1-17-6118/64 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

1.Kovan Mohammadi süüdistatakse selles, et tema 07.03.2017 vahetult enne kella 17.21 Tallinnas XXX korteris, armukadedusest ajendatuna, soovis anda oma abikaasale “õppetunni”, tekitades talle karistuseks väidetava abielurikkumise eest suurt füüsilist valu ja rasked põletushaavad. Nimelt sidus ta nende kaheaastase tütre X juuresolekul oma abikaasa YY jalgadest, kätest ja rindkerest sallidega tooli külge kinni, valas ta puhastusbensiiniga üle ja süütas seejärel välgumihkliga põlema. Kui kannatanu üleni leekidesse lahvatas, kustutas Kovan Mohammad leegid veega. Sellega tekitas Kovan Mohammad YY-le suurt füüsilist valu ning eluohtlikud ja rohkem kui neli kuud kestvad tervisekahjustused s.o ulatuslikud II ja III astme naha põletushaavad üle kogu keha (kokku 68% keha pindalast), samuti põletushaavandi hingamisteedes. Tekitades teisele inimesele tervisekahjustused, mis on eluohtlikud ja kestavad rohkem kui neli kuud, pani Kovan Mohammad toime KarS § 118 lg 1 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kovan Mohammad'i süüdistatakse selles, et tema, alates Eesti Vabariiki ümberasumisest 16.06.2016.a., tarvitas endaga ühises kooselus elaval abikaasal YY suhtes korduvalt füüsilist ja vaimset vägivalda, lüües teda käega või puidust siseviimistlusliistuga keha ja jäsemete piirkonda ning samuti tarvitas tema suhtes psüühilist vägivalda, ähvardades teda füüsilise vägivalla tarvitamisega ajendatuna armukadeduse motiivist so. muul madalal motiivil ning samuti 07.03.2017.a. hommikusel ajal Tallinnas, XXX korteris, samuti armukadeduse motiivil, lõi YY'i korduvalt, võis olla 100 korda, käte ja jalgade ja selja piirkonda korteris oleva puidust siseviimistlusliistuga. Sellise tegevuse tõttu tundis YY hirmu eesootava füüsilise vägivalla ees ning samuti kartis oma elu ja tervise pärast ning samuti tundis füüsilist valu. Oma tahtliku tegevusega pani Kovan Mohammad toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valu ja tervisekahjustusi põhjustanud kehalise väärkohtlemise kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt.

3.1.Kaevatavas otsuses on kohus Kovan Mohammadi KarS § 118 lg 2 p 1, 2 järgi süüdimõistmisel märkinud, et süüdistatav ja kannatanu andsid 07.03.2017 Tallinnas XXX korteris juhtunud sündmuse kohta ühesuguseid ütlusi. Apellandi hinnangul puudub vaidlus selles, kuidas samal päeval kannatanu ja süüdistatav käisid koos poes, koos ostsid toiduaineid ja pooleliitrise pudeli puhastusbensiini, kuidas seejärel XXX korteris kannatanu nõustus istuma toolile ja lubas ennast mitme salliga siduda. Apellandi hinnangul puudub vaidlus selles, et süüdistatav valas toolil istuvale kannatanule bensiini kaelapiirkonnast kuni jalgadeni, seejärel aga veel ribana põrandale ca 1 meetri kaugusele kannatanust. Süüdistatav küsis kannatanult, kas ta on olnud truu ja süütas enda käes oleva välgumihkli. Süüdatud välgumihkel ei olnud asetatud põrandale, kus oli bensiiniriba. Süüdatud välgumihkel jäi kannatanust ca 1 meetri kaugusele. Seejärel lahvandus leek. Apellandi hinnangul on Kovan Mohammadi ütlused kõnesoleva teo asjaolude suhtes olnud ühesugused. Kannatanu YY ütlused eeluurimisel ja kohtus olnud mõnevõrra erinevad. Kannatanu kirjeldab eeluurimisel, et Kovan võttis välgumihkli ja kui oli selle süüdanud, tekkisid suured leegid. Välgumihklil ei olnud kokkupuudet vedelikuga ja see leek võis tekkida bensiini aurudest. Kohtus 12.09.2017 on kannatanu andnud kahesuguseid ütlusi ning apellant toob sellekohaseid näited. Asjas on läbi viidud põlevvedeliku ekspertiis. Ekspertiisiakti nr 17E-AP0007 11.05.2017 kohaselt (Ikd tl 101-108) tehti ekspertiisiobjekti põlevuse väljaselgitamiseks kaks katset: ekspertiisiobjektist võetud vedelikuproov kanti üle tulekindlast materjalidest kaussi, mille kohale viidi tikuleek. Mõlema katse kohaselt süttis vedelikuaurude ning õhu segu tikuleegist. Katsete kirjeldustes ei ole viidatud, kui kaugel vedelikust tikuleek vedeliku gaasisegu tõttu süttis. Kohtuistungil ei välistanud ekspert VS süttimist aurudest. Ekspert ei pidanud aga võimalikuks anda arvamust selles, kui kaugelt oli võimalik välgumihklist bensiini iseeneslik süttimine. Apellandi hinnangul ei ole eeltoodut arvestades võimalik tuvastatud asjaolude põhjal teha kindlat järeldust selles, kas süüdistatav süütas põrandal oleva bensiiniriba või leidis aset bensiini süttimine Kovan Mohammadi tahtest olenemata.

