Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 26.06.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-20-4618
Kohtuasi
Y hagi C, F ja X vastu korteriomandi valduse üleandmiseks ja C vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.11.2023 määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Y (isikukood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Hanne-Loore Mööl ja Lada Riisna Kostja X (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 06.11.2023 määrus osas, millega maakohus mõistis Xlt Y kasuks välja menetluskulude hüvitise 6354 eurot ületavas osas.
3.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta tühistatud osas menetluskulude hüvitis välja mõistmata. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
Rahuldada Y menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt.
4.2.Rahuldada C menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt.
4.3.Mõista Xlt Y kasuks välja menetluskulude hüvitis 6354 eurot.
4.4.Mõista Clt Y kasuks välja menetluskulude hüvitis 4498,53 eurot.
4.5.Mõista Y-lt C kasuks välja menetluskulude hüvitis 1290,50 eurot.
4.6.Tasaarvestada Y ja C vastastikused nõuded ning mõista Clt Y kasuks välja menetluskulude hüvitis 3208,03 eurot.
4.7.Cl ja Xl tuleb alates menetluskulude suurust kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulude hüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
4.8.Fl ei oli hüvitatavad menetluskulusid.
2-20-4618 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Y (hageja) esitas 24.03.2020 Harju Maakohtule C (kostja I), F (kostja II) ja X (praeguse nimega X, kostja III) vastu hagi korteriomandi valduse üleandmiseks ja kostjalt I kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
2.Harju Maakohus jättis 19.09.2022 otsusega hagi kostja I vastu kasutuseeliste ja kõrvalkulude väljamõistmise nõude osas läbi vaatamata, hagi kostja I vastu ülejäänud osas ja hagi kostja II vastu rahuldamata ning rahuldas hagi kostja III vastu. Kostjate I ja II menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, hageja menetluskulud seoses kostja III vastu esitatud nõudega kostja III kanda ning kostja III menetluskulud tema enda kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10.05.2023 otsusega maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis hagi kostja I vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks rahuldamata ja kostja I menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagi kostja I vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ning jättis hageja ja kostja I maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud, mis seonduvad kostja I vastu esitatud nõuete menetlemisega, 80% ulatuses kostja I kanda ja 20% ulatuses hageja kanda. Kostja III apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jättis maakohus tema enda kanda. Kohus mõistis kostjalt III Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 490 eurot, mille tasumisest ta oli apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud koos kohustusega tasuda menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohtu otsus jõustus 07.08.2023, kui Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kostjate I ja III kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostjate I ja III kanda.
3.Hageja esitas 23.09.2020 maakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise kokku 3008 eurot, mis koosneb hageja lepingulise esindaja Indrek Põdra kuludest 1700 eurot (sisaldab käibemaksu), hagilt tasutud riigilõivust 1200 eurot ja kohtutäituri tasust 108 eurot menetlusdokumentide kättetoimetamise eest koos kohustusega tasuda menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Täpsemalt tegi hageja lepinguline esindaja I. Põder tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuga) hagejat esindades kokku toiminguid 17 tunni ulatuses. 26.10.2020 kohtuistungil palus hageja esindaja I. Põder lisada hageja menetluskuluna istungil osalemise kulu 100 eurot.
4.Maakohtule 10.08.2022 esitatud menetluskulude nimekirjas palus hageja mõista kostjatelt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise 10 391 eurot, mis koosneb lepinguliste esindajate kulust 10 241 eurot ja maakohtus hagi tagamistelt tasutud riigilõivust kokku 150 eurot. Hageja palus hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista ka seadusjärgses määras viivise. Hageja 10.08.2022 menetluskulude nimekirjale lisatud Cuesta Advokaadibüroo arvete kohaselt osutasid hagejale õigusabi jurist Brigitta Jõgi ja vandeadvokaadid Lada Riisna ja Hanne-Loore Mööl tunnihinnaga 100–150 eurot (lisandub käibemaks). Hageja märkis
2-20-4618 menetluskulude nimekirjas, et arved on väljastatud hageja poja nimele. Hageja esitas 18.04.2023 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus mõista kostjatelt hageja kasuks välja apellatsioonimenetluse kulude hüvitise 3095 eurot (lepinguliste esindajate kulu 2535 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 560 eurot) koos kohustusega tasuda menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude nimekirjale lisatud Cuesta Advokaadibüroo arvete kohaselt osutati hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi tunnihinnaga 140–150 eurot (lisandub käibemaks).
