures vaidlusalusel ajal müügi- ja turundusjuhina. Pooled ei ole esile toonud, et hageja kohustus esitada kostjale kuludokumendid tulenes poolte vahel sõlmitud kirjalikust töölepingust või selle muudatustest. Samuti ei ole pooled väitnud, et neil oli kirjalik kokkulepe selle kohta, milliseid kostja raha käsutamist võimaldavaid kontosid oli hagejal õigus iseseisvalt oma tööülesandeid täites kasutada ja käsutada ning millistes piirides. Poolte esile toodust ei nähtu ka seda, et pooltel oleks olnud selged kokkulepped selle kohta, milliseid kuludokumente või -aruandeid pidi hageja kostjale oma tööülesandeid täites esitama. Hageja on siiski möönnud, et tal oli õigus kasutada kostja pangakontol olevat raha ja ta pidi esitama kostjale mingeid kuludokumente, kuid kumbki pool ei ole täpsustanud, milliste kontode kasutamisel milliste tehingute kohta ja millise aja möödudes pidi hageja kostjale kuludokumente esitama. Mh ei ole selge, milliseid makseid võis teha hageja ja milliseid kostja raamatupidaja või keegi teine ning millistel juhtudel olid maksete aluseks oleva tehingu algdokumendid kättesaadavad üksnes hagejale, mitte kostja raamatupidajale, mis võinuks tingida selle, et hageja pidi esitama raamatupidajale kuludokumendid. Ringkonnakohus märgib, et arvestades hageja ametipositsiooni (müügi- ja turundusjuht) ja poolte vahel sõlmitud lepingut, ei kuulunud hageja tööülesannete hulka raamatupidaja ülesanded – hageja tegeles kostja nimel toodete müügi ja turustamisega. Küll oli kostja raamatupidamise seaduse (RPS) § 2 lg 2 järgi raamatupidamiskohustuslane, kes pidi RPS § 4 p 1 järgi mh korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. Selleks pidi kostja mh kindlaks määrama, milliseid raamatupidamise algdokumente peab hageja raamatupidajale esitama. Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud, et hagejaga sõlmitud töölepingus, tema ametijuhendis või kostja siseeeskirjades oli kostja selgelt määranud kindlaks selle, milliseid raamatupidamise algdokumente peab hageja oma tööülesannete raames ise raamatupidajale edastama ja millal. Kostja ei saa hagejale ette heita selliste kohustuste täitmata jätmist, mis ei olnud selgelt piiritletud ja arusaadavad või mis ei kuulunud töölepingu ja töö olemuse tõttu hageja tööülesannete hulka. Kostja ei ole selgitanud, kuidas seondusid kostja raamatupidaja koostatud tabelis sisalduvad kostja pangakontolt tehtud maksed (v.a Facebookiga seotud maksed) hageja tööülesannete täitmisega ning miks ei olnud nende maksete aluseks olevad raamatupidamise algdokumendid kostjale (kostja raamatupidajale) vahetult kättesaadavad, st miks ja milliseid dokumente pidi hageja raamatupidajale ise edastama ning miks ei taganud kostja raamatupidajale juurdepääsu oma kontodele, kus olid vastavad dokumendid salvestatud. Seega ei ole kostja tõendanud, et hagejal oli kohustus esitada kostjale kõik raamatupidaja koostatud tabelis sisalduvate maksete aluseks olevad dokumendid, sh ka seda, et need olid hageja valduses. Samas tuleb möönda, et hageja on siiski teinud kostja raamatupidajaga koostööd ja esitanud raamatupidajale tema nõudmisel erinevaid raamatupidamise algdokumente, sh teinud ka ise makseid kolmandate isikute esitatud arvete tasumiseks. Hageja ja kostja raamatupidaja EL 2018 sügise e-kirjavahetusest (I kd, tl 26; II kd, tl 102–110, 120–133, 174–210 pöördel) saab järeldada, et osad kostja arved tasus hageja ise, edastades raamatupidajale vastavad arved, osad arved palus ta aga tasuda raamatupidajal. Ühtlasi nähtub e-kirjavahetusest, et pooled on e-kirjades pidevalt täpsustanud erinevaid raamatupidamist puudutavaid küsimusi, sh on hageja juhtinud tähelepanu kahtlastele maksetele ning lubanud otsida kuludokumente ka teiste