Kui kohus märgib otsuses, et kannatanu ülekuulamisel, peale kunstlikust koomast väljatulekut, ta kartis süüdistatavat ja on ilmne, et kannatanu eeluurimisel ei rääkinud tõtt, siis samas teo faktiliste asjaolude kohta (sidumine, bensiini valamine) kannatanu andnud siiski ühesuguseid ütlusi. Hinnangu sellest, kas võis tegu olla süütamise või "süttimisega" saab anda koostoimes süüdlase käitumise põhjal enne õnnetust, õnnetuse ajal ja pärast õnnetust. Nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlustega on tuvastatud, et tülid abikaasade vahel olid sagedased, mistõttu tuli abi saamiseks pöörduda tugiisiku ja psühholoogi poole. Ka õnnetuse päeval oli plaan minna psühholoogi vastuvõtule, mis jäi aga ära abikaasadest sõltumatul põhjusel. Õnnetuse päeval käisid abikaasad koos poes toitu ostmas. Toas kus põleng aset leidis viibis kannatanu ja süüdistatava väike laps. Kannatanu kohtus antud ütluste kohaselt peale seda, kui süüdistatav teda bensiiniga üle kallas, küsis süüdistatav kannatanult, kas ta tegi midagi Eestis või Kreekas, küsis kas kannatanu pettis teda. Kui kannatanu ütles ei, pani süüdistatav välgumihkli põlema. Selle põhjal saab järeldada, et süüdistatava eesmärgiks ei olnud naisele kehavigastuste tekitamine vaid truudusetuse väljaselgitamine. Naise "süütamise " kavatsust ei tõenda samuti kannatanu õhukeste sallide kinnisidumisel kasutatavad sõlmed. Kohus märgib otsuses, et sidumise sõlmed ei saanud olla nõrgad, need tuli katki lõigata sõlmedest vabanemiseks. Kohus ei ole aga siinjuures arvestanud, et põlemise ajal sünteetiline materjal (naisterahva sallid) sulas. Kohus märgib, et süüdistatav ei varunud enne naise süütamist kustutusvahendeid, mis tõendab raske kehavigastuse tekitamise kavatsetust. Kaitsja leiab pigem vastupidi - kustutusvahendite varumine pigem tõendaks süütamise kavatsetust. Kohus märgib, et enne puhastusbensiini ostmist oli süüdistataval kindel plaan, mida selle bensiiniga ette võtta ja et see tõendab kannatanule raske kehavigastuse tekitamise kavatsetust ei ole põhjendatud. Samas aga süüdistatavat painas soov teha kindlaks, kas naine on olnud truudusetu. Kõnesolev nähtub selgelt kannatanu ja süüdistatava ütlustest. Kohus märgib, et süüdistatav üks päev enne juhtumit vaatas koos naisega filmi, kuidas inimene süüdati, mis nagu peaks kinnitama süütamise kavatsetust. Samas on jäetud tähelepanuta, et ühiselt vaadatud videos kustutati kätega leek, mis oli aga tekitatud piirituse, mitte bensiini põlengust. Aeglane piirituse põlemine erineb oluliselt bensiini põlemisest, sest see ei sütti maha kallatult aurudest leegina. Nii on ka kodus olnud tarvitusel piirituselambid. Süüdistatav on kõikidel ülekuulamistel kinnitanud, et ta kahtlustas oma naist petmises teise mehega. Süüdistatav ei ole varjanud, et ta on otsinud ka interneti vahendusel teavet, kuidas teha kindlaks naise truudusetus. Kohtus antud ütluste kohaselt oli see probleem süüdistatavat "painanud" nii varem kui ka Eestisse pagulasena elama asudes. Internetis uuritu ei tähenda kahavigastuste tekitamise kavatsust. Kohus märgib, et süüdistatav kinnitas soovi naist karistada, aga mil viisil, on lahti mõtestamata. Apellant on seisukohal, et kohtu järeldus selles, et süüdistataval oli tagajärjena raske kehavigastuse tekitamise suhtes otsene tahtlus ja et süüdistatav otseselt küll kannatanu surma mittesoovides pidi möönma, et ta põhjustab kannatanu elule (kaudse tahtlusega) ohu, ei ole põhjendatud. Kokkuvõtvalt apellant leiab, et Kovan Mohammadi süü raske tervisekahjustuse tekitamises ei ole tõendatud. Pigem on tegu tervisekahjustuse tekitamisega ettevaatamatusest.

