Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.04.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-59452
Tsiviilasi
OÜ Avaresta (pankrotis) pankrotihalduri hagi AS SEB Pank vastu tehingu tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 19.12.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Avaresta apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
331 523 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/hageja OÜ Avaresta (pankrotis, registrikood 11091495) pankrotihaldur Terje Eipre
(pankrotis)
pankrotihalduri
Vastustaja/kostja AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn), esindaja Janek Alvela Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 19.12.2014 otsuse lõppjäreldus muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi. Samuti võtta vastu loobumine ja lõpetada menetlus 04.03.2013 esitatud täiendava nõude osas.
2.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Jätta rahuldamata OÜ Avaresta (pankrotis) pankrotihalduri hagi AS-i SEB Pank vastu 08.12.2008 tehingu (not/reg/nr 4112) tühisuse tuvastamiseks; 2) Võtta vastu OÜ Avaresta (pankrotis) pankrotihalduri loobumine nõudest tuvastada kostja nõusolek hüpoteegikande kustutamiseks kinnistusregistri registriosa nr 12414802 neljandas jaos ja lõpetada selles osas menetlus; 3) Maakohtus kantud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda;
4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta OÜ Avaresta (pankrotis) kanda.
5.Mõista OÜ-lt Avaresta (pankrotis) välja riigituludesse hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasumata kokku 9714.30 eurot. Makseinfo on käesolevale otsusele lisatud. OÜ Avaresta (pankrotis) peab riigilõivu tasuma käesoleva otsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist kuni täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Jätta rahuldamata vastustaja 06.02.2015 taotlus apellandile antud menetlusabi tühistamiseks.
7.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.02.12.2011 esitas OÜ Avaresta (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eipre (hageja) maakohtule hagi AS-i SEB Pank (kostja) vastu tagatise andmise tagasivõtmiseks, paludes tunnistada kehtetuks OÜ Avaresta, OÜ Tagwerk ja kostja vahel 08.12.2008 sõlmitud hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise leping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping osas, millega OÜ Avaresta (pankrotis) tagas talle kuuluvatele korteriomanditele seatud ühishüpoteekidega OÜ Tagwerk ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr 2006006900 tulenevate kohustuste täitmist. Alternatiivse nõudena palus hageja tuvastada sama tehingu tühisuse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel.
2.Pärnu Maakohtu 23.03.2012 osaotsusega jäi rahuldamata hageja nõue 08.12.2008 tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2012 otsusega tühistati maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ning muudeti hagi rahuldamata jätmise põhjendusi, samuti otsustati jätkata menetlust hageja alternatiivse nõude osas ning määrati, et menetluskulud tuleb jaotada lõpplahendiga. 10.10.2013 otsusega tuvastas maakohus vaidlusaluse tehingu tühisuse. 17.06.2014 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saatis asja tagasi uueks läbivaatamiseks.
Asjaolud ja hageja nõue
3.25.07.2011 kuulutati välja OÜ Avaresta pankrot. Hageja põhitegevusalaks oli kinnisvaraprojekti arendamine Harku vallas Muraste külas. Arendusprojekti finantseerimiseks sai hageja laenulepingu nr 2006007324 alusel kostjalt laenu ja lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati kostja kasuks hüpoteegid.
4.27.03.2006 notariaalse hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel, mille poolteks olid Future Arendus OÜ, OÜ Avaresta ja kostja, seati kostja kasuks esimese järjekoha hüpoteek 9 000 000 krooni kinnistule XXXXXXX XXX X. 21.02.2007 notariaalse ühishüpoteegi seadmise lepingu alusel, mille poolteks olid OÜ Avaresta ja kostja, seati kostja kasuks esimese järjekoha hüpoteek 10 500 000 krooni kinnistule XXXXXXX XXX XX. 13.08.2007 asjaõiguslepingu alusel jagati XXXXXXX XXX X kinnistu korteriomanditeks, mille järgselt jäi hüpoteek ühishüpoteegina koormama kõiki moodustatavaid korteriomandeid, millest hagi esitamise ajal kuulusid võlgnikule ja olid panga kasuks hüpoteegiga koormatud 2. 05.05.2008 asjaõiguslepingu alusel jagati XXXXXXX XXX XX korteriomanditeks, mille järgselt jäi hüpoteek ühishüpoteegina koormama kõiki moodustatavaid korteriomandeid, millest hagi esitamise ajal kuulusid võlgnikule ja olid panga kasuks koormatud 9.
5.08.12.2008 sõlmisid OÜ Tagwerk, OÜ Avaresta ja kostja notariaalse hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Nimetatud lepingu punkti 2.1 kohaselt lepiti kokku, et XXXXXXX XXX X ja XX korteriomandeid koormavate hüpoteekidega olid tagatud kõik kostja nõuded, mis tulenevad ka kostja ja OÜ Tagwerk vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest ja/või muudatustest.
6.08.12.2008 kehtis kostja ja OÜ Tagwerk vahel 21.03.2006 sõlmitud laenuleping nr 2006006900. Tagatise andmise päeva seisuga võlgnes OÜ Tagwerk kostjale laenulepingu alusel 2 669 621.03 krooni sissenõutavaks muutunud laenuintressina, olles perioodiliste intressimaksete tasumisega viivituses juba alates 21.07.2008. Laenulepingu lõpptähtpäeval 30.06.2009 võlgnes OÜ Tagwerk kostjale laenu põhiosana 1 777 821.81 eurot ja intressina 457 691.70 eurot. Seoses põhiosa tagastamata jätmisega tekkis viivisevõlg, mis 31.12.2010 seisuga oli 1 150 221.65 eurot. Alates 21.07.2008 (s.o 5 kuu jooksul enne 08.12.2008 lepingu sõlmimist) ei olnud OÜ Tagwerk tasunud ühtegi laenulepingujärgset makset. 10.02.2010 seisuga oli OÜ Avaresta kostjalt saadud laenu koos kõrvalnõuetega täies ulatuses tagastanud ning sellega olid kõik eeltoodud hüpoteekidega tagatud võlakohustused lõppenud.
7.10.03.2010 algatas kohtutäitur kostja avalduse alusel OÜ Tagwerk suhtes täitemenetluse laenulepingust nr 2006006900 tulenevate võlgade sissenõudmiseks. 18.10.2010 täitemenetluses korraldatud enampakkumisel realiseeriti panga nõude katteks OÜ Tagwerk varad. Pärast vara müügist saadud raha võlasummast mahaarvamist jäi kostja arvestuse kohaselt OÜ Tagwerk võlgnevuseks panga ees 1 777 821.81 eurot, millele lisandusid intressi- ja viivisenõuded. 31.03.2011 alustati kostja avalduse alusel täitemenetlust hagejale kuuluvate ja 08.12.2008 tehingu alusel hüpoteekidega koormatud korteriomandite realiseerimiseks, kuna OÜ-l Tagwerk puudusid täiendavad vahendid oma kohustuste täitmiseks kostja ees. Juulis 2011 tunnistas kohus OÜ Tagwerk maksejõuetuks ning lõpetas menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemisega.
8.Eeltoodust nähtuvalt on hagejale kuuluvad korteriomandid koormatud hüpoteekidega kostja kasuks, tagamaks OÜ Tagwerk laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist kostja
ees. Pank esitas hageja pankrotimenetluses nõudeavalduse, nõudes võlgnikule kuuluvate korteriomandite arvelt oma nõude rahuldamist hüpoteekide kogusumma ulatuses esimese rahuldamisjärgu nõudena.