5.Kostjad I ja III esitasid 17.08.2022 ja 21.04.2023 seisukohtades vastuväited hageja menetluskuludele. Kostjate hinnangul ei ole hageja menetluskulud suuremas osas põhjendatud. Hagiavalduselt on tasutud riigilõivu 1200 eurot, mis on rohkem, kui hageja pidi tasuma, kuna hagi on täpsustatud ja hageja on hagi hinda vähendanud. Enne hagi esitamist korteri vabastamisega seotud nõudekirja koostamise kulu ei saa kostjatelt välja mõista. Menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu tuleks jätta hageja kanda. 29.06.2023 taotlus kostjatele menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks oli põhjendamatu. Hageja ei ole esitanud väidetud menetluskulude kohta maksedokumente. Kostjad ei pea õigeks hageja lepinguliste esindajate dubleerivate tegevuste eest kantud kulu (asja materjalidega korduv tutvumine, varasemate menetluste analüüs, büroosisene nõupidamine, menetlusdokumentide ülevaatamine teiste advokaatide poolt). Hagi tagamisega seotud menetluskulud on alusetud, kuna ühtegi hagi tagamise taotlust ei rahuldatud. 14.07.2022 dokumendi koostamise osas on dubleerivad tegevused ja kulud. Hageja menetluskulu, mis on seotud vaidlusaluse korteri ülevaatust puudutavate tegevustega (21.07.2021 ajakulu 15 minutit) on põhjendamatu, kuna korteri ülevaatust ei toimunud. Kuivõrd 04.08.2021 kliendile juhiste andmine videomaterjalidega tutvumiseks (25 minutit) ja 04.08.2021 korteri külastamise teatise vormi koostamine (15 minutit) ei ole seotud käesoleva kohtumenetlusega, tuleb hageja taotlus nende toimingute kulu osas jätta rahuldamata. Juristi tehniline töö ning hageja esindajate omavahelised nõupidamised ei ole põhjendatud kulu. Hageja 18.08.2021 tasaarvestusele tehtud menetluskulu on põhjendamatu, kuna asja materjalidest ei nähtu tasaarvestamise avaldust, samuti ei ole kostjad esitanud hageja vastu mingit rahalist nõuet, mida oleks olnud võimalik tasaarvestada. Hageja nõuete täpsustamine ja kohendamine (30.09.2021 ajakulu 2 tundi ning 01.10.2021 ajakulu 1 tund ja 30 minutit) vastavalt kohtunõudele on dubleeriv tegevus. Nõuded oleks saanud kohe korrektselt esitada. 07.02.2022 tehtud kulutused kahjunõude analüüsiks on põhjendamatud, sest hageja täpsustas ja analüüsis kahju hüvitamise nõuet juba 01.10.2021. Kõik arve nr 2022/0140 spetsifikatsioonis L. Riisna tegevusena märgitud kulutused, milleks kulus aega kokku 1 tund ja 30 minutit, tuleb jätta hageja kanda. Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Lada Riisna ei ole osalenud ühelgi käesolevas asjas toimunud kohtuistungil. Pealegi nähtub spetsifikatsioonist, et kohtuistungiks on valmistunud ka Hanne-Loore Mööl, millest järeldub, et nimetatud kulu on esitatud dubleerivalt ega ole kogu ulatuses hüvitatav. Põhjendamatu on ka ajakulu 50 minutit L. Riisna 09.08.2022 kohtukõne teeside koostamiseks ja kliendiga suhtlemiseks, kuna kohtumaterjalidest nähtuvalt koostas hageja kohtukõne teesid hageja teine lepinguline esindaja Hanne-Loore Mööl. Ka L. Riisna ettevalmistused 23.03.2023 kohtuistungiks ei ole põhjendatud, kuivõrd kohtuistungil osales vaid vandeadvokaat Hanne-Loore Mööl. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 06.11.2023 määrusega hageja ja kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldused osaliselt, mõistis kostjalt III hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 6533,17 eurot, kostjalt I hageja kasuks menetluskulude hüvitise
2-20-4618 4498,53 eurot ja hagejalt kostja I kasuks menetluskulude hüvitise 1290,50 eurot. Maakohus tasaarvestas hageja ja kostja I vastastikused menetluskulud, mille tagajärjel mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 3208,03 eurot. Kohus määras, et kostjatel I ja III tuleb tasuda menetluskulude hüvitiselt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni seadusjärgses määras viivist. Kohus määras kindlaks, et kostjal II puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
6.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu riigilõivud 1760 eurot, täituritasu 108 eurot ja õigusabikulud 10 288,33 eurot.
6.1.1.Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1200 eurot ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 560 eurot põhjendatud menetluskulud vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-tele 1 ja 15. Põhjendatud ei ole kostjate vastuväide, et kuivõrd hageja vähendas hiljem nõude suurust kostjate vastu, siis on hageja tasunud lõivu rohkem kui pidi. Seadus ei näe ette riigilõivu tagastamist pärast hagiavalduse menetlusse võtmist nõude vähendamisel. Hagi tagamistelt tasutud riigilõiv 150 eurot ei ole põhjendatud menetluskulu, kuivõrd kohus jättis hagi tagamise taotlused rahuldamata.
6.1.2.Kohtutäituri tasu 108 eurot on põhjendatud menetluskulu vastavalt TsMS § 143 lg-le 4.