6.Vaidlustatud Harju Maakohtu 22.09.2017.a. otsus, mille alusel Kovan Mohammad mõisteti süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja KarS § 118 lg 1 p 1, 2, järgi, on seaduslik ja põhjendatud. Leiab, et apellatsioonid ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tahtluse seisukohast on oluline, et isikul oleks ettekujutus teost, teo tulemusena saabuvast tagajärjest ning üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest. Põhjusliku seose osas piisab kui isik kujutab endale üldjoontes ja tavalise mõistliku inimese elukogemuse tasandil ette kausaalsust oma teo ja saabuva tagajärje vahel. Antud juhul on tegemist suvalise teokirjeldusega kuriteokoosseisuga st et tervisekahjustust saab tekitada koosseisu mõttes mistahes teoga kuid oluline on tagajärje saabumine. Antud juhul saabus tagajärg Kovan Mohammad eelneva tahtliku tegevuse tõttu, mil ta lõi tingimusi ja eeldusi tagajärje saabumiseks. Objektiivselt seisnes vägivallategu eelnevalt bensiiniga ülekallatud kannatanu, kellest lähtus süüterada bensiinist, põlemasüütamises süüteraja kaudu. Ehk see süütamistegu oli välgumihkli süütamisnupule vajutamine nii, et tekkis leek põlevvedelikule piisavalt lähedal, et süttiks. Kuna kannatanu sidumiseks oli kasutatud 4 tekstiilmaterjalist rätti, ta oli puittooli peal, tal olid endal seljas tekstiilist kunstmaterjali sisaldusega riided, siis ei saanud Kovan Mohammad loota, et kannatanu ei sütti ja tema keha ei saa kahjustusi. Ta oli selleks kõik tingimused loonud. On üldteada, et tuli kahjustab nahka, vigastab selle kudesid. Iga mõistlik tavalise elukogemusega inimene teab näiteks, et ei või panna sõrme tulle, sest see on valus ja saab põletada. Inimene tõmbab ennast instinktiivselt tulest eemale ning see instinkt on ilmselgelt takistatud kui tal ei ole see võimalik, sest on kinni seotud ja põlevvedelik süütab tema seljas keha ümber olevad riided ja rätikud ning inimene ise on seejuures tooli külge kinni seotud. On selge, et see kõik kogumis pikendab tule ja naha kokkupuudet ja sellest kestvast kokkupuutest kahjustataksegi nahka. Ekspert leidis, et kannatanu nahapinnast saigi 68% kahjustada. Ei ole usutav Kovan Mohammadi väide, et ta ei saanud aru, et kannatanu, üle kallatuna bensiinist, läheb põlema kui kannatanust veel lähtus sama põlevvedelikuga süüterada ja Kovan Mohammad pani selle süüteraja juurde süüdatud välgumihkli. Ka kannatanu, kes oli selle tegevuse juures, ütles, et ta ei oska hinnata, kas Kovan Mohammad tahtis teda põlema panna või mitte aga tema sai aru, et kui bensiin põlema süüdata, siis see süttib ja see tähendabki süütamist. Ka Kovan Mohammad ütles, et isegi väike laps teab, et bensiin põleb, seetõttu on ainetu väita, et kuna Kovan Mohammad pole kunagi kedagi põlema pannud, pole bensiini ka niisama kusagil süüdanud, siis ta ei pidanud aru saama, et antud juhul kannatanu süttib, läheb põlema ja saab tervisekahjustusi. Põlevvedelik, nagu seda on bensiin, süttib õhuga segunedes, seega süttimiseks, süütamiseks ei pea süütama otseselt vedelikku vaid süttimine tekib juba selles põlevvedelike aurudega segunenud õhus. Seetõtu ka näiteks bensiinitanklas ei tohi suitsetada, kasutada lahtist tuld, kuigi