9.Hageja leidis, et 08.12.2008 leping sõlmiti võlgniku jaoks ilmselgelt ebasoodsatel ja ebamõistlikel tingimustel ning ka poolte vastastikuste kohustuste väärtus oli selgelt tasakaalust väljas, mis väljendub alljärgnevas. OÜ Avaresta (edaspidi ka võlgnik) ei saanud 08.12.2008 tagatise andmisega enda käsutusse mingeid rahalisi vahendeid ega muul viisil sellest tehingust vastuhüve, võlgniku jaoks puudus 08.12.2008 tehingu tegemisel seega majanduslik sisu ja eesmärk. Sisuliselt andis võlgnik 08.12.2008 tehinguga oma ainsa ja põhilise vara – XXXXXXX XXX X ja XX asuvad 11 korteriomandit – tasuta ära, andes need kolmanda isiku juba tekkinud võla tagatiseks. OÜl Avaresta puudus ühine majandushuvi OÜ-ga Tagwerk. OÜ Avaresta ning OÜ Tagwerk tegelesid oma majandustegevuses täiesti erinevate üksteisega mitteseotud kinnisvaraprojektide arendamisega. Äriühingute omanikering ning nende juhatuse liikmed ja nende väidetavad seosed ei oma asja lahendamisel tähendust. Pelgalt asjaolu, et kostja on krediidiasutusena nimetatud äriühinguid oma sisemises asjaajamises nn koos käsitlenud, ei tekita nende vahel mingisugust asjas tähtsust omavat seost ega ühist majandushuvi. Seega väide, et OÜ Avaresta ja OÜ Tagwerk ühise majandushuvi või seose tõttu on automaatselt tõendatud 08.12.2008 tehingu alusel vastuhüve saamine OÜ Avaresta poolt, on alusetu. OÜ Avaresta ja kostja vahel sõlmitud laenulepingut nr 2006007324 ei ole kunagi pikendatud.
10.Võlgnikule ja kostjale oli tagatise andmise ajal teada, et OÜ-l Avaresta on täitmata kohustused oma võlausaldajate ees, mille täitmiseks rahalisi vahendeid on võimalik sisuliselt saada üksnes samade tagatiseks antavate korteriomandite realiseerimisest. Seega oli kostja vaidlusaluse 08.12.2008 lepingu sõlmimisel OÜ Avaresta ja Tagwerk OÜ majanduslikust olukorrast teadlik.
11.Tagatis anti kolmanda isiku varem tekkinud kohustuste täitmise tagamiseks ning võlgnik ei olnud sellise tagatise andmiseks kohustatud. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et läbirääkimised 08.12.2008 kokkuleppe sõlmimiseks toimusid panga initsiatiivil. Võlgnik sõlmis tagatiskokkuleppe kostjast kui krediidiasutusest ja võlgniku kinnisvaraprojekti finantseerijast sõltuvussuhtes olles ja erakorralisest vajadusest tulenevalt, kuna võlgnik ise oli sattunud enda laenulepingust tulenevate maksetega raskustesse ja see võis anda pangale õiguse võlgnikuga sõlmitud laenuleping erakorraliselt üles öelda. See oleks aga toonud kaasa võlgniku korteriomandite sundmüügi ehk võlgnik oleks sattunud samasse olukorda, millesse sattus suhetes pangaga Tagwerk OÜ ja mis põhjustas Tagwerk OÜ maksejõuetuks muutumise.
12.Võlgniku vastutus ei ole 08.12.2008 kokkuleppe järgi piiratud konkreetse summaga, mistõttu vastutab võlgnik kolmanda isiku kohustuste täitmise eest kuni hüpoteegisumma ulatuses (1 246 277 eurot), kuid igal juhul mitte vähem, kui tagatisvara väärtuse ulatuses. Võlgniku vastutuse piiramata jätmine on selgelt ebamõistlik ja võlausaldajate huve kahjustav. 08.12.2008 kokkulepe ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt ning sellega tagatakse kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kolmanda isiku vastu, mistõttu piiratakse sellega ebamõistlikult tagatisvara (korteriomandite) omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-104-08 (punkt 19) märkinud, et heade kommetega võib olla vastuolus ja tühine tagatiskokkulepe osas, mis ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt või millega tagatakse kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku või kolmanda isiku vastu ja
piiratakse sellega ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut. Hüpoteegiga tagatava nõude piisava määratletuse nõuet on Riigikohus rõhutanud ka lahendis nr 3-2-1- 41-04 (punkt 21).
13.08.12.2008 tehingu sõlmimise asjaolud ei ole tsiviilkäibes tavapärased, arvestades, et tehingu poolteks on äriühingud, mille eesmärgiks on tulu teenimine. Seetõttu on mõistetamatu tagatise andmine kolmanda isiku kohustuste täitmise tagamiseks ilma vastuhüveta. Kostja vastuväited
14.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 279 lõigete 1-3 kohaselt on pandiga võimalik tagada igasugust rahalist nõuet, sh tingimuslikku ja tulevikus tekkivat nõuet. OÜ Avaresta oli teadlik, millise kohustuse ta hüpoteegi seadmise lepinguga võtab. Samuti omas OÜ Avaresta ülevaadet kõikidest OÜ Tagwerk kohustustest, mida vastavalt lepingule otsustati tagada, tegemist ei olnud omavahel sõltumatute osapooltega. Pelgalt asjaolust, et hüpoteekidega tagatakse kolmanda isiku kohustusi, ei saa järeldada, et tegemist on tühise kokkuleppega. Hageja viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-104-08 käsitleb loovutatud nõudeid, mis oma olemuselt erinevad praeguse vaidluse esemest.
15.Vaidlusaluste hüpoteekidega tagatavate nõuete sõnastus on piisavalt määratletud ning see ei too kaasa vastava kokkuleppe tühisust ega tühistatavust TsÜS § 86 lõigete 1 ja 2 mõistes. Krediiditurul ei ole erakordne, et üks äriühing tagab talle kuuluvatele kinnisasjadele seatud hüpoteekidega teise äriühingu kohustusi, seda eriti juhul, kui tegemist on omavahelisi seoseid omavate ühingutega. AÕS § 351 lõikest 1 tulenevalt ei või hageja kui panditud kinnisasjade omanik esitada vastuväiteid kostja võlaõigusliku nõude osas OÜ Tagwerk vastu. Väide, et OÜ Tagwerk majanduslik olukord oli 08.12.2008 tagatavate nõuete muutmise lepingu sõlmimise hetkel keeruline, ei tähenda, et tegemist oli tühise ja heade kommete vastase tehinguga. OÜ Avaresta oli või pidi olema teadlik OÜ Tagwerk majanduslikust olukorrast.
16.Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid. Kostja hinnangul ei esine ühtegi seadusest tulenevat asjaolu, mis viitaksid tehingu võimalikule tühisusele. Kostjale ei olnud 08.12.2008 lepingu sõlmimise hetkel teada asjaolusid, mille tõttu võiks olla tegemist heade kommetega vastase tehinguga. Hagejat ei saa käsitleda kogenematu lepingupartnerina, kes ei mõistnud lepingu sõlmimise tagajärgi. Kohus peaks hindama võimalikku heade kommete vastasust üksnes tehingu tegemise hetke seisuga, s.o detsembris 2008. Tõendamata on hageja väide, nagu oleks kostja käitunud lepingu sõlmimise hetkel pahatahtlikult ja hagejat survestanud. Esimese astme kohtu otsus
17.Pärnu Maakohus jättis 19.12.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
18.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et OÜ Avaresta (pankrotis) ja kostja vahel on sõlmitud järgmised lepingud: 1) 27.03.2006 laenuleping nr 2006007324 (t I kd lk 11), millega kostja andis hagejale laenu 8 050 000 krooni, intressiga baasintress +1,5% aastas, tagastamise tähtajaga 01.04.2008. Laenu otstarbeks oli kinnistute ost XXXXXXX XXX X, Harku vald ja XXXXXXX XXX XX Harku vald;
2) 28.05.2007 sõlmitud lisakokkulepe laenusumma suurendamiseks 9 600 000 krooni võrra (t I kd lk 19) ehk 17 650 000 kroonini (1 128 040.60 eurot); 3) 27.03.2006 notariaalne hüpoteekide seadmise leping ja asjaõigusleping (t I kd lk 23), mille poolteks olid Future Arendus OÜ, OÜ Avaresta ja kostja ning mille alusel seati kostja kasuks esimese järjekoha ühishüpoteek summas 9 000 000 Eesti krooni ehk 575 205 eurot hagejale kuuluvale kinnistule asukohaga XXXXXXX XXX X, Harku vald; 4) 21.02.2007 notariaalne ühishüpoteegi seadmise leping (t I kd lk 33), mille poolteks olid OÜ Avaresta ja kostja ning mille alusel seati kostja kasuks esimese järjekoha hüpoteek summas 10 500 000 Eesti krooni ehk 671 072 eurot hagejale kuuluvale kinnistule asukohaga XXXXXXX XXX XX, Harku vald.
