Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba pidada X kinni ning paigutada ta kinni-pidamiskeskusesse
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Triin Tähtla ja Siiri Sepa Puudutatud isik – X
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23.07.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X-i
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X-i peale.
määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23.07.2026 määruse
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 23.07.2026 määruse resolutsioon muutmata, muutes määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.
3.Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 22.07.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba pidada Eritrea kodanik X (puudutatud isik) kinni ning paigutada ta kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni 4 kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 66 lg 2 ja § 65 lg 2 p-de 1 ja 2 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-de 3, 6, 11 ja 13 alusel. Taotluse kohaselt sai PPA 22.07.2026 väljakutse Tallinnas Väike-Männiku tänaval asuvasse majutusasutusse, kus viibis 13 inimest, kellel puudusid isikut tõendavad dokumendid ning kes
3-26-2198 ei suutnud neid ka esitada. Samuti ei olnud neil kaasas pagasit, välja arvatud seljas olevad riided ja kaasas olevad mobiiltelefonid. Esmasel vestlusel selgus, et nad on saabunud Valgevenest ja alguses liikusid nad jalgsi Eesti suunas. Seejärel tuli neile järele kaubik, millega nad sõitsid 5–8 tundi. Puudutatud isik peeti 22.07.2026 kell 01.35 VSS-i alusel kinni ja toimetati KPK-sse. Taustakontrolli käigus esitas puudutatud isik soovi taotleda rahvusvahelist kaitset (RVK). Kell 13.30 peeti puudutatud isik kinni VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 alusel. Tema väidetav reisiteekond oli Eritrea-Etioopia-Uganda-Valgevene-Eesti. Puudutatud isik on sisenenud Eestisse selleks seaduslikku alust omamata. Tal ei olnud esitada reisidokumenti ega muud isikut tõendavat dokumenti. Tema isikusamasus on tõendatud ainult tema enda ütluse kohaselt. Erinevate päringute käigus ei saanud PPA kinnitavat infot, mille alusel saaks PPA kindel olla isikus ja tema kodakondsuses. Esineb põgenemise oht. Puudutatud isikul polnud politseiametnikule esitada reisidokumente ega viibimisalust (viisa, elamisluba) (VSS § 6 8 p 3). Olles KPK-s kinni peetud, avaldas puudutatud isik soovi taotleda Eestis RVK-d. Kuivõrd see ei olnud Eestisse saabudes tema esimene tegevus, ei soovinud ta tegelikult Eestis RVK-d, vaid soovis liikuda edasi järgmisesse, talle meelepärasesse liikmesriiki. Selline käitumine näitab selgelt, et puudutatud isik ei ole orienteeritud õiguskuulekale käitumisele. Kui RVK taotlus peaks jääma rahuldamata ning puudutatud isikut ootab riigist väljasaatmine, võib see kaasa tuua selle, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita, vaid hakkab sellest kõrvale hoiduma (VSS § 68 p 6). Puudutatud isik tuli Eestisse ilma seadusliku aluseta (VSS § 6 8 p 11). Välismaalased, kes sisenevad Eestisse ja Schengeni alale ebaseaduslikult, kujutavad endast ohtu Eesti avalikule korrale (VSS § 68 p 13). Puudutatud isiku suhtes ei saa tõhusalt kohaldada VRKS §-s 67 sätestatud kinnipidamise alternatiive, kuna esineb tema põgenemise oht. Puudutatud isik ei pruugi vabaduses viibides järgida järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki.