bensiinimahutid on suletud anumates. Kuigi bensiin ja puhastusbensiin on mõnevõrra süttivuselt erinevad, tuleb arvestada, et tanklas kehtivad sellised tuleohutusnõuded juba välistingimustes kuid antud juhul kasutati põlevvedelikku tubastes tingimustes, kus värske õhu juurdevool puudub ja aurude kontsentratsioon õhuga segunedes on suurem. Korteris avati aken alles siis kui kannatanu oli juba kustutatud. Põlevvedeliku süttimine selle põlemasüütamisel on enam kui tõenäoline iga tavalise mõistliku inimese jaoks. Samuti ei ole tõendamist leidnud Kovan Mohammadi väide, et ta soovis süttimise korral leegi ära kustutada enne kannatanu süttimist. Ta ei teinud kustutamiseks mitte midagi ja seega on usutavam kannatanu versioon toimunust, et ta püüdis ise vabaneda köidikutest, toolist ja alles siis kui ta iseseisvalt oli jõudnud vannitoani, lasi alles Kovan Mohammad talle vett peale. Kovan Mohammad ütlused kustutamise kohta ei olnud usutavad – ta selgitas, et leegi põlema lahvatades ta põrkus tahapoole, eemale põlemasüttinud kannatanust ja nägi kuidas kannatanu

püüdis ennast vabastada toolil hüpeldes. Seega ta ei saanud samal ajal kannatanut pikali paisata tooliga nii, et köidikud lahti tulid ja samal ajal jälgida, kuidas kannatanu tooliga hüpleb. Köidikud olid sõlmes veel asitõendite vaatluse protokollist nähtuvalt ja need olid läbi lõigatud. Kannatanu rääkis, et köidikud lõikas Kovan Mohammad läbi enne kiirabi tulekut ja koristas need ära prügikotti ning nii need leitigi. Kovan Mohammad kätel polnud näha leekkahjustusi s t jälgi, et ta oleks püüdnud kannatanut kustutada. Hoopis kannatanu ise pidi end kätega kustutades veelgi tekitama endale ise veel põletushaavu, et veelgi suuremat kahju ära hoida. Seega on kohus õigesti leidnud, et Kovan Mohammad pidi seega tegutsema tagajärje suhtes tahtlikult s o otsese tahtlusega kuna pidi aru saama, et tema tegevus kannatanuga võib endaga kaasa tuua eluohtliku tervisekahjustuse. Samuti nähtub uuritud tõenditest, et Kovan Mohammad toimingud kannatanuga olid suunatud just süütamisele mitte tema hirmutamisele. Seda näitab see, et Kovan Mohammad kasutas just nimelt põlevvedelikku, mitte sõnu – tema vestlus kannatanuga oli väga napp enne välgumihkli süütamist. Karistuse mõistmist on kohus piisavalt põhistanud. Kohus on karistust põhjendades ja süü suurust hinnates arvestanud, et süüdistatav realiseeris kuritegu toime pannes kaks kvalifitseerivat koosseisulist tunnust – eluohtliku ja pika kestvusega tervisekahjustuse tekitamine. Samuti tuleb arvestada, et kuigi haavad ei nõua enam meditsiinilist sekkumist ja aktiivset ravi kuid tervisekahjustuse jäljed on jäädavad, need torkavad silma, on nii ulatuslikud, et ka kosmeetiline korrigeerimine on väga keeruline. Tegemist on väga noore naisega, tal on väike laps, kellele samuti igapäevaselt juba enese välimusega silme ees püsimisega peab näitama ja meelde tuletama, et selle lapse enda isa tekitas sellised kahjustused. Nahk oli 68% ulatuses kahjustatud, seejuures nahk on üks keha suurimaid organeid ning ka ravidokumentidest nähtus, et prognoos elule oli halb. Antud juhul esines ka mitu raskendavat asjaolu – KarS § 58 p 4 ja 13 mõttes süüteo toimepanemine süüdlasest perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes ja süüteo toimepanemine alaealise juuresolekul. Need on raskendavad just seetõttu, et nii perekondlikus sõltuvuses olev isik – abikaasa, kui