6.1.3.Hageja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja tasu on 10 288,33 eurot. Hageja esindajate tunnitasud 100 kuni 150 eurot on põhjendatud ning vastavad keskmisele sarnase õigusabiteenuse eest makstavale hinnale. Hageja 23.09.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hagejale õigusabi Indrek Põder tunnihinnaga 100 eurot käibemaksuga. Hageja esindaja Indrek Põdra ajavahemikul 14.02.2020–23.09.2020 tehtud menetlustoimingud ja nendele kulunud aeg kokku 17 tundi on põhjendatud ja kooskõlas menetluses esitatud dokumentide, nende sisu ja mahuga. Samuti on põhjendatud hageja lepingulise esindaja I. Põdra 26.10.2020 kohtuistungi ettevalmistamise ja istungil (11 minutit) osalemise kulu 100 eurot. Hageja esindajal 14.02.2020–24.03.2020 hagiavalduse esitamisega seotud vajalikeks toiminguteks kulunud 7 tundi ja 35 minutit on mõistlik ajakulu 7-leheküljelise ja 11 lisaga hagiavalduse esitamiseks. Põhjendatud on ka üürnikele nõudekirja koostamise ajakulu. Põhjendatud on ka seoses menetlusdokumentide kättetoimetamisega kohtutäituriga suhtlemise ajakulu ning kostjatele avalikult menetlusdokumentide kättetoimetamise taotluse kohtule esitamise ajakulu, kuivõrd kostjatele ei õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada kolme kuu jooksul. Kohus rahuldas hageja taotluse ning tegi hagejale ettepaneku toimetada menetlusdokumendid kostjatele kätte kohtutäituri vahendusel. Hageja 10.08.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt esindasid hagejat vandeadvokaadid Lada Riisna ja Hanne-Loore Mööl ja advokaat Gerda Kabrits ning hagejale osutati õigusteenust tunnihinnaga 100–150 eurot (lisandub käibemaks). Hageja esindajate menetlustoimingud ja menetlustoimingutele kulunud aeg, mis on märgitud 10.08.2022 menetluskulude nimekirjas, on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Tsiviilasi oli keskmisest keerukam, mistõttu oli põhjendatud hageja esindaja vahetamine ja mitme esindaja menetluses osalemine. Hageja esitatud arve nr 2021/0246 spetsifikatsioonis märgitust on põhjendatud ja vajalik ajakulu asja materjalidega tutvumiseks 4,5 tundi (igal esindajal 1,5 tundi, sh suhtlus kliendiga ja nõupidamised, s.o 1,5 × 150 eurot, 1,5 ×140 eurot, 1,5 × 110 eurot), kuivõrd asjas oli
2-20-4618 esindaja vahetumise ajaks kostjate poolt esitatud menetlusdokumente minimaalselt. 16.07.2021 kohtule esitatud seisukoha (7 lk) koostamise põhjendatud ajakulu on 6 tundi (2 ×140 eurot + 1×110 eurot + arvel nr 2021/0307 märgitust 1×140 eurot + 2×110 eurot). Lisaks eelmärgitule on hageja esitatud arve nr 2021/0307 spetsifikatsioonis märgitust põhjendatud ja vajalik 09.08.2021 kaja lahendamise kohtumääruse ja kohtu selgituskirjaga (5 lk) tutvumise ajakulu 17 minutit (150 eurot/tund) + 1 tund (140 eurot/tund). Ülejäänud arvel nr 2021/0307 märgitud menetlustoimingud, sh hagi tagamise taotlusega ja korteri ülevaatamisega seotud menetluskulu ei ole põhjendatud ega vajalik. Arvel nr 2021/0307 märgitud 16.08.2021 juristi tehnilise töö (5 tundi 45 minutit) puhul ei ole tegemist õigusabi osutamisega. Arvel nr 2021/0469 märgitud esindajate toimingud kokku 9 tunni ja 39 minuti ulatuses on põhjendatud ja vajalikud. Arvetel nr 2022/0140 ja 2022/0242 märgitud toimingutest ei ole põhjendatud hageja esindaja vandeadvokaadi Lada Riisna kulu kohtuistungiks ettevalmistamiseks, kuivõrd esindaja ei osalenud 11.04.2022 toiminud kohtuistungil (osales hageja esindaja vandeadvokaat HanneLoore Mööl). Ülejäänud arvetel nr 2022/0140 ja 2022/0242 märgitud hageja esindaja vandeadvokaadi Lada Riisna toimingud on põhjendatud kokku 3 tunni ulatuses. Arvetel nr 2022/0140 ja 2022/0242 märgitud hageja esindaja Hanne-Loore Mööl toimingutest ei ole põhjendatud 14.02.2022 ja 15.02.2022 märgitud toimingute ajakulu seoses kostja poolt istungi edasilükkamise taotlusega, kuivõrd hageja seisukoht e-kirja näol ei olnud mahukas ega õiguslikult keerukas. Nende põhjendatud ajakulu sisaldub vandeadvokaadi Lada Riisna toimingutes. Kohtuistungiks valmistumise põhjendatud ajakulu on 1 tund 26 minutit, kuivõrd 14.02.2022 toimuma pidanud istung lükkus kostja taotluse tõttu edasi ja seega saab pidada põhjendatuks, et hageja esindaja pidi järgmiseks kohtuistungiks, mis toimus kaks kuud hiljem, uuesti valmistuma. 11.04.2022 kohtuistungil osalemise ajakulu on põhjendatud 1 tunni ja 32 minuti osas. Hageja esindaja vandeadvokaadi Hanne-Loore Mööl kompromissiga seotoud toimingud on põhjendatud ja vajalikud 1 tunni 40 minuti ulatuses. 