EE ja AE hagi OÜ Tregeron vastu hagejate omandiõiguse tunnustamiseks piirdeaiale ning kostja kohustamiseks taluma piirdeaia seda osa, mis ulatub üle talle kuuluva kinnistu piiri; EE hagi TR (R) vastu hageja omandiõiguse tunnustamiseks piirdeaiale ning kostja kohustamiseks taluma piirdeaia seda osa, mis ulatub üle talle kuuluva kinnistu piiri; OÜ Tregeron vastuhagi EE ja AE vastu hüvitise 2350 euro ja edasise perioodilise hüvitise saamiseks piirdeaia talumise kohustuse eest ning hüvitise maksmise kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 23.10.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Tregeron ja TR apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
7975,16 eurot
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja/vastuhagis kostja EE (IK XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Annika Murulaid Hageja/vastuhagis kostja AE (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Annika Murulaid Kostja/vastuhagis hageja OÜ Tregeron (RK 11000747), Kostja TR (IK XXXXXXXXXXX) Kostjate/vastuhagis hageja lepinguline esindaja adv. Martin Tamme
Kohtuistungi toimumise aeg
24.03.2015
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 23.10.2014 otsus jätta muutmata, arvestades täiendavalt ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
OÜ Tregeron ja TR apellatsioonkaebused jätta rahuldamata.
3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud täielikult solidaarselt OÜ Tregeron ja TR kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused:
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
20.11.2009 esitasid EE ja AE Pärnu Maakohtule hagi OÜ Tregeron vastu hagejate omandiõiguse tunnustamiseks piirdeaiale ning kostja kohustamiseks taluma piirdeaia seda osa, mis ulatub üle talle kuuluva kinnistu piiri. EE esitas hagi TR vastu samades nõuetes. Hagejate ühisomandisse kuulub kinnistu asukohaga Karukella 8, Tammiste küla, Sauga vald ja 278/1000 mõtteline osa Uuemetsa Ranna kinnistust. Karukella 8 kinnistu on hoonestatud ning sellel paikneb hagejatele kuuluv elamu. Uuemetsa Ranna kinnistu paikneb Karukella 8 kinnistu ja Pärnu jõe vahelisel alal, see on Karukella 8 kinnistu naaberkinnistu omanikega kaasomandis ning on jagatud kasutuskorra alusel selliselt, iga naaberkinnistu omaniku ainukasutuses on tema kinnistu laiuselt kuni jõeni kulgev Uuemetsa Ranna kinnistu osa. 2008 septembris püstitasid hagejad oma Karukella 8 kinnistul paiknevale elamule piirdeaia, mis ühelt poolt kulgeb piki Karukella tänavat ning piirab Karukella tänavat ja Karukella 8 kinnistut ning teiselt poolt kulgeb mööda Uuemetsa Ranna ja UUEMETSA TÄNAVA kinnistu piiri ja ristub Karukella tänavaga. Karukella tänavaga ristuv piirdeaia osa kulgeb hagejatele kuuluval Uuemetsa Ranna kinnistul. Karukella tänavaga paralleelselt kulgevas osas on piirdeaed 1,7 m ulatuses nihutatud Karukella tänavale. Piirdeaia rajamine sellisel viisil on toimunud Sauga vallaga 30.07.2008 kooskõlastuse ja tänava kinnistu eelmise omaniku (kes oli UUEMETSA TÄNAVA kinnistu omanik piirdeaia püstitamise
ajal) kirjaliku nõusoleku alusel, mis vastab piirdeaia püstitamise ajal kehtinud nõuetele. Piirdeaia Karukella tänavaga paralleelselt kulgeva osa nihutamine Karukella tänavale toimus Sauga valla ettepanekul ja nõusolekul. Seda seetõttu, et tänavavalgustus paiknes kinnistu piiril, vallale oleks olnud liiga kulukas tänavavalgustuse asukohta muutma hakata ja vald pakkus välja võimaluse ehitada aed tänava poole. Vald eeldas, et tänavad saavad ühel hetkel valla omaks. Kuna tänavavalgustuse kõrval on vee- ja kanalisatsioonitrassid ja elektrikaablid, millele teenindustsooni tagamine oli vajalik, tuligi aed rajada sellisele kaugusele, nagu see hetkel on. Kuna Karukella 8 asub tupiktänava lõpus, ei sega praegune aia asukoht kedagi. 14.08.2009 omandas UUEMETSA TÄNAVA kinnistu OÜ Tregeron. 