Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-17-6021 5. märts 2020 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett ja Paavo Randma Kriminaalasi Andrus Lutsu süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, Jaan Padari süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning Valeri Prištšepovi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 2019. a otsus Andrus Lutsu kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel, Jaan Padari kaitsja vandeadvokaat Ann Saar ja Valeri Prištšepovi kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, kassatsioonid Prokuratuur, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm 5. veebruar 2020, kirjalik menetlus
1-17-6021 hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 kuud ja 2 päeva. Ärakantavaks karistuseks lugeda 8 aastat 4 kuud ja 24 päeva vangistust. 4) jätta Andrus Lutsult, Jaan Padarilt ja Valeri Prištšepovilt ringkonnakohtus väljamõistetud menetluskulu riigi kanda.
Andrus Lutsut süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi selles, et varem narkokuriteo toime pannud isikuna käitles ta 2016. aasta sügisest kuni 2. jaanuarini 2017 vähemalt 102 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit. Jaan Padarit süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1 järgi selles, et ta käitles 2016. aasta oktoobrist kuni 24. jaanuarini 2017 osaliselt grupis vähemalt 1200 grammi amfetamiini sisaldavat ainet ja 4 ecstasy-tabletti. Valeri Prištšepovit süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi selles, et varem narkokuriteo toime pannud isikuna käitles ta koos J. Padariga 2016. aasta detsembrist kuni 24. jaanuarini 2017 grupis suures koguses vähemalt 667,42 grammi amfetamiini sisaldavat ainet.
Tartu Maakohtu 1. juuni 2018. a otsusega tunnistati A. Lutsu, J. Padar ja V. Prištšepov süüdi ning neid karistati vastavalt 3 aasta ja 6 kuu, 5 aasta ning 4 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati A. Lutsu ja V. Prištšepovi vangistust eelmise süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra.
Maakohtu otsusele esitasid apellatsiooni Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm, A. Lutsu kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel, J. Padar ja tema kaitsja vandeadvokaat Ann Saar ning V. Prištšepovi kaitsja vandeadvokaadi abi Valli Murde.
Tartu Ringkonnakohtu 6. detsembri 2018. a määrusega tühistati maakohtu otsus täies ulatuses ja kriminaalasi saadeti tagasi kohtule uue otsuse tegemiseks. A. Lutsu ja J. Padari kaitsja apellatsioon rahuldati osaliselt, prokuröri apellatsioon jäeti rahuldamata. 2(8)
1-17-6021
Tartu Maakohtu 13. märtsi 2019. a otsusega mõisteti A. Lutsu, J. Padar ja V. Prištšepov osaliselt õigeks, süüdistuse ülejäänud osas tunnistati nad süüdi vastavalt KarS § 184 lg 2 p 2, § 184 lg 2 p 1 ja § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. A. Lutsut karistati 3 aasta ja 8 kuu, J. Padarit 5 aasta ja 6 kuu ning V. Prištšepovit 4 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati A. Lutsu karistust Tartu Maakohtu 25. mai 2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning talle mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud ja 18 päeva vangistust. V. Prištšepovi karistust suurendati Harju Maakohtu 26. mai 2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga ning talle kohaldati liitkaristuseks 8 aastat 9 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvati süüdistatavate eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. A. Lutsult ja J. Padarilt mõisteti KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks vastavalt 290 eurot, mille tagamiseks jäeti aresti alla sularaha, ning 2850 eurot. Kohtu seisukohad olid lühidalt järgmised.