27.05.2022 ajakulu kostja avaldusega (4 lk) tutvumiseks ja 30.05.2023 istungiks ettevalmistamiseks ning 30.05.2023 istungil osalemiseks on vajalik ja põhjendatud ajakulu on kokku 5 tundi. Arvel nr 2022/0332 märgitud toimingutest ajavahemikul 17.06.2022–10.08.2022 on põhjendatud hageja esindaja vandeadvokaadi Lada Riisna toimingud (suhtlus kliendiga, kohtuteeside koostamine) 1 tunni 35 minuti ulatuses. Hageja esindaja vandeadvokaadi HanneLoore Mööl toimingutest on põhjendatud ja vajalik valmistumine kohtuistungiks 1 tunni ulatuses, osalemine kohtuistungil 2 tundi 45 minutit, läbirääkimised vastaspoolega 1 tund ja kohtupraktika analüüs 1 tund. Põhjendatud ei ole 28.06.2022 teavituse koostamine kapitaalremondi alustamiseks, kuivõrd selgusetuks jääb toimingu seos kohtuasjas esitatud dokumentidega. Hageja kohtuteeside (5,5 lk) koostamise põhjendatud ajakulu on kokku 2 tundi, kuivõrd tegemist on hageja kokkuvõtva seisukohaga. Arvel märgitud juristi tehniline töö (olukorra ja kohtupraktika analüüsimine) ei ole põhjendatud õigusabikulu, samuti olid hageja vandeadvokaatidest esindajad juba selleks ajaks piisavalt kohtupraktikat analüüsinud. Kostjate menetluskulude kohta 17.08.2022 seisukoha koostamise põhjendatud ajakulu on 1,5 tundi, arvestades menetluse ja kostjate menetluskulude nimekirja mahtu. Hageja 18.04.2023 menetluskulude nimekirjas märgitud vandeadvokaadi Lada Riisna ringkonnakohtu istungi ettevalmistamise ajakulu ei ole põhjendatud, kuivõrd esindaja ei osalenud kohtuistungil. Vandeadvokaadi Hanne-Loore Mööli istungi ettevalmistamise ja istungil osalemise ajakulu on põhjendatud kokku 4 tunni ulatuses. Ülejäänud hageja esindajate toimingud apellatsioonimenetluses on taotletud ulatuses põhjendatud.
2-20-4618
6.2.Võttes arvesse menetluskulude jaotust ja seda, et apellatsioonkaebuse esitas kostja III (apellatsioonkaebusele vastuse koostamise kulud jäävad kostja III kanda), tuleb kostjalt III hageja kasuks välja mõista 6533,17 eurot (12 156,33 – 910) / 2 + 910).
6.3.Kostja I põhjendatud ja vajalikud kulud on 6452,50 eurot, millest vastavalt menetluskulude jaotusele peab hageja hüvitama kostjale I 1290,50 eurot. Hageja ja kostja I vastastikuste menetluskulude hüvitiste tasaarvestamise järel tuleb kostja I tasuda hagejale menetluskulud hüvitist 3208,03 eurot (4498,53 – 1290,50).
6.4.Kostjal II ei ole hüvitatavaid menetluskulusid. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
7.Kostja III esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus mõistis kostjalt III hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise, ja teha uue määruse, millega jätta hageja menetluskulud täielikult hageja enda kanda, või saata asja maakohtule uueks arutamiseks. Lisaks palus kostja III tühistada maakohtu määruse hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas ja teha uue määruse, millega lugeda hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 5250 eurot (sh riigilõivud) ning jätta kostja III kanda jääv osa 1750 eurot (5250/3) hageja kanda või saata asja ka selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Samuti palus kostja III tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2023 otsuse, millega ringkonnakohus mõistis kostjalt III Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 490 eurot, mille tasumisest kostja III oli apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud, ning vabastada kostja III menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Samas määruskaebuses vaidlustasid ka kostja I ja kostja II maakohtu määrust.
7.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus käsitlemata kostjate väited ja peamised õiguslikud argumendid hageja menetluskulude osas (vt kostjate 17.08.2022 ja 21.04.2023 seisukohad hageja menetluskulude osas). Kostjale III jääb arusaamatuks, miks on kohus määruse p-s 24 jaganud hageja menetluskulud 12 156,33 eurot kostjate I ja III vahel, kui hagi oli esitatud ka kostja II vastu, millele kulus hagejal vähemalt 1⁄3 või 1⁄4 menetluskuludest. Maakohus luges alusetult põhjendatuks, et hageja vajas kolme advokaati ja ühte juristi asjas, mille kohta maakohus ise 05.10.2021 kirjas väitis, et tegemist ei ole keeruka vaidlusega. Lisaks ei ole maakohus ega ringkonnakohus arvestanud sellega, et 50% hagist ja 80% maakohtu istungitest kulus hageja alusetutele rahalistele nõuetele, millest hageja loobus vahetult enne menetluse lõppemist maakohtus. Hageja kanda tuleb jätta kõik menetluskulud, mis hagejal kulus rahaliste nõuete esitamiseks – 50% hagist. Kostja III hinnangul on maakohtu 06.11.2023 määruse p-s 23 märgitud hageja kulud põhjendamatud ja mittevajalikud vähemalt 6078,16 euro ulatuses. Hageja on tekitanud endale seoses esindaja Indrek Põdra vahetamisega põhjendamatuid kulusid, mille väljamõistmine kostjatelt on ilmselgelt alusetu. Hageja ei ole üheski menetlusdokumendis öelnud, miks ta vahetas oma lepingulise esindaja Indrek Põdra kolme kõrgema tunnihinnaga advokaadi vastu. Hageja 23.09.2020 esitatud menetluskulude nimekirja osas märgib kostja III, et nimekirja kohaselt perioodil 14.02.2020 kuni 13.03.2020 enne hagi esitamist korteri vabastamisega seotud nõudekirja koostamise, edastamise ja kliendiga nõupidamise eest kantud kulud tuleb jätta hageja enda kanda, sest tegemist on kohtuvälise kuluga TsMS § 162 lg 2 ja § 144 tähenduses. Seda enam, et toiminguid ei teinud mitte hageja esindaja Indrek Põder, vaid Aire
