30. mai 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-9619
Tsiviilasi
Z.R ’i hagi GLENS OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise maksmise nõuetes / GLENS OÜ hagi Z.R ’i vastu kahjuhüvitise maksmise nõudes
Tsiviilasja hind Z.R ’i hagi hind
7255,68 eurot
GLENS OÜ hagi hind
5000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja / kostja
Z.R (isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis Mäeker
Kostja / hageja
GLENS OÜ (registrikood 12657123, aadress XXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Istung 11.04.2023.a
RESOLUTSIOON
1.Muuta Z.R ’i (isikukood XXX) hagiavalduse hagihinda ning määrata hagihinnaks 7255,68 eurot.
2.Rahuldada Z.R ’i (isikukood XXX) hagiavaldus GLENS OÜ (registrikood 12657123) vastu osaliselt.
3.Tuvastada, et GLENS OÜ (registrikood 12657123) 28.11.2018.a ülesütlemisavaldus Z.R ’i (isikukood XXX) ja GLENS OÜ (registrikood 12657123) vahel 2017.a juulis sõlmitud töölepingu ülesütlemiseks on tühine.
4.Lõpetada Z.R ’i (isikukood XXX) ja GLENS OÜ (registrikood 12657123) vahel 2017.a juulis sõlmitud tööleping alates 28.11.2018.a (kahekümne kaheksandast novembrist kahe tuhande kaheksateistkümnendal aastal).
5.Välja mõista GLENS OÜ-lt (registrikood 12657123) Z.R ’i (isikukood XXX) kasuks töölepingu seaduse § 109 lõikes 1 nimetatud hüvitis 3627 (kolm tuhat kuussada kakskümmend seitse) eurot ja 84 (kaheksakümmend neli) senti, millest peetakse kinni seaduses sätestatud maksud ja kohustuslikud kindlustusmaksed.
6.Jätta rahuldamata Z.R ’i (isikukood XXX) hagiavaldus GLENS OÜ (registrikood 12657123) vastu töölepingu seaduse § 109 lõikes 1 nimetatud hüvitise 3627 (kolm tuhat kuussada kakskümmend seitse) eurot ja 84 (kaheksakümmend neli) senti tasumise nõudes. 1 (11)
7.Jätta rahuldamata GLENS OÜ (registrikood 12657123) hagiavaldus Z.R ’i (isikukood XXX) vastu kahjuhüvitise 5000 (viis tuhat) eurot tasumise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Jätta menetluskuludest 66% (kuuskümmend kuus protsenti) GLENS OÜ (registrikood 12657123) kanda.
9.Jätta GLENS OÜ (registrikood 12657123) menetluskulud GLENS OÜ (registrikood 12657123) kanda.
10.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Z.R (hageja) esitas 10.12.2018 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse GLENS OÜ (kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise, töötasu, puhkushüvitise, haigushüvitise ja hüvitise maksmise nõuetes. Kostja esitas hageja vastu 30.01.2019 töövaidluskomisjonile avalduse kahjuhüvitise 5000 eurot tasumise nõudes. Töövaidluskomisjon rahuldas 23.05.2019 otsusega töövaidlusasjas nr xxx hageja avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 1111,98 eurot, puhkusehüvitise 2034 eurot ja haigushüvitise 55,41 eurot. Töövaidluskomisjon jättis avalduse rahuldamata töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise ja hüvitise nõuetes. Töövaidluskomisjon rahuldas 23.05.2019 otsusega töövaidlusasjas nr xxx kostja avalduse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 5000 eurot. Hageja esitas 25.06.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu töölepingu ülesütlemise, töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg alusel töölepingu lõpetamise ja hüvitise 7255,68 eurot (bruto) tasumise nõuetes. Ühtlasi taotles hageja hagiavalduse kostja töövaidluskomisjoni vastunõude läbivaatamist hagimenetluses. Kohus võttis hageja avalduse 17.03.2020 määrusega menetlusse. Kostja esitas 16.04.2020 hagiavalduse. Kohus võttis 21.01.2021 määrusega hageja ja kostja hagid menetlusse ning liitis hagid. Kohtuistungid toimusid 31.03.2022 ja 11.04.2023.