ka alaealine – süüdlase ja kannatanu laps, on isikud, kes tunnevad üldjuhul suurt usaldust oma lähedase vastu ja seda enam, oma kodus, kus turvalisust peaks saama eeldada. KarS § 58 p 1 mõttes esines muu madal motiiv, milleks oli armukadedus. Seejuures see ei olnud selline armukadedus, mis oleks tekkinud spontaanselt vahetult mingisugust suurt kiivust tekitavat situatsiooni pealt nähes vaid siin oli armukadedus välja kujunenud seoses kahtlustega abikaasa abielueelsest ajast, et ehk on abikaasal midagi meenutamisväärset ajast, mil nad veel ei tundnudki teineteist. Seega, kuna sellise tunde ajel on toime pandud isikuvastane kuritegu, ongi armukadedus vaadeldav muu madala motiivina KarS § 58 p 1 mõttes, mille kohaselt on muu madal motiiv võrreldav omakasuga, milleks antud juhul soov teine inimene enesele pidada kogu tema mõtetega, ongi. Antud juhul esines veel ka KarS § 58 p 2 sätestatud karistust raskendav asjaolu – süüteo toimepanemine erilise julmusega ja kannatanut alandades – s o mõlemad KarS § 58 p 2 sätestatud raskendavad asjaolud. See raskendav asjaolu on kaalult oluline, kuna see ei ole mitte üksnes karistust raskendav asjaolu vaid kirjeldab ka tegu ennast, ehk seega on süü suurust mõjutav asjaolu samaaegselt. Alandamine ja julmus seisnes selles, et kannatanu kaasati teda ees ootavatesse ja ilmselgelt tema jaoks õudsetesse toimingutesse. Ta pidi püsima toolil, ta oli pika aja jooksul ära hirmutatud. Veel hommikulgi oli ta saanud kepihoope. Ta seoti kinni, asetati abitusse olukorda, kallati üle põhjalikult põlevvedelikuga koos eesootavat süütamist

07.märtsi 2017 aasta hommikupoolikul oli süüdistatav teda peksnud puust liistuga umbes 100 korda üle kogu keha. Sama päeva õhtul, kauplusest tulles täitis ta süüdistatava käske ja asetas toas tooli näidatud kohale, istus sellele ega takistanud sidumist, oli vait, seoses sellega, et ta väga kartis süüdistatavat. Seega ei olnud tegemist kannatanu vaba tahtega vaid hirmutundest ajendatud süüdistatava poolse käsu täitmisega ning uuesti tema väärkohtlemise kartusest süüdistatava tahtele allumisega sellele vastu hakkamiseta. Kolleegium hindab ainetuteks süüdistatava apellatsioonis esitatud väite, et ta pole vägivaldne inimene. Kaitsja ega süüdistatav ei ole vaidlustanud süüdimõistmist korduvalt YY peksmisega talle tervisekahjustuste tekitamises. Kolleegium hindab tõesteks kannatanu ütlusi, et kannatades nii füüsilise kui vaimse vägivalla all, kartis ta süüdistatavat ja allus seetõttu viimase käskudele. Kaitsja on leidnud apellatsioonis, et vaidlus puudub selles, et süüdistatav valas kinniseotud kannatanu keha koguulatuses bensiiniga üle ja vaidlus puudub selles, et välgumihkel ei olnud asetatud põrandale, kus oli bensiiniriba. Süüdatud välgumihkel jäi kannatanust ca 1 meetri kaugusele. Seejärel lahvandus leek. Kohtuotsusest tulenevalt puudub tõesti vaidlus selles, et süüdistatav valas kinniseotud kannatanu kogu keha üle bensiiniga ja tekitas bensiinist ka meetri pikkuse riba kannatanust eemale. Seega puudub vaidlus ka selles, et süüdistatava poolt süüdatud välgumihkel jäi küll kannatanust 1 meetri kaugusele, kuid mitte bensiiniribast. Nn isesüttimise või ootamatu süttimise kohta antud süüdistatava ütlused on maakohus tõenditele hinnangu andmise tulemina jätnud kui ebausaldusväärsed arvestamata. Kohus on tõendite kogumi alusel muuhulgas ja eelkõige kannatanu ütlustest tulenevalt, jõudnud järeldusele, et süüdistatav asetas põleva välgumihkli bensiiniriba lähedale nii, et riba süttis, mille kaudu tuli jõudis kannatanuni ja