2-20-4618 Põder, kes ei ole hageja esindaja. Maakohus ei ole selgitanud ega põhjendanud, miks kohus luges Aire Põdra toimingud Indrek Põdra toiminguteks, mille kulud kostjad I ja III peavad hagejale hüvitama tunnihinnaga 100 eurot. Kostja III leiab, et hageja 23.09.2020 menetluskulude nimekirja alusel ei ole võimalik hageja taotlust lahendada. Hageja ei ole esitanud väidetud menetluskulude kohta maksedokumente. Seega on hageja poolt väidetud menetluskulu kandmine tõendamata. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole hageja pidanud tõendama väidetavate esinduskulude tasumist. Maakohus on eiranud fakti, et kõik Cuesta Advokaadibüroo OÜ arved, mis on esitatud hageja väidetavate menetluskuludena käesolevas tsiviilasjas, on esitatud Ü-le, kes ei ole käesoleva tsiviilasja menetlusosaline. 07.07.2021 arve nr 2021/0246 summas 2300 eurot on esitatud Üle ja tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata. Lisaks on see dubleerivat tegevust ja mittevajalikku riigilõivu sisaldav arve, sest Cuesta Advokaadibüroo advokaadid tegid sama tegevust, mis hageja esindaja Indrek Põder enne neid ning riigilõivu 50 eurot ei tulnud hagejal tasuda kostjate tõttu, vaid hageja taotlus jäi rahuldamata. Seega tuleb kõik Cuesta Advokaadibüroo OÜ arved, mis on esitatud hageja väidetavate õigusabikuludena, jätta rahuldamata. Nende arvete tasumist ei ole hageja tõendanud. Lisaks on hageja 23.09.2020 menetluskulude nimekirjas kohtukuluna märgitud riigilõiv 1200 eurot tasutud ülemääraselt ning ebaõigesti tasutud riigilõivu osa väljamõistmiseks kostjatelt puudub alus. Võttes arvesse, et hageja on korduvalt hagi täpsustanud ja loobunud kõigist rahalistest nõuetest kostjate vastu, on hageja hagihinda oluliselt vähendanud. Hageja õiguste rikkumine kostja II vastu esitatud nõudes ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, mistõttu on riigilõiv kostja II vastu esitatud nõude osas tasutud põhjendamatult ja tuleb jätta täielikult hageja kanda. Kohus ei põhjendanud ja jääb arusaamatuks, miks kohus ise ei proovinud menetlusdokumente kostjatele kätte toimetada, vaid lasi seda teha hageja valitud kohtutäituri kaudu. Nii hagist kui ka hageja 23.09.2020 menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja on kohtutäiturile avaldanud kostjate II ja III ebaõige e-posti aadressi. Seega on hageja enda tegevuse tõttu tekkinud asjas põhjendamatu menetluskulu seoses kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamisega ja nimetatud kulu tuleb jätta hageja kanda. Hageja põhjendamatuks menetluskuluks on nii kohtutäituri tasu 108 eurot kui ka kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamisega seotud hageja menetluskulu 158,33 eurot, kokku 266,33 eurot. Hagimenetlus tuleb jagada neljaks osaks: 1) rahalised nõuded (kasutuseelised, kõrvalkulud ja viivis nende osas); 2) valduse väljanõudmine kostjalt I; 3) valduse väljanõudmine kostjalt II; 4) valduse väljanõudmine kostjalt III. Kõigi nende nelja hagi osa suhtes sai hagejal kuluda esinduskuludele ja riigilõivudele kokku 7000 eurot. Igale hagi osale kulus seega 1750 eurot hageja tegelikest ja põhjendatud menetluskuludest. Hageja menetluskulud kostja III suhtes tuleb jätta hageja kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Kostja III suhtes on äärmiselt ebaõiglane temalt riigilõivu 490 euro riigituludesse tasumise nõudmine. Kuna ringkonnakohus tegi kostjat III puudutava otsuse 490 euro suuruse riigilõivu tasumise osas esmakordselt 10.05.2023 otsuses ning Riigikohus rikkus 07.08.2023 menetlusse mittevõtmise määrusega seadustest (sh EV Põhiseaduse § 24 lg-st 5) tulenevat edasikaebeõigust, palub kostja III tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2023 otsuse, millega kohus mõistis kostjalt III Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 490 eurot, mille tasumisest ta oli apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud. Vastupidisel juhul palub kostja III põhjendada, miks jättis kohus riigilõivu 490 euro kostjalt III väljamõistmisel arvestamata
2-20-4618 kostja III tervist ja elu puudutavate oluliste asjaoludega, et kostja III on 100% töövõimetu ja 490 euro suurune riigilõiv on 95% kostja III töövõimetushüvitisest.