2-19-9619 isikute tehtud maksete puhul. E-kirjavahetusest nähtub seegi, et veel 19.09.2018 ei ole olnud hagejale selge, et ta peab esitama raamatupidajale ka PayPal kontolt tehtud maksete algandmeid (II kd, tl 103). Samuti nähtub e-kirjavahetusest selgelt hageja valmidus esitada raamatupidajale kõik nõutud dokumendid, mis tal olemas on, seejuures on hageja saatnud raamatupidajale nt 14.09.2018 e-kirja teel nõutud arveid (II kd, tl 182–210 pöördel) ning seda on hageja teinud ka hiljem. Eeltoodu alusel järeldab kolleegium, et pooled ei olnud eelnevalt selgelt kokku leppinud, milliseid dokumente peab hageja raamatupidajale esitama, kuid raamatupidaja küsis vastavalt vajadusele hagejalt jooksvalt vajalikke raamatupidamise algdokumente, seejuures ei nähtu e-kirjavahetusest, et hageja ei oleks olnud valmis tegema raamatupidajaga koostööd ja nõutud dokumente esitama. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis seda kinnitaksid. Pelgalt sellest, et kostja raamatupidaja palus hagejal esitada erinevate pangakontolt nähtuvate maksete kohta kuludokumente, ei saa ka järeldada seda, et tegemist oli hageja tööülesannete raames tehtud maksega, mille alusdokumendid pidid olema hageja käes ja mille hageja pidi ja sai raamatupidajale esitada. Kostja ei ole toonud esile ja tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada pangakontolt nähtuvate maksete seotust hageja tööülesannetega ja vastutusalaga.
12.2.6.Ainsana on kostja esile toodud maksetest selgelt hageja tööülesannetega seostatavad kostja Facebooki reklaamikontole tehtud maksed, s.o nii pangakontolt kui ka PayPal kontolt Facebookile tehtud maksed, mille arvel on tehtud Facebooki reklaamikonto kasutamisel kulutusi. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja kasutas kostja turundustegevuse raames kostja toodete reklaamimiseks ja turustamiseks Facebooki reklaamikontot. Kostja peamine mure on kogu menetluse vältel olnud see, et ta ei tea, kuidas kasutas hageja kostja Facebooki lehega seotud Facebook Ads kontole (reklaamikontole) kantud raha. Seega, sõltumata sellest, kes kandis selle raha pangakontolt või PayPal kontolt Facebook Ads kontole, soovis kostja saada hagejalt Facebooki reklaamikontol tehtud kulude kohta kuludokumente. Kuigi üldjuhul on juriidilise isiku võtmeisikud (juhatuse liikmed) ettevõtte Facebooki konto ja sellega seotud reklaamikonto haldajad, kellel on juurdepääs nii põhi- kui ka reklaamikontole ja kellel on õigus määrata teiste isikute kasutajaõigusi, ei ole siinsel juhul kostja seda mingil põhjusel endale taganud. Kostja juhatuse liikme 19.02.2019 e-kirjavahetus Facebooki administraatoriga kinnitab, et kostja juhatuse liikmel ei olnud vähemalt pärast hagejata töösuhte lõpetamist reklaamikontole juurdepääsu ja kasutajaõigust (I kd, tl 181–182 pöördel). Sellele juurdepääsuks vajalikke andmeid (kasutajatunnus, parool vms) ei ole hageja kostjale ka koos muude juurdepääsudega 29.11.2018 aktis (I kd, tl 34) üle andnud ning neid ei nähtu ka hageja käsutusse Google Drive kaudu antud paroolide ja kontode kasutamise juhiste failist (II kd, tl 142–145). Seega saab eeldada, et kostja juhatuse liikmel või mõnel muul tema töötajal (peale hageja) ei olnud sellele kontole