süütas ta riided. Seega on kohus vastupidiselt kaitsja apellatsioonis esitatule jõudnud järeldusele, et süüdistatav asetas põleva välgumihkli bensiiniribale nii lähedale, et bensiin süttis. Apellatsioonis on kaitsja uuesti esitanud vastuolude tõttu kohtuistungil avaldatud kannatanu osad ütlused. Analoogselt maakohtuga kolleegium tõdeb, et avaldatud osas vastuolu esineb. Sellise vastuolu kindlakstegemine ei tähenda aga veel iseenesest tõdemust, et isiku ristküsitlusel antud ütlused tuleb tervikuna või ka osaliselt tunnistada ebausaldusväärseks, vaid peab hindama, kas isik on erinevate ütluste andmist mõistuspäraselt ja arusaadavalt selgitanud. Samaselt maakohtuga kolleegium leiab, et arusaadav ja usutav on kannatanu poolt antud selgitus, et seoses korduva tema suhtes kasutatud vägivallaga ta väga kartis süüdistatavat, kartis enda elu pärast, mistõttu andiski kohtueelsel uurimisel süüdistatavale soodsamaid ütlusi nii nagu olid enne kiirabi tulekut kokku leppinud. Kolleegium osutab, et kannatanu kohtuistungil korduvalt kinnitas, et süüdistatav seisis bensiiniraja otsas ja süütas sealt bensiini. Kui ta ei oleks rajal oleva bensiini lähedale põlevat välgumihklit pannud, poleks bensiin põlema läinud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kannatanu poolt erinevate ütluste andmist põhistavad selgitused on arusaadavad, usutavad ja K.Mohhamadi süü tõendamisel on kannatanu kohtuistungil antud ütlused tõendina arvestatavad. Süüdistatav on apellatsioonis ja selle lisas väitnud, et kohtueelse uurimise ajal, haiglas ütluste andmisel, kannatanu juba teadis, et ta on vahistatud, mistõttu ei vasta tõele tema ütlused kartusest, et süüdistatav tuleb haiglasse ja lõpetab alustatu. Teab seda kuna kaks või kolm kuud enne kohtuistungit kaitsja ütles talle, et Y tahab temaga vanglas kokku saada. Kohtukolleegium osutab, et kannatanu ütluste kohaselt kuulati ta üle vaid mõni päev pärast tema koomast välja toomist, tema ei teadnud siis mis haiglast väljapool on toimunud. Kaitsja taotluse alusel avaldati kohtuistungil osa ütlustest, millised oli kannatanu andnud 08 mail 2017. Kohtuistung, kus asja arutati, toimus aga 12. september 2017. Seega toimus kannatanu ülekuulamine mitu kuud enne süüdistatava poolt viidatud ajavahemikku ning kannatanu ütlused sellest, et ta esmaseid ütlusi haiglas andes jätkuvalt tundis hirmu oma elu ja tervise pärast, on usutavad. Asjaolu, et kannatanu kohtueelsel uurimisel antud süüdistatavat õigustavad ütlused olid ajendatud hirmutundest ega vastanud tegelikult toimunule, kinnitab ka maakohtu poolt kohtuotsuses juba viidatu, et kannatanu on kohtueelsel uurimisel eitanud ka süüdistatava poolt 07 märtsi 2017 hommikul tema ca 100 korda puust liistuga löömist. Samas on nimetatud peksmise toimumine kohtuistungil kinnitust leidnud ja nimetatud kuriteo toimepanemist ja kannatanu kallal vägivallatsemist on sisuliselt tunnistanud ka süüdistatav ja selles osas igasugused vaidlused puuduvad. Kaitsja on apellatsioonis viidanud ekspertiisiaktile ja kohtuistungil eksperdi poolt antud selgitavatele ütlustele, leides, et pole võimalik kindlalt tuvastada, kas süüdistatav süütas bensiiniriba või oli tegemist bensiini süttimisega tema tahtest olenemata. Analoogse seisukoha on kaitsja esitanud ka maakohtus