Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
11.mai 2022, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number Kohtunik
1-17-6118 Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Keili Rosar
Tõlk Prokurör
Eva-Louisa Radha ́a Ain Tali
Kaitsja
Silver Reinsaar (kokkuleppel)
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Kovan Mohammadi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla
Süüdimõistetu
KOVAN MOHAMMAD, isikukood 39701070030, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 08.03.2017 ja lõpp 08.03.2027.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 03.05.2022 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta KOVAN MOHAMMAD vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 31.03.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kovan Mohammadi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamiseks.
Kovan Mohammad on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 22.09.2017 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja KarS § 118 lg 1 p 1, 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega mõistis kohus talle liitkaristuseks 10 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning luges karistusaja alguseks Kovan Mohammadi kinnipidamise aja, s.o 08.03.2017.a. Kohtuotsus jõustus 14.03.2018. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on Kovan Mohammad ühiskonnas kõrgohtlik. Ohustatud on kinnipeetava endine abikaasa R. M. või elukaaslased/abikaasad üldiselt. Oht seisneb vägivalla kasutamises, millega kaasnevad rasked tervisekahjustused. Oht on kõige tõenäolisem, kui esinevad peresisesed probleemid, mida isik ei oska lahendada seaduskuulekalt ning kasutab probleemide lahendamiseks vägivalda. Samuti siis, kui isik ei muuda enda mõtlemist, käitumist ja hoiakuid. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Kovan Mohammad taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et kavatseb jääda Eestisse elama, tööle minna, võtta ühendust oma perega-ema, isa ja õdede-vendadega, tahab alustada oma elu uuesti ilma probleemideta. Xxxx elavad õed on lubanud aidata. Elamisluba lubatakse anda peale vabanemist. Distsiplinaarkaristuse kohta selgitas, et jalanõud kuulusid vabanenud kambrikaaslasele, aga ta ei olnud teadlik sellest, et ta ei tohi omada asju, mis ei ole tema nimele registreeritud. Avaldas, et vangistuse alguses tekkisid arusaamatused teiste inimestega, kuna tal oli keele tõttu raskusi arusaamisega ja suhtlemisega, aga nüüd on nii eesti kui vene keelt õppinud natukene ja olukord on kergem ning ta saab hakkama. Töötab raamatukogus, enne töötas toidujagajana, koristajana ja ka pesumajas. Selgitas, et suhtlemine vanematega xxxx toimub läbi xxxx elava õe, ühendus on siis xxxx ja xxxx. Märkis, et talle meeldib õppida, ennast täiendada ja mitte jääda ühte tööd tegema, Süürias töötas ehitusvaldkonnas, Eestis plaanib ka otsida selles valdkonnas tööd. Kinnitas, et on nõus vabanemisel alluma kontrollnõuetele ja kohustustele, samuti ka elektroonilisele järelevalvele. Avaldas kahetsus toimepandud teo üle. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokurör oma seisukohta põhjendanud pole. Kaitsja Silver Reinsaar palus kohtul kinnipeetav vabastada. Kaitsja hinnangul tuleb lähtuda iseloomustusse kantud andmetest, mitte enam kuriteo raskusest. Riigikohus on osutanud, et ennekõike on oluline isiku edaspidine õiguskuulekas käitumine vabaduses ja rõhk peaks ennekõike lasuma just sellel, kuivõrd mõistlikult on isik enda vangistuses viibitud aega kasutanud. Kaitsja möönis, et vabastamise korral oleks katseaeg iseenesest üksjagu pikk, kuid arvesse tuleb võtta kaht väga olulist asjaolu: - Süüdimõistetu iga, sest isik oli teo toimepanemise ajal 20-aastane ja tema väärtushinnangud ei pruukinud olla veel täielikult välja kujunenud, mis tähendab, et neid on võimalik mõjutada õiguskuulekusele kergemate ja leebemate meetmetega; - Tegemist on esmakordselt kuriteo toimepannud isikuga, sest puuduvad andmed, et isik oleks varasemalt kuidagi õigusvastaselt käitunud.
