1-16-6179 12. november 2018 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Peeter Roosma Kriminaalasi Helyse Karu süüdistuses KarS § 199 lg 2 Kohtuasi p-de 5, 8 ja 9, § 213 lg 2 p 1 ning § 303 järgi Tartu Ringkonnakohtu 17. novembri 2017. a otsus Vaidlustatud kohtulahend Helyse Karu kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Reinsaar, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja 12. september 2018, kirjalik menetlus viis Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis
RESOLUTSIOON
1.Taotleda Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes: 1) Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. a direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lõiget 1 tuleb koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7, 8, 11 ja artikli 52 lõikega 1 tõlgendada nii, et kriminaalmenetluses riigiasutuste juurdepääs andmetele, mis võimaldavad kindlaks teha kahtlustatava telefoni ja mobiiltelefoni side lähte- ja sihtkoha, kuupäeva, kellaaja ja kestuse, sideteenuse liigi, kasutatud seadme ja mobiilsideseadme kasutamise asukoha, kujutab endast harta viidatud artiklitega tagatud põhiõiguste sedavõrd rasket riivet, et sellist juurdepääsu tuleb kuritegude ennetamisel, uurimisel, avastamisel ja menetlemisel piirata võitlusega raske kuritegevuse vastu, sõltumata sellest, millise ajavahemiku kohta säilitatud andmetele on riigiasutustel juurdepääs? 2) Kas direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lõiget 1 tuleb tõlgendada Euroopa Kohtu asjas C-207/16 tehtud 2. oktoobri 2018. a otsuse punktides 55–57 väljendatud proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes nii, et kui esimeses küsimuses viidatud andmete hulk, millele riigiasutustel on juurdepääs, ei ole suur (nii andme liikide kui ka ajalise ulatuse mõttes), on sellega kaasnev põhiõiguste riive õigustatav üldiselt kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja menetlemise eesmärgiga ning mida rohkematele andmetele on riigiasutustel juurdepääs, seda raskemad peavad olema kuriteod, mille vastu võitlemine on riive eesmärgiks? 3) Kas Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjades C-203/15 ja C-698/15 tehtud
21.detsembri 2016. a otsuse resolutsiooni punktis 2 toodud nõue, et riigi pädevate asutuste juurdepääs andmetele peab olema allutatud kohtu või sõltumatu haldusasutuse
1-16-6179 eelnevale kontrollile, tähendab, et direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sõltumatu haldusasutusena võib olla käsitatav prokuratuur, kes juhib kohtueelset menetlust, olles seejuures seadusega kohustatud tegema seda sõltumatult, alludes ainult seadusele ja selgitades kohtueelses menetluses süüdistatavat nii süüstavad kui ka õigustavad asjaolud, kuid kes esindab hiljem kohtumenetluses riiklikku süüdistust?
2.Peatada asjas menetlus Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni eeltoodud küsimustes.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 6. aprilli 2017. a otsusega tunnistati Helyse Karu süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 5, 8 ja 9, § 213 lg 2 p 1 ja § 323 lg 1 järgi ja teda karistati kaheaastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel liideti sellele karistusele Viru Maakohtu 22. märtsi 2016. a otsusega mõistetud 4 aasta 7 kuu pikkune vangistus ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti H. Karule 5 aastat 1 kuu vangistust.
2.KarS § 199 lg 2 p-de 5, 8 ja 9 järgi tunnistati H. Karu süüdi selles, et tema pani ajavahemikul alates 4. augustist 2015 kuni 1. veebruarini 2016 toime järgmised vargused: 1) 4. augustil 2015 sisenes ta lukustamata uksest A. L-i elumajja, kust võttis šokolaadikomme, koeravorsti ja sularaha kokku väärtusega 54,60 eurot; 2) 27. augustil 2015 tungis ta K. K. elumajja ja võttis toast ümbriku sularahaga summas 2100 eurot; 3) 1. septembril 2015 võttis ta V. P. elumajast avalikult hoolimata V. P. eelnevast keelamisest sibulaid ja moosi kokku väärtusega 9 eurot; 4) 1. septembril 2015 võttis ta H. U. elumajast avalikult hoolimata H. U. eelnevast keelamisest sularaha 5,20 eurot; 5) 1. septembril 2015 võttis ta trepikojast A. S-ile kuuluva suvikõrvitsa ja küüslaugu kokku väärtusega 21,5 eurot; 6) 3. septembril 2015 võttis ta L. P. korterist juustu väärtusega 3 eurot ja sularaha 1450 eurot; 7) 21. septembril 2015 võttis ta M. T. magamistoas öökapi sahtlist sularaha 600 eurot; 8) 1. veebruaril 2016 võttis ta trepikojast kaks paari A. K-le kuuluvaid talvesaapaid väärtusega 40 eurot.
3.KarS § 213 lg 2 p 1 järgi tunnistati H. Karu süüdi selles, et ta võttis U. T. teadmata tema pangakaardiga sularahaautomaadist välja kolmel järjestikusel päeval, s.o 17., 18. ja
19.jaanuaril 2015, iga päev 1300 eurot, põhjustades U. T-le koos teenustasudega kokku kahju 3941,82 eurot.
4.KarS § 323 lg 1 järgi tunnistati H. Karu süüdi selles, et tema sekkus kriminaalasjas nr 1-15-6341 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 18. veebruaril 2016 toimunud kohtuistungi käiku, karjus süüdistuskõnele vahele ja ähvardas korduvalt kaaskohtualuseid tappa, kuna nende ütlused tõendasid H. Karule süüdistuses ette heidetud röövimiste toimepanemist. Kaaskohtualustel oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna H. Karu oli enne kohtuistungit neid pikema aja jooksul, s.o alates kevadest 2015, ähvardanud vägivalla kasutamisega, kui nad oma ütluseid ei muuda. Maakohus ei nõustunud süüdistuses esitatud kvalifikatsiooniga KarS § 303 lg 1 järgi (õigusemõistmise mõjutamine) ja pidas vajalikuks teo ümberkvalifitseerimist KarS § 323 lg 1 järgi (vägivald õigusemõistmises osaleja vastu).
2(10)
1-16-6179
5.Maakohus tugines H. Karu süüditunnistamisel kõigis süüdistuspunktides (v.a määruse punktis 2.8 nimetatud vargus) muude tõendite hulgas kohtueelses menetluses sideettevõtjalt saadud andmete alusel koostatud protokollidele. Kohtule esitatud protokollide aluseks olevate elektroonilise side andmete kogumine toimus kohtueelses menetluses järgmiselt.
5.1.Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör andis 2. novembril 2015 uurimisasutusele kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 901 lg 2 alusel loa nõuda elektroonilise side ettevõtjalt elektroonilise side seaduse (ESS) § 1111 lg-s 2 sätestatud andmeid H. Karu kahe mobiiltelefoni numbri vahendusel kõnede ja sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi, edastaja ja vastuvõtja isikuandmete ja asukoha kindlakstegemiseks 21. septembril 2015. Selle loa alusel sideettevõtjalt nõutud andmete kohta koostas uurimisasutus 4. novembril 2015 protokolli, milles kajastati mastide piirkonnad, milles H. Karu kasutuses olnud abonendinumbrit 21. septembril 2015 pärast kella 19.00 kasutati. Kogumis teiste tõenditega soovib süüdistaja selle protokolliga kohtus tõendada, et 21. septembril 2015 toimunud varguse pani toime H. Karu.
5.2.Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör andis 25. veebruaril 2016 uurimisasutusele loa nõuda KarS § 303 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo uurimiseks elektroonilise side ettevõtjalt ESS § 1111 lg-s 2 sätestatud andmeid H. Karu kasutuses olnud seitsme abonendinumbri kohta ajavahemikul 1. märtsist 2015 kuni 19. veebruarini 2016. Selle loa alusel sideettevõtjalt nõutud andmete kohta koostas uurimisasutus 15. märtsil 2016 protokolli, milles on kajastatud kuupäevad selle kohta, millal H. Karu helistas ja võttis vastu kõnesid, samuti saatis ja võttis vastu sõnumeid kaaskohtualustele. Koos teiste tõenditega soovib süüdistaja selle protokolliga tõendada, et H. Karu on kaaskohtualuseid alates kevadest 2015. a korduvalt telefonitsi ähvardanud. Sama loa alusel sideettevõtjalt saadud andmete kohta koostas uurimisasutus protokolli ka
20.aprillil ja 6. mail 2016. Protokollides tuuakse esile, milliste tugijaamade piirkonnas on H. Karu kasutuses olnud kuuelt abonendinumbrilt helistatud ja kõnesid vastu võetud 4., 27. ja
31.augustil ning 1.–3. septembril 2015. Protokollidega soovib süüdistaja kogumis muude tõenditega kohtus tõendada, et osutatud kuupäevadel aset leidnud kuus vargust on toime pannud H. Karu.
5.3.20. aprillil 2016 koostas uurimisasutus protokolli, milles kajastati andmeid H. Karu kasutuses olnud kahe abonendinumbri kohta. Täpsemalt nähtub protokollist, milliste tugijaamade piirkonnas on abonendinumbritelt helistatud ja kõnesid vastu võetud 16.–
19.jaanuaril 2015. Sellega soovib süüdistaja kogumis muude tõenditega tõendada, et H. Karu oli isikuks, kes 17.–19. jaanuaril 2015 kannatanu pangakaardiga sularahaautomaadist raha välja võttis. Protokolli aluseks olevad andmed on sideettevõtjalt saadud Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri 28. jaanuari ja 2. veebruari 2015. a loa alusel, mis on antud teises kriminaalasjas nr 15259000052. Selle kriminaalasja esemeks olid KarS § 200 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o kaks röövimist, mis pandi toime 23. ja 27. jaanuaril 2015 grupi poolt, relva kasutades ja sissetungimisega. Lubadega võimaldati uurimisasutusel nõuda sideettevõtjalt H. Karu kahe abonendinumbri ja erinevate IMEI-de kohta ESS § 1111 lg-s 2 sätestatud andmeid alates 1. jaanuarist kuni 2. veebruarini 2015.
6.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni H. Karu kaitsja, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist.
7.Tartu Ringkonnakohtu 17. novembri 2017. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. 3(10)
1-16-6179
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni H. Karu kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamist, kriminaalmenetluse lõpetamist ja H. Karu õigeksmõistmist.
9.Kaitsja leiab, et sideettevõtjalt saadud andmeid kajastavad protokollid ei ole lubatavad tõendid ja nende alusel on H. Karu süüditunnistamine põhjendamatu. Kaitsja viitab Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi: Euroopa Kohus) otsusele liidetud kohtuasjades C-203/15 ja C-698/15 ja leiab, et õigusnormid, mis kohustavad sideettevõtjaid säilitama sideandmeid (ESS § 1111), samuti nende andmete kasutamine H. Karu süüditunnistamisel on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. a direktiivi 2002/58/EÜ (edaspidi: direktiiv 2002/58/EÜ) artikli 15 lg-ga 1, mida tuleb tõlgendada koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi: harta) artiklitega 7, 8, 11 ja artikli 52 lg-ga 1.
10.Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2018. a määrusega võeti H. Karu kaitsja kassatsioon menetlusse. Kassatsioonimenetluse pooltele anti seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks aega 12. septembrini 2018. Prokuratuur ei esitanud Riigikohtule seisukohta. Kriminaalasjas H. Karule tõkendina kohaldatud vahistamise tühistas Riigikohus
12.oktoobril 2018, sest H. Karu kannab teises kriminaalasjas mõistetud 4 aasta 7 kuu pikkust vangistust (alates 22. märtsist 2016).
ASJASSE PUUTUVAD SÄTTED
11.Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. a direktiiviga 2009/136/EÜ (ELT eriväljaanne 13/29, lk 514) „Artikkel 5 Side konfidentsiaalsus
1.Liikmesriigid tagavad üldkasutatava sidevõrgu ja üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste kaudu toimuva side ja sellega seotud liiklusandmete konfidentsiaalsuse siseriiklike õigusaktidega. Eelkõige keelatakse nende õigusaktidega isikutel, kes ei ole kasutajad, kuulata, salaja pealt kuulata, salvestada või muul viisil pealt kuulata või jälgida sidet ja sellega seotud liiklusandmeid ilma asjaomaste kasutajate loata, kui see ei ole õiguspärane artikli 15 lõike 1 kohaselt. [---] [---]
3.Liikmesriigid tagavad, et elektrooniliste sidevõrkude kasutamine teabe salvestamiseks või juurdepääsuks abonendi või kasutaja lõppseadmesse salvestatud teabele on lubatud ainult tingimusel, et asjaomasele abonendile või kasutajale esitatakse direktiivi 95/46/EÜ kohaselt selge ja arusaadav teave muu hulgas andmete töötlemise eesmärgi kohta ning talle antakse võimalus keelduda vastutava andmetöötleja teostatavast töötlemisest. [---]“ „Artikkel 6 Liiklusandmed
1.Abonentide ja kasutajatega seotud liiklusandmed, mida töötleb üldkasutatava sidevõrgu pakkuja või üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutaja, tuleb kustutada või muuta
4(10)
1-16-6179 anonüümseks, kui neid ei ole enam vaja side edastamiseks, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 5 ning artikli 15 lõike 1 kohaldamist.
2.Töödelda võib liiklusandmeid, mis on vajalikud abonentide arvete ja sidumistasude jaoks. Selline töötlemine on lubatud ainult selle tähtaja lõpuni, mille jooksul võib arve õiguspäraselt vaidlustada või mille jooksul võib võtta meetmeid arve sissenõudmiseks. [---]“ „Artikkel 9 Asukohaandmed (v.a liiklusandmed)
1.Kui üldkasutatavate sidevõrkude või üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste kasutajate või abonentidega seotud asukohaandmeid (v.a liiklusandmed) võib töödelda, töödeldakse neid andmeid ainult pärast nende anonüümseks muutmist või kasutajate või abonentide nõusolekul ning lisaväärtusteenuse osutamiseks vajalikul määral ja selleks vajaliku aja jooksul. Teenuseosutaja peab enne kasutajate või abonentide nõusoleku saamist teatama neile töödeldavate asukohaandmete (v.a liiklusandmed) liigi, töötlemise eesmärgi, kui kaua see kestab ja kas andmed edastatakse lisaväärtusteenuste osutamiseks kolmandatele isikutele. [---]“. „Artikkel 15 Direktiivi 95/46/EÜ teatavate sätete rakendamine
1.Liikmesriigid võivad võtta seadusandlikke meetmeid, millega piiratakse käesoleva direktiivi artiklites 5 ja 6, artikli 8 lõigetes 1, 2, 3 ja 4 ning artiklis 9 sätestatud õiguste ja kohustuste ulatust, kui selline piiramine on vajalik, otstarbekas ja proportsionaalne abinõu selleks, et kaitsta direktiivi 95/46/EÜ artikli 13 lõikes 1 nimetatud riiklikku julgeolekut (s.t riigi julgeolekut), riigikaitset, avalikku korda, kriminaalkuritegude või elektroonilise sidesüsteemi volitamata kasutamise ennetamist, uurimist, avastamist ja kohtus menetlemist. Selleks võivad liikmesriigid muu hulgas võtta seadusandlikke meetmeid, millega nähakse ette andmete säilitamine piiratud aja jooksul käesolevas lõikes sätestatud põhjustel. Kõik käesolevas lõikes osutatud meetmed on kooskõlas ühenduse õiguse üldpõhimõtetega, kaasa arvatud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud põhimõtetega. [---]“
12.Elektroonilise side seadus (RT I 2004, 87, 593; RT I, 22.05.2018, 3) „§ 1111. Andmete säilitamise kohustus [---] (2) Telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu teenuse osutaja on kohustatud säilitama järgmised andmed: 1) helistaja number ning kliendi nimi ja aadress; 2) vastuvõtja number ning kliendi nimi ja aadress; 3) lisateenuse, sealhulgas kõne suunamise või edastamise kasutamise korral valitud number ning kliendi nimi ja aadress; 4) kõne alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg;
5(10)
1-16-6179 5) kasutatud telefoni- või mobiiltelefoniteenus; 6) helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside tunnus (International Mobile Subscriber Identity – IMSI); 7) helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside terminalseadme tunnus (International Mobile Equipment Identity – IMEI); 8) kärjetunnus kõne alustamise ajal; 9) andmed, mis määratlevad tugijaama geograafilise asukoha viitega kärjetunnusele ajavahemikul, mille jooksul andmeid säilitatakse; 10) anonüümse ettemakstud mobiiltelefoniteenuse korral teenuse esmase aktiveerimise kuupäev ja kellaaeg ning kärjetunnus, millest teenus aktiveeriti. [---] (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid säilitatakse üks aasta, alates side toimumise ajast, kui need sideteenuse osutamise käigus on loodud või neid on töödeldud. [---] [---] (11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid edastatakse: 1) kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt uurimisasutusele, jälitusasutusele, prokuratuurile ja kohtule; [---]“
13.Kriminaalmenetluse seadustik (RT I 2003, 27, 166; RT I, 31.05.2018, 22) „§ 17. Kohtumenetluse pooled (1) Kohtumenetluse pooled on prokuratuur, [---]. [---]“ „§ 30. Prokuratuur kriminaalmenetluses (1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus. (2) Prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses teostab prokuratuuri nimel prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele.“ „§ 901. Andmete nõudmine sideettevõtjalt [---] (2) Uurimisasutus võib prokuratuuri loal kohtueelses menetluses või kohtu loal kohtumenetluses teha päringu elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 loetletud andmete kohta, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi esimeses lõikes. Päringu tegemise loas märgitakse kuupäevalise täpsusega ajavahemik, mille kohta andmete nõudmine on lubatud. (3) Käesolevas paragrahvis ettenähtud päringu võib teha üksnes siis, kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks.“ „§ 211. Kohtueelse menetluse eesmärk 6(10)
1-16-6179 (1) Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused. (2) Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud.“
14.Prokuratuuriseadus (RT I 1998, 41, 625; RT I, 06.07.2018, 20) „§ 1. Prokuratuur (1) Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. (11) Prokuratuur on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes käesolevast seadusest, muudest seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest. [---]“ „§ 2. Prokurör [---] (2) Prokurör on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb ainult seaduse alusel ja oma veendumuse järgi.“
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15.Käesolevas kriminaalasjas on tekkinud küsimus sellest, kas lubatavateks tõenditeks saab pidada protokolle, mille uurimisasutus on koostanud prokuratuuri loa alusel sideettevõtjalt nõutud andmete kohta.
16.Tegemist on ESS § 1111 lg-s 2 sätestatud andmetega, mida telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu teenuse osutaja on kohustatud säilitama ühe aasta jooksul (ESS § 1111 lg 4) ja millest nähtub muu hulgas helistaja ja vastuvõtja number, kliendi nimi ja aadress, kõne alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg, kasutatud telefoni- ja mobiiltelefoniteenus, helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside ja terminalseadme tunnus, samuti kärjetunnus kõne alustamise ajal ja tugijaama geograafilist asukohta määratlevad andmed. Need on andmed, mis seostuvad telefoni- ja mobiiltelefoni kaudu kõnede ja sõnumite edastamise faktiga ning mobiilsideseadme kasutamise asukohaga, kuid ei anna teavet sõnumi sisu kohta.
17.Uurimisasutusele andis load kohtueelses menetluses sideettevõtjale päringu tegemiseks KrMS § 901 lg 2 alusel prokuratuur. Load anti erinevate kuritegude uurimiseks süüdistatava abonendinumbrite andmete kohta vastavalt kas ühe päeva (vt määruse p 5.1), ligikaudu ühe kuu (vt määruse p 5.3) või ligikaudu ühe aasta osas (vt määruse p 5.2).
18.Euroopa Kohus asus liidetud kohtuasjades C-203/15 ja C-698/15 tehtud
21.detsembri 2016. a otsuses seisukohale, et kommunikatsiooni liiklus- ja asukohaandmete säilitamist ning riigiasutustele kättesaadavaks tegemist reguleerivad riigisisesed normid kuuluvad direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lg 1 kohaldamisalasse (p-d 73–78). Kohtuasjas C-207/16 tehtud 2. oktoobri 2018. a otsuses selgitati täiendavalt, et direktiiv 2002/58/EÜ
7(10)
1-16-6179 kohaldub ka siis, kui taotlus elektroonilise side andmetele juurdepääsuks on esitatud kriminaalmenetluse raames (p 39).
19.Seega kuuluvad Euroopa Liidu õiguse kohaldamisalasse nii ESS § 1111 lg-d 2 ja 4, mis reguleerivad elektroonilise side andmete säilitamist, kui ka KrMS § 901 lg 2, mis reguleerib uurimisasutuse juurdepääsu kõnesolevatele andmetele. Kaitsja on seisukohal, et osutatud sätted on vastuolus direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lg-ga 1, mida tuleb tõlgendada kooskõlas harta artiklitega 7, 8, 11 ja artikli 52 lg-ga 1. Arvestades Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkust, tuleb riigisisest õigust tõlgendada kooskõlaliselt Euroopa Liidu õigusega. Kuna tõendite lubatavus sõltub nende kogumist reguleerivate menetlusnormide järgimisest, on osutatud sätted praeguses kriminaalmenetluses asjasse puutuvad. Seega, hinnates kriminaalasjas esitatud sideettevõtjalt saadud andmeid kajastavate protokollide lubatavust tõendina, peab kolleegium vastama ka küsimusele, kuivõrd on nende aluseks olevate andmete kogumine toimunud kooskõlas direktiivi artikli 15 lg-ga 1, mida tuleb tõlgendada koostoimes harta artiklitega 7, 8, 11 ja artikli 52 lg-ga 1.
20.Euroopa Kohus leidis liidetud kohtuasjades C-203/15 ja C-698/15 tehtud
21.detsembri 2016. a otsuses, et direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lg-t 1 tuleb harta artikleid 7, 8 ja 11 ning artikli 52 lg-t 1 arvesse võttes tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis reguleerivad liiklusandmete ja asukohaandmete kaitset ja turvalisust ning eelkõige pädevate ametiasutuste juurdepääsu säilitatavatele andmetele, piiramata seda juurdepääsu kuritegevuse vastu võitlemise raames üksnes raske kuritegevuse vastu võitlemisega, nägemata ette, et andmete juurdepääsu saamise eeltingimus on kohtu või sõltumatu haldusasutuse eelnev kontroll, ning nõudmata, et kõnealuseid andmeid säilitataks liidu territooriumil (resolutsiooni punkt 2).
21.Euroopa Kohus täpsustas kohtuasjas C-207/16 tehtud 2. oktoobri 2018. a otsuses, et direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lg 1 esimese lause sõnastus ei piira kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja menetlemise eesmärki võitlusega üksnes raskete kuritegude vastu, vaid peab silmas kuritegusid üldiselt (p 53). Kui andmetele juurdepääsuga kaasnev riive ei ole raske, võib juurdepääsu põhjendada ka üldiselt kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja menetlemise eesmärgiga (p 57). Euroopa Kohus asus seisukohale, et direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lg-t 1 tuleb koostoimes põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8 tõlgendada nii, et avaliku võimu juurdepääs andmetele, milleks on perekonnanimi, eesnimi ja vajaduse korral ka aadress, millega saab identifitseerida varastatud mobiiltelefonis avatud SIM-kaartide omanikke, kujutab endast nimetatud isikutele harta viidatud artiklitega tagatud põhiõiguste riivet, mis ei ole aga nii raske, et sellist juurdepääsu tuleks kuritegude ennetamisel, uurimisel, avastamisel ja menetlemisel piirata võitlusega raske kuritegevuse vastu.
22.Käesoleva eelotsuse taotluse esimese küsimuse eesmärk on selgitada, kas direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lg-t 1 tuleb koostoimes harta artiklitega 7, 8, 11 ja artikli 52 lg-ga 1 tõlgendada nii, et riigiasutuste juurdepääs andmetele, mis võimaldavad kindlaks teha kahtlustatava telefoni ja mobiiltelefoni side lähte- ja sihtkoha, kuupäeva, kellaaja ja kestuse, sideteenuse liigi, kasutatud seadme ja mobiilsideseadme kasutamise asukoha, kujutab endast harta viidatud artiklitega tagatud põhiõiguste riivet, mis on alati nii raske, et sellist juurdepääsu tuleks kuritegude ennetamisel, uurimisel, avastamisel ja menetlemisel piirata võitlusega raske kuritegevuse vastu, sõltumata sellest, millise ajavahemiku kohta säilitatud andmetele on riigiasutustel juurdepääs.
23.Kolleegiumi hinnangul on ajavahemik, mille kohta sideettevõtjalt andmeid nõutakse, oluline asjaolu, mida tuleb põhiõiguste riive raskuse hindamisel arvesse võtta. Seega on kolleegiumi arvates võimalik, et põhiõiguste riive, mis kaasneb side lähte- ja sihtkoha, kuupäeva, kellaaja, kestuse, sideteenuse liigi, kasutatud seadme ja mobiilsideseadme 8(10)
1-16-6179 kasutamise asukoha andmete (või nendest üksnes osa) kohta päringu tegemisega juhul, kui andmeid nõutakse lühikese ajavahemiku kohta (nagu näiteks on seda üks päev, vt määruse p 5.1), ei ole sedavõrd raske, et see saaks olla õigustatav üksnes võitlusega raske kuritegevuse vastu. Sel juhul ei ole üldjuhul nende andmete alusel võimalik teha ulatuslikke järeldusi isiku eraelu kohta, mistõttu võiks riigiasutuste juurdepääs andmetele olla põhjendatav ka üldiselt kuritegude menetlemise ja uurimise eesmärgiga, piiramata seda võitlusega raske kuritegevuse vastu. Selles küsimuses aga puudub seni Euroopa Kohtu seisukoht.
24.Teise küsimuse eesmärk on selgitada, kas Euroopa Kohtu asjas C-207/16 tehtud
2.oktoobri 2018. a otsuse punktides 55–57 väljendatud proportsionaalsuse põhimõte tähendab sisuliselt seda, et määruse punktis 16 loetletud andmetele juurdepääs on õigustatav üldise kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja menetlemise eesmärgiga juhul, kui andmete hulk on väike ja põhiõiguste riive ei ole seetõttu intensiivne. Seejuures on andmete hulga puhul oluline arvestada nii andme liike (st side sihtkoht, seadme asukoht) kui ka ajalist ulatust (nt üks päev, kuu või aasta). Teisisõnu tähendaks see, et mida raskem on menetletav kuritegu, seda intensiivsem põhiõiguste riive on menetluses lubatud ehk seda enamatele andmetele on riigiasutuste juurdepääs õigustatud.
25.Kolmas küsimus on ajendatud sellest, et kolleegiumi hinnangul ei ole päris selge, millistele tingimustele peab vastama „sõltumatu haldusasutus“, kelle eelnevale kontrollile (alternatiivina kohtu eelnevale kontrollile) peab riigiasutuste juurdepääs andmetele olema allutatud (vt Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjades C-203/15 ja C-698/15 tehtud 21. detsembri 2016. a otsuse p 120, resolutsiooni p 2). KrMS § 901 lg 2 kohaselt võib päringu elektroonilise side ettevõtjale ESS § 1111 lg-tes 2 ja 3 loetletud andmete kohta teha uurimisasutus prokuratuuri loal kohtueelses menetluses ja kohtu loal kohtumenetluses.
26.Eestis juhib kriminaalmenetluses kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses teostab prokuratuuri nimel prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele (KrMS § 30 lg-d 1 ja 2). Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused. Seejuures peavad uurimisasutus ja prokuratuur selgitama kohtueelses menetluses kahtlustatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud (KrMS § 211 lg-d 1 ja 2). Et prokurör on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb ainult seaduse alusel ja oma veendumuse järgi, tuleneb ka prokuratuuriseadusest (ProkS § 1 lg-d 1–11, § 2 lg 2).
27.Väärib märkimist, et kuigi kriminaalmenetluses isiku põhiõigusi kõige enam riivavateks toiminguteks peab prokuratuur küsima luba eeluurimiskohtunikult (nt enamik jälitustoiminguid, vahistamine), on ka prokuratuuri pädevuses mitmete põhiõigusi intensiivselt riivavate menetlustoimingute tegemise otsustamine (näiteks annab prokuratuur loa isiku, asja või paikkonna varjatud jälgimiseks (jälitustoiming), samuti paljudel juhtudel läbiotsimiseks). Lisaks on ka Euroopa Inimõiguste Kohus möönnud teatud tingimustel jälitustoimingute puhul eelneva kohtuliku kontrolli puudumise lubatavust, kui kohtulik kontroll toimub hiljem (vt nt Euroopa Inimõiguste Kohtu 2. septembri 2010. a otsus Uzun vs. Saksamaa, p-d 71–74;
12.jaanuari 2016. a otsus Szabó ja Vissy vs. Ungari, p 77).
28.Kahtlust, kas prokuratuur siiski vastab Euroopa Kohtu praktikas väljendatud eelviidatud sõltumatu haldusasutuse kriteeriumile, tekitab kolleegiumis eelkõige tõik, et pärast kohtueelset menetlust, kui prokuratuur on veendunud, et kriminaalasjas on kogutud kõik vajalikud tõendid ja esineb selleks alus, esitab prokuratuur isikule süüdistuse. Sel juhul esindab prokuratuur kohtus riiklikku süüdistust (KrMS § 30 lg 1, ProkS § 1), olles seejuures ka kohtumenetluse pool (KrMS § 17 lg 1). Seega on kolleegiumi hinnangul vajalik küsida Euroopa Kohtult eelotsust küsimuses, kas Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjades C-203/15 ja C-698/15 tehtud
21.detsembri 2016. a otsuse resolutsiooni punktis 2 sedastatud nõuet, et riigi pädevate asutuste 9(10)
1-16-6179 juurdepääs andmetele peab olema allutatud kohtu või sõltumatu haldusasutuse eelnevale kontrollile, tuleb tõlgendada nii, et sõltumatu haldusasutusena võib olla käsitatav ka prokuratuur, kes juhib kohtueelset menetlust, olles seejuures seadusega kohustatud tegema seda sõltumatult, alludes ainult seadusele ja selgitades kohtueelses menetluses süüdistatavat nii süüstavad kui ka õigustavad asjaolud, kuid kes esindab hiljem kohtumenetluses riiklikku süüdistust.
29.Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et olemasolev Euroopa Kohtu praktika ei näi andvat küsimustele vastamiseks piisavaid juhiseid, peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267 lg-te 2 ja 3 alusel küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Riigikohus peatab praeguses kriminaalasjas menetluse kuni Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni (protokolli (nr 3) Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 lg 1 alusel). (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.