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Hageja asus kostja juurde tööle 2017. aasta juulikuus müügi- ja turundusjuhina. Kostja oli enamuse töösuhte kestvuse perioodi jooksul rahul hageja töötulemustega. Hageja töötasu tõsteti 17.11.2017 ja 05.04.2018. Hageja igakuine töötasu oli töölepingu ülesütlemise hetkel igakuise brutotasuna 2334,02 eurot. Hageja tegi ta ära mitme inimese töö. Hageja viis läbi turunduskampaaniaid, haldas tööandja sotsiaalmeedia platvorme, täitis kliendihalduri rolli, viis läbi aktiivset müügitööd, täitis kontoris personalijuhile omaseid tööülesandeid (värbas uusi töötajaid, koolitas neid välja), samuti tegeles hageja inventari, üldiste büroo olmeküsimustega, täitis jooksvaid tööandja poolt antud korraldusi jpm. Enda töökohustuste täitmiseks anti hagejale valdus tööandja sotsiaalmeedia kontodele. Alates 2018 2 (11)
juulikuust anti hagejale bürootarvikute, turunduslike toimingute ja muude tööga seotud kohustuste finantseerimiseks tööandja krediitkaart. Turunduslike ja olmekulutuste ulatuse kindlaks määramine toimus tööandja juhatuse liikmega eelnevalt kooskõlastatud eelarvete alusel. Kõige selle kohta esitati tööandjale nii inventari kui kuluaruandeid, arved edastati kostja raamatupidajale. Töö tulemustest ja aruandeid tehtud kuludest esitati kostjale perioodiliselt. Hageja tulemuste ega kulude suhtes ei ole kostjal sisuliselt terve hageja töötamise perioodi jooksul olnud ühtegi pretensiooni. Hageja turunduskulud ei ületanud üldjuhul talle ette nähtud eelarvet ehk hageja sai hakkama vähema rahaga. Samuti olid hageja müügiaruannete tagasisided positiivsed, seda näiteks 05.09.2018 müügiaruande näitel. Kostja juhatuse liikme endine assistent M H oli jätnud kostja raamatupidajale esitamata hulganisti kostja krediitkaardiga tehtud kulude kuludokumente. Kostja ja tema raamatupidaja olid teadlikud sellest probleemist. Kostja on korduvalt küsinud hagejalt kuludokumentide kohta ja hageja on selgitanud, et puuduvad kuludokumendid pärinevad ajast, millal tema kostja juures ei töötanud. Kostja esitas hagejale 26.11.2018 valede kuupäevadega kaks kirjalikku hoiatust. Hageja keeldus neid allkirjastamast, kuivõrd nendes olnud info oli põhjendamata ja alusetu, kuid ka sellepärast, et nende esitamise kuupäev oli vale. Kostja esitas seejärel samad hoiatused hagejale 26.11.2018 e-kirja teel. Peale kirjalike hoiatuste saamist pöördus hageja halva enesetunde tõttu perearsti poole, kes määras hageja haiguslehele, et viia hageja suhtes toime täiendavaid uuringuid. Haiguslehe algus oli 26.11.2018. Selleks, et kostja saaks teostada töökorralduslikke ümberkorraldusi, andis hageja kostjale enda haiguslehele määramisest juba samal päeval teada. Kostja esitas 28.11.2018, s.o ajal millal hageja oli kaks päeva haiguslehel viibinud, hagejale e-kirja teel töölepingu erakorralise ülesütlemise teate. Kostja põhjendas teatist hagejapoolse usalduse kaotuse, finantsdistsipliini rikkumise, raha varastamise, internetikoodide omastamise ja müüginumbrite kahanemisega. Hageja esitas kostjale 28.11.2018 töölepingu erakorralises ülesütlemise teatises märgitud põhjendustele enda poolse selgituse. Hageja selgitas, miks hoiatustes ja töölepingu lõpetamises välja toodud põhjused on alusetud. Sellele järgnes kostjapoolne hagejat ähvardava ja survestava sisuga teade, üritamaks mõjutada hagejat kostja ülesütlemise teadet mitte vaidlustama. Hageja initsiatiivil toimus kostjale tema vara üleandmine 29.11.2018. Vara üleandmise kohta allkirjastati kostja ja hageja vaheline üleandmis-vastuvõtmisakt. Kostjale anti akti alusel üle muu hulgas ligipääs kostja sotsiaalmeediakontodele ja hageja töökohustuste täitmiseks tema valdusesse antud kostjale kuulunud muu vara. Hageja viimase kuue kuu keskmine igakuine brutotasu oli 2418,56 eurot. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemisavaldus on tühine. Hageja palub kohtul tuvastada ülesütlemisavalduse tühisus, lõpetada tööleping ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 7255,68 eurot brutotasuna (2 418,56 x 3 =7 255,68) (I kd, tl-d 14). Hageja ja kostja sõlmisid töölepingu 12.07.2017 e-posti teel. Hagejale edastas kostja poolt koostatud töölepingu tööandja tolleaegne müügijuht A B 11.07.2017 e-kirjaga. Hageja saatis samale e-posti aadressile digitaalselt allkirjastatud lepingu 12.07.2017 e-kirjaga tagasi. Hageja asus punkti 1.2.1 viidatud töölepingu alusel tööandja juurde tööle alates 27.07.2017 ja töötas kuni 16.11.2017 müügispetsialisti ametikohal. Töötaja töökohustused olid kokkuvõtvalt järgnevad: aktiivne müügitöö, olemas olevate ja potentsiaalsete; müükide ja reklaamimaterjalide ettevalmistamine ning kampaaniate korraldamine; ürituste korraldamine ja reklaamimine; aruannete ja lepingute ettevalmistaine; osalemine tootearenduses; kliendisuhete loomine ja säilitamine; muud müügitööga seonduvad ülesanded. Alates 17.11.2017 edutati hageja müügispetsialisti ametikohalt müügi- ja turundusjuhiks. Lisandusid töölepingu muutmisega järgnevad kohustused: müügistrateegiate arendamine, juurutamine ja teostamine; müügispetsilistide juhtimine ja koordineerimine turu uuringute juhtimine. Töötamise asukoht asus tööandja registripõhisel aadressil xxx Tallinn (II kd, tl-d 49-50). Kostja SEB deebetkaart ja ligipääs maksekontodele oli mitmel kostja töötajal (mh raamatupidajal E L ja juhatuse liikmel H.O-l endal). Hageja sai olla kohustatud üksnes selliste kuludokumentide esitamiseks raamatupidajale, mille puhul hageja ise oli kulu tekitajaks ehk kostja esindajaks teenuse ostmisel. Hageja ei olnud kohustatud ega saanudki teiste kuludokumente kellelegi avaldada. Kostja poolt kohtule esitatud tõend ei kajasta hagejale väljastatud deebetkaardiga tehtud maksete väljavõtet, vaid tegu on üldise kontoväljavõttega. Eelnevalt märgitu kehtib analoogia korras ka kostja poolt kohtule esitatud PayPal arvelduskonto väljavõtte kohta. Antud kontole oli ligipääs 3 (11)
mitmel kostja töötajal (mh raamatupidajal E L ). Kontole ligipääsuks vajalikud paroolid olid töötajatele kättesaadavaks tehtud läbi kollektiivisisese Google drive’i ja ligipääsuks vajalike andmete jagamine on kajastatud ka töösuhte kestel kollektiivisiseses kirjavahetuses. Hageja ja kostja seadusliku esindaja vahelisest kirjavahetust on näha, et isegi kui arveid oli puudu, olid need tingitud perioodist kui hagejal valdus maksevahenditele puudus – tegu polnud hagejapoolse kohustuse rikkumisega. Kostja ei ole esitanud töövaidluskomisjonile ega kohtule ühtegi tõendit, mis näitaks, et hageja on enda töökohustuste täitmise raames täitnud tööandja nimel kulu tasumise kohustuse ja jätnud selle alusdokumendi raamatupidajale esitamata. Kostja ei ole tõendanud kohustuse rikkumist. Samuti ei ole kostja tõendanud kahju tekkimist. Kostja ei ole esitanud tõendeid rikkumise ja kahju kausaalsuse osas (II kd, tl-d 82-83).
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja palub hagejalt kostja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 5000 eurot. Kostja põhjendab hagiavaldust ja vastuväiteid hageja hagile järgmiselt. Poolte vahel oli sõlmitud tööleping, mille kohaselt töötas töötaja tööandja juures alates 12.07.2017 müügijuhina. Alates 17.11.2017 muutsid pooled töölepingut, mille kohaselt asus töötaja tööle turundus- ja müügijuhi ametikohale. Juulis 2018 andis tööandja töötajale kuuluva SEB Panga deebetkaardi ning PayPal konto. Mõlemad oli mõeldud töökohustuste täimiseks, sh tööandja turundustegevustega seotud toimingute ja tegevuste tegemiseks ning bürootarvete ostmiseks. Töötaja kohustuseks oli esitada raamatupidajale kõigi kulutuste algdokumendid, ehk mis puudutasid PayPal kontot, SEB krediitkaarti, Facebook konto reklaamidega seonduvat. Tööandja raamatupidaja küsis töötaja käest tehingute aluseks olevaid kuludokumente perioodi eest, mil töötaja oli töölepingulises suhtes tööandjaga. Töötajale väljatati SEB Pank poolt tööandja arvelduskontolt nimeline deebetkaart 09.07.2018. See kaart suleti 09.02.2019. 18.09.2018 küsis tööandja raamatupidaja E L töötajalt e-kirja teel 2018.a augusti kuludokumente. Need ei olnud hageja poolt raamatupidamisele esitatud. Arvete summa kokku 22 383,30 eurot. Töötaja ei esitanud puuduolevaid raamatupidamise jaoks vajalike alusdokumente. 26.10.2018 ja 19.11.2018 saatis kostja raamatupidaja E L hagejale e-kirja teel puudolevate dokumentide nimekirja augustikuu, septembrikuu ja oktoobrikuu kohta, mida töötaja ei olnud raamatupidaja esitanud. Oktoobrikuus esitatud e-kirjas puudu olevate arvete summa kokku oli 35 044,23 eurot ning novembris küsitud arvete summa oli 1107,92 eurot. Hageja ei esitanud puuduolevaid raamatupidamise jaoks vajalike alusdokumente. Perioodil 01.08.2018- 30.11.2018 on Z.R FACEBOOK’i reklaamikontole kandnud 15 286,59 eurot tööandja rahalisi vahendeid (7534,82 eurot on ta kandnud pangakaardi ja 7751,77 eurot PayPal-i kontoga). Kuna puuduvad arved ja reklaamikontol sisalduv informatsioon, ei ole käesoleval ajal võimalik kontrollida, kas nimetatud summad on ka tegelikkuses kasutatud tööandja poolt tellitud reklaamide eest tasumiseks või on nimetatud summasid kasutatud muul viisil, mis ei seondu tööandja ettevõtlusega (nt kolmandate isikute huvides tellitud reklaami eest tasumiseks või suunatud nimetatud summad reklaamikonto kaudu kolmandate isikute valdusesse). Tööandja raamatupidaja andis töötajale tema töökohustustega seonduva kohustuse. Töötaja jättis esitamata tehingute aluseks olevad dokumendid ehk töötaja seda ei teinud. Seega rikkus töötaja töölepingu seadusest tulenevaid töökohustusi. Töötaja ei ole tõendanud vastupidist, et ta oleks nõutud dokumendid esitanud. Töötaja, jättes esitamata tehingute aluseks olevad alusdokumendid, ei käitunud tööandja suhtes lojaalselt. Töötaja oli hooletu ning ei näidanud üles mistahes valmidust oma käitumist muuta või parandada ka pärast seda kui raamatupidaja oli tema käest dokumente korduvalt küsinud. Töötaja ükskõikset suhtumist ilmestab ka see, et töösuhte lõppedes ei andnud töötaja tööandjale üle kõikide meediakanalite (Facebook, Amazon, eBay, Instagram, Google Adwords, Google Disc, Dropbox ja e- mailiserver @glens.com) sissepääsu koode ja paroole, et tööandja saaks tekkinud kahju vähendada. Seetõttu oli ka tööandja esmane nõue töötaja vastu töövaidluskomisjoni esitades kokku 58 535,39 eurot. Töövaidluskomisjoni menetluse ajal töötaja andis tööandjale osad ligipääsud ja salasõnad, mille tõttu oli tööandjal võimalik saada ligipääs kulu dokumentidele. Seega vähenes tööandja kahju ning selle suuruseks jäi 24 193,18 eurot, lisandub tulumaks 6048,30 eurot (kokku 30 241,48 eurot). Töötaja oli teadlik oma kohustustest ning hoolsuse määrast. Seega on töötaja käitumine käsitletav raske hooletusena. Töötaja on rikkumises süüdi ning vastutab tööandjale tekkinud kahju eest. Arvestades, et tööandja kahju suurus on 30 4 (11)
241,48 eurot ning tuginedes TLS § 74 lg 2 kuulub töötajalt väljamõistetava kahju suuruseks 5000 eurot (II kd, tl-d 58-60). Ükski hagiavalduses esitatud selgitustest ei anna alust lugeda töölepingu ülesütlemist tühiseks. Hagiavalduses väidab töötaja, et tööandja poolt saadetud hoiatuste kuupäevad on valed või võltsitud. Töötaja võltsimise väidet või süüdistust ei tõenda ega selgita. Töötaja väide ei ole tõendatud ning tegemist on töötajapoolse emotsionaalse väitega. Töötaja väidab, et peale hoiatuste saamist tema enesetunne halvenes sedavõrd, et ta pidi jääma haiguslehele. Tööandja arvates ei olnud hoiatustes kirjeldatud midagi sellist, mis oleks pidanud töötaja tervist sedavõrd halvendama. Hoiatustes oli viited töökohustuste täitmata jätmisele. Tööandjal on alust arvata, et kuna hoiatustes