8.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle menetlusse võtmata või rahuldamata. Menetluse edasine käik
9.Maakohus jättis 28.10.2024 määrusega kostja III määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Maakohus leidis, et kostja III määruskaebus on esitatud tähtaegselt ning ei ole alust jätta seda menetlusse võtmata. Kostja I ja kostja II määruskaebuse jättis maakohus menetlusse võtmata. Määrus jõustus 21.03.2025.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt III välja menetluskulude hüvitise 6354 eurot ületavas osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
11.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuivõrd maakohus keeldus 28.10.2024 määrusega kostjate C ja F määruskaebuste menetlusse võtmisest, vaatab ringkonnakohus siinses menetluses kostjate ühise määruskaebuse läbi üksnes kostjat III puudutavas osas.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebus põhjendatud osas, milles kostja III vaidlustab hageja lepingulise esindaja Indrek Põrda poolt enne hagi esitamist, s.o perioodil 14.02.2020 kuni 13.03.2020 tehtud toimingute kulu hüvitamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hageja nõuda eelnimetatud kulude hüvitamist kostjatelt. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on küll ette nähtud õigus nõuda seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulude hüvitamist (TsMS § 144 p 4), kuid kõnelaused kulud sinna alla ei lähe. Siinses asjas ei ole vastavaid kulusid kantud seaduses sätestatud kohtueelse menetluse raames. Riigikohtu praktika kohaselt hüvitatakse TsMS-is ettenähtud korras kulud, mis tekivad alates hagi ettevalmistamisest ja hagiavalduse koostamisest (vt RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-84-14, p 24). Lisaks eeltoodule on kaebuses põhjendatult osundatud ka asjaolule, et 21.02.2020 nõudekirja (dtl 34–35) koostas Aire Põder, keda hageja küll volitas end esindama (dtl 37), kuid kes ei ole kohtumenetluses hageja esindajana osalenud. Neil asjaoludel määras maakohus põhjendamatult hageja lepingulise esindaja Indrek Põdra õigusabikuluna kindlaks perioodil 14.02.2020 kuni 13.03.2020 tehtud toimingute kulu. Seega tuleb hageja menetluskulusid vastavate kulude osas vähendada 3 tunni ja 35 minuti võrra, mis lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot käibemaksuga arvestades on 358,33 eurot (3h 35 min × 100). Kolleegium selgitab lisaks, et tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest on kohtueelsed õigusabikulud, mh nõudekirja koostamisel tekkinud advokaadikulud, kahjuna hüvitatavad VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel (RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10, p-d 26–27 ja p 29; RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-84-14, p 24).
13.Ülejäänud hageja lepinguliste esindajate kulude osas ei anna määruskaebuse väited kolleegiumi hinnangul alust järeldada, et maakohus oleks nende põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsiooni piire ületanud.
2-20-4618
13.1.Kolleegium selgitab vastuseks määruskaebusele, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust. Kõrgema astme kohus sekkub kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud kaalumispiire (vt RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p 9; RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18). Põhjendamatu on kaebuse etteheide, et maakohus on jätnud käsitlemata kostjate väited ja peamised õiguslikud argumendid hageja menetluskulude osas. Maakohus on vaidlustatud määrusest nähtuvalt üksikasjalikult käsitlenud hageja menetluskulude nimekirjades välja toodud menetlustoiminguid ja nende ajakulu ning hinnanud hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Seejuures on maakohus vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt arvestanud kostjate I ja III 17.08.2022 ja 21.04.2023 esitatud vastuväiteid hageja menetluskuludele ning vähendanud hageja menetluskulusid taotletuga võrreldes 4437,67 euro võrra.
13.2.Erinevalt kaebuses väidetust ei leia kolleegium, et hageja menetluskulud oleks põhjendamatud hageja algse esindaja I. Põdra vahetamise ja hagejal mitme esindaja menetluses osalemise tõttu. Kolleegiumile ei nähtu asja materjalidest, et hagejale osutatava õigusabi maht oleks mitme lepingulise esindaja kasutamise tõttu suurenenud või et maakohus oleks lugenud põhjendatuks hageja lepinguliste esindajate dubleerivaid toiminguid. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt oli käesolev tsiviilasi keskmisest keerukam ning seda arvestades oli ka põhjendatud hageja esindaja vahetamine ja mitme esindaja menetluses osalemine. Määruskaebuses leiab kostja III Cuesta Advokaadibüroo 07.07.2021 arvele nr 2021/0246 (dtl 640) tuginedes, et nimetatud arve sisaldab dubleerivat tegevust, kuna Cuesta Advokaadibüroo advokaadid tegid samu toiminguid, mida hageja esindaja I. Põder enne neid. Kaebuses ei ole esile toodud, milles konkreetselt esindajate kattuv tegevus seisneb, ent ringkonnakohtule nähtub Cuesta Advokaadibüroo 07.07.2021 arve nr 2021/0246 spetsifikatsioonis (dtl 641) märgitud hageja esindajate toiminguid ja hageja lepingulise esindaja I. Põdra 23.09.2020 menetluskulude nimekirjas (dtl 109–111) märgitud toiminguid kõrvutades, et nii hageja esindaja I. Põder kui ka hageja uued lepingulised esindajad on tutvunud asja materjalidega ja neid analüüsinud ning kliendiga kohtunud ja nõu pidanud. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud toimingud esindaja vahetumisel vältimatult vajalikud, samuti ei ole maakohus nende toimingute ajakulu hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Arvestades, et esindaja vahetumise ajaks oli kostjate poolt esitatud menetlusdokumente minimaalselt, on maakohus põhjendatult pidanud arve nr 2021/0246 spetsifikatsioonis kajastatud vajalikuks ajakuluks asja materjalidega tutvumiseks, sealhulgas suhtluseks kliendiga ja nõupidamisteks, kokku 4,5 tundi arvestusega, et igal hageja esindajal kulus selleks 1,5 tundi.