juurdepääsu. Sellest tulenevalt ei saanud kostja vahetult kontrollida, milleks reklaamikontole kantud raha kasutati. Samas on kostja ise korraldanud oma ettevõtte töö selliselt, et tema juhatuse liikmel ega mõnel muul töötajal ei olnud ülevaadet kostja Facebooki reklaamikontol toimuvast, sh ei olnud raamatupidajal võimalik ise alla laadida reklaamikontol tehtud tehingute alusdokumente. Lisaks tuleb arvestada, et kostja ei ole hagejaga töösuhte lõpetamise eel kordagi hagejalt ka reklaamikonto juurdepääsuandmeid küsinud. Olukorras, kus hageja jättis reklaamikontole kantud raha kohta kostja raamatupidajale reklaami tellimist puudutavad kuludokumendid
2-19-9619 väidetavalt korduvalt esitamata, oli kostjal võimalik küsida hagejalt juurdepääsu sellele kontole. Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud, et ta seda tegi ja et hageja jättis talle juurdepääsu sellest hoolimata üle andmata. Arvestades kostja võimalusi, ei saanud pelgalt sellest, et hageja jättis Facebooki reklaamikontole kantud raha kasutamise kohta aruanded või kuludokumendid esitamata, tekkida kostjal põhjendatud kahtlust, et hageja on reklaamikontol olevat raha kuritarvitanud, st ei ole kasutanud seda kostja huvides, rikkudes sellega lojaalsuskohustust. Kostja küll väidab, et tal tekkis selline kahtlus, kuid kostja ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid, mis oleksid ülaltoodud asjaolusid arvestades mõistlikult võinud tööandjas sellise kahtluse tekitada ja kaotada täielikult usalduse oma töötaja vastu. Arvestada tuleb sedagi, et hageja väitel esitas ta kõik dokumendid, sh Facebooki kulusid puudutavad kuludokumendid kostja raamatupidajale. Hageja on oma väite kinnituseks esitanud 14.11.2018 kostja raamatupidajale saadetud e-kirjad, millele on e-kirja selgituse kohaselt lisatud zip-failina Facebooki juuni ja juuli arved (II kd, tl 134–137). Seda, mida nimetatud failid sisaldasid, ei ole ringkonnakohtul võimalik kontrollida, sest faile ei ole kohtule esitatud. Ülejäänud kuude kohta ei ole hageja tõendeid esitanud. Samas kinnitas kostja raamatupidaja TVK 09.05.2019 istungil (protokolli lk 5) tunnistajana, et hageja esitas arveid, aga osa arveid jäi puudu, täpsustades, et varem esitas hageja mitme palumise peale kuludokumendid, kuid novembri kohta jäid need esitamata ning ka teised töötajad ei saanud neid Facebooki privaatsussätete tõttu välja võtta, kui hageja ei jaganud paroole. Seega saab asjas esitatud tõendite alusel järeldada, et hagejal jäid kostjale esitamata Facebooki reklaamikontol olnud raha kasutamise aluseks olevad kuludokumendid üksnes 2018 novembri kohta. Samas, arvestades seda, et kostja ütles hagejaga töölepingu juba 28.11.2018 üles, ei saa nende kuludokumentide esitamata jätmist pidada hageja töökohustuste rikkumiseks, sest tavapäraselt võib eeldada, et arved esitatakse ühe kuu kohta korraga. Lisaks tuleb arvestada, et kostjal oli võimalik korraldada ettevõtte raamatupidamine selliselt, et lisaks hagejale on ka kostja juhatuse liikmel või muul töötajal juurdepääs Facebooki reklaamikontole, et tagada raamatupidamise algdokumentidele pidev juurdepääs, või enne hagejaga töösuhte lõpetamist paluda hagejal talle üle anda esitada Facebooki reklaamikontole juurdepääsuks vajalikud andmed. Seega, ka olukorras, kus hageja ei esitanud kuludokumente raamatupidaja esimese nõudmise peale ja ei esitanud enne novembri lõppu novembri kuludokumente, ei saa seda pidada hageja töökohustuste või lojaalsuskohustuse rikkumiseks.
