Kriminaalasi nr 1-18-1693
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Määruse tegemise aeg
18. juuni 2019. a
Kriminaalasja number
1-18-1693
Kohtunik
Raina Pärn
Taotluse esitaja
Juri Kolesnikov
Taotlus
Riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks
Süüdimõistetu
Isikukood: 37511296032; viibimiskoht: Tartu Vangla.
Jätta Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.
Tartu Maakohtu 06.11.2018. a otsusega tunnistati Juri Kolesnikov süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Juri Kolesnikovile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes Juri Kolesnikovile karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Juri Kolesnikovile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04.11.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3303 mõistetud karistuse ärakandamata osa, s.o 13 aastat 3 kuud vangistust, võrra. Juri Kolesnikovile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 13 aastat 9 kuud vangistust. Karistuse aja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise aeg, s.o 06.11.2018. a. Tartu Ringkonnakohtu 21.01.2019. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. Riigikohtu 06.05.2019. a määrustega jäeti Juri Kolesnikovi kassatsioon läbi vaatamata ja Juri Kolesnikovi kaitsja kassatsioon menetlusse võtmata. Kohtuotsus jõustus seega 06.05.2019. a.
07.06.2019. a saabus kohtusse Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. Taotluse määrati kohtuotsusega tema karistuse kandmise aja alguseks 06.11.2018. a, mitte 07.11.2013. a. Näiteks Harju Maakohtu otsustes nr 1-16-4352 ja 1-15-1007 ning Viru Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsustes nr 1-17-4170 ja 1-16-4578 jäeti karistuste algused KarS § 65 lg 2 alusel liitmiste korral sellisteks, nagu enne kohtu otsuseid oli olnud. Juri Kolesnikovil on puuduv töövõime ja keskmine puue. Lisaks on tal probleemid arusaamisega, mäluga jne, samuti psüühilisi ja palju muid probleeme. Seega Riigikohtu 01.04.2009. a otsusega järgi asjas nr 3-1-1-22-09 oli Juri Kolesnikovile vaja ekspertiis määrata. Juri Kolesnikov ei suuda tervislikust seisundist tulenevalt esitada kaebust Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Juri Kolesnikovile asjast tulenev võimalik kasu on peale ekspertiisi läbiviimist uus kohtu otsus. Kui mõistetakse ikkagi Juri Kolesnikovile karistus, siis karistuse algus peab olema 07.11.2013. a, sest praegu lükkus tema võimalus vabaneda 3 aastat edasi. Menetluskulude tasumisest on vaja teda täielikult vabastada, kuna ta on maksejõuetu.
Kohus leiab, et Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib RÕS-is ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 sätestab, et maakohus keeldub RÕS § 37 lg 1 alusel riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 35 lg 3 p a kohaselt tunnistab kohus vastuvõetamatuks artikli 34 alusel esitatud kaebuse, kui kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust. Taotluse kohaselt soovib Juri Kolesnikov riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kriminaalasjas nr 1-18-1693. Kohus, võttes arvesse Juri Kolesnikovi taotluses märgitut, on seisukohal, et Juri Kolesnikovi kaebus oleks põhjendamatu. Siinkohal on kohtu arvates oluline, et juba kriminaalasja arutamisel kõikides kohtuastmetes on Juri Kolesnikov ja tema kaitsja tuginenud argumentidele, mida Juri Kolesnikov on välja toonud riigi õigusabi taotluses. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus on andnud oma hinnangud Juri Kolesnikovi süü küsimusele, kui ka karistuse kandmise aja alguse osas otsustes. Lisaks on ringkonnakohus käsitlenud Juri Kolesnikovi taotlust jätta temalt menetluskulud välja mõistmata. Riigikohtu 06.05.2019. a määrusega otsustati kaitsja esitatud kassatsiooni menetlusse mitte võtta. Kohus peab oluliseks, et Euroopa Inimõiguste Kohtu näol ei ole tegemist sisuliselt neljanda kohtuastmega, kus analüüsitakse ja hinnatakse kriminaalasjas kogutud tõendeid ning antakse hinnanguid siseriiklikus õiguses reguleeritud õiguslikele küsimustele. Seega Juri Kolesnikovi taotluses toodud asjaolusid hinnates ei oleks antud kaebus kohtu hinnangul vastuvõetav inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.