2.Puudutatud isik märkis 23.07.2026 kohtuistungil, et kui Eestis on turvaline ja tal lubataks siin olla, tahaks ta Eestisse jääda. Ta ei ole nõus minema tagasi Eritreasse. Eestisse jõudis ta smugeldajate abil, kuid ta ei tea nende kontakte ega oska nendega ühendust võtta.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 23.07.2026 määrusega (täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga 27.07.2026) taotluse ning andis PPA-le loa pidada puudutatud isik kinni ja paigutada ta KPK-sse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.11.2026 (kaasa arvatud). Taotlus tuleb rahuldada VRKS § 65 lg 2 p-de 1 ja 2 ning VSS § 6 8 p-de 3, 6 ja 11 alusel. Puudutatud isiku väited vajavad RVK taotluse menetluses kontrollimist. Arvestades RVK taotluse esitamise aega, on menetlus alles algusjärgus. On ilmne, et PPA-l on vaja koguda andmeid, selgitamaks välja puudutatud isiku RVK vajadus, sh korraldada vestlus, kontrollida väidete usutavust ja taotlusega seotud muid asjaolusid. Puudutatud isikul puuduvad dokumendid, mistõttu ei ole võimalik veenduda tema isikusamasuses ja kodakondsuses. Ta oli saabunud Eestisse ilma kehtiva dokumendi ja viibimisaluseta. Ta peeti kinni Tallinnas asuvas majutusasutuses, kus ta viibis koos teiste välismaalastega. Ta ei esitanud esimesel võimalusel RVK taotlust, vaid alles pärast seda, kui ta oli kinni peetud ning viibis KPK-s. Olukorras, kus isik on varem kasutanud riigipiiride ületamisel smugeldajate abi, on tõenäoline, et vajadusel teeks ta seda ka tulevikus. RVK taotleja kinnipidamiseks ohu tõttu avalikule korrale peavad olema täidetud kõrgendatud nõuded. Praeguseks teadaolevad asjaolud ei viita, et isiku käitumine kujutaks endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustaks mõnd ühiskonna põhihuvi, mistõttu VSS § 6 8 p 2(7)
3-26-2198 13 järgset põgenemisohtu ei ole. Kuivõrd muus osas nõustub halduskohus PPA hinnanguga põgenemisohu kohta, ei tingi eeltoodu siiski taotluse rahuldamata jätmist. Puudutatud isikuga seotud asjaolusid arvestades ei ole liikumisvabaduse piiramine (VRKS § 60 lg 1) ega kinnipidamise alternatiivide kohaldamine (VRKS § 67 lg 1) võimalik. Puudutatud isikul ei ole kehtivat reisidokumenti ja talle ei ole antud luba Eestisse siseneda. Põgenemisohu tõttu ei täidaks leebemad meetmed oma eesmärki. PPA eesmärk on välja selgitada puudutatud isiku kodakondsus ning RVK taotlusega seotud asjaolud. Puudutatud isiku kinnipidamine ning KPK-sse paigutamine kuni neljaks kuuks ei ole ebaproportsionaalne meede. Tõhusamate alternatiivide puudumisel on meede mõõdukas. Isiku kinnipidamist KPKs ei saa pidada ebaproportsionaalseks ka muudel põhjustel. Isikule on seal tagatud majutus, toitlustus, arstiabi ja võimalus viibida värske õhu käes. Isikul puuduvad teadaolevalt sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elukohta ning perekonnaliikmeid.
4.X esitas 10.08.2026 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub lühendada Tallinna Halduskohtu 23.07.2026 määrusega lubatud kinnipidamise tähtaega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
6.Halduskohus andis loa pidada puudutatud isik kinni VRKS § 65 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Nähtuvalt haldusasja nr 3-26-2550 materjalidest peeti puudutatud isikut alates 20.08.2026 kinni VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel Lätile üleandmise eesmärgil. PPA 23.09.2026 kirja kohaselt on puudutatud isik 09.09.2026 Lätile üle antud. Ringkonnakohus kontrollib halduskohtu määruse seaduslikkust selle tegemise ajal teada olnud asjaolude valguses.
7.Halduskohtu määrust ei ole alust tühistada. PPA taotluse rahuldamine oli lõppjäreldustes põhjendatud. Kinnipidamine isikusamasuse ja kodakondsuse kontrollimiseks
8.VRKS § 65 lg 2 p 1 järgi võib RVK taotlejat kinni pidada isiku ja kodakondsuse tuvastamiseks või kontrollimiseks. See kinnipidamise alus tugineb direktiivi (EL) 2024/1346 art 10 lg 4 punktile a ning on identne varem kehtinud direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 punktiga a, mille kohaselt võis RVK taotlejat kinni pidada selleks, et tuvastada tema isik või kodakondsus või seda kontrollida. VRKS § 65 lg 2 p 1 on seotud RVK taotleja kaasaaitamiskohustusega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2026 määrus asjas nr 3-26-2220, p-d 10 ja 11).
9.PPA tugines halduskohtule esitatud taotluses ainult sellele, et puudutatud isikul ei olnud dokumente. Praeguses asjas avaldas puudutatud isik PPA-le kinnipidamisel ja taustakontrolli käigus kohe oma nime ja kodakondsuse. PPA pole taotluses ega halduskohtu istungil esile toonud, et tal oli tekkinud põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik ei ole X . Samuti pole PPA selgitanud, milliseid toiminguid ta tegi või kavatses teha, et isikusamasust ning kodakondsust tuvastada ja kontrollida. Pelgalt asjaolu, et isikut tõendava dokumendita RVK taotleja puhul ei saa PPA reeglina olla tema isikusamasuses ja kodakondsuses kindel, ei saa olla automaatselt kinnipidamise aluseks, sest see tingiks iga isikut tõendava dokumendita RVK taotleja kinnipidamise, mis oleks vastuolus direktiiviga (EL) 2024/1346 (põhjendus 26, art 10 lg 2) ja VRKS-i asjaomaste sätetega.
10.Seega ei saanud siinsel juhul kinnipidamise aluseks olla direktiivi (EL) 2024/1346 art 10 lg 4 punkt a ja VRKS § 65 lg 2 p 1.
3(7)
3-26-2198 Kinnipidamine RVK taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks
11.VRKS § 65 lg 2 p 2 järgi võib RVK taotlejat kinni pidada RVK taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. See säte on samasisuline kuni 11.06.2026 kehtinud VRKS v.r § 361 lg 2 p-ga 4, mille kohta on Riigikohus selgitanud, et selle sätte all on silmas peetud muu hulgas taotleja RVK vajadust puudutavate väidete kontrollimist, kui see eeldab taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust; säte aitab ühtlasi kaasa taotleja edasiliikumise ennetamisele (RKHKm 3-17-792/61, p-d 18.1 ja 18.2). PPA peab siiski põhjendama, milliseid asjaolusid on vaja välja selgitada või kontrollida ja miks ei ole seda võimalik teha puudutatud isikut kinni pidamata, näiteks kohaldades järelevalvemeetmeid. Lisaks sellele, et RVK taotluse lahendamiseks on vaja kontrollida taotleja väidete õigsust, on kinnipidamise vajadus põhjendatud isiku põgenemise ohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (RKHKm 3-25-2126/93, p 11).
12.Puudutatud isik esitas RVK taotluse, kuid menetlus halduskohtu määruse tegemise ajal oli alles algstaadiumis. PPA-l tuli korraldada taotlejaga isiklik vestlus, kontrollida vestlusel saadud andmeid, kõrvutades neid päritolumaa teabega, samuti võis olla vaja võimaldada puudutatud isikule anda täiendavalt selgitusi ja esitada võimalikud vastuväited PPA seisukohtadele. Sellised toimingud on osa RVK taotluse sisulisest läbivaatamisest ja võivad eeldada taotleja kättesaadavust, et tagada PPA otsuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsus (RKHKm 3-25-2126/93, p 12). Loetud päevadega ei olnud PPA veel jõudnud teha vajalikke toiminguid ning nende toimingute tegemiseks pidi puudutatud isik olema PPA-le kättesaadav. Põgenemisoht
13.Ainuüksi menetlustoimingute tegemise vajadus ei tingiks siiski puudutatud isiku kinnipidamist. Lisaks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st esinema peab isiku põgenemise oht (vt RKHKm 3-17-792, p-d 18.1.–18.5). VRKS § 65 lg 3 p 1 sätestab, et VRKS §-s 65 nimetatud põgenemise ohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse RVK õigustikus sätestatud menetluse erisusi. Põgenemisohu kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt RKHKm 3-20-2004, p 18.5; RKHKm 3-3-1-93-16, p 13).
14.Halduskohus tugines põgenemisohu tuvastamisel VSS § 68 p-dele 3, 6 ja 11. Punktile 13 tuginemist ei pidanud halduskohus põhjendatuks.
15.VSS § 68 p 3 kohaldamiseks peaks PPA välja tooma, et esinevad mingid asjaolud, mis viitavad sellele, et puudutatud isik on oma isiku või kodakondsuse kohta esitanud valeandmeid, s.o PPA ei usu tema selgitusi. Pelgalt hüpoteetiline võimalus, et isikut tõendava dokumendita inimene ei pruugi olla see, kes ta väitab, et tähenda, et tekkinud on põhjendatud kahtlus tema isikusamasuses. Põhjendatud kahtlusele oma tegeliku identiteedi varjamises peavad viitama mingidki menetluses kogutud andmed ja tõendid. Praegusel juhul PPA neid esile ei toonud.
16.Samuti ei olnud siinsel juhul pärast taustakontrolli läbimist asjakohane tugineda VSS § 68 p-le 11 (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2026 määrus asjas nr 3-26-2220, p 19).
17.PPA ja halduskohus on õigesti tuginenud puudutatud isiku põgenemise ohule VSS § 6 8 p 6 järgi koostoimes teiste siinse juhtumi asjaoludega. Isik andis PPA-le ütlusi, et läks Eritreast Etioopia ja Uganda kaudu Valgevenesse, seejärel ületas Euroopa Liidu välispiiri ja ta toimetati smugeldajate abiga Eestisse. Haldusasjas nr 3-26-2550 tehtud määrusest ning PPA 4(7)
3-26-2198 19.08.2026 üleandmise otsusest nähtub, et isik ei vaidlusta enda Lätile üleandmist. Seega on piisavalt andmeid, et puudutatud isik sisenes ebaseaduslikult Lätisse välispiiri ületades ning liikus sealt grupis teiste isikutega ebaseaduslikku smugeldamisskeemi kasutades Eestisse, soovides siit edasi liikuda Soome. Puudutatud isikul puudus kinnipidamisel isikut tõendav dokument ning tal ei olnud seaduslikku alust Eestis viibida. Ta viibis ajutises majutusasutuses koos teiste smugeldajate abiga Eestisse toimetatud isikutega. Koosmõjus Lätis välispiiri ületamise ning samal ajal Eestit tabanud suurema rändelaine asjaoludega andis see aluse põhjendatud järelduseks, et puudutatud isiku eesmärgiks oli jõuda Euroopa Liidu sisepiirideta alal välja riiki, kus ta saaks end sisse seada. Tavaliselt ei ole sellise mustriga smugeldamisskeemi puhul sihtriigiks Eesti, vaid üritatakse välja jõuda Soome ja sealt võibolla edasi. Puudutatud isik on osalenud ebaseaduslikus smugeldamisskeemis, mille eesmärk oli jääda nii Läti kui ka Eesti võimude eest varjatuks ning kasutada reegleid rikkudes Schengeni alal vaba liikumise võimalust, et jõuda sihtriiki. Need asjaolud näitavad, et puudutatud isikul on kogemus ja valmisolek varjuda ametivõimude eest oma eesmärgi saavutamiseks.
18.Tulenevalt eeltoodust oli halduskohtu määruse tegemise ajal tõenäoline, et uuesti vabadusse pääsemise korral jätkaks puudutatud isik võimaluse otsimist liikuda edasi algsesse sihtriiki. Samuti, juhul kui puudutatud isiku RVK taotlus peaks osutuma põhjendamatuks ning tal peaks tekkima väljasõidukohustus, oli alust arvata, et ta teeb kõik selleks, et leida võimalus ametivõimude eest varjatult jääda Schengeni alale, nii et ebaseaduslikult Schengeni alale tulekuga seotud kulutused ja vaev ei jääks asjatuks. Põgenemise oht ei ole pelgalt abstraktne ega seotud soovimatusega naasta päritoluriiki ja eelistusega taotleda RVK-d kusagil mujal, nagu oli asjas nr 3-25-2126/93, vaid selle tuvastamisel saab võtta aluseks konkreetselt puudutatud isiku senise tegevusega seotud asjaolud.
19.Kuna halduskohus ei tuginenud avaliku korra rikkumisele põgenemisohu tuvastamisel ning tuvastatud on põgenemisoht VSS § 68 p 6 alusel, ei ole siinses asjas tarvis võtta seisukohta, kas esines VSS § 68 p-s 13 toodud asjaolu. Kinnipidamise alternatiivid ja proportsionaalsus
20.Ka kinnipidamise alternatiive ja proportsionaalsust (sh kestust) puudutavas osas jääb ringkonnakohus oma 24.08.2026 määruses asjas nr 3-26-2220 toodud seisukohtadele (p-d 25– 28).
21.Siinsel juhul ei oma puudutatud isik Eestiga mistahes sidemeid, ta oli jäänud Eestisse ilmselgelt oma tahte vastaselt ainuüksi seetõttu, et ta tabati katselt reisida ebaseaduslikult edasi sihtriiki. Tema Schengeni alale saabumise ja transiidi läbi Eesti korraldasid smugeldajad, s.o ta oli nendest sõltuvuses ega tegutsenud iseseisvalt. Ta on pidanud palju panustama, et saavutada oma kaugem eesmärk jääda elama kusagil Euroopa Liidus või Schengeni alal. Juhul kui puudutatud isik oleks pääsenud vabadusse ning talle oleks jäänud üksnes kindlaksmääratud elukohas elamise või PPA-s registreerimas käimise kohustus (dokumente, mida hoiule anda, tal polnud), on ebatõenäoline, et isik jätnuks kasutamata võimaluse liikuda Schengeni alal suhteliselt vabalt edasi ning jõuda oma esialgu planeeritud sihtkohta.
22.Puudutatud isiku puhul ei ole erilisi tema isikuga, erivajadusega, vaimse või füüsilise tervisega, perekondliku olukorraga jne seotud asjaolusid, mis muudaksid lühiajalise kinnipidamise ebaproportsionaalseks võrreldes kaaluka avaliku huviga, et RVK menetlus oleks võimalik tõhusalt ja nõuetekohaselt kiiresti lõpule viia, et otsustada isiku võimaluse üle jääda RVK-d vajava pagulase või täiendava kaitse saajana Eestisse või alustada tema väljasaatmisega. 5(7)
3-26-2198
23.Pärast halduskohtu määruse tegemist on ilmnenud, et puudutatud isiku kinnipidamise aluseks on alates 20.08.2026 VRKS § 65 lg 2 p 7 ning teda peeti KPK-s kinni uue halduskohtu loa alusel. Seega ammendus siinses asjas vaidlustatud luba 20.08.2026 ja pärast seda kuupäeva ei mõjutanud halduskohtu luba enam puudutatud isiku õigusi.
24.Kinnipidamise loa andmist ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks selle kestusest tulenevalt. VRKS § 38 lg 6 kohaselt vaatab PPA taotluse läbi nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt määruse (EL) 2024/1348 art-s 35 sätestatud tähtajal. RVK taotlus tuleb läbi vaadata võimalikult kiiresti ning üldjuhul mitte hiljem kui kuue kuu jooksul (määruse (EL) 2024/1348 art 35 lg 4). Toimikust ei nähtu, et PPA oli halduskohtus toimunud menetluse ajal seisukohal, et hakkab puudutatud isiku RVK taotlust läbi vaatama kiirendatud menetluses. Isegi kui PPA kohaldas kiirendatud menetlust, siis määruse (EL) 2024/1348 art 35 lg 3 kohaselt tuleb see viia lõpule võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast. Samas näeb määruse (EL) 2024/1348 art 42 lg 2 ette, et kui menetlev ametiasutus leiab, et taotluse läbivaatamisega on seotud faktilised või õiguslikud asjaolud, mille läbivaatamine kiirmenetluse korras on liiga keerukas, võib ta jätkata taotluse sisulist läbivaatamist kooskõlas art 35 lg-ga 4 ja art-ga 39. Halduskohtu luba kinnipidamiseks neljaks kuuks ei andnud õigust pidada puudutatud isikut kinni kauem, kui on vältimatult vajalik RVK menetluses asjaolude väljaselgitamiseks – see saanuks aga täpsemalt selguda alles menetluse käigus, sõltuvalt sellest, milliseid menetlustoiminguid ja kui suures mahus tuleb teha. RVK menetlus oli halduskohtu määruse tegemise ajal alles väga esialgses staadiumis ning siis ei olnud alust kindlalt väita, et asjaolude väljaselgitamine võtab aega vähem kui neli kuud. Kui pärast asjaolude väljaselgitamiseks vajalike toimingute lõpuleviimist puudunuks muu seaduslik kinnipidamise alus, tulnuks PPA-l puudutatud isik vabastada (RKHKm 3-252126/93, p 13.3). Kui PPA ei tee seda, on isikul võimalik esitada halduskohtule kaebus PPA kohustamiseks vabastada ta KPK-st, sh saab ta selle kaebuse raames taotleda enda vabastamist esialgse õiguskaitse korras. Tasuta õigusabi halduskohtu istungil
25.Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuses ei tugine puudutatud isik sellele, et tema kinnipidamine ja halduskohtu määrus oleks õigusvastane seetõttu, et tal ei olnud halduskohtu istungil tasuta õigusabi osutajat. Ta väidab küll, et soovis esindajat määruskaebuse esitamiseks, kuid ei väida, et soovis seda ka halduskohtu istungiks. Talle on määruskaebemenetluses olnud tagatud võimalus saada soovi korral tasuta õigusabi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2026 kiri ja PPA 28.08.2026 vastus sellele). Vaatamata sellele, et esialgu väljendas puudutatud isik huvi määruskaebemenetluses tasuta õigusabi vastu, ei esitanud tasuta õigusabi osutaja ringkonnakohtu määratud tähtajaks määruskaebuse täiendust. Sellest võib järeldada, et puudutatud isik loobus tasuta õigusabist (ilmselt seoses sellega, et nõustus Lätile üleandmisega ja vaidlustamisel polnud enam mõtet). Kokkuvõttes ei ole põhjust arvata, et tasuta õigusabi andmata jätmine halduskohtu istungil saaks siinses asjas kaasa tuua menetluse sedavõrd suurt ebaõiglust ja olulist menetlusnormi rikkumist, et see tooks kaasa kohtumääruse tühistamise.
26.Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et juhul kui RVK taotleja seda soovib, tuleb talle tagada tasuta õigusabi osutaja halduskohtu istungile, kus otsustatakse tema kinnipidamise küsimust (Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2026 määrus asjas nr 3-26-2221, p-d 33–35). Menetluslikud küsimused
27.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 23.07.2026 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi. 6(7)
3-26-2198
28.Jõustunud kohtulahend tuleb HKMS § 175 lg 3 ja § 265 lg 4 alusel avaldada arvutivõrgus selliselt, et puudutatud isiku nimi on varjatud. See on piisav puudutatud isiku identifitseerimise vältimiseks, tagades samal ajal menetluse avalikkuse piisavas ulatuses ja võimaluse tutvuda kohtupraktikaga. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.