13.3.Kolleegiumi hinnangul ei välista hagejale Cuesta Advokaadibüroo OÜ lepinguliste esindajate kulude väljamõistmist määruskaebuses esile toodu, et õigusabiteenuse arved on esitatud hageja pojale Ü-le.
2-20-4618 Kuigi lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline oleks ise menetluskulud tegelikult kandnud, peab kulude hüvitamist nõudma õigustatud pool siiski kohtu nõudmisel tõendama TsMS § 176 lg 6 esimese lause järgi esinduse eest tasumise kohustuse olemasolu. Esindajakulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (vt RKTKm 09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 13). Samas lahendis on Riigikohus selgitanud, et olukorras, kus hagejale osutatud õigusabiteenuse arvete saajaks on märgitud kolmas isik, tuleb kohtul selgeks teha, kas ja millisel õiguslikul alusel tuleks hagejal hüvitada kolmandale isikule menetluskulud. Ei ole välistatud, et hageja ja kolmanda isiku vahel on olemas kokkulepe, mille kohaselt tasus kolmas isik hagejale osutatud õigusabiteenuse arved, kuid hageja on kohustatud need kulud kolmandale isikule hüvitama. Hageja kohustus hüvitada kolmandale isikule menetluskulud võib olla põhjendatud ka muul alusel. Sellisel juhul tuleb hageja õigusabikulude tasumise kohustust jaatada ja põhjendatud ning vajalikud esindajakulud kostjatelt välja mõista (RKTKm 09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 13). Kolleegiumi hinnangul saab praegusel juhul hagejale osutatud õigusabiteenuse arvete alusel asuda seisukohale, et hagejal on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus vaatamata sellele, et hagejale osutatud õigusabiteenuse arvete saajaks on märgitud hageja poeg Ü. Siinses asjas esitas hageja hagi kostja III vastu Tallinnas XXX asuva korteri (korteriomand) kostjate ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Asjas on tuvastatud, et pärast kostjaga I eluruumi üürilepingu sõlminud Ä surma (29.05.2015) said korteriomandi ühisomanikeks hageja ja tema poeg Ü. Riigikohus on selgitanud, et teine ühisomanik ei pea valduse väljanõudmise haginõude lahendamiseks osalema menetluses tingimata kaashagejana, piisab, kui hageja nõuab valduse üleandmist ka teisele ühisomanikule (RKTKo 2-16-9519/78, p-d 25 ja 26, RKTKo 2-18-15197/75, p 12). Eeltoodud Riigikohtu seisukohta arvestades täpsustas hageja 01.10.2021 oma nõuet, paludes korteriomandi välja mõista kostjate valdusest hageja ja Ü otsesesse valdusesse. Seega esitas hageja hagi ka Ü õiguste ja huvide kaitseks. Ühisomanikud kannavad ühiselt kulutused neile kuuluvale ühisele asjale (asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 ja § 75 lg 1). Arvestades lisaks eeltoodule, et hageja on esitanud hagi mõlema korteriomaniku huvides ja kandnud seeläbi ka kulusid nii riigilõivu kui ka lepinguliste esindajate kulude näol, saab antud juhul eeldada, et hagejal on hagi esitanud ühisomanikuna kohustus kanda ka hagi esitamisest tingitud kulud. Lisaks on hageja siinse määruskaebemenetluse raames esitanud maksekorraldused, milledelt nähtub muuhulgas osade Cuesta Advokaadibüroo poolt siinses menetluses esitatud lepinguliste esindajate arvete tasumine hageja poolt. Eeltoodut arvestades puuduvad kolleegiumil kahtlused hagejal õigusabi eest tasumise kohustuse tekkimises ning kolleegium ei pea vajalikuks nõuda hagejalt välja menetluskulusid tõendavaid dokumente.