ja kohus on otsuses juba nimetatud kaitseversiooni ümber lükanud usaldusväärseks tunnistatud kannatanu ütlustega sellest, et K.Mohammad süütas bensiiniraja. Samuti on kohus analüüsinud eksperdi ütlusi ja kolleegium maakohtu hinnanguga nõustudes märgib, et KrMS § 63 lg 1 ettenähtust tulenevalt on muuhulgas tõenditeks ekspertiisiakt ja eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel. Ekspertiisiaktis ja eksperdi selgitustest ei saa tuletada vastuseid küsimustele, mida ekspertiisimäärusega eksperdile esitatud ei ole. Antud juhul on kaitsja teinud kaitseversiooni kinnitavaid järeldusi viidates eksperdi selgitustele vastuste andmata jätmisest kuivõrd neid ei

olnud ekspertiisimäärusega eksperdile esitatud. Tegemist ei ole seaduses ettenähtud tõendil põhineva järeldusega. Apellatsioonis on märgitud, et kuna süüdistatav pole varem bensiini süüdanud, puudusid tal selle kohta ka teadmised, mistõttu ei saanud aru, et bensiiniga üle valatud kannatanu võib süttida. Selline väide on vastuolus eelkõige süüdistatava enda poolt kohtuistungil antud ütlustega sellest, et isegi laps teab, et bensiin on põlemisohtlik. Kolleegiumi arvates apellatsioonis väidetu, et süüdistatav pole varem kedagi bensiiniga süüdanud ei tähenda, et tal puudusid igasugused arusaamad bensiinist kui tuleohtlikust vedelikust. Kaitsja poolt esitatu sellest, et süüdistatava eesmärgiks ei olnud naisele kehavigastuste tekitamine vaid truudusetuse väljaselgitamine, ei anna alust anda süüdistatava käitumisele maakohtust erinevat hinnangut. Kolleegium osutab, et KarS § 118 koossisuliste tunnuste tuvastamisel pole tähtsust asjaolul, millisel motiivil süüdistatav kannatanule oma tahtliku käitumisega raske tervisekahjustuse tekitas. Kolleegium nõustub maakohtuga, et süüdistatava teoeelne käitumine kui ka kannatanu käte, jalgade ja keha kinni sidumine puidust tooli külge, tema kogu keha bensiiniga üle valamine, temast eemale bensiiniriba viimine ja eelnev küsimine süütamise kohta ja tema poolt kannatanuni viiva bensiiniriba süütamine, näitab sihipärast tegevust kannatanu põlema panemisel. Süüdistatav tahtis kannatanut põlema panna ja maakohtu järeldus, et süüdistatav tegutses teo suhtes kavatsetult on kooskõlas süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavate ja kohtu poolt tuvastatud asjaoludega. Maakohus on otsuses tõendite ja nimelt kannatanu läbivaatuse protokolli ( 1 kd. t.lk. 179-188), kiirabikaardi ( 1 kd. t.lk. 189), PERHi teatiste( 1 kd. t.lk.190,k 192), EMO kaardi väljavõtte( 1 kd. t.lk. 194-196), haigusloost väljavõtte( 1 kd. t.lk. 202-203) ja ekspertiisiakti alusel tuvastanud, et kannatanule oli süütamisega tekitatud tervisehäire ehk tervisekahjustus, mille paranemise kestus ületab 4 kuud ja millega oli põhjustatud oht elule. Eelnimetatu osas pole maakohtu järeldust apellatsioonides vaidlustatud. Kohus on tuvastanud, et tagajärje suhtes esines süüdistataval tahtlus. Apellatsioonides esitatud väited maakohtu põhjendust ja sellekohast järeldust ei kummuta. Kohtukolleegium peab vaid vajalikuks märkida, et antud juhul süüdistatav teadis, et vabanemise võimaluseta kinni seotud ja puhastusbensiiniga üle valatud kannatanu põlema panemisel saab viimane vähemalt rasked tõenäoliselt ka eluohtlikud tervisekahjustused. Kaitsja seisukoht, et pigem on tegu tervisekahjustuse tekitamisega ettevaatamatusest, viitab KarS § 119 koosseisule, kuid kolleegium, nõustudes