12.3.Ülaltoodut kokku võttes ei ole kolleegiumil alust järeldada, et hageja rikkus töösuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi seda viisil, mis andis kostjale alust öelda hagejaga sõlmitud tööleping TLS § 88 lg 1 alusel erakorraliselt ilma eelneva hoiatuseta üles. Kostja ei ole toonud esile ja tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et mõlemapoolseid huve järgides ei saanud enam eeldada töösuhte jätkamist ning töösuhe tuli päevapealt lõpetada. Olukorras, kus hageja pidi esitama raamatupidajale kuludokumente raamatupidaja nõudmisel ning hageja ei esitanud neid kohe esimesel nõudmisel, oli kostjal võimalik nõuda hagejalt täiendavalt esitamata kuludokumentide esitamist ja/või veebikeskkonnas oma kontodele juurdepääsu võimaldavate andmete edastamist, et kontrollida hageja tegevust, määrates hagejale tähtaja nende kohustuste täitmiseks ja hoiatades hagejat, et nende kohustuste tähtaegselt täitmata jätmise korral ütleb kostja hagejaga sõlmitud töölepingu üles. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud tegemist olukorraga, kus hageja ei oleks saanud või ei kavatsenud ilmselt raamatupidajaga koostööd teha ja kuludokumente esitada. Pelgalt kostja kahtlused, et hageja võib olla reklaamikontole kantud raha kuritarvitanud, mis olid tingitud sellest, et kostja ei olnud ise taganud endale juurdepääsu oma Facebooki reklaamikontole ja PayPal kontole, ei saanud põhjustada tööandjal töötaja suhtes usalduse kaotust ega anda alust
2-19-9619 öelda töölepingut ilma hoiatamata üles, kui kostja arvates oli töötaja oma töökohustusi rikkunud. Ka juhul, kui hageja käitumises esines minetusi, ei ole kostja siinsel juhul hagejat nõuetekohaselt hoiatanud, nagu leidis õigesti ka maakohus. Arvestades seda, et kostja tegi hagejale vastavasisulise hoiatuse 26.11.2018, määramata seejuures hagejale kuludokumentide esitamiseks täiendavat tähtaega (I kd, tl 27 pöördel), ning hageja oli alates 26.11.2018 haiguslehel, ei olnud kostjal õigust öelda hagejaga sõlmitud töölepingut juba 28.11.2018 erakorraliselt üles, sest selliselt ei andnud kostja hagejale sisuliselt võimalust võimalikke minetusi oma töös kõrvaldada. Hagejale etteheidetavaid rikkumisi arvestades võis mõistlik töötaja eeldada, et juhul, kui tema esitatud kuludokumendid ei olnud piisavad, nõuab tööandja talt kuludokumentide esitamist ega ütle töölepingut ilma hoiatuseta üles.
12.4.Eeltoodud põhjendusi arvesse võttes asus maakohus lõppjäreldusena õigesti seisukohale, et kostjal ei olnud TLS § 88 lg 1 järgi alust hagejaga sõlmitud töölepingut üles öelda ning ülesütlemine on seetõttu TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust tühistada maakohtu otsust ka osas, millega maakohus lõpetas hagejaga sõlmitud töölepingu ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise. Kostja ei ole nende nõuete osas apellatsioonkaebuses muid vastuväiteid maakohtu otsuse kohta esitanud.
13.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus õigesti ka kostja vastuhagi rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid, kuid täiendab kohtuotsuse põhjendusi.
13.1.VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kohustuse rikkumiseks on VÕS § 100 järgi eelkõige võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Töölepingu korral on töötaja kohustatud tegema TLS § 1 lg 1 ja § 15 lg 2 p 1 järgi eelkõige kokkulepitud tööd ja täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja TLS § 72 järgi kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi, seejuures lähtutakse töötaja hoolsuse määra hindamisel TLS §-s 16 sätestatust, st töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, siis vastutab ta TLS § 74 lg 1 järgi rikkumise tagajärjel tekkinud kogu kahju eest, hooletuse korral aga TLS § 74 lg 2 järgi piiratud ulatuses.