13.4.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti hinnanud ka hageja 23.09.2020 menetluskulude nimekirjas kajastatud hageja lepingulise esindaja I. Põdra menetluskulu seoses menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamisega. Hageja vastavad kulud kajastuvad 23.09.2020 menetluskulude nimekirjas (toimingud 20.05.2020–29.06.2020) ajakuluga 1 tund ja 35 minutit, tasuga kokku 158,33 eurot. Siinse tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei õnnestunud kohtul kostjatele menetlusdokumente kätte toimetada, mistõttu selgitas kohus hagejale võimalust taotleda TsMS § 315 lg 1 alusel menetlusdokumentide kostjatele kätte toimetamist kohtutäituri kaudu (dtl 53), millist soovi
2-20-4618 hageja kohtule ka avaldas (dtl 54). Maakohus rahuldas hageja taotluse ning otsustas toimetada menetlusdokumendid kätte hageja korraldusel (dtl 61) ning asja materjalidest nähtuvalt (dtl 63) anti menetlusdokumendid kättetoimetamiseks kohtutäitur Risto Sepale, kes edastas maakohtule 26.06.2020 kirjaga (dtl 64) kostjale I menetlusdokumentide kättetoimetamise väljastusteate ning teatas, et kostja II andis telefoni teel nõusoleku dokumentide vastuvõtmiseks e-posti teel, kuid ei kinnitanud nende kättesaamist ning kostjaga III ei õnnestunud kostjalt II saadud telefoninumbril ühendust saada. Eeltoodut arvestades ei saa erinevalt kaebuses väidetust pidada põhjendamatuks hageja taotlust menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamiseks ega ka sellega seonduvaid hageja menetluskulusid. Seega on maakohus põhjendatult mõistnud kostjatelt välja hageja menetluskulud, mis seonduvad kostjatele kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamisega, s.o hageja lepingulise esindaja kulud 158,33 eurot ja kohtutäituri tasu 108 eurot menetlusdokumentide kättetoimetamise eest.
13.5.Ülejäänud õigusabitoimingute ajakulu vähendamise osas ei ole kostja III konkreetseid etteheiteid maakohtule teinud. Hageja arusaam, nagu tuleks kogu hagimenetlus siinses asjas jagada neljaks ja et igale hagi osale sai hagejal kuluda menetluskuluna 1750 eurot, s.o kokku 7000 eurot, ei ole asjakohane. Põhjendamatu on siduda menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust kaebuses toodud hagimenetluse osadeks jagamisega. Kostja III üldsõnaline väide, et hagejal sai hagimenetluses menetluskulu tekkida kokku 7000 euro ulatuses, ei ole maakohtu diskretsiooni sekkumise aluseks. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole hinnata hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust uuesti, vaid üksnes kontrollida kaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine.
14.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud ka hageja 23.09.2020 menetluskulude nimekirjas kohtukuluna kajastatud riigilõivu väljamõistmise osas. Põhjendamatu on kaebuse väide, et maakohtu menetluses hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1200 eurot on tasutud ülemääraselt, kuna hageja vähendas hiljem nõude suurust kostjate vastu. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1200 eurot (dtl 47). Maakohus määras 19.09.2022 otsuse sissejuhatavas osas hagihinnaks 90 000 eurot, mida ringkonnakohus 21.11.2022 määrusega 01.10.2021 esitatud hagi täpsustusest (nõude vähendamisest) tulenevalt muutis, määrates kostja I osas hagihinnaks 17 397,14 eurot, kostja II osas 4200 eurot ja kostja III osas samuti 4200 eurot. Sellise hinnaga hagilt tulnuks hagi esitamise aja seisuga (24.03.2020) tasuda riigilõivu kokku 1400 eurot (700+350+350), mis on enam kui hageja hagi esitamisel tasus. Seda arvestades ei saa nõustuda kaebuse väitega haginõuetelt riigilõivu ülemäärasest tasumisest.
15.Eelnevat arvestades oli hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku 10 888 eurot (12 156,33 – 358,339). Arvestades Harju Maakohtu 19.09.2022 otsusega määratud menetluskulude jaotust, tuleb kostjal III hüvitada hagejale 6354 eurot ((11 798 – 910) / 2 + 910).
16.Hageja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel ei oma tähtsust kaebuse väited, mis puudutavad Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2023 otsusega kostjalt III
2-20-4618 riigituludesse väljamõistetud riigilõivu, mille tasumisest ta apellatsioonkaebuse esitamisel oli vabastatud. Vastav ringkonnakohtu otsus jõustus 07.08.2023, mil Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kostjate I ja III kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Ringkonnakohus ei saa menetluskulude kindlaksmääramise menetluse raames asuda muutma jõustunud kohtulahendis tehtud otsustusi.
17.Lisaks selgitab kolleegium vastuseks menetluskulude jaotust puudutavatele määruskaebuse väidetele, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise vaidlustamisel ei saa kohus asuda muutma jõustunud otsusega kindlaks määratud menetluskulude jaotust. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude jaotus määrati siinses asjas kindlaks Harju Maakohtu 19.09.2022 otsusega, millega jäeti hageja menetluskulud seoses kostja III vastu esitatud nõudega kostja III kanda. Kostja III apellatsioonkaebus, milles ta vaidlustas ka maakohtu otsusega kindlaks määratud menetluskulude jaotust, jäi aga Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2023 otsusega rahuldamata ning maakohtu otsusega määratud kostja III menetluskulude jaotuse osas muutmata. Maa- ja ringkonnakohtu otsused jõustusid 07.08.2023, mil Riigikohus jättis menetlusse võtmata kostjate I ja III kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsusele. Maakohus on hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude väljamõistmisel õigesti arvestanud antud asjas kindlaks määratud menetluskulude jaotust. Ka ei ole Harju Maakohtu 19.09.2022 otsuses kindlaks määratud menetluskulude jaotust arvestades põhjendatud kaebuse väited hageja menetluskulude jagamisest kõigi kolme kostja vahel. Nimelt jäeti siinses asjas tehtud lõpplahendiga hagi kostja II vastu rahuldamata ja kostja II menetluskulud hageja kanda. Seda arvestades on maakohus põhjendatult jätnud hageja menetluskulud kostjalt II välja mõistmata.
18.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.