Iseloomustuse kohaselt puuduvad riskid ja ohtlikkus kõigis valdkondades, kuid riskid seonduvad suhetega, mõtlemisega ja hoiakutega, mis taandub kõik toimunud sündmusele. Kaitsja oli seisukohal, et kohus võiks määrata lisaks kohustusi, näiteks kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis, et isikut täiendavalt motiveerida meie ühiskonnaga lõimumisele. Maakohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära kohtuistungil süüdimõistetu ning tema kaitsja leiab, et Kovan Mohammad tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus märgib esmalt, et Kovan Mohammadile on mõistetud liitkaristus muu hulgas ka esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest, seega tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda KarS § 76 lg-s 2 sätestatust (Riigikohtu 28.11.2018 lahend kohtuasjas nr 1-16-2295, p 22). KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Kovan Mohammad ära kandnud talle mõistetud vangistusest (10 aastat) 5 aastat 2 kuud ja 3 päeva ehk rohkem kui poole mõistetud karistusajast ja nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla on Kovan Mohammadi puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et Kovan Mohammad on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. KarS § 76 lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad. Ennetähtaegse vabastamise poolt räägib vabanemisel elukoha olemasolu. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et Kovan Mohammad asuks vabanemisjärgselt elama xxxx. Tegemist on üürikorteriga, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Üürileping sõlmitakse siis, kui isiku vabanemine on kindel. Korteriomanik on vastavad nõusolekud andnud. Seega on Kovan Mohammadil olemas kindel elukoht, mis kinnipeetava ennetähtaega vangistusest vabastamise vältimatuks eelduseks. Isiku lähisuhtevõrgustikku kuuluvad isa, ema, õed ja vend, suhted nendega on head ja toetavad. Õed elavad xxxx, vend, ema ning isa elavad xxxx. Kinnipeetava sõnul suhtleb kõikide lähedastega telefoni teel. Kinnipeetava sõnul jätkavad lähedased tema toetamist ka
vabanemisjärgselt. Võimaliku vabanemise osas ei ole Kovan Mohammad aga esitanud lähedaste kontaktandmeid, seega ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik kontrollida seda, kas isik ikka omab vabanemisel reaalset tugivõrgustikku lähedaste näol. Kinnipeetaval Eestis sugulasi ja teadaolevaid sõpru pole, seega kohapeal igapäevaselt toetav tugivõrgustik isikul siiski puudub. Ka abikaasa ja tütrega puudub kontakt. Kuna abielu on kehtiv, siis eriti suhetest abikaasaga ja tütrega tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub Kovan Mohammadil töökoht. Kinnipeetav tuli xxxx Eestisse 2016.a juunis ja ei ole sellest hetkest alates siin tööd teinud, tema ja ta pere sissetulekuks olid sotsiaaltoetused. Kinnipeetav saab küll aru töötamise vajalikkusest, kuid vabaduses olles ei teinud tööle saamiseks jõupingutusi. Xxxx elades tegi isik põhiliselt tööd ehituse valdkonnas, kuid ka hotellides, on tegelenud keraamikaga ja olnud ka veoautojuht. Töötas erinevates kohtades mitteametlikult, sest xxxx ametliku töökohta keegi ei paku. Kõik töökohad sai tuttavate vahendusel. Juhtimisõigust isikul ei ole, kuna see ei ole tema sõnul xxxx nõutud. Töötukassas ei ole isikul võimalik end arvele võtta, samuti ei ole tal võimalik kuskil ka tööle asuda, kuna tal puudub kehtiv dokument. Eeltoodust tuleneb, et isikul puudub võimalus saada legaalset sissetulekut. Kinnipeetavale oli 17.06.2016 väljastatud tähtajaline elamisluba nr xxxx, mis kehtis kuni 10.06.2019. PPA-lt saadud informatsiooni kohaselt väljastati Kovan Mohammadile elamisluba välismaalaste rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 37 kohaselt s.t, et ta on pagulane. 