13.2.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohtule ei saa ette heita seda, et ta ei võimaldanud kostjal kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid tõendada, kuna ei rahuldanud kostja 04.04.2023 esitatud tõendite kogumise taotlust. Kostja taotlus oli suunatud Facebooki reklaamikontolt kuludokumentide väljanõudmisele erinõude korras Iirimaa pädeva asutuse abil, kuid see oli esitatud hilinenult, mistõttu võis maakohus jätta selle TsMS § 238 lg 3 p 3 alusel koosmõjus TsMS §-dega 66 ja § 331 rahuldamata, sest selle rahuldamise korral oleks selgelt viibinud asja lahendamine ning kostja ei põhistanud, et tal oli hilinemiseks mõjuv põhjus. Lisaks märgib kolleegium, et kostjat esindas kohtumenetluses vandeadvokaat, kes pidi mõistma, et TsMS § 230 lg 1 järgi tuleb kostjal kõik kahjunõude aluseks olevad asjaolud
2-19-9619 tõendada. Kuna hageja vaidles kohe kostja vastuhagis esitatud kahjunõudele vastu ja leidis, et kahjunõude aluseks olevad asjaolud ei ole tõendanud, pidi kostja hiljemalt siis mõistma, et ta peab oma vastuhagis esile toodud asjaolusid tõendama. Täiendavalt selgitas maakohus 31.03.2022 eelistungil kostjale tõendamiskoormist ning juhtis mh tähelepanu, et kostja koormis on näidata ära konkreetne kulutus, mille hageja on teinud, ning põhistada või esitada tõendeid selle kohta, et hageja ei ole konkreetse kulutuse kohta kuludokumente esitanud, seejärel on hagejal omakorda võimalus tõendada positiivset asjaolu. Samuti selgitas maakohus, et kui kostja heidab hagejale ette seda, et vara ei ole sihipäraselt kasutatud, siis peaks kostja näitama konkreetse kulutuse ja kostjal on asjaolude väljatoomise koormis, millest on näha, et kulutus ei ole tehtud kostja huvides, ning hagejal on omakorda võimalus tõendada, et ta tegi selle kulutuse kostja huvides. Maakohus määras kostjale tähtaja 20.05.2022. Seega pidi kostja mõistma, et kõik asjaolud ja tõendid tuleb esitata hiljemalt selleks ajaks. Pärast seda ei ole maakohus kostjale täiendavalt tõendamise vajadust selgitanud. Pooled on pidanud üksnes kompromissi-läbirääkimisi, mille järel esitas kostja vaidlusaluse tõendite kogumise taotluse 04.04.2023. Seega ei ole maakohus käitunud vaidlust lahendades ja menetlust juhtides vastuoluliselt.
13.3.Siinsel juhul heitis kostja hagejale rikkumisena ette kostja pangakontolt ja PayPal kontolt nähtuvate osade maksete, sh Facebooki reklaamikontole tehtud maksete kohta raamatupidamise algdokumentide esitamata jätmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole, kostja toonud esile ja tõendanud asjaolusid, mis kinnitaksid, et hageja pidi oma tööülesandeid täites esitama raamatupidajale kostja pangakontolt ja PayPal kontolt nähtavate vaidlusaluste maksete algdokumendid, kuid jättis need esitamata (vt ülal p 12.2.2–12.2.6). Hageja jättis küll kostjale esitamata 2018 novembri Facebooki reklaamikonto kuludokumendid, kuid seda rikkumist ei saa kostja hagejale VÕS 101 lg 3 järgi ette heita ja sellele tuginedes kasutada hageja vastu õiguskaitsevahendina kahju hüvitamise nõuet, sest selle rikkumise põhjustas kostja enda tegu ning asjaolu, mille riisikot kannab kostja ise. Kuna kostja ütles hagejaga 28.11.2018 töölepingu päevapealt üles, mille tagajärjel ei saanud hageja enam kasutada kostja e-postiaadressi, ei olnud hagejal enam võimalik pääseda ligi ka kostja Facebooki reklaamikontole ega laadida sealt alla novembrikuu kuludokumente, mida kinnitab ka Facebooki administraatori 18.04.2019 e-kiri (I kd, tl 194). Seega ei olnud hagejal pärast kostjaga töösuhte lõppemist võimalik kostjale reklaamikontol tehtud kulude kohta dokumente alla laadida ja kostjale esitada. Kuigi ka kostjal ei õnnestunud töösuhte lõppemise järel saada Facebooki reklaamikontole juurdepääsu, oli see kostja enda risk, kuna tema pidi tööandjana korraldama oma ettevõtte Facebooki kontole ja sellega seotud reklaamikontole juurdepääsu selliselt, et ta ei kaota seda töötaja töölt lahkumise või tema e-postiaadressi sulgemise korral. Lisaks ei ole kostja selgitanud, kas ja miks ei ole tal õnnestunud hiljem saada sellele kontole juurdepääsu. 19.02.2019 e-kirjas andis Facebooki administraator kostjale soovituse võtta ühendust Facebooki reklaamikonto administraatoriga (I kd, tl 181 pöördel). Ringkonnakohtule ei ole teada, et kostja oleks seda teinud ja ei oleks sellest hoolimata saanud reklaamikontole juurdepääsu. Seega ei ole kostja toonud esile ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja on pannud toime selliseid rikkumisi, mille alusel saaks kostja nõuda hagejalt kahju hüvitamist.