1-17-6021
Maakohtu otsuse vaidlustasid A. Lutsu kaitsja, J. Padar ja tema kaitsja ning V. Prištšepovi kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar. A. Lutsu kaitsja taotles kohtuotsuse tühistamist kaitsealuse süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning tema õigeksmõistmist. Alternatiivselt palus kaitsja saata kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks või tühistada kohtuotsuse karistuse osas ja mõista A. Lutsule kergem karistus. Lisaks taotles kaitsja süüdistatavale mobiiltelefoni SIM-kaartide tagastamist ning kohtuotsuse tühistamist A. Lutsult konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud 290 euro osas ja sularaha aresti alt vabastamist. Viimasena taotles kaitsja menetluskuludest võimalikult suure osa riigi kanda jätmist. J. Padar palus talle süüks arvatud teo ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi ja vähendada karistust ning jätta temalt 2850 eurot välja mõistmata. J. Padari kaitsja taotles kaitsealuse osalist õigeksmõistmist. Samuti palus kaitsja vähendada J. Padari karistust. V. Prištšepovi kaitsja taotles tema õigeksmõistmist.
Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 2019. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.
Tartu Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid süüdistatavate kaitsjad.
A. Lutsu kaitsja taotleb maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning süüdistatava õigeksmõistmist. Alternatiivselt palub kaitsja saata asja maakohtule uueks arutamiseks või kergendada karistust. Lisaks taotleb kaitsja kohtuotsuste tühistamist konfiskeerimisotsustuse osas ning A. Lutsule 290 euro tagastamist. Kassaatori väited on lühidalt järgmised.
1-17-6021 A. Lutsu käitles kokku 100,5 grammi amfetamiinsulfaati, on eksitav ja väljub süüdistuse piiridest. A. Lutsu 290 eurot tuleb talle tagastada.
J. Padari kaitsja taotleb süüdistatava süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi 411,29 grammi amfetamiini sisaldava aine ja 4 ecstasy-tableti omandamises ning ülejäänud osas tema õigeksmõistmist. Kaitsja palub vähendada süüdistatavale mõistetud karistust. Alternatiivselt taotleb ta kriminaalasja saatmist maa- või ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Samuti palub kaitsja tühistada konfiskeerimisotsustuse. Ta leiab kokkuvõtlikult järgmist.
V. Prištšepovi kaitsja taotleb kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Tema seisukohad on lühidalt järgmised.
V. Prištšepovi kaitsja esitas Riigikohtule taotluse süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendi tühistamiseks ja kergemaliigilise tõkendi kohaldamiseks, kui kolleegium rahuldab kassatsiooni ja saadab asja maakohtule uueks arutamiseks.
Kassatsioonidele vastas prokurör, kes palub jätta need rahuldamata. Prokuröri arvates pole ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks alust. Samuti ei nõustu ta V. Prištšepovi kaitsja taotlusega tõkendi tühistamiseks ja selle asendamiseks, kuna kassatsioonis seda ei puudutatud.
Kolleegium leiab, et kassatsioonides esitatud väited süüküsimuse kohta ei tingi kohtuotsuste tühistamist. Samuti jäävad tagajärjetuks A. Lutsu ja J. Padari kaitsja seisukohad kohtute konfiskeerimisotsustust puudutavas osas. Maa- ja ringkonnakohus on tõendite lubatavust ja usaldusväärsust piisava põhjalikkusega hinnanud ning teinud kindlaks süüditunnistamise aluseks olevad asjaolud. Kassaatorid vaidlustavad enamjaolt kohtute hinnangut tõenditele ja taotlevad sisuliselt faktiliste asjaolude teisiti tuvastamist, mida Riigikohus teha ei või (KrMS § 363 lg 5). Lisaks kordavad kaitsjad osaliselt juba apellatsioonides esitatud argumente, 5(8)
1-17-6021 millele ringkonnakohus on vastuse andnud. Seetõttu jätab kolleegium kohtu põhjendused kõnesolevas osas kordamata (KrMS § 363 lg 4 p 1).