19.13.08.2007 kinnistamisavalduse alusel jagati XXXXXXX XXX X kinnistu korteriomanditeks, mille järgselt jäi hüpoteek ühishüpoteegina koormama kõiki moodustatavaid kaaskoormatud korteriomandeid. Hetkel kuuluvad pankrotivara hulka ning on koormatud kostja kasuks eespool nimetatud esimese järjekoha hüpoteegiga summas 575 205 eurot (9000 000 eesti krooni) 2 korteriomandit: XXXXXXX XXX X-X ja XXXXXXX XXX X-XX.
20.05.05.2008 asjaõiguslepingu alusel jagati XXXXXXX XXX XX kinnistu korteriomanditeks, mille järgselt jäi hüpoteek ühishüpoteegina koormama kõiki moodustatavaid kaaskoormatud korteriomandeid. Hetkel kuuluvad võlgnikule ja seega pankrotivara hulka ning on koormatud kostja kasuks esimese järjekoha hüpoteegiga summas 671 072 eurot (10 500 000 eesti krooni) 9 korteriomandit.
21.08.12.2008 sõlmisid OÜ Tagwerk, OÜ Avaresta ja kostja notariaalse hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu (t I kd lk 62), hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingu punkti 2.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et eelpool nimetatud võlgniku korteriomandeid koormavate hüpoteekidega on tagatud kõik kostja nõuded, mis tulenevad kostja ja Tagwerk OÜ kui kolmanda isiku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest ja/või muudatustest.
22.08.12.2008 lepingu sõlmimise hetkel kehtis kostja ja OÜ Tagwerk vahel 21.03.2006 sõlmitud laenuleping nr 2006006900 (t I kd lk 74), millega kostja andis osaühingule Tagwerk laenu 24 000 000 krooni, intressiga baasintress +1,5% aastas, tagastamise tähtajaga 21.09.2007, mille 30.06.2008 sõlmitud lisakokkuleppega (t I kd lk 82) oli kostja suurendanud laenusummat 17 699 000 krooni võrra 88 199 000 kroonini (5 636 943.49 eurot) ja pikendanud laenu tagastamise tähtaega 30.06.2009, intress baasintress + 3% aastas. Laen oli tagatud hüpoteekidega laenusaaja kinnistul XXXX-XXXXXX X ja XXXXXXX XXX XX Tallinnas, samuti eraisikute käendustega (AL ja VR) ja hüpoteekidega OÜ-le Avaresta kuulunud kinnistutel XXXXXXX XXX X ja XX. Saadud laenust 7 699 000 krooni ulatuses kustutas laenusaaja OÜ Tagwerk Future Arendus OÜ kohustusi kostja ees, mis tulenesid kostja ja Future Arendus OÜ vahel 22.03.2006 sõlmitud laenulepingust nr 2006007133. Future Arendus OÜ juhatuse liikmeteks olid sel ajal AL, HL ja RR. 10 000 000 krooni ulatuses kohustus laenusaaja tasuma ehitusarveid korterelamu asukohaga XXXX-XXXXXX X Tallinnas ehituse eest.
23.10.02.2010 seisuga, s.o pärast XXXXXXX XXX XX-X asuva korteriomandi müümist 05.02.2010, oli OÜ Avaresta kostjalt saadud laenu koos kõrvalnõuetega täies ulatuses tagastanud ning sellega olid kõik eeltoodud hüpoteekidega tagatud OÜ Avaresta võlakohustused kostja ees lõppenud.
24.05.07.2011 määrusega määras kohus OÜ-le Avaresta ajutise pankrotihalduri (t I kd lk 97). OÜ Tagwerk pankrotimenetlus lõppes 20.07.2011 (t I kd lk 95-96). OÜ Tagwerk võlg kostjale oli selleks hetkeks väidetavalt 3 541 417.16 eurot. 25.07.2011 määrusega kuulutas kohus välja OÜ Avaresta pankroti (t I kd lk 98-101).
25.18.08.2011 esitas kostja hageja pankrotimenetluses nõude summas 1 246 277 eurot I rahuldamisjärgu nõudena (t I kd lk 102). Nõue tugineb kostja ja OÜ Tagwerk vahel sõlmitud laenulepingul ja 08.12.2008 sõlmitud notariaalsel hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingul, hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingul. Nõuet põhjendas kostja sellega, et pankrotivõlgnikule kuuluvad kinnistud on koormatud hüpoteekidega kostja kasuks ning nimetatud hüpoteegid tagavad 1 246 277 euro ulatuses Tagwerk OÜ nõudeid.
26.Riigikohus on leidnud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-140-07, punkt 30). Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-05). Tehingu heade kommete vastasuse kindlakstegemiseks on vaja hinnata tehingut kui tervikut, selle sisu ja sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke.
27.Antud juhul on kõnealune tehing sõlmitud poolte vahel tingimustes, kus OÜ Avaresta oli kostjaga 27.03.2006 sõlminud laenulepingu (t I kd lk 11). Laenu tagatisena oli 21.02.2007 samade poolte vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise leping (t I kd lk 33) summas 10 miljonit 500 tuhat krooni (671 072.31 eurot). Tehingu sõlmimise ajal kehtis panga ja OÜ Tagwerk vahel 21.03.2001 sõlmitud laenuleping (t I kd lk 74) koos lisadega, millest tulenev võlg oli vaidlustatud tehingu sõlmimise ajal 2 669 621.03 eurot, sh põhiosa võlg 1 777 821 eurot. 08.12.2008 sõlmis võlgnik panga ja OÜ-ga Tagverk hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (t I kd lk 62), millega tagati kõik panga nõuded OÜ Tagwerk vastu, mis tulenesid panga ja OÜ Tagwerk vahel sõlmitud või tulevikus sõlmitavatest lepingutest ja nende võimalikest lisadest.
28.Riigikohus on asunud seisukohale, et maksejõuetuks muutunud või eeldatavasti muutuva isiku vara teadlikku "kõrvaletoimetamist" võlausaldajate kahjustamise eesmärgil ei saa pidada kooskõlas olevaks ühiskonna üldiste arusaamadega kõlblusest ja headest kommetest. Ka Riigikohtu varasemas praktikas (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-102-02 ja 3-2-1-76-01) on pankrotivõlgniku hagi alusel loetud võlgniku poolt enne pankrotimenetluse algust tehtud tehinguid vastuolus olevaks heade kommetega, kui nende eesmärgiks oli võlausaldajate kahjustamine.
29.Hageja on veendunud, et võlgnik võttis 08.12.2008 tehingu sõlmimisega endale teadvalt vastutuse kolmanda isiku juba tekkinud võla eest, piiramata oma vastutust ühegi summaga. Selleks ei olnud võlgnik mingilgi viisil kohustatud. Tehingu tegemise ajaks oli OÜ Tagwerk juba makseraskustes, mistõttu pank otsis võimalusi lisatagatise saamiseks. Nõue on 2010.a märtsis pööratud sundtäitmisele ja OÜ Tagwerk kinnisvara müügist saadi 2 339 166.34 eurot (t I kd lk 85). Samal ajal olid võlgnikul kohustused oma võlausaldajate ees, mida kinnitab võlgniku 2008.a majandusaasta aruanne (t I kd lk 87). Ka oli võlgniku majandusaasta tulemiks kahjum. Kuna vaidlusaluse tehinguga tagatise andmiseks on
võlgnik sisuliselt tasuta võõrandanud oma kinnisvara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada tema enda vastu suunatud võlausaldajate nõudeid, on tehing vastuolus heade kommetega.
30.Kostja vaidles sellele vastu ja leidis, et 08.12.2008 tagatavate nõuete muutmise leping ei kahjustanud võlausaldajate huve, kuna lepingu sõlmimise hetkel oli kinnistutele (XXXXXXX XXX X ja XX) juba seatud hüpoteegid kostja kasuks (t I kd lk 151-164). Kostja ja OÜ Avaresta vahel sõlmitud laenulepingust nr 2006007324 tulenevad nõuded olid kehtivad kuni 10.02.2010. Kostja on pakkunud, et võlausaldajate huvide väidetava kahjustamise hindamiseks tuleks hinnata OÜ Avaresta võlausaldajate isikulist koosseisu. Kokku on pankrotimenetluses esitanud nõude 7 võlausaldajat: OÜ Strantum nõue 19 683.03 eurot, KÜ XXXXXX X/XX nõue 21 885.69 eurot, HL (oli lepingu sõlmimise ajal OÜ Avaresta osanik ja samal ajal OÜ Tagwerk juhatuse liige) nõue 23 056.12 eurot, AS SEB Pank nõue 1 246 277 eurot, OÜ Future (lepingu sõlmimise ajal olid juhatuse liikmeteks HL ja RR (viimane ühtlasi ka hageja juhatuse liige)) nõue 287 139.74 eurot, Brix Systems OÜ (ainuosanik RR) nõue 10 960.44 eurot, Marnad Ehitus OÜ nõue 92 109.05 eurot.
31.Seega on võlgnikuga mitteseotud võlausaldajaid lisaks pangale vaid kolm: OÜ Strantum, KÜ XXXXXX X/XX ja Marnad Ehitus OÜ ja nende nõuded on sissenõutavaks muutunud peale vaidlusaluse tehingu tegemist (t I kd lk 104-108, 111). Teiste võlausaldajate näol on tegemist hageja osanikele ja juhatuse liikmetele kuuluvate äriühingutega ja tõendamist ei ole leidnud, et vaidlustatud tehinguga kahjustati nende huvisid. Pigem võib öelda, et juhatuse liikmed, võttes ettevõtte nimel täiendava kohustuse, teadsid täpselt enda võimalusi ja võetud riske. Tõendamata on, et tehingu tegemise järel kaotas osaühing võimaluse rahuldada teiste võlausaldajate nõudeid.
32.Põhjendatuks ei saa lugeda ka hageja väidet, et võlausaldajate nö liigitamine võlgnikuga seotud ja mitteseotud võlausaldajateks ei ole põhjendatud. Võlgniku juhtorganite liikmetel oli võimalik teha valik ja jätta vaidlusalune tehing tegemata, kui nad leidsid, et nende kui võlausaldajate huvisid sellega kahjustatakse. Teiste võlausaldajate puhul sellist valikuvõimalust ei olnud.
33.Samuti leidis kohus, et võlausaldajate huvide tahtlikust kahjustamisest saaks rääkida siis, kui vaidlusalune tehing oleks tehtud vahetult enne pankroti väljakuulutamist, aga mitte aastaid enne maksejõuetuse tekkimist.
34.Ka on asjassepuutumatu hageja väide nagu tõendaks just 2010.a algatatud (rohkem kui aasta peale tehingu sõlmimist) sundtäitmine hageja sundseisu 2008.a lõpus, vaidlusaluse tehingu sõlmimisel.
35.Kohus nõustus kostja hinnanguga, mille kohaselt ei ole põhjendatud hageja väide, et kui tagatavate nõuete kokkulepet ei oleks saavutatud, saaksid kõik teised pankrotivõlausaldajad (peale kostja) enda nõude rahuldada oluliselt suuremas ulatuses. Nimetatud väide on oletuslik. Vaidlusalune tagatavate nõuete muutmise leping sõlmiti 08.12.2008. Hageja pankrot kuulutati välja 25.07.2011, seega sõlmiti vaidlusalune leping sisuliselt 2,5 aastat enne pankroti väljakuulutamist. Kostja hinnangul oleks sellesisuline arutelu ehk põhjendatud, kui tagatise andmine oleks toimunud vahetult enne pankroti väljakuulutamist.
36.Kostja leidis, et võlgnik ja OÜ Tagwerk olid ühist majandushuvi omavad ettevõtted, kuna mõlema juhtorganite liikmed kattusid teatavas ulatuses, mida kinnitavad ka äriregistri registriandmete väljatrükid. Nii oli HL Tagwerk OÜ juhatuse liige 06.03.2006 kuni 19.01.2009, ühtlasi oli ta ka hageja osanikuks 66% ulatuses perioodil 04.11.2005– 20.05.2011. Mõlemad äriühingud kasutasid mingil perioodil sama postiaadressi – Narva mnt 13, Tallinn.
37.Ühishuvist annab kinnitust ka asjaolu, et OÜ Tagwerk laenulepingu nr 2006006900 30.06.2008 lisakokkuleppesse (t I kd lk 173) on lisatud punkt 5.3, milles laenusaaja kohustus lepingu punktis 7 märgitud võlgnikule kuuluvate kinnistute võõrandamisel esimeses järjekorras kustutama OÜ Avaresta ja panga vahel sõlmitud laenulepingust nr 2006007314 tuleneva nõude. Lisakokkuleppe sõlmis OÜ Tagwerk esindajana HL, kes samal ajal oli võlgniku osanik. Seega ei saa põhjendatuks lugeda hageja väidet, et OÜ-l Avaresta ja OÜ-l Tagwerk puudus ühine majandushuvi. Ka ei saa lepinguosaliste käitumist kuidagi lugeda erakorraliseks. Sellest tulenevalt ei nõustunud kohus hageja seisukohaga, et lisakokkuleppe sõlmimise juures ei ole viibinud OÜ Avaresta esindajat, mistõttu ei tekkinud võlgnikul sellest leppest täiendavaid kohustusi. Küll aga tekib kahtlus just selles, et pank kasutas võlgnikuga hilisemat tagatiskokkulepet sõlmides ära hüpoteegipidaja positsiooni. Samas saab sellist käsitlust pidada vaid oletuslikuks.
38.AL kohtuistungil antud ütluste kohaselt oldi sunnitud otsima uusi tagatisi, kuna vajalik oli OÜ Tagwerk laenu suurendamine. AL teadis OÜ Avaresta majanduslikest raskustest ja võlgadest ehitajale ja ühistule. RR seletuse kohaselt oli võlgniku majanduslikust olukorrast juttu ka pangaga. Sellega on ümber lükatud hageja väited, mille kohaselt vaidlusaluse lepingu sõlmimine toimus panga initsiatiivil. Tegelikult otsis OÜ Tagwerk võimalust laenu suurendamiseks ja loogiliselt võttes vajas selleks ka lisatagatist.
39.Üheselt ja selgelt tõendatuks ei saa pidada ka OÜ Avaresta väidetavaid makseraskusi vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal, sest võlgnik on kokkuvõttes suutnud täita oma kohustused kostja ees.
40.Eeltoodust tulenevalt ei saa põhjendatuks lugeda hageja väidet, nagu oleks hageja, sõlmides tagatavate nõuete muutmise lepingu, võtnud endale kohustuse tagada talle kuuluvatele kinnisasjadele seatud hüpoteekidega kolmanda isiku kohustusi, kellel puudus temaga mingisugunegi seos või majanduslik ühishuvi. Tegemist on omavahel seotud äriühingutega ja seetõttu ei saa väita, et puudus igasugune vastuhüve tulenevalt hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu sõlmimisest. Seda kinnitab ka asjaolu, et koormatud kinnisasjade müügi korral kohustus OÜ Tagwerk müügist saadava raha arvelt tagastama esmajärjekorras OÜ Avaresta laenulepingust nr 2006007324 tulenevad kohustused. Kuigi OÜ Tagwerk hageja laenu ei maksnud, toimus selle täitmine just vaidlusaluse lepinguga koormatud kinnistu koosseisu kuuluva korteriomandi Muraste 11-9 müügist saadud vahendite arvel. Ka on vastuhüvena käsitletav lisaks saadud laen.
41.AÕS § 325 lõike 1 järgi võib kinnisasja hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek seatakse (hüpoteegipidaja), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Seadus ei sätesta, et nõuded, mida tagatakse, võivad olla vaid nõuded kinnisasja omaniku vastu. On üsna tavapärane, et ühist majandushuvi omavad, samade omanike või juhtorganite liikmete äriühingud leiavad koos võimalusi majandustegevuse rahastamiseks vajalike tagatiste leidmiseks. Seega võib sellise lepingu sõlmimist nimetada tavapäraseks, ja põhjendatuks ei saa lugeda hageja väidet, et OÜ Avaresta oli selleks survestatud või tegi seda erakorralises abituse seisundis.
42.Vaatamata sellele, et tunnistajate GK ja RR ütluste kohaselt ei olnud OÜ Avaresta majanduslik olukord tagatiste kokkuleppe sõlmimise ajal hea ja laenu tagasimakse tähtaega pikendati, ei pidanud pank seda probleemiks täiendava tagatise kokkuleppe sõlmimisel. Ka ei ole laenulepingu pikendamine või selle tagasimakse viivitus tõendatud. Tunnistaja RR mööndus võlast ehitajale 1,3–1,4 miljonit krooni, menetluses tõendeid esitatud ei ole. OÜ Marnad Ehitus nõudeavaldusest nõude alus ja sissenõutavaks muutumise aeg ei selgu. Seega ei ole teada, kas võlgnik vaidlustatud tehingu sõlmimise ajal ka tegelikult ehitajale maksmisega viivituses oli ja kuivõrd RR tegelikult ettevõtte varalisest olukorrast teadlik oli.
43.OÜ Avaresta on samal perioodil suutnud oma kohustuse panga ees, mis tulenes pangaga sõlmitud laenulepingust, täita, mis kinnitab, et panga poolt ei saanud olla mingit survet tagatise andmiseks, vaid seda tehti vastastikusel kokkuleppel laenu saaja, tagatise andja ja panga vahel.
44.Õige on hageja seisukoht, et OÜ Avaresta ei saanud 08.12.2008 tagatise andmisega enda käsutusse mingeid rahalisi vahendeid, kuid ei saa öelda, et talle ei tagatud mingit vastuhüve. Suures osas kattuvate osanike ja juhatuse liikmete ringiga seotud ettevõtete puhul saab vastuhüveks lugeda ka saadud laenu lisa ning omandatud raha eest saadud kasu kinnisvara arenduse arvel.
45.Kohus asus seisukohale, et vaidlustatud tehingut ei saa lugeda heade kommete vastaseks. Tagatise kokkuleppe sõlmisid seotud ettevõtted, kelle juhatuse liikmete ja osanike ring suures osas kattus ja kelle tegevust tagatiskokkuleppe sõlmimisel ei saa pidada erakorraliseks. Tavapäraseks saab vastupidi lugeda olukorda, kus ettevõtte osanik ja samal ajal ka teise ettevõtte juhatuse liige püüdis leida võimaluse mõlema ettevõtte finantsolukorra parandamiseks, uute rahaliste vahendite hankimiseks ja selleks vajalike täiendavate tagatiste leidmiseks ning tegi seejuures vastastikke tehinguid, lootuses parandada mõlema ettevõtte võimalusi. Samal seisukohal on olnud ka panka esindanud ja tehingueelseid läbirääkimisi pidanud tunnistajad GK ja IM, kes, võttes aluseks AL ja HL osalust kõnealustes ettevõtetes (OÜ Tagwerk, OÜ Avaresta ja Future Arendus OÜ), ei näinud sõlmitavas tehingus midagi erakorralist, seda enam, et AL-l oli nende hinnangul kõigis arendustes juhtiv roll ja ta oli pikaajaline tegija ja pankade suurklient (t II kd lk 205-206).
46.Põhjendatuks ei saa lugeda, et tehing tehti pangapoolse surve all ja selle vastu ei saanud OÜ Avaresta mingit vastuhüve. Tingimuseks oli, et koormatud kinnistute müügist saadava arvelt kaetakse eelkõige OÜ Avaresta võlg panga ees. Koormatud korteriomandi müügist saadu arvel see laen ka tagastati. Kinnisvara arendusega tegelevate ettevõtete puhul ei saa pidada tavapäratuks olukorda, kus ettevõte müüb talle kuulvat kinnisvara enda võetud kohustuste täitmiseks (t II kd lk 11). Pigem toimubki kinnisvara arendus eesmärgiga müüa kinnisasi ja täita kinnisvara arenduseks võetud laenukohustused.
47.Arvestades asjaolu, et lepingu osaliste OÜ Tagwerk, OÜ Avaresta ja Future Arendus OÜ osanike ja juhatuse liikmete ring kattus, võib vastuhüveks lugeda ka seda, et saadi täiendavalt laenu ja sellest maksti ära Future Arendus OÜ laen.
48.Mis puutub tagatise andja vastutuse piirmäära, siis vastutust hüpoteegi summa piires ei saa kohtu hinnangul heade kommete vastaseks lugeda, seda enam, et see on üks kõnealuses lepingus kokku lepitud tagatistest ja katab laenukohustuse vaid osaliselt.
Apellatsioonkaebus
49.19.01.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ning kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi.
50.Hageja ei nõustu kohtuga, et vaidlusaluse lepingu sõlmimist võib nimetada tavapäraseks ja et põhjendatuks ei saa lugeda hageja väidet, et OÜ Avaresta oli selleks survestatud või tegi seda erakorralises abituse seisundis. 08.12.2008 tehingu sõlmimise asjaolud ei ole kindlasti tsiviilkäibes tavapärased. OÜ-l Avaresta puudus ühine majandushuvi OÜ-ga Tagwerk. Ka HL osaniku positsioon OÜ-s Avaresta (HL ei tegutsenud OÜ Avaresta juhatuse liikmena) ei tekitanud ühist majandushuvi OÜ-ga Tagwerk. Äriühingute omanikering ning nende juhatuse liikmed ja nende väidetavad seosed ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust.
51.Meelevaldne on kohtu järeldus, et vastuhüvena on käsitletav lisaks saadud laen. Vastuhüvena ei saa käsitleda hüvesid, mille sai Tagwerk OÜ ehk laenu, mille kostja 08.12.2008 lepingu sõlmimise tulemusel Tagwerk OÜ-le väljastas. Tõendamata on väited, nagu oleks laenu arvelt tagastatud võlgnikuga seotud AL või HL ettevõtte laenu. Kostja otsis teadlikult ja teiste OÜ Avaresta võlausaldajate arvelt täiendavaid võimalusi oma nõuete tagamiseks majanduslanguse situatsioonis. Panga ettepanek oli, et OÜ Avaresta annaks tagatise OÜ Tagwerk laenulepingu pikendamiseks ning laenu suurendamiseks. OÜ Avaresta osanikku HL-t esindas pangaga läbirääkimistel AL, kelle ütluste kohaselt pidi tagatis võrduma 60%-ga OÜ Avaresta osaniku HL kasumiosaga, kuid kokkuvõttes saavutas pank selle, et OÜ Avaresta andis 08.12.2008 tehinguga oma ainsa ja põhilise vara – XXXXXXX XXX X ja XX asuvad korteriomandid – tasuta ära. Seega ilmselgelt sõlmis võlgnik 08.12.2008 tagatiskokkuleppe kostjast kui krediidiasutusest ja võlgniku kinnisvaraprojekti finantseerijast sõltuvussuhtes olles ja erakorralisest vajadusest tulenevalt.
52.Nii tunnistajate ütlustega kui kohtumenetluses esitatud tõenditega on tõendatud, et võlgnikule ja pangale oli tagatise andmise ajal teada, et OÜ-l Avaresta on täitmata kohustused oma võlausaldajate (sh panga) ees, mille täitmiseks rahalisi vahendeid oli võimalik sisuliselt saada üksnes samade tagatiseks antavate korteriomandite realiseerimisest. Tunnistaja GK ütlustega on tõendatud, et kostja pidi 2008.a teadma võlgniku makseraskustest, mis olid seotud OÜ Avaresta ja kostja vahelise laenulepingu järgsete kohustuste täitmisega. Samas on GK oluliselt eksinud väitega, et „Avaresta sai tagatise lepingu allkirjastamise eest aja pikendust, et korterid müüa, vastasel juhul oleksid tekkinud Avarestal makseraskused“. Hageja on tõendanud, et OÜ Avaresta ja kostja vahel sõlmitud laenulepingut nr 2006007324 ei ole kunagi pikendatud ning vastavat kirjalikku kokkulepet ei ole vormistatud. Hagiavalduse lisa nr 6 kohaselt on kostja kõrgendatud äririski divisjoni jurist 15.03.2010 e-kirjas kinnitanud, et OÜ Avaresta laenuleping nr 2006007324 lõppes 01.10.2008 ning alates sellest ajast oli leping võlas. Seega kostja tunnistaja GK hilisemad suulised ütlused, mille kohaselt pank pikendas 2008.a lõpus tagatise andmise eest OÜ Avaresta laenulepingut, ei vasta tõele ning on vastuolus dokumentaalsete tõenditega. Kostja ei ole varem kohtumenetluses väitnud, et OÜ Avaresta laenulepingut oleks pikendatud. Tunnistaja IM-i ütlustest („Minu tööalane kokkupuude Avarestaga oli varasemas töökohas. Olin nende kliendihaldur. Saabus laenutähtaeg ja seda oli vaja pikendada. Panga initsiatiivil võtsin ühendust RR-ga ja tundsin huvi kas laen tasutakse või on vaja laenu pikendada.“) saab üheselt järeldada, et OÜ-l Avaresta oli laenu õigeaegse tagastamisega raskusi ning pank oli sellest teadlik.
Võlgniku seadusliku esindaja RR tunnistus („SEB Pank oli teadlik, et Avarestal oli võlgnevusi võlausaldajatele. ... Pank teadis, et kohustused on täitmata.“) on kooskõlas IM-i ütlustega. RR ja IM-i e-kirjavahetusest (täpsemalt IM-i 07.10.2008 e-kirjast) nähtub, et hiljemalt 2008.a oktoobris oli panga esindaja teadlik OÜ Avaresta makseraskustest ning RR ütlused kinnitavad seda.
53.Kohus on märkinud, et ei ole teada, kas võlgnik vaidlustatud tehingu sõlmimise ajal ka tegelikult ehitajale maksmisega viivituses oli, kuna Marnad Ehitus OÜ nõudeavaldusest nõude alus ja sissenõutavaks muutumise aeg ei selgu. Hageja on vastavad tõendid esitanud ning 18.01.2012 menetlusdokumendi punktis 3.15 selgitanud, et Marnad Ehitus OÜ nõue oli tekkinud enne 24.04.2009 lepingu sõlmimist, kuna leping sõlmitigi selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud kohustuste tasaarvestamiseks (vt menetlusdokumendi lisa 4 – 24.04.2009 leping). Kohus ei ole tõendeid uurinud, mistõttu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud.
54.Kohus on leidnud, et üheselt ja selgelt tõendatuks ei saa pidada ka OÜ Avaresta väidetavaid makseraskusi vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal, sest võlgnik on kokkuvõttes suutnud täita oma kohustused kostja ees. Hageja on tõendanud, et võlgnik oli makseraskustes vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal. Vaatamata raskustele suutis võlgnik oma laenulepingust tulenevad kohustused panga ees täita seisuga 10.02.2010, s.o pärast XXXXXXX XXX XX-X asuva korteriomandi müümist.
55.Hageja leiab, et tagatis anti panga survel vaatamata sellele, et OÜ Avaresta ei olnud sellise tagatise andmiseks mingil viisil kohustatud. Kostja sisuliselt kasutas ära oma juba varasemat hüpoteegipidaja positsiooni võlgniku kinnistute suhtes selleks, et saada samade kinnistute näol tagatis ka kolmanda isiku OÜ Tagwerk kohustuste tagamiseks. Kostja jaoks pidi olema selgelt äratuntav, et võlgniku jaoks on tegemist kahjuliku tehinguga. Kohus on otsust tehes põhjendamatult tuginenud kostja tunnistajate GK ja IM-i ütlustele, kes, võttes aluseks AL ja HL osalust kõnealustes ettevõtetes ei näinud sõlmitavas tehingus midagi erakorralist. Kohus on märkinud, et tunnistajate seletustega on ümber lükatud hageja väide, mille kohaselt vaidlusaluse lepingu sõlmimine toimus panga initsiatiivil ning et tegelikult otsis OÜ Tagwerk võimalust laenu suurendamiseks ja loogiliselt võttes vajas selleks ka lisatagatist.
56.Eeltoodud kohtu väide on väär ja vastuolus esitatud tõenditega. Hageja on tõendanud, et 08.12.2008 tagatiskokkulepe sõlmiti kostjast kui krediidiasutusest ja võlgniku kinnisvaraprojekti finantseerijast sõltuvussuhtes olles ja erakorralisest vajadusest tulenevalt, kuna OÜ Avaresta ise oli sattunud enda laenulepingust tulenevate maksetega raskustesse ja see võis anda pangale õiguse OÜ-ga Avaresta sõlmitud laenuleping erakorraliselt üles öelda. Lisaks on tunnistaja AL avaldanud, et läbirääkimised toimusid panga initsiatiivil. GK on kinnitanud, et tema oli läbirääkija Avarestaga ning oli jutt Tagwerkile laenu suurendamisest. Tehing tehti pangapoolse surve all ja selle vastu ei saanud OÜ Avaresta mingit vastuhüve.
57.Kohus on leidnud, et võlausaldajate huvide tahtlikust kahjustamisest saaks rääkida siis, kui vaidlusalune tehing oleks tehtud vahetult enne pankroti väljakuulutamist, aga mitte aastaid enne maksejõuetuse tekkimist. Võlausaldajate huvide teadlikku kahjustamist kinnitavad asjaolud on ära toodud hagiavalduse punktis 2.2.2. Antud juhul kahjustabki võlausaldajate huve ennekõike 08.12.2008 tehingu alusel hageja vara suhtes tekkinud asjaõiguslik realiseerimisnõue ehk kostja õigus nõuda kolmanda isiku täitmata rahalise kohustuse täitmiseks hüpoteegi realiseerimist OÜ-le Avaresta kuuluvate kinnisasjade arvelt. Kuna
hüpoteegi realiseerimist saab kostja nõuda üksnes kolmanda isiku täitmata rahalise kohustuse täitmiseks, on kostja asjaõiguslik nõue kõigele vaatamata seotud hüpoteegiga tagatud võlaõigusliku nõude olemasoluga.
58.Kohus on leidnud, et arvestades asjaolu, et nii lepingu osaliste OÜ Tagwerk, OÜ Avaresta ja Future Arendus OÜ osanike ja juhatuse liikmete ring kattus, võib vastuhüveks lugeda ka seda, et saadi täiendavalt laenu ja sellest maksti ära Future Arendus OÜ laen. Arusaamatuks jääb, millistele asjaoludele ning tõenditele tuginedes on kohus järeldanud, et maksti ära Future Arendus OÜ laen. Kohtuvaidluse käigus ei ole esitatud sellekohaseid tõendeid. Täiendavat laenu ei väljastatud ning pank ei ole vastupidist tõendanud.
59.Hageja ei nõustu kohtu napisõnalise järeldusega, et vastutust hüpoteegi summa piires ei saa heade kommete vastaseks lugeda, seda enam, et see on üks kõnealuses lepingus kokku lepitud tagatistest ja katab laenukohustuse vaid osaliselt. Kohus ei ole analüüsinud, miks ei ole hageja märgitud Riigikohtu poolt antud tõlgendus lahendis nr 3-2-1-104-08 käesolevas asjas kohaldatav. Vastustaja seisukoht
60.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
61.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmiseks, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Vaidlustatud otsusest tuleb jätta välja põhjendused hageja väidete kohta vaidlustatud tehinguga võlausaldajate huvide kahjustamisest ning otsust tuleb täiendada hageja poolt 04.03.2013 esitatud nõude osas menetluse lõpetamise kohta hagist loobumise alusel. Muus osas nõustub kolleegium maakohtu põhjenditega ega pea TsMS § 654 lõikest 6 tulenevalt vajalikuks neid käesolevas lahendis korrata. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alused puuduvad.
62.Esmalt on kolleegium seisukohal, et maakohus on otsust vormistades rikkunud TsMS § 442 lõiget 8 ja § 438 lõiget 1, millest tulenevalt peab kohus otsust tehes otsustama mh, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ning tooma selle selgelt esile otsuse põhjendavas osas. Maakohtu otsuse põhjendavast osast ei ole tuvastatav, millist TsÜS-i § 86 redaktsiooni kohus kohaldas, esile on toodud vaid hageja tsiteeritud alates 01.05.2009 kehtiva redaktsiooni sõnastus (t III kd lk 105). Küll aga ei toonud nimetatud menetlusõiguse rikkumine käesolevas asjas kaasa lõppjärelduses vale otsuse tegemist, mistõttu peab kolleegium võimalikuks rikkumine ise kõrvaldada, lisades lahendi põhjendavasse ossa selge viite, et kohaldamisele kuulub vaidlusaluse tehingu tegemise ajal 08.12.2008 kehtinud TsÜS § 86 redaktsioon, mille kohaselt on tühine heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing.
63.Samuti tuleb jätta otsuse põhjendavast osast välja nende hageja poolt esitatud selliste põhjenduste analüüs, millised kattuvad vara tagasivõitmiseks tehingu kehtetuks tunnistamiseks PankrS-s sätestatud alustega. Lahendis nr 3-2-1-18-14 on Riigikohus selgitanud, et olukorras, kus tehingutest tulenevate negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks on sätestatud PankrS-s tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise instituut, on välistatud sarnaste põhjendustega TsÜS § 86 kohaldamine (sama ka lahendis nr 3-2-1-80-05). Neid tehinguid, mida on võimalik tagasi võita, ei saa pidada tühisteks, vaatamata sellele, et nad võivad olla ka vastuolus heade kommetega, kuna
tagasivõitmist sätestavad normid on erinormid TsÜS § 86 suhtes. Hageja nõue 08.12.2008 tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks jäi maakohtu 23.03.2012 osaotsusega (t II kd lk 31-53) rahuldamata.
64.Asjakohane on maakohtu seisukoht, et tehingu heade kommete vastasuse kindlaks tegemisel on vaja hinnata tehingut kui tervikut, selle sisu ja sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke tehingu sõlmimisel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1158-05 (samuti nt lahendis nr 3-2-1-106-13) selgitanud, et heade kommete vastane tehing on seotud õigluse ning moraaliga ning eeldab objektiivset heade kommete vastast käitumist, kusjuures heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks.
65.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et tuvastamist leidnud asjaolud ei anna alust lugeda vaidlusalust tehingut selle sõlmimise ajal heade kommete vastaseks. Tõendamist leidis, et tagatiskokkuleppe sõlminud äriühingud olid kattuvate omanike ja (osaliselt) juhatuse liikmete kaudu seotud ning et kattuv omanik püüdis leida 2008. aasta sügiseks kujunenud majanduslanguse olukorras võimalust talle kuuluvate äriühingute tegevuse jätkumise tagamiseks ja finantsolukorra parandamiseks sel teel, et tagas täiendava laenu saamist teise äriühingu kinnisvarale seatavate hüpoteekidega. Äriühingute seotus omaniku ning tema majandushuvide kaudu on tõendatud asjaoluga, et tehingu sõlmimise ajal oli HL OÜ Avaresta 60% osa osanik ning OÜ Tagwerk ainuosanik ja juhatuse liige (väljavõtted äriregistritest t I kd lk 188-190). Tunnistaja AL ütluste (t II kd lk 203-204) kohaselt rääkis tema läbi pangaga tehingu sõlmimisest oma abikaasa HL kui mõlema äriühingu omaniku esindajana ning et HL omas mõlemas äriühingus majandushuvi. Asjaolu, et pangaga pidas läbirääkimisi HL esindaja, kinnitavad tunnistaja RR (OÜ Avaresta juhatuse liige läbirääkimiste ja tehingu sõlmimise ajal; t II kd lk 201-202) ja tunnistaja GK (kostja esindaja 08.12.2008 tehingule eelnenud läbirääkimistel; t II kd lk 205). Samuti on tõendatud, et juba eelnevalt oli kattuv omanik käsitlenud suhetes kostjaga OÜ-d Tagwerk ja OÜ-d Avaresta seotud äriühingutena, kui nõustus 30.06.2008 muutma OÜ Tagwerk laenulepingut selliselt, et sellesse kanti sisse punkt, et laenu hakkavad tagama ka OÜ Avaresta kinnisvarale seatavad hüpoteegid (t I kd lk 173-174).
66.Samuti ei leidnud tõendamist tehingu sõlmimise aja seisuga selline OÜ Avaresta varaline seisund, mille alusel saaks panga poolt konkreetse täiendava tagatise vastuvõtmist lugeda kuidagi ebamõistlikuks, ebamoraalseks või taunitavaks kinnisasja omaniku majandusvabaduse või edasise toimetuleku piiramiseks. OÜ Avaresta juhatuse liikme RR ütluste kohaselt oli äriühingul panga ees 2008. aastal laenuvõlgnevus, mille oleks saanud tagastada 2-3 korteri müügihinnast ning ülejäänud korterite müügist oleks jagunud raha investoritele ja teiste võlgnevuste tasumiseks, tema hinnangul oli vara rohkem kui kohustusi. Sama kinnitavad ka panga töötaja IM ütlused (t II kd lk 206), mille kohaselt kuna tegemist oli projektipõhise ettevõttega, tuli võrrelda võlgade jääki ja vara väärtust ning et korterite eeldatav turuväärtus ületas kordades võlgnevust. Tunnistaja AL ütlustega on tõendatud, et OÜ-l Tagwerk oli vaja saada täiendavat laenusummat, et ehitatava maja karp enne saabuvaid külmasid sulgeda, kuna vastasel juhul oleks vahelagedesse valatud küttetorustik lõhki külmunud. Seega oli täiendava laenu saamine ilmselt vajalik, et säiliks mingigi võimalus OÜ Tagwerk majandustegevuse jätkamiseks. Sellises faktilises olukorras pangapoolset ettepanekut täiendava tagatise andmiseks ja nõustumist saada tagatis teiselt äriühingult, kellel küll olid samuti võlad, kuid eelduslikult ka piisavas ulatuses realiseeritavat vara valmisehitatavate korteriomandite näol, ei ole alust lugeda heade kommete vastaseks käitumiseks, mis annaks alust sõlmitud tagatiskokkuleppe
tühisuse tuvastamiseks. Tegemist oli tavapärase äritegevusega, mille puhul konkreetsel juhul aga võetud majanduslikud riskid realiseerusid, kuna üldiselt teadaoleva majanduslanguse tingimustes ei suutnud kumbki arendaja planeeritud aja jooksul laenuga ehitatud kinnisvara realiseerida.
67.Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab kolleegium lisaks, et ei tuvastanud maakohtu poolset rikkumist tõendite hindamisel. TsMS § 232 lõike 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosaliste esitatud väited on tõendatud või mitte. Maakohus on käesolevas asjas nimetatud hindamisreeglit asjakohases ulatuses järginud ning kolleegium tõendite ümberhindamiseks alust ei näe. OÜ Tagwerk ja OÜ Avaresta arendatavad objektid asusid erinevates kohtades (vastavalt Harku vallas ja Tallinna linnas) ja nad olid kuni 08.12.2008 tehingu sõlmimiseni finantseeritud iseseisvate laenulepingutega, kuid need asjaolud ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale nende seotuse kohta omaniku majandushuvi kaudu. Tunnistajate AL ja GK ütlustega on veenvalt tõendatud, et nimelt omanik HL oli huvitatud OÜ-le Tagwerk täiendava laenu saamisest, et tagada äriühingu jätkusuutlikkus ning oma abikaasast esindaja kaudu nõustus täiendavat tagatist andma ja selleks teise osaliselt tema omandisse kuuluva äriühingu kinnisvara koormama. Tegemist ei olnud ainult krediidiasutuse sisemises asjaajamises nende äriühingute nn koos käsitlemisega, vaid see oli mõlema äriühingu omaniku tahe. Tunnistaja AL ütlustest nähtub tõepoolest, et läbirääkimiste käigus oli arutlusel tagatisena mh HL 60% suurune osalus OÜ-s Avaresta, kuid kuna tehing sõlmiti teise tagatise kohta, siis järelikult saavutasid pooled vastavasisulised kokkulepped. On tavapärane, et tehingut sõlmida soovivad pooled räägivad enne lepingudokumendi allkirjastamist tingimused läbi ja saavutavad mõlemaid rahuldavad kokkulepped, vastasel juhul ei oleks allkirjastamiseni jõutud. Kohtumenetluse käigus tõendamist leidnud elulised asjaolud ei anna alust pidada OÜ Avaresta suhet pangaga ja laenusaaja OÜ Tagwerk vajadust saada täiendavat laenu sellisteks asjaoludeks, mis oleksid panga tegevuse muutnud mingiski osas heade kommete vastaseks. Kohtu ette toodud elulistest asjaoludest ei saa järeldada, nagu ei oleks novembris/detsembris 2008 OÜ-l Tagwerk ja/või OÜ-l Avaresta olnud panga tegevusest tulevalt muud alternatiivset tegutsemisvõimalust kui nõustuda täiendava laenu saamiseks täiendavate tagatiste andmisega (nt kaasata uusi investoreid, esitada pankrotiavaldus vmt). Ilmselgelt oli 08.12.2008 lepingu sõlmimine HL ja RR (OÜ Avaresta 40% osa omanik) poolt valikuvabaduse teostamine tolleks ajahetkeks kujunenud äritegevuse olukorras.
68.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus on jätnud võtmata seisukoha hageja täiendava nõude kohta. Nimelt esitas hageja 04.03.2013 (t II kd lk 151-152) täiendava nõude – tuvastada kostja kohustus anda nõusolek hüpoteegi kustutamiseks registrisoa nr 12414802 neljandas jaos, mille maakohus võttis 22.03.2013 määrusega menetlusse (samas lk 174-175). 27.08.2013 kohtuistungi protokollist (samas lk 195) nähtub, et hageja loobus sellest nõudest, kuid maakohtu lahendit loobumise vastuvõtmise ja selle nõude osas menetluse lõpetamisest või loobumise vastuvõtmisest keeldumisest toimikust ei nähtu. Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, millele peab ringkonnakohus TsMS § 656 lõike 2 alusel reageerima, sõltumata apellatsioonkaebuse väidetest. Kolleegium on seisukohal, et menetlusökonoomia põhimõtet järgides on mõistlik võtta ise TsMS § 428 lõike 1 punkti 3, § 429 ja § 431 lõike 1 esimese lause alusel hagejapoolne nõudest loobumine vastu ja lõpetada vastavas ulatuses menetlus.
69.Maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata jätmise tõttu puudub ringkonnakohtul alus muuta maakohtu poolt rakendatud menetluskulude jaotust. Kuigi osaotsuse ja vaidlustatud otsuse tulemusena jäi hageja nõue täies ulatuses rahuldamata, ei vaidlustanud kostja
maakohtu otsustust jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 651 lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
70.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud apellandi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist vastavalt TsMS § 177 lõikele 2, andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lõike 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-147-14, punkt 22).
71.TsMS § 442 lõike 5 kohaselt lahendab kohus otsuses mh kõik veel lahendama taotlused. Vastustaja esitas 06.02.2015 taotluse, milles palus TsMS § 189 lõike 1 punkti 2 alusel tühistada apellandile antud menetlusabi. Kolleegium taotluse rahuldamiseks alust ei näe. Taotluses viidatud sätte kohaselt võib kohus menetlusabi andmise tühistada mh juhul, kui menetlusabi saamise tingimused puudusid või on ära langenud. Tühistamine on kohtu kaalutlusõigus, mitte kohustus. Menetlusabi andis maakohus 06.12.2011 määrusega (t I kd lk 121-123) ja ringkonnakohus üksnes jätkas abi andmist. Taotluses ei ole toodud esile, millised maakohtu poolt aluseks võetud asjaolud abi andmise ajal puudusid või on nüüdseks ära langenud. TsMS § 184 lõike 4 kohaselt eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes.
72.Küll aga tuleb TsMS § 179 lõike 1 alusel mõista apellandilt välja riigituludesse apellatsioonkaebuselt tasumata riigilõiv, mille tasumisest oli ta 19.01.2015 kaebuse menetlusse võtmisel vabastatud (määrus t III kd lk 127). Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et maakohus oleks võtnud seisukohta hagejalt hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu hüvitamise kohta. Vastavalt 06.12.2011 määrusele (t I kd lk 121-123) oli maakohus andnud hagejale menetlusabi riigilõivu tasumisel, kuid hoiatanud TsMS § 190 lõigete 2 ja 3 alusel, et kui lahend tehakse tema kahjuks, tuleb menetluskulud täies ulatuses kanda. Seega tuleb hagejalt mõista riigituludesse välja maakohtus hagiavalduse esitamisel tasumata riigilõiv. Riigilõivu arvestamisel võtab kolleegium aluseks Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2013 määruse hagihinna suuruses 331 523 eurot määramise kohta (t III kd lk 26-27). Seega tuleb hagejalt välja mõista kokku tasumata riigilõivu hüvitamiseks kokku 9714.30 eurot (7014.30 eurot hagiavalduse esitamise eest riigilõivuseaduse (RLS) kuni 31.12.2008 kehtinud redaktsiooni alusel ja 2700 eurot apellatsioonkaebuse esitamise eest RLS-i kehtiva redaktsiooni alusel). Makseinfo lisatakse käesolevale otsusele. TsMS § 179 lõigete 5 ja 9 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul ja tasumisega viivitamise korral tuleb maksta viivist nõude kuni täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
73.Käesolevas asjas on tulenevalt PankrS § 541 lõikest 1 hagejaks/apellandiks pankrotihaldur, kes aga osaleb menetluses poolena võlgniku asemel, kuna tegemist on pankrotivaraga seotud vaidlusega. Kuna sellisest halduri tegevusest tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on pankrotivõlgnik, siis kooskõlas TsMS § 173 lõike 4 esimese lausega, on asjakohane menetluskulude jaotuses nimetada menetluskulude kandjana pankrotivõlgnikku, samuti mõista riigituludesse hüvitamisele kuuluvad rahasummad välja pankrotivõlgnikult.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.