13.4.Samuti ei ole kostja toonud esile ja tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hagejale etteheidetud rikkumised olid toime pandud TLS § 16 ja VÕS § 104 järgi süüliselt. Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja jättis
2-19-9619 raamatupidamise algdokumendid raamatupidajale esitamata tahtlikult, st sooviga tekitada sellega kostjale kahju VÕS § 104 lg 5 tähenduses, või jättis järgimata tema töö iseloomust tuleneva vajaliku hoole TLS § 16 ja VÕS § 104 lg-te 3–4 tähenduses.
13.5.Lisaks järeldas maakohus õigesti, et kostja ei ole tõendanud ka seda, et tal tekkis hageja rikkumise tõttu kahju. Maakohus leidis õigesti, et sellest, kui hageja jättis raamatupidajale esitamata maksete aluseks olnud raamatupidamise algdokumendid, ei saanud kostjal tekkida kolmandatele isikutele tehtud maksete ulatuses kahju – selline kahju võinuks tekkida siis, kui maksed oleksid olnud õigusliku aluseta, kuid selliseid asjaolusid ei ole kostja esile toonud ega tõendanud. Õige on ka maakohtu järeldus selle kohta, et kostjale võis raamatupidamise algdokumentide puudumise korral tekkida kahju tulumaksu tasumise kohustuse näol, sest ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tuleb residendist juriidilisel isikul tasuda tulumaksuseaduse § 1 lg 3 ja § 51–52 järgi tulumaksu, kuid kostja ei ole sellise kahju tekkimist tõendanud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et ta maksis Facebooki reklaamikontole tehtud maksete aluseks olevate raamatupidamise algdokumentide puudumise tõttu tulumaksu. Pelgalt kostja raamatupidaja tunnistajana antud ütlus, et kostja maksis 6000 eurot tulumaksu, ei ole sellise kahju tõendamiseks piisav.
13.6.Mh märgib kolleegium, et ka juhul, kui hageja minetuste tõttu oleks kostjale tekkinud tulumaksu tasumise kohustus ning hageja vastutaks sellise rikkumise tagajärjel tekkinud kahju eest, tuleks kahju ulatust määrates arvestada VÕS § 139 järgi kostja enda osa raamatupidamise dokumenteerimise korraldamisel ning TLS § 74 lg 2 järgi esineks alus vähendada oluliselt kahjuhüvitist. Lisaks tuleks arvestada, et maakohus on hagejale TLS § 109 lg 2 alusel hüvitist välja mõistes juba hageja minetusi arvestanud ja hageja kasuks välja mõistetavat hüvitist poole võrra vähendanud, mistõttu oleks hageja suhtes samadel asjaoludel kostja kasuks kahjuhüvitise välja mõistmine hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja vastuolus hea usu põhimõttega.
14.Maakohus ei ole eksinud ka poolte vahel menetluskulusid jaotades. Ringkonnakohus märgib, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus TsMS § 163 lg 2 alusel jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Viidatud säte annab kohtule õiguse kaaluda VÕS § 163 lg-s 1 sätestatust erinevat kulujaotust ning jätta menetluskulud kompromissiga mitte nõustunud poole kanda, kui see on kõiki asjaolusid arvestades õiglane. Siinsel juhul aga ei lahendanud maakohus vaidlust kostja pakutud kompromissiettepanekuga sarnases ulatuses, mistõttu ei olnud maakohtul alust kaaluda kulude erinevat jaotust. Maakohus tuvastas, et kostja ülesütlemisavaldus oli ühine, ja mõistis kostjalt hageja kasuks sellest tulenevalt välja hüvitise 3627 eurot, jättes kostja kahjunõude rahuldamata. Sellises olukorras ei saa kostja pakutud 2500 euro tasumist pidada piisavaks, et jaotada kulud TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust erinevalt.
15.Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata.
16.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate
2-19-9619 menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.