olev teave vastas tegelikkusele, ei soovinud töötaja sellega tegeleda. Teatavasti ei pea töötaja töövõimetuse ajal täitma töökohustusi. Töötaja tegeliku haigestumise seab kahtluse alla ka see, et töötaja oli omaalgatuslikul valmis vaid kolme päeva pärast haigestumist kohtuma tööandjaga, et vormistada üleandmis-vastuvõtmis akt. Hagiavalduse punktis 2.5 töötaja kinnitab, et tööandja on korduvalt küsinud puuduolevaid raamatupidamislike dokumente. Seega pooled selle üle ei vaidle. Töötaja väidab, et puuduolevad dokumendid puudutavad aega, mil töötaja tööandja juures ei töötanud. See ei vasta tõele. Tööandja raamatupidaja küsis andmeid näiteks alates 30.11.2018. Pooled ei vaidle selle üle, et juulis 2018 andis tööandja töötajale kuuluva SEB Panga deebetkaardi ning PayPal konto. Mõlemad oli mõeldud töökohustuste täimiseks, sh tööandja turundustegevustega seotud toimingute ja tegevuste tegemiseks ning bürootarvete ostmiseks. Töötaja kohustuseks oli esitada raamatupidajale kõigi kulutuste algdokumendid, ehk mis puudutasid PayPal kontot, SEB krediitkaarti, Facebook konto reklaamidega seonduvat. Tööandja raamatupidaja küsis töötaja käest tehingute aluseks olevaid kuludokumente perioodi eest, mil töötaja oli töölepingulises suhtes tööandjaga. Töötajale väljatati SEB Pank poolt tööandja arvelduskontolt nimeline deebetkaart 09.07.2018. See kaart suleti 09.02.2019. 18.09.2018 küsis tööandja raamatupidaja E L töötajalt ekirja teel 2018 aasta augustikuu kohta käivaid kuludokumente. Need ei olnud töötaja poolt raamatupidajale esitatud. Esitamata kuludokumentide summa kokku 22 383,30 eurot. Töötaja ei esitanud puuduolevaid raamatupidamise jaoks vajalike alusdokumente. 26.10.2018 ja 19.11.2018 saatis tööandja raamatupidaja E L töötajale e-kirja teel puudolevate dokumentide nimekirja augustikuu, septembrikuu ja oktoobrikuu kohta, mida töötaja ei olnud raamatupidaja esitanud. Oktoobrikuus esitatud e-kirjas puudu olevate arvete summa kokku oli 35 044,23 eurot ning novembris küsitud arvete summa oli 1107,92 eurot. Töötaja ei esitanud puuduolevaid raamatupidamise jaoks vajalike alusdokumente. Perioodil 01.08.2018- 30.11.2018 on Z.R FACEBOOK’i reklaamikontole kandnud 15 286,59 eurot tööandja rahalisi vahendeid (7534,82 eurot on ta kandnud pangakaardi ja 7751,77 eurot PayPal-i kontoga). Kuna puuduvad arved ja reklaamikontol sisalduv informatsioon, ei ole käesoleval ajal võimalik kontrollida, kas nimetatud summad on ka tegelikkuses kasutatud tööandja poolt tellitud reklaamide eest tasumiseks või on nimetatud summasid kasutatud muul viisil, mis ei seondu tööandja ettevõtlusega (nt kolmandate isikute huvides tellitud reklaami eest tasumiseks või suunatud nimetatud summad reklaamikonto kaudu kolmandate isikute valdusesse). Töötaja viitab TLS §-le 87, mille kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes mõjuval põhjusel etteteavitamise tähtaegu järgides. Eelpool esile toodud töötaja tegevus, tegevusetus ning käitumine on mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks etteteavitamisetähtaega järgimata. Usalduse kaotuse tekkimise parameeter on igal tööandjal erinev ehk kes kui kaua millist tegevust sallib. Usalduse kaotuse sisustamiseks puuduvad seaduse ette nähtud reeglid. Kehtiv TLS ei näe ette hoiatuse regulatsiooni enne töölepingu ülesütlemist usalduse kaotuse tõttu. Küll aga on tööandja korduvalt andnud töötajale võimaluse esitada puuduolevad dokumendid või rääkida ausalt kuhu tööandja rahalisi vahendeid kasutati. Seda töötaja ei teinud. Tööandja raamatupidaja andis töötajale tema töökohustustega seonduva kohustuse. Töötaja jättis esitamata tehingute aluseks olevad dokumendid ehk töötaja seda ei teinud. Seega rikkus töötaja töölepingu seadusest tulenevaid töökohustusi. Töötaja ei ole tõendanud vastupidist, et ta oleks nõutud dokumendid esitanud. Töövaidluskomisjoni istungil andis tunnistusi tööandja raamatupidaja E L, kes kinnitas, et nõutud kuludokumente kõigi väljaminekute kohta töötaja ei esitanud. Enne töölepingu ülesütlemist tööandja kaalus kõiki asjas olulist tähendust omavaid asjaolusid ning hindas töötaja hoolsuse määra. Töötaja, jättes esitamata tehingute aluseks olevad 5 (11)
alusdokumendid, ei käitunud tööandja suhtes lojaalselt. Töötaja oli hooletu ning ei näidanud üles mistahes valmidust oma käitumist muuta või parandada ka pärast seda kui raamatupidaja oli tema käest dokumente korduvalt küsinud. Töötaja ükskõikset suhtumist ilmestab ka see, et töösuhte lõppedes ei andnud töötaja tööandjale üle kõikide meediakanalite (Facebook, Amazon, eBay, Instagram, Google Adwords, Google Disc, Dropbox ja e- mailiserver @glens.com) sissepääsu koode ja paroole, et tööandja saaks tekkinud kahju vähendada. Seetõttu oli ka tööandja esmane nõue töötaja vastu töövaidluskomisjoni esitades kokku 58 535,39 eurot. Töövaidluskomisjoni menetluse ajal töötaja andis tööandjale osad ligipääsud ja salasõnad, mille tõttu oli tööandjal võimalik saada ligipääs kulu dokumentidele. Seega vähenes tööandja kahju ning selle suuruseks jäi 24 193,18 eurot. Töötaja oli teadlik oma kohustustest ning hoolsuse määrast. Seega on töötaja käitumine käsitletav raske hooletusena ning töölepingu ülesütlemine usalduse kaotuse tõttu põhjendatud ning kehtiv (II kd, tl-d 85-86). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et pooled sõlmisid 2017.a juulis töölepingu, mille alusel asus hageja tööle kostja ettevõttesse. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Töölepingu tingimused on tõendatud lepingudokumendiga (I kd, tl-d 914).
5.Töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Pooled ei vaidle selle üle, et tööandja ülesütlemisavaldus sisaldus 28.11.2018 kell 18:43 e-kirjas (I kd, tl 30). Kostja seaduslik esindaja H.O on avaldanud e-kirjas järgmist: „Ma vallandan sinu usalduse kaotuse, finantsdistsipliini rikkumise pärast. Ma kirjutan kriminaalpolitseile avalduse raha varguse ja G veebikeskkonna vara ärandamise asjus!“ (I kd, tl 30). TLS § 95 lg 2 sätestab, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 95 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Kohtu hinnangul ei põhjendanud kostja ülesütlemist TLS § 95 lg 2 mõistes, sest ülesütlemise põhjused on asjaoludega sisustamata. Kostja on ülesütlemist põhjendanud üldsõnaliste hinnangutega, mille osas jäävad ülesütlemise põhjustanud asjaolud ebaselgeks. Kohtu hinnangul on tööandjal TLS § 95 lg-s 2 sätestatud ülesütlemise põhjendamise kohustuse rikkumisel koormis tõendada ülesütlemise aluseks olevate asjaolude esinemine.
6.Kostja seaduslik esindaja H.O saatis hagejale 29.11.2018 kell 12:48 e-kirja, milles märkis järgmist: „Facebooki, Amazoni ja teised kontod on G omand! Kuna sa ei anna mulle juurdepääsukoode G omandile, on see hea põhjus lõpetada töösuhe „usalduse puudumise“ tõttu + töölt puudumine. Rahaülekanne sinu erakontole ilma mingi selgituseta, Teliast 599 € ostu sooritamine ilma kuludokumenti esitamata on vargus ja põhjus võtta ühendust kriminaalpolitseiga Tallinnas! Sa pead tagastama kogu raha, mis ei ole kuludokumentide ja selgitustega kaetud! Sul tuleks tasuda G müügi langusest tuleneva kahju eest“ (I kd, tl-d 32-33). Pooled on menetluses vaielnud selle üle, kas hageja on pärast ülesütlemisavalduse tegemist andnud kostjale üle juurdepääsud erinevates veebikeskkondades asuvatele kontodele. Kohus leiab, et poolte esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks enne 28.11.2018 nõudnud hagejalt veebikeskkondades asuvatele kostja kontodele juurdepääsuks vajaliku teabe (nt kasutajanimed, salasõnad) üleandmist. 6 (11)
Sellise nõude esitamist ei nähtu 26.11.2018 hagejale saadetud hoiatustest (I kd, tl-d 27-28). Samuti ei nähtu tõenditest, et hageja oleks enne 28.11.2018 keeldunud kontodele juurdepääsude andmisest. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et töölepingu ülesütlemise põhjuseks 28.11.2018 oli see, et hageja keeldus kostjale üle andmast juurdepääse kostja erinevates veebikeskkondades asuvatele kontodele. Isegi kui hageja ei andnud kostjale töölepingu lõppemisel üle kõiki vajalikke juurdepääse kostja erinevatele kontodele veebikeskkondades, ei saa töölepingu ülesütlemisavalduse tegemisele järgnenud hageja tegevusega põhjendada töölepingu varasemat ülesütlemist. Kostja on heitnud hagejale ette rahaülekannet hageja erakontole ilma mingi selgituseta. Kostja ei ole täpsustanud, millise ülekande tegemist ta hagejale ette heidab. Kohtu hinnangul on töölepingu ülesütlemise asjaolu seetõttu tõendamata. Kostja on heitnud hagejale ette Teliast 599 euro suuruse ostu sooritamist ilma kuludokumenti esitamata ning nimetanud seda varguseks. Kohtu hinnangul on kostja heitnud hagejale ette kostja vara omastamist. Kohtu hinnangul on 29.11.2018 aktiga tõendatud, et hageja on kostjale üle andnud mobiiltelefoni maksumusega 599 eurot (I kd, tl 34). Kohus leiab, et E Gi saab lugeda kostja esindajaks, sest E G on hageja suhtes selliselt käitunud, suheldes kostja nimel, nt saates 26.11.2018 hagejale hoiatused (I kd, tl-d 27-28). E Gi 30.11.2018 ekirjast E Lle nähtub, et hageja on E Gile edastanud Telia Eesti AS-i 09.10.2018 ettemaksuarve xxx, millest nähtub mobiiltelefoni maksumusega 599 eurot ostmine (I kd, tl 172). Hageja on selgitanud, et ta ostis töötelefoni. Hageja on telefoni hagejale üle andnud ilma vastuväiteid esitamata. Kostja ei ole hageja väiteid ümber lükanud Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud hageja poolt kostja vara omandamist. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostja ei ole tõendanud TLS § 88 lg 1 p 5 märgitud töölepingu ülesütlemise eelduste esinemist.
7.Töövaidluskomisjoni ja kohtumenetluse kestel on kostja põhjendanud töölepingu ülesütlemist kuludokumentide esitamata jätmisega hageja poolt. Pooled ei ole vaielnud selle üle, et hageja kohustuste hulka kuulus tööülesannete täitmisega seotud kuludokumentide kostjale esitamine. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohus leiab, et kostja põhjendab töölepingu ülesütlemist töökohustuste rikkumisega hageja poolt. TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kohus leiab, et töökohustuste rikkumise tõttu töölepingu ülesütlemise eelduseks oli hageja hoiatamine kostja poolt. TLS § 88 lg-s 3 sätestatud hoiatamiskohustuse kohta leidnud, et kuna hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda, peab hoiatuses kui tööandja tahteavalduses selgelt avalduma tahe öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist (vt ka RKTKo 3-2-1-70-16 p 14). Kostja 26.11.2018 elektronkirjast nähtub hagejale hoiatuse saatmine (I kd, tl-d 27-28). Hoiatuse 26.11.2018 nr.1126-08 tekstist nähtuvalt on hagejat hoiatatud kuludokumentide raamatupidamisele esitamise kohustuse rikkumise eest (I kd, tl 27 pöördel). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on 26.11.2018 saadetud hoiatuse kätte saanud. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohtu hinnangul ei ole pooled esitanud rohkem tõendeid, millest nähtub teave hageja hoiatamise kohta töökohustuste rikkumise eest. Kohus leiab, et kostja ei ole enne 26.11.2018 hagejat TLS § 88 lg 3 mõistes hoiatanud. 7 (11)
Lisaks eeltoodule on kostja saatnud 26.11.2018 e-kirjaga hagejale hoiatuse 19.11.2018 nr 1119-07 (I kd, tl 27). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole põhjendanud töölepingu ülesütlemist hageja rikkumisega, mille eest on hagejat hoiatatud hoiatuse 19.11.2018 nr 1119-07. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohus on seisukohal, et hoiatuse saatmise ning töölepingu ülesütlemise vahele peab jääma mõistlik aeg, mille jooksul on töötajal võimalik oma käitumist parandada, heastada töökohustuste rikkumine ning asuda eelnevalt rikutud kohustust täitma lepingutingimustele vastavalt. Kui töötaja vaatamata hoiatamisele rikub töökohustust, on tööandjal õigus leping üles öelda. Hageja on avaldanud, et ta oli alates 26.11.2018 ajutiselt töövõimetu. Kohtu hinnangul nähtub vastavasisuline teave hageja 26.11.2018 e-kirjast kostja esindajale (I kd, tl 29) ning portaali www.eesti.ee väljatrükist, mille kohaselt oli hageja töövõimetuslehe periood 26.11.2018 kuni 17.12.2018 (I kd, tl 96). Kostja ei ole tõendanud hageja ajutise töövõimetuse puudumist ning seda, et hageja oli ajavahemikus 26.11.2018 kuni 28.11.2018 tööl. Kostja saatis hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse 28.11.2018 e-kirjaga (I kd, tl 30). Kohus leiab, et kuivõrd hageja oli ajutise töövõimetuse tõttu alates 26.11.2018 töölt eemal, ei saanud hageja rikkuda töökohustusi, mille rikkumist oli talle ette heidetud. Samuti ei olnud hagejal võimalik asuda võimalikke rikkumisi heastama. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub hageja poolt ajavahemikus 26.11.2018 kuni 28.11.2018 toime pandud uus töökohustuse rikkumine, mille eest teda hoiatati 26.11.2018. Kostja ei saanud tugineda 28.11.2018 ülesütlemisavalduse tegemisel samale rikkumisele, mille eest kostja oli hagejat 26.11.2018 hoiatanud. Selleks, et kostja oleks saanud töölepingu üles öelda, oleks hageja pidanud pärast 26.11.2018 hoiatuse saamist uuesti rikkuma töölepingust tulenevaid kohustusi. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud hageja poolt töölepingu rikkumist pärast hageja hoiatamist 26.11.2018. Kuivõrd hageja oli ajutise töövõimetuse tõttu alates 26.11.2018 töölt eemalt, ei saanud hageja töölepingut enne töölepingu ülesütlemisavalduse tegemist 28.11.2018 rikkuda. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud hageja poolt töölepingu rikkumist ajavahemikus 26.11.2018 kuni 28.11.2018. Samuti ei ole kostja tõendanud asjaolusid, millest nähtub hageja hoiatamine TLS § 88 lg 3 mõistes enne 26.11.2018. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodut arvestades järgitud TLS § 88 lg-s 3 sätestatut. Kohus leiab, et hageja hoiatamiseks ei saa pidada kostja raamatupidaja E L poolt hagejalt erinevate arvete küsimist 18.09.2018 e-kirjaga (I kd, tl 91), 26.10.2018 e-kirjaga (I kd, tl 92) ja 19.11.2018 ekirjaga (I kd, tl 92). Samuti ei saa hoiatamiseks lugeda E L 09.11.2018 e-kirja, milles on soovitud inventuuriakti esitamist (I kd, tl 93). Kohtu hinnangul nähtub e-kirjadest tööandja ettevõttesisene suhtlus, mis kaasneb tööülesannete täitmisega. Kostja raamatupidaja e-kirjadest ei nähtu teavet, mille kohaselt on kostja heitnud hagejale ette töökohustuste rikkumist ning avaldanud tahet töölepingu lõpetamiseks, kui hageja lepingut ei täida.
8.Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mille kohaselt pani hageja pärast 26.11.2018 hoiatamist toime kohustuse raske rikkumine või ilmnes pärast 26.11.2018 hoiatamist mõni selline hageja rikkumine. Samuti ei ole kostja tõendanud asjaolusid, mille esinemisel ei pidanud kostja hea usu põhimõtte järgi hagejat hoiatama.
9.Kohus leidis eelnevalt, et kostja ei ole tõendanud töölepingu ülesütlemise eeldusi TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 5 järgi. Kohus leidis eelnevalt, et kostja ei hoiatanud hagejat TLS § 88 lg 3 mõistes. Samuti leidis kohus, et kostja ei ole tõendanud hageja poolt töölepingu rikkumist ajavahemikus 26.11.2018 kuni 28.11.2018. TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et töölepingu ülesütlemine toimus aluseta ning seaduse nõuetele mittevastavalt. Seetõttu tuvastab kohus kostja töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse. 8 (11)
10.TLS § 107 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse. Hageja on taotlenud töölepingu lõpetamist. Kohus leiab, et töölepingu ülesütlemise kehtivuse korral oleks tööleping lõppenud alates 28.11.2018. Seetõttu on hageja taotlus põhjendatud. Kohus rahuldab hageja taotluse ja lõpetab töölepingu alates 28.11.2018.
11.Kuni 16.03.2023 kehtinud TLS § 109 lg 1 redaktsioon sätestas, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Alates 17.03.2023 kehtiv TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatut. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt isikule makstavate hüvitiste ja toetuste võrra. Põhiseaduse §-st 10 tuleneva õiguskindluse põhimõtte järgi on seadus tagasiulatuvalt kohaldatav üksnes seaduses sätestatud juhtudel. TLS § 109 lõiget 1 muudeti tööturumeetmete seaduse § 47 punktiga 5. Tööturumeetmete seaduse § 51 lg 2 sätestab, et käesoleva seaduse § 47 punktid 2, 4 ja 5 jõustuvad üldises korras. Töölepingu seaduse rakendussätetes ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduses ei ole sätestatud, et alates 17.03.2023 kehtiv TLS § 109 lg 1 on kohaldatav tagasiulatuvalt. TLS § 109 lg-s 1 märgitud hüvitise maksmise kohustuse tekkimise eelduseks on tööandja poolt töölepingu ülesütlemise tühisus. Kuivõrd kostja tegi ülesütlemisavalduse hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemiseks 28.11.2018, tuleb pooltevahelisele tööõigussuhtele kohaldada kuni 16.03.2023 kehtinud TLS § 109 lg 1 redaktsiooni. Kohus tuvastas eelnevalt töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse ja lõpetas töölepingu alates 28.11.2018. Hageja on taotlenud TLS § 109 lg-s 1 nimetatud hüvitisena 7255,68 euro väljamõistmist kostjalt. Hageja on avaldanud oma ühe kuu keskmise töötasu suuruseks 2418,56 eurot. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja arvestuskäigule. Hageja kolme kuu keskmine töötasu on seega 7255,68 eurot (3x2418,56=7255,68). Kohtu hinnangul ei pooled välja toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust hüvitist vähendada. Kohus leiab, et hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Kohtu hinnangul nähtub hageja ning kostja raamatupidaja E L vahelisest suhtlusest, et hageja viivitas korduvalt raamatupidamise algdokumentide esitamisega kostjale. See nähtub kostja raamatupidaja E L poolt hagejalt erinevate arvete küsimisest 18.09.2018 e-kirjaga (I kd, tl 91), 26.10.2018 e-kirjaga (I kd, tl 92) ja 19.11.2018 e-kirjaga (I kd, tl 92). Töölepingu ülesütlemise järgselt ei ole hageja aidanud kaasa sellele, et kostja saaks juurdepääsu kostja Facebook Ad Account’ile. Kostja on tõendanud juurdepääsu puudumist Facebook Ad Account’ile Facebook’i klienditoega peetud e-kirjavahetusega (I kd, tl-d 181-182). Hageja e-kirjavahetus Facebook’i klienditoega ei sisalda teavet selle kohta, et hageja on teinud omalt poolt kõik võimaliku tagamaks kostjale juurdepääs kostja Facebook Ad Account’ile (I kd, tl 194). Kohtu hinnangul ei lõpe poolte kohustus käituda teineteise suhtes heas usus töölepingu lõppemisega, kusjuures ei oma tähtsust see, et kostja ülesütlemisavaldus oli tühine. Kostja rikkumine ei anna hagejale õigust rikkuda oma kohustusi, sh aidata kaasa kostja varaliste õiguste üleandmisele. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve arvestades on põhjendatud hüvitise muutmine selliselt, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetava hüvitis ei ületa poolteise kuu keskmist 9 (11)
töötasu. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 3627,84 eurot. Kohus jätab hagiavalduse hüvitise 3627,84 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