23.09.2009 edastas OÜ Tregeron hagejale teate, et UUEMETSA TÄNAVA kinnistu kuulub talle, Karukella 8 kinnistu piirdeaed paikneb olulises osas UUEMETSA TÄNAVA kinnistul ning kuna kinnistu omaniku nõusolek selleks puudub, on tegemist ebaseaduslikult võõrale kinnisasjale rajatud ehitisega. OÜ Tregeron nõudis, et hageja ebaseadusliku osa piirdeaiast kahe kuu jooksul kõrvaldaks. Samuti hoiatas OÜ Tregeron hagejat, et kui hageja ise piirdeaeda ei kõrvalda, tellib ta piirdeaia kõrvaldamise töö kolmandalt isikult ning nõuab hagejalt kulude hüvitamist. Hageja OÜ-ga Tregeron ei nõustunud ning leidis, et nõue on põhjendamata. Piirdeaia Karukella tänavaga ristuv osa paikneb hagejatele kuuluval Uuemetsa Ranna kinnistul ning see on kindlaks tehtud hageja poolt tellitud maamõõdistuse käigus (22.10.2009 OÜ Kinnisvaraekspert Pärnu maakorraldusinseneri DK poolt koostatud maamõõdistuse akt). Mõõdistamise käigus tuvastati, et vaidlusaluse aiamüüri kirdenurk (kanali poolne nurk) asub Uuemetsa Ranna kinnistul, kusjuures see on 17 cm kaugusel vastavast piirjoonest. Aiamüüri UUEMETSA TÄNAVA kinnistu poolne äär jääb väravast kuni Karukella kinnistu poolse nurgani (kagunurk) 1 m pikkuse diagonaalselt kulgeva lõigu ulatuses ühest otsast 1 cm ja teisest otsast 4 cm ulatuses UUEMETSA TÄNAVA kinnistule. Selle mõõdistuse järgi see osa aiast, mis võib jääda kostja kinnisasjale mitte rohkem, kui 0,035 m2. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määrusega nr. 264 kinnitatud katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra § 10 lõikele 5 võib baaspunktide koordinaatide määramise viga geodeetilise põhivõrgu punkti suhtes tiheasustusega alal olla 0,03 m ja hajaasustusega alal 0,25 m. Vastavalt lõikele 8 võib varasemate mõõdistusandmete alusel ning maaüksuse mõõdistamisel määratud piiripunkti plaanilise asendi suurim lubatud erinevus tiheasustusega alal on ±0,10 m ja hajaasustusega alal +0,70 m. Seega isegi kui aia kirdepoolne nurk jääb 0,035 m ulatuses UUEMETSA TÄNAVA kinnistule, jääb see lubatud erinevuse piiridesse ning seda ei saa lugeda võõrale kinnisasjale ulatumiseks. Sauga Vallavalitsuse poolt tellitud OÜ Maamõõdubüroo 4 x 4 poolt tehtud katastriüksuse piirimärkide kontrollmõõdistuse järgi asub piire Uuemetsa Ranna kinnistul. Seega on selles osas piirdeaed hagejatele kuuluva Uuemetsa Ranna kinnistu oluline osa. Sealt pöörab piirdeaed täisnurga all Karukella tänavale. Karukella 8 kinnistuga paralleelselt paiknevas osas on see 1,7 meetri ulatuses nihutatud Karukella tänavale, mis on OÜ-le Tregeron kuuluva UUEMETSA TÄNAVA kinnistu koostisosa. Seega ulatub hagejale kuuluva piirdeaia see osa üle OÜ Tregeron kinnisasja piiri. Piirdeaed on üleulatuvas osas hagejate poolt rajatud heauskselt ja kooskõlas asjaõigusseaduse (AÕS) § 148 lõikega 2 peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. OÜ Tregeron ei ole oma nõuetes ka põhjendanud, mil viisil üleehitamine teda kahjustab. Kinnisasja ostes pidi kostja olema teadlik elamurajoonisisesest tänavate kasutamisest, sh rajatud piirdeaedadest. Kuna hagejatele kuuluval Uuemetsa Ranna kinnistul paikneva piirdeaia Karukella tänaval paiknev osa ulatub üle OÜ-le Tregeron kuuluva kinnisasja piiri, kuid hageja on rajanud selle heauskselt, ei ole piirdeaia UUEMETSA TÄNAVA kinnistule
(Karukella tänavale) ulatuv osa muutunud OÜ-le Tregeron kuuluva kinnistu (UUEMETSA TÄNAVA) osaks, vaid see kuulub neile kuuluva piirdeaia osana hagejatele. Hagejad palusid tunnustada nende omandiõigust piirdeaiale, mis kulgeb Uuemetsa Ranna kinnistu ja UUEMETSA TÄNAVA kinnistu piiril ristuvalt Karukella tänavaga ning piirdeaia osale, mis ulatub üle kostjale kuuluva UUEMETSA TÄNAVA kinnistu piiri kulgedes UUEMETSA TÄNAVA kinnistul paralleelselt Karukella 8 kinnistuga vastavalt hagiavalduse lisaks oleval projektiplaanil näidatule ning kohustada kostjaid taluma piirdeaia seda osa, mis ulatub üle talle kuuluva UUEMETSA TÄNAVA kinnistu piiri. Kuna menetluse jooksul läks UUEMETSA TÄNAVA kinnistu OÜ Tregeron ja TR kaasomandisse, siis esitas EE haginõuded ka TR vastu. AE loobus esitatud hagist.
Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda.
9.Karukella tänavaga paralleelselt kulgev piirdeaia osa paikneb UUEMETSA TÄNAVA kinnistul, ca 1,7 m kaugusel Karukella 8 ja UUEMETSA TÄNAVA kinnistu piirist. Ebaõige on hagejate väide, et Karukella tänavaga ristuva piirdeaia osa paikneb täielikult Ranna kinnistul. Vastav piirdeaia lõik paikneb osaliselt UUEMETSA TÄNAVA kinnistul. Sauga vald selgitas 18.08.09 kirjas, et aia rajamiseks andis Sauga vald küll kirjaliku nõusoleku, kuid kirjalik nõusolek oli antud aia rajamiseks Karukella 8 kinnistu piires.
10.Kooskõlastus aia rajamiseks UUEMETSA TÄNAVA kinnistule anti 28.08.2008. Sellel ajal oli nimetatud kinnistu omanik OÜ HansaExport, kes oli ühtlasi isikuks kes kinnistu kostjale müüs. OÜ HansaExport ainsaks juhatuse liikmeks on HK. HK on korduvalt kinnitanud, et UUEMETSA TÄNAVA kinnistu kasutamiseks ei ole sõlmitud mistahes kokkuleppeid, mis kinnistusraamatust ei nähtu. Kostja omandas UUEMETSA TÄNAVA kinnistu selge teadmisega, et kinnistu kõik koormatised nähtuvad kinnistusraamatust. Lisaks eeltoodule alustati aedade rajamisega juba 2008 kevadel ehk enne väidetava kooskõlastuse saamist. See kinnitab hagejate teadlikku pahauskset käitumist ehitise rajamise alustamisel.
11.UUEMETSA TÄNAVA kinnistul paiknev aed on otseses vastuolus kehtiva detailplaneeringuga, mis näeb ette vastavas kohas Karukella tänava jätkumise Ranna kinnistule ning Ranna kinnistule autode ümberpööramiskoha rajamise. Teadlikule ebaseaduslikule ehitamisel viitab asjaolu, et tegemist ei ole n.ö juhusliku rikkumisega, vaid hagejate tavapärase käitumispraktikaga. Aia rajamine ebaseaduslikku asukohta pidi olema eriti ilmne, kuivõrd naaberkinnistu, Karukella 6 kinnistu piirdeaed oli rajatud 2003 ning Karukella 6 ja 8 kinnistute kokkupuutepunktis on Karukella 8 piirdeaia puhul rajatud vastav ca 1,70 m pikkune aste UUEMETSA TÄNAVA kinnistu poole. Seega ei järginud aed seni rajatud aedade joont, vaid oli nihutatud selgelt UUEMETSA TÄNAVA kinnistule.
12.Kuivõrd aed paikneb täielikult kostja kinnistul, ei ole tegemist üle piiri ulatuva rajatisega AÕS § 148 mõttes. Kuivõrd Uuemetsa Ranna kinnistu aed paikneb põhiosas Uuemetsa Ranna kinnistul, võib seda käsitleda Ranna kinnistu osana. Kui mõlemaid aedasid vaadelda ühtse rajatisena, siis vastavast rajatisest ca 75% paikneks UUEMETSA TÄNAVA kinnistul ja ca 25% Uuemetsa Ranna kinnistul. Sellisel juhul saaks vastav ühtne rajatis olla UUEMETSA TÄNAVA kinnistu osa – paiknedes põhiosas selgelt UUEMETSA TÄNAVA kinnistul. Seega saaksid aiad ühtse rajatisena kuuluda vaid kostjale kui UUEMETSA TÄNAVA kinnistu omanikule.
13.Kostja on hagejatele korduvalt selgitanud, et Karukella tänavaga ristuva aia osas soovib ta vaid selle osa kõrvaldamist, mis paikneb UUEMETSA TÄNAVA kinnistul. Kui vastav osa on tõesti maksimaalselt 4 cm, ei nõua kostja selle kõrvaldamist sellel alusel, et vastav
rajatis paikneb kostja maal. Kostja jätab endale siiski siinkohal õiguse tugineda vastava rajatise ebaseaduslikkusele tulenevalt selle vastuolust kehtiva detailplaneeringuga. Kostja vastuhagi
14.15.02.2013 esitas OÜ Tregeron kohtule vastuhagi hüvitise saamiseks piirdeaia talumise kohustuse eest ning hüvitise maksmise kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks.
