Kohtu nimetus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Viru Maakohus Nele Teelahk 15. mai 2026, Jõhvi 2-25-8514 Z.S-i ja V.N hagi S.J-i ja K.R-i vastu tehingute tagasivõitmiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlustoiming
Hagist loobumise lõpetamine
Menetlusosalised
Hagejad:
vastuvõtmine
ja
menetluse
1.Z.S (isikukood XXX)
2.V.N (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja H.I, hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Kostjad:
1.S.J (isikukood XXX)
2.K.R (isikukood XXX) Kostjate lepinguline esindaja Maksim Fedotov
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Z.S-i ja V.N hagist loobumise taotlus.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-8514 Z.S-i ja V.N nõudes S.J-i ja K.R-i vastu tehingute tagasivõitmiseks ja tahteavalduste andmise kohustamiseks.
Tühistada käesoleva määruse jõustumisel Viru Maakohtu 4. juuni 2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-8514 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega rakendati kohtulikku käsutuskeeldu ja keelati K.R-il teha korteriomandi (registriosa nr xxxxxx) suhtes käsutustehinguid.
4.Jätta menetluskulud solidaarselt S.J-i ja K.R-i kanda.
5.Mõista S.J-ilt ja K.R-ilt solidaarselt Z.S-i ja V.N kasuks menetluskulude katteks välja 1053 eurot.
6.Tagastada Z.S-ile ja V.N-ile pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot H.I arvelduskontole nr XXXXXXXX (Swedbank AS), selgitusega: „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-25-8514“.
7.Toimetada määrus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Viru Maakohtu kaudu määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu menetluses on Z.S-i (hageja I) ja V.N (hageja II) hagi S.J-i (kostja I) ja K.R-i (kostja II) vastu tehingute tagasivõitmiseks ja tahteavalduste andmise kohustamiseks. Hagejad palusid tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks kostjate vahel 13. veebruaril 2025 sõlmitud korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr xxxxxx) võõrandamisleping ja asjaõigusleping ning tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping.
Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
30.aprillil 2026 esitasid hagejad avalduse hagiavaldusest loobumiseks, riigilõivu tagastamiseks ja kostjatelt menetluskulude väljamõistmiseks. Hagejad on seisukohal, et hagiavalduse esitamise ajal olid täidetud eeldused hagi rahuldamiseks. Hagejate põhieesmärk hagiavalduse esitamisel oli kostja I elatisevõla kustutamine hagejate ees. See tähendab, et hagi rahuldamise korral oleks kantud kinnistusraamatusse korteriomandi XXX omanikuna uuesti kostja I ning kohtutäituril oleks võimalik alustada korteriomandi enampakkumist kostja I võlgnevuse katteks hagejate ees.
23.märtsil 2026 teatas kohtutäitur hagejatele, et kostja I elatisevõlgnevus kummagi hageja ees on 1322,73 eurot. 27. aprillil 2026 teatas kohtutäitur hagejatele, et seisuga 27. aprill 2026 puudub kostjal I elatise võlg hagejate ees. Seega täideti kostja I kohustused hagejate ees alles pärast hagiavalduse kohtule esitamist. Kohustuste täitmisega tunnistasid kostjad hagejate nõude põhjendatust. Hagejad paluvad mõista kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja hagejate kantud menetluskulud 1053 eurot. Hagejad paluvad tagastada riigilõiv 210 eurot.
4.Kostjad selgitasid seisukohas loobumisele, et 27. märtsil 2026 saatis hagejate esindaja ettepaneku sõlmida kompromiss. Ettepaneku tekstis täpsustas hagejate esindaja elatisvõla summat iga lapse kohta. 11. aprillil 2026 kandis kostja II kohtutäituri arvele kaks summat. Täitemenetluse nr 072/2025/198 raames – 1322,73 eur ja täitemenetluse nr 072/2025/199 raames – 1322,73 eur. Seega kustutas kostja II hagejate ees kostja I elatisvõla. Kostjal I ei ole hagejate ees elatisvõlga ning jätkab elatise maksmist kohtu poolt määratud suuruses. Seda arvestades leiavad kostjad, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 on hagejate otsus loobuda esitatud hagiavaldusest põhjendatud. Kostjad ei nõustu hagejate seisukohaga, et kohtukulud tuleb jätta kostjate kanda. Üksi hagejate nõuetest ei puudutanud otseselt elatise võla kustutamist. Kostja II täitis osa kostja I kohustustest täitemenetluse raames, mis oli algatatud teise tsiviilasja raames. Seega ei saa
kohustuste täitmist täiteasjade nr 072/2025/198 ja 072/2025/199 raames lugeda kohustuse täitmiseks tsiviilasja nr 2-25-8514 raames. Kostjad paluvad vastavalt TsMS § 168 lg 4 mõista välja nende poolt kantud kohtukulud hagejate seaduslikult esindajalt.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud hagejate taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning käesolevas asjas menetlus lõpetada.
6.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
7.Kohus leiab, et hagejate hagist loobumise avaldus tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 429). Kohus leiab, et hagist loobumine on kooskõlas TsMS § 206 lg-s 1, § 429 lg-tes 1 ja 4 sätestatuga ega riku olulist avalikku huvi. Eelmärgitut arvestades võtab kohus hagist loobumise vastu ning lõpetab käesolevas tsiviilasjas menetluse kohtuistungit pidamata.
8.Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
9.TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg-test 3-5 ei tulene teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab hageja TsMS § 168 lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 168 lg 5 alusel saaks menetluskulud jätta kostjate kanda üksnes juhul, kui hagejad pöördusid kohtusse põhjendatult (vt ka RKTKm 27.05.2024, 2-21-3088/31, p 10.2 ja RKTKm 18.11.2022, 2-20-5007/36, p 14 ja selles viidatud lahendid).
10.Kohus märgib, et kostjal I oli hagi esitamise seisuga elatise võlgnevus hagejate ees, mis tingis tehingu tagasivõitmise hagi esitamise kostjate vastu (kostja I oli oma korteri kinkinud kostjale II). Elatise võlgnevuste täitmiseks alustatud täitemenetlustes selgus, et kostjal I puudub väärtuslik vara, millele pöörata sissenõuet. Samuti puudus kostjal I piisav sissetulek. Lisaks selgus, et kostjate vahel oli sõlmitud korteriomandi võõrandamisleping, peale mida sai kostjale I kuuluva kinnisasja omanikuks kostja II. Sama tehinguga koormati kinnisasi kostja I kasuks isikliku kasutusõigusega (dtl 23). Seega esitasid hagejad hagiavalduse tehingute tagasivõitmiseks põhjusel, et kostjal I oli elatise võlgnevus hagejate ees ning täitemenetluses puudus võimalus nõuet täita, mh seetõttu, et kostja I oli oma vara kostjale II võõrandanud (kinkinud, dtl 135-140). Mõlema poole kinnitusel on kostjad 2026. a aprillis elatise võla tasunud. Hagejad esitasid hagist loobumise
30.aprillil 2026. Eelnevaga on kohtu arvates tuvastatud, et hagejad loobusid hagist seetõttu, et kostjad on hagejate elatise võla kohtuväliselt pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega oli hagi tehingute
tagasivõitmiseks esitatud põhjendatult ja käesoleva menetluse põhjustasid kostjad oma käitumisega (elatise võlgnevus ja võlgniku korteriomandi kinkimine). Hagejad saavutasid hagi esitamisega elatise võla tasumise – sama eesmärki soovisid hagejad saavutada tehingute tagasivõitmise hagiga. Seega on õiglane ja põhjendatud jätta menetluskulud maakohtus kostjate kanda.
11.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejate menetluskulud koosnevad riigilõivust 420 eurot, hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivust 70 eurot, õigusabikuludest 767 eurot ning dokumentaalse tõendi saamise kulust 6 eurot. Hagejad on tasunud riigilõivu kokku 490 eurot, s.o 420 eurot hagiavalduselt ning 70 eurot hagi tagamise taotluselt. Hagejad on taotlenud hagilt tasutud lõivust poole, s.o 210 eurot tagastamist. Seega on 280 eurot (210+70) hagejate põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samuti on hagejate põhjendatud menetluskuluks tõendi saamise kulu 6 eurot (TsMS § 143 p 2).
12.TsMS § 175 lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Hagejaid esindas vandeadvokaat tunnitasuga 122 eurot ja 124 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Hagejate esindaja osutas õigusabi järgmiste toimingutena: -
hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamine 488 eurot (4 h × 122 eurot/h); kostjate 27. juuni 2025 ja 19. märtsi 2026 vastustega tutvumine ning nõupidamised kliendiga (0,5 h); 23. märtsi 2026 kohtuistungiks ettevalmistamine ja 23. märtsi 2026 kohtuistungil kliendi esindamine (1 h) 186 eurot (1,5 h × 124 eurot/h); kostjate 24. aprilli 2026 seisukohaga tutvumine, 30. aprilli 2026 avalduse koostamine ja kohtule esitamine 93 eurot (0,75 h × 124 eurot/h).
Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust ja mahukust, koostatud menetlusdokumentide mahtu, samuti poolte esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, eelistungi toimumist, on hagejate esindaja toimingute ajakulu põhjendatud täies ulatuses, s.o 6 h 15 min. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks väljamõistmisele esindajakulu 767 eurot (488+186+93), riigilõiv 280 eurot ja tõendi saamise kulu 6 eurot, s.o kokku 1053 eurot.
13.TsMS § 386 lg 4 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse
resolutsiooniga mh ka menetluse jooksul kohaldatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Viru Maakohtu 4. juuni 2025 määrusega rahuldati hagejate taotlus hagi tagamiseks ning rakendati kohtulikku käsutuskeeldu ja keelati kostjal II teha korteriomandi (registriosa nr xxxxxx) suhtes käsutustehinguid. Kuivõrd menetlus lõpetatakse hagist loobumise tõttu, tühistab kohus käesoleva määruse jõustumisel 4. juuni 2025 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Kohus selgitab, et TsMS § 387 reguleerib millistel juhtudel tuleb kohtul edastada hagi tagamise määrus registripidajale. Seadusest ei tulene, et kohus peab määruse registripidajale edastama, kui kohus tühistab hagi tagamise. Seega tuleb kostjal II endal hagi tagamise abinõuna kohaldatud keelumärke kustutamiseks pöörduda vastava avaldusega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole.
14.Hagejad taotlevad poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu, s.o 210 eurot, tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hagejad tasusid hagiavalduselt riigilõivu 420 eurot. Kohus rahuldab hagejate taotluse ja tagastab 210 eurot hagejate taotletud pangakontole. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.