12.Kostja nõuab hagejalt töölepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning kahjuhüvitise 5000 eurot tasumist. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist - kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt nt RKTKo 3-2-1-36-15 p 22; RKTKo 3-2-1-152-16 p 21). Kostja leiab, et hageja on kostjale tekitanud kahju raamatupidamise algdokumentide esitamata jätmisega (II kd, tl 58). Kohus on seisukohal, et raamatupidamise algdokumentideks olevate arvete esitamata jätmisega tekitatud kahju ei võrdu arvetel märgitud summadega. Kostja koormis oli välja tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtuvalt ei olnud kulutused tehtud kostja huvides ning kulutuste tegemise tõttu vähenes kostja vara. Kostja selliseid asjaolusid välja toonud ega tõendanud pole. Kohtu hinnangul võib raamatupidamise algdokumentide esitamata jätmisega kaasneda kostjale maksukohustus, mis on kostjale tekitatud kahjuks, sest maksukohustuse tekkimisega väheneb kostja vara. Töövaidluskomisjoni 09.05.2019 istungil on tunnistaja E L avaldanud, et tööandja on kuluna kandnud tulumaksu 6000 eurot (I kd, tl 201). Kohtu hinnangul ei nähtu tunnistaja ütlustest, milliste konkreetsete kulutuste tegemise ja nende kulutuste osas raamatupidamise algdokumendi puuduse tõttu on maksukohustus tekkinud. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub kostjale maksukohustuse tekkimine tulenevalt raamatupidamise algdokumentide esitamata jätmisest, sh ei ole kostja tõendanud asjaolusid, millest nähtub võimaliku maksukohustuse suurus. Eeltoodut arvestades ei ole kostja tõendanud enda varalise olukorra halvenemist ning seega ka kahju tekkimist. Kohus jätab kostja hagiavalduse hageja vastu 5000 euro tasumise nõudes rahuldamata.
13.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
14.TsMS § 136 lg 4 sätestab, et tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus määras hageja Z.R ’i hagiavalduse menetlusse võtmisel hagihinnaks 10 755,68 eurot. Kohus leiab, et hagihind on määratud valesti. Hageja Z.R esitas hagiavalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, mis on mittevaraline tuvastusnõue TsMS § 125 mõistes. Hageja taotlus lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel tööleping ei ole hageja nõudeks, vaid hagi sisulise lahendamisega kaasnev taotlus. Seetõttu ei võeta taotlust arvesse hagihinna määramisel. Hageja on esitanud kostja vastu 7255,68 euro tasumise nõude. TsMS § 134 lg 4 sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. TsMS § 134 lg-st 4 tulenevalt tuleb hagihind määrata asjas esitatud raha tasumise nõudest lähtudes. Kohus muudab TsMS § 124 lg 1 ja 134 lg 4 alusel hagihinda ja määrab hagihinnaks 7255,68 eurot.
15.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
10 (11)
Kohus rahuldas hageja Z.R ’i hagiavalduse osaliselt. Seetõttu esineb alus menetluskulude võrdeliseks jaotamiseks TsMS § 163 lg 1 järgi. Menetluskulude võrdelisel jaotamisel võtab kohus arvesse, millised on nii hageja esitatud nõuetele kui ka rahuldatud nõuetele vastavad hagihinnad TsMS § 134 lg-s 4 sätestatut arvestamata. Hageja esitatud nõuetele vastav hagihind TsMS § 134 lgs 4 sätestatut arvestamata oli 10 755,68 eurot (tuvastusnõue 3500 eurot + raha tasumise nõue 7255,68 eurot = 10 755,68 eurot). Hageja kohtuotsusega rahuldatud nõuetele vastav hagihind TsMS § 134 lg-s 4 sätestatut arvestamata oli 7127,84 eurot (tuvastusnõue 3500 eurot + raha tasumise nõue 3627,84 eurot = 7127,84 eurot). Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 66% ulatuses (7127,84 10 755,68-st on 66%). Eeltoodust tulenevalt on kohus teinud otsuse hageja kasuks 66% ulatuses. Seega esineb alus menetluskulude jaotamiseks TsMS § 163 lg 1 järgi selliselt, et hageja kannab menetluskuludest 34% ja kostja 66%. Kohus jättis kostja hagiavalduse hageja Z.R ’i vastu rahuldamata. Seetõttu esineb alus menetluskulude jaotamiseks TsMS § 162 lg 1 järgi selliselt, et need jäetakse tervikuna kostja kanda. Kohtu hinnangul ei ole vaidluse iseloomu arvestades võimalik eristada, millised toimingud on pool teinud enda hagiga seonduvalt ning millised toimingud on pool teinud vastaspoole hagiga seonduvalt. Seetõttu tuleb kohtu hinnangul TsMS § 162 lg-d 1 ja 163 lg-d 1 kohaldada koos selliselt, et kohus võtab kostja hagi rahuldamata jätmist arvesse hageja hagiavalduse osalisest rahuldamisest tuleneval menetluskulude võrdelisel jaotamisel. Kuivõrd kohus lahendas asja suuremas ulatuses hageja kasuks ning jättis tervikuna rahuldamata kostja hagi, on põhjendatud menetluskulude jaotamine selliselt, et kostja kannab menetluskulud osaliselt ning hageja kanda menetluskulusid ei jää. Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 ja 163 lg 1 järgi menetluskuludest 66% kostja kanda ning kostja kulud kostja enda kanda.
16.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.