Küll aga on maakohus rikkunud reformatio in peius-keeldu. Tartu Maakohtu 1. juuni 2018. a otsusega karistati A. Lutsut, J. Padarit ja V. Prištšepovit vastavalt 3 aasta ja 6 kuu, 5 aasta ning 4 aasta pikkuse vangistusega. Tartu Ringkonnakohtu 6. detsembri 2018. a määrusega tühistati maakohtu otsus täies ulatuses ja kriminaalasi saadeti kohtule uue otsuse tegemiseks. Tartu Maakohtu 13. märtsi 2019. a otsusega karistati A. Lutsut, J. Padarit ja V. Prištšepovit vastavalt 3 aasta ja 8 kuu, 5 aasta ja 6 kuu ning 4 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. Seega mõistis esimese astme kohus uue otsusega kõikidele süüdistatavatele raskema karistuse võrreldes asja esmakordsel arutamisel mõistetud karistusega.
KrMS § 341 lg-s 5 sätestatud reformatio in peius-keelust tuleneb muu hulgas, et kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse üksnes kaitsja apellatsiooni põhjal, ei või esimese astme kohus asja uuesti arutades mõista süüdistatavale raskemat karistust kui see, mis oli mõistetud tühistatud otsusega (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 2019. a otsus nr 1-18-117/65, p 13). Ühe erandina kehtestab aga KrMS § 341 lg 6 teine lause, et esimese astme kohus võib raskendada süüdistatava olukorda juhul, kui seda taotleti prokuröri või kannatanu apellatsioonis, mille põhjendatust ei saanud ringkonnakohus asja uueks arutamiseks saatmisel hinnata. Käsilolevas asjas tugines apellatsioonikohus viimati märgitud sättele, leides, et maakohtu pädevus uute karistuste mõistmisel polnud piiratud asja esmakordsel arutamisel mõistetud karistustega. Kolleegium sellega ei nõustu, märkides järgmist.
Tartu Maakohtu 1. juuni 2018. a otsuse vaidlustasid prokurör, A. Lutsu kaitsja, J. Padar ja tema kaitsja ning V. Prištšepovi kaitsja. Prokurör vaidlustas otsuse muu hulgas süüdistatavatele mõistetud karistuse määra osas. Tartu Ringkonnakohtu 6. detsembri 2018. a määruse resolutiivosa järgi rahuldati A. Lutsu ja J. Padari kaitsja apellatsioon osaliselt ning prokuröri kaebus jäeti rahuldamata. Määrust ei vaidlustatud ja see jõustus 28. detsembril 2018. Järelikult on see lahend jõustunud ja täitmiseks kohustuslik (KrMS § 409) muu hulgas prokuröri apellatsiooni rahuldamata jätmises süüdistatavate karistust puudutavas osas.
Olukorras, kus prokurör on vaidlustanud maakohtu otsuse ja ringkonnakohus tühistab lahendi täies ulatuses, andmata seejuures hinnangut prokuröri argumentidele, tuleb tema kaebus jätta läbi vaatamata (vt ka mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-89-11, p-d 23 ja 24–24.2 ning 15. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-90-11, p-d 14–16).
Jättes prokuröri kaebuse aga rahuldamata, võttis ringkonnakohus maakohtult uue otsuse tegemisel võimaluse süüdistatavate karistust raskendada. Prokurör oleks saanud niisuguse olukorra kujunemist vältida, esitades Riigikohtule seaduses ette nähtud tähtaja jooksul määruskaebuse. Kuna ta seda ei teinud, langes ära võimalus karistada süüdistatavaid uue otsusega raskemalt võrreldes tühistatud otsusega, milles mõistetud karistusi prokurör apellatsioonis vaidlustas. Kaebeõiguse kasutamata jätmisega loobus prokurör sisuliselt võimalusest uue otsuse tegemisel süüdistatavate karistuste raskendamiseks.