28.12.2021. a tunnistas Politsei-ja Piirivalveamet otsusega nr. 15.6-8/306-1 isiku kaitsestaatuse kehtetuks. Kovan Mohammad esitas 11.03.2022. a tähtajalise elamisloa taotluse, mis on PPAs menetluses ja pole teada, kas talle elamisluba üldse väljastatakse. K-Raha andmetel on isikul täitmata rahalisi nõudeid 124 169 euro ulatuses. Ta soovib enda sõnul küll nõudeid tasuda, kuid arvestades nõuete suurust, ei tea, kuidas sellega hakkama saab. Finantssurve hakkab avaldama ilmselgelt negatiivset mõju kinnipeetava majanduslikule toimetulekule. Vabanemisfondi on hoiustatud 1 843 eurot. Positiivseks loeb kohus seda, et Kovan Mohammad ei tarvita alkoholi ega narkootilisi aineid. Positiivne on ka see, et isik on vanglas töötanud majandustöödel koristajana, on läbinud psühholoogilise nõustamise igapäevase käitumise, meeleolu muutuste, emotsionaalse seisundi, toimepandud kuriteo ja tegude tagajärgede, emotsionaalse seisundi ning lõdvestamise meetodite teemadel. Ka on toimunud vestlused pere-ja paarisuhte vägivalla teemadel, mille tulemusel on kinnipeetav aru saanud, et paarilist tuleb austada. Alates 15.09.2021. a töötab kinnipeetav majandustöödel toidujagajana ja alates 16.02.2022. a osaleb riigikeele A2 taseme õppes. Negatiivsena saab välja tuua, et ajavahemikul 26.05.2019-01.07.2019 töötas isik AS Eesti Vanglatööstuse pesumajas operaatorina, kuid töötamine lõpetati seoses õigusrikkumisega. Alates 28.07.2020. a lubati isik taas tööle pesumaja operaatorina, kuid eemaldati töölt alates 21.01.2022. a. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Kovan Mohammadi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus talle mittekuuluva eseme omamise eest. Olgugi, et tegemist on distsiplinaarkaristuse leebeima vormi ehk noomitusega, on siiski oluline märkida, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste
toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu tahab oma käitumisega veenda kohut selles, et ta on tõesti muutunud, peaks tema käitumine vangistuses olema eeskujulik. Kuna käitumist vangistuses peetakse oluliseks näitajaks, prognoosimaks, milliseks kujuneb isiku käitumine väljaspool vanglat, siis võib teha järelduse, et Kovan Mohammadi karistus ei ole veel eesmärki täitnud. Ka ei saa jätta märkimata, et käesoleva vangistuse jooksul on kinnipeetava osas kohaldatud korduvalt täiendavaid julgeolekuabinõusid, sest kinnipeetav on proovinud lahendada enda probleeme selliselt, et lõhub näiteks kambri inventari ja proovib saada täiendavate julgeolekuabinõude alla või üksinda kambrisse, sest tema ei suutvat enda sõnul kellegagi koos ühes kambris paikneda. Probleemide põhjustajaks peab isik ise keelebarjääri. Oluline on ka asjaolu, et vangla vara lõhkumise eest on kinnipeetavat väärteokorras karistatud ja karistus on kehtiv. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused on head (elukoha olemasolu ja xxxx elavate lähedaste võimalik toetus), ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses veel ei tekita, pole võimalik isikut ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kahtlusi süvendab ka kinnipeetava päritolu kultuuriruumis kehtivast tavaõigusest tulenevad kombed ning käitumismuster. Lisaks ei pea kohus põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel Kovan Mohammadi ennetähtaega vangistusest tingimisi elektroonilise valve alla vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud veidi alla viie aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni omandada ja kinnistada siinses kultuuriruumis kehtivaid positiivseid hoiakuid ja kombeid ning käituda eeskujulikult, aga samuti omandada ka riigikeelt ning viia lõpule elamisloa saamise protsess. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 30.06.2022 kohtumäärusega jäeti maakohtu määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.