maakohtu lahendis tehtud järeldusega ja arvestades juba ka eelpool märgitut, leiab, et süüdistatava käitumine pole kvalifitseeritav KarS § 119 järgi. Nimelt kohaldub KarS § 119, mille objektiivne koosseis kattub KarS § 118 lg 1 p 1,2 objektiivse koosseisuga, vaid juhul, kui toimepanija on ettevaatamatu nii teo kui tagajärje suhtes. Nagu eelpool ringkonnakohus juba märkis, on maakohus põhistatult tuvastanud ja sellega nõustub ka ringkonnakohus, et süüdistatav pani inkrimineeritud teo toime kavatsetult. Siinkohal kolleegium osutab juba ka maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-4615 sedastatule Pärast 1. jaanuari 2015 toime pandud tervisekahjustuse tekitamise eest on võimalik KarS § 118 lg 1 p-de 1-6 järgi süüdi tunnistada ka isik, kes tekitas kannatanule tervisekahjustuse küll tahtlikult, kuid suhtus tervisekahjustusega põhjustatud raskesse tagajärge ettevaatamatusega.

KarS § 118 lg 1 sanktsioon näeb ette karistusena nelja - kuni kaheteistaastase vangistuse. Maakohus on karistanud K.Mohammadi KarS § 118 lg 1 p 1,2 järgi 10 aastase vangistusega. Esmalt kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei rahulda kergemas kuriteos K.Mohammadi süüdi tunnistamise taotlust, mistõttu nimetatud põhjusel pole alust mõistetud karistuse muutmiseks. Kolleegium osutab, et kohtuniku siseveendumusest lähtuv karistusmäära valik on apellatsioonimenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige juhul, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine selle küsimuse lahendamisel ning sellel konkreetsel minetusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele, mis on toonud kaasa kuriteo raskusele või süüdimõistetud isikule ilmselgelt mittevastava karistuse mõistmise. Maakohus on mõistetud karistusmäära osas oma põhjendused esitanud, seejuures ka karistust raskendavate asjaolude tuvastamise ja nendega arvestamise osas. Süüdistatav on apellatsioonis märkinud, et ta väga kahetseb toimepandut. Kolleegium osutab, et maakohus on süüdistatava poolt väljendatud kahetust karistusmäära valikul juba arvestanud ja selle enamaks arvestamiseks alused puuduvad. Siinjuures kolleegium osutab, et apellatsioonis pole süüdistatav kannatanu tahtlikku süütamist tunnistanud ning on taotlenud kannatanule raskete tervisekahjustuste tekitamises enda õigeksmõistmist. Kaitsja on leidnud, et armukadedus on süüdistatava kultuuris tavapärane. Kolleegium märgib, et kohus saab tugineda oma järeldustes tõendatuks või üldtuntuks tunnistatud asjaoludel. Eeltoodud väide ei põhine kummalgi alusel. Kriminaaltoimiku materjalide, sh. nii kannatanu kui süüdistatava ütluste kohaselt on tuvastatav, et armukadedus oli süüdistatava käitumise ajendiks ja liikumapanevaks jõuks. Kaitsja väide, et tegemist on erandliku kuriteoga, ei vähenda karistuse mõistmisel arvestatavat süü suurust ega anna alust seadusliku ja põhjendatud karistuse muutmiseks. Asjaolu, et süüdistatav on kriminaalkorras karistamata ja elas Eestis pagulasena olid maakohtule teada. Siinkohal kolleegium osutab, et ka kannatanu oli koos süüdistatavaga Eestisse sisse rännanud ning vastavalt tema ütlustele oli neil võimalik pöörduda tugiisiku poole ning süüdistataval oli võimalik oma välismaal elavate lähedastega ühenduses olla ja neilt ka vajadusel nõu küsida. Kolleegium leiab, et apellatsioonides esitatud väited ei anna alust maakohtu poolt piisava selgusega põhistatud karistuse muutmiseks.