Raskendades 13. märtsi 2019. a otsusega süüdistatavate karistusi võrreldes 1. juuni 2018. a otsusega, irdus maakohus 13. märtsi 2019. a otsuses lubamatult reformatio in peius-keelust. Seda viga ringkonnakohus 26. juuni 2019. a otsuses ei kõrvaldanud. Nimetatud eksimus on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mis tingib KrMS § 362 p 2 alusel kohtuotsuste osalise tühistamise. 6(8)
1-17-6021
Märgitud vea saab Riigikohus KrMS § 361 lg 1 p 7 järgi ise kõrvaldada, mõistes süüdistatavatele uue karistuse ilma nende olukorda raskendamata. Kolleegium peab põhjendatuks samu põhikaristusi, mille mõistis neile maakohus 1. juuni 2018. a otsuses. Kõnesolevad karistused on kooskõlas 13. märtsi 2019. a otsuses tuvastatud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse kohaldamise alustega.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 13. märtsi 2019. a ja Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 2019. a otsuse A. Lutsu karistamises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle liitkaristuse mõistmises, J. Padari karistamises KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning V. Prištšepovi karistamises KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning talle liitkaristuse mõistmises. Sellest tulenevalt tuleb tühistada ringkonnakohtu otsus ka osas, millega jäeti apellatsioonimenetluse kulu süüdistatavate kanda. Tühistatud osas teeb kolleegium uue otsuse.
Riigikohus mõistab A. Lutsule KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb seda karistust suurendada Tartu Maakohtu 25. mai 2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 2 kuu ja 18 päeva vangistuse) võrra, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud ja 18 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvab kolleegium karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 1 kuu ja 13 päeva. Kolleegium loeb ärakantavaks karistuseks 4 aastat 7 kuud ja 5 päeva vangistust. Kolleegium mõistab J. Padarile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi karistuseks 5 aastat vangistust ja V. Prištšepovile KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb V. Prištšepovile mõistetud karistust suurendada Harju Maakohtu 26. mai 2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (4 aasta 7 kuu ja 26 päeva vangistuse) võrra, mõistes liitkaristuseks 8 aastat 7 kuud ja 26 päeva vangistust. Selle karistusaja hulka arvab kolleegium eelvangistuses viibitud aja 24. jaanuarist kuni 25. aprillini 2017. Tartu Maakohtu 13. märtsi 2019. a otsuse järgi moodustab see 3 kuud ja 1 päeva, kuid õige on 3 kuud ja 2 päeva. Ärakantavaks karistuseks on seega 8 aastat 4 kuud ja 24 päeva vangistust. Arvestades ka seda, et kolleegium tühistab osaliselt ringkonnakohtu otsuse, jääb süüdistatavatelt apellatsioonimenetluses väljamõistetud menetluskulu riigi kanda. Muus osas jäävad maa- ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonid tuleb rahuldada osaliselt.
Kaitsjad esitasid Riigikohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks. A. Lutsu ja J. Padari kaitsja paluvad selle tasuna kindlaks määrata 360 eurot (sh käibemaks 60 eurot) ning V. Prištšepovi kaitsja 210 eurot (sh käibemaks 35 eurot). Taotluste kohaselt kulus A. Lutsu kaitsjal ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks, kaitsealusega konsulteerimiseks ja kassatsiooni koostamiseks aega kuus tundi, J. Padari kaitsjal ringkonnakohtu otsusega tutvumisele, kassatsiooni koostamisele ning selle täiendamisele, sh kaitsealusega konsulteerimisele, samuti kuus tundi ning V. Prištšepovi kaitsjal ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks, kaitsealusega konsulteerimiseks ja kassatsiooni koostamiseks seitse pooltundi.
Kolleegium leiab, et taotlustes märgitud toimingud on olnud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg põhjendatud. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning enne 1. septembrit 2019 kehtinud justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-te 1, 6 ning 10 ja § 6 lg 3 alusel tuleb taotlused rahuldada. Kuna Riigikohus teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 7 märgitud lahendi, jääb see menetluskulu KrMS § 186 lg 1 alusel riigi kanda. 7(8)
1-17-6021
V. Prištšepovi kaitsja esitas Riigikohtule taotluse tühistada süüdistatava suhtes tõkendina kohaldatud vahi all pidamine, kui kolleegium rahuldab kassatsiooni ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks. Kuna Riigikohus teeb selles asjas ise lõpliku otsustuse, jääb kaitsja taotlus läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.