15.Talumiskohustuse tuvastamisel tekib koormatud kinnisasja omanikul vastavalt AÕS § 148 lõikele 2 automaatselt õigus nõuda ehitise talumise eest oma kinnisasjal kas perioodilist hüvitist või maatüki omandamist. Kostjal on õigus nõuda hüvitist tagasiulatuvalt alates kinnistu omanikuks saamise hetkest. Eelneva põhjal nõudis kostja talumiskohustuse eest ühekordset hüvitist alates kinnistu omanikuks saamise hetkest (14.08.2009) kuni vastuhagi esitamise hetkeni (15.02.2013) 2350 eurot. Ühekordsele tagasiulatuvale hüvitisele on kostjal õigus igal juhul, kuna reaalselt on kostja pidanud hagejatele kuuluvat ebaseaduslikult ja pahauskselt ehitatud ehitist oma kinnisasjal nimetatud aja jooksul taluma, sh on OÜ-d Tregeron selleks kohustatud kohtu poolt esialgse õigussuhte reguleerimise raames.
16.Lisaks nõudis OÜ Tregeron AÕS § 148 lg. 2 alusel alates 16.02.2013 kuni ehitise lammutamiseni või hävimiseni perioodilist hüvitist talumiskohustuse eest 50 eurot igas kalendrikuus maksetähtpäevaga hiljemalt iga kalendrikuu 10. kuupäevaks järgmise kalendrikuu eest ette. Kostjale tuleb hüvitada: kinnistu turuväärtus ulatuses, milles hagejatele kuuluv ehitis piirab OÜ-le Tregeron kuuluva maa kasutamist (kinnistu edasivõõrandamise korral ei ole võimalik selle osa eest küsida samasugust nagu muu osa eest, kus piirangud puuduvad) ning kasu, mida OÜ-l Tregeron oleks olnud võimalik või oleks võimalik tulevikus kinnistu kõnealuselt osalt teenida. Hagejatele kuuluva ehitise tõttu on kostja kasutusõigus piiratud ja raskendatud ca 70 m2 suurusel osal kostjale kuuluvast maatükist. Hagejatel tuleb hüvitada kostjale selle kasu kaotus, mida kostja oleks saanud ja saaks tulevikus teenida maa kasutamisest siis, kui hagejatele kuuluvat ehitist sellel ei oleks asunud/ ei asuks. Kostja oleks saanud juba alates kinnisasja omandamisest kasutada maatükki tasulise parkimise võimaldamiseks nendele isikutele, kes külastavad jõeäärset randa või rajoonis elavaid inimesi, samuti kohalike elanike paatide ja muude veesõidukite hoiustamiseks. Uuemetsa elamurajoonis on teed ülimalt kitsad ja parkimine ilma liiklust takistamata nende ääres on praktiliselt võimatu. Parkimise korraldamine olekski mõeldav ainult OÜ-le Tregeron kuuluval kinnistul. Pärnus tasulise parkimise eest makstav madalaim tasu on 0,96 senti tunnis või 3,20 eurot päevas. Parkimise osas tuleb arvestada sellega, et ilmselt ei oleks parkimine erinevatel aastaaegadel ühtlane (kuigi ka talvel käivad inimesed üksteisel külas ja tihedam kalastushooaeg algab juba märtsis ning osad kalamehed käivad ka talvel kalal). Seetõttu on lähtutud eeldusest, et aasta peale kokku oleks parkimisega teenida tulu kokku 100 parkimispäeva. Arvestades parkimise tasu suuruseks 1 euro päevas ühe auto kohta ning arvestades kinnistu omandamise aega 2009 augustis on põhjendatud 350-eurone nõue. Paatide hoiustamine Pärnu Jahisadama mereäärse kai ääres maksab ca 130 eurot kuus, mujal jäävad paatide hoiustamise hinnad 60 euro kanti. Põhjendatud tasu paadi hoiustamise eest kostjale kuuluval kinnisasjal oleks vähemalt 30 eurot kuus, kusjuures kostja saaks hagejate poolt hõivatud ala kasutuselevõtmisega majutada kuni 4 paati. 30-eurose tasu kujundamisel on arvestatud seda, et tegemist on Pärnus kui populaarses suvituskohas asuva hoiustamise võimalusega, paatidele on tagatud sisuliselt ööpäevaringne valve ning paatidel on hea juurdepääs jõele, mille kaudu on tagatud pääs ka merele ja seda mitte oluliselt kaugemalt kui jahisadamast. Tagantjärele on kostjal seega õigus saada saamata jäänud tulu eest hüvitist võimaliku
paatide hoiustamise osas 120 eurot kuus, seega on kostja põhjendatud nõue 42 kuu eest 5040 eurot. Kostja esitas nõude 2000 euro ulatuses.
17.Millegi ehitamist parkimise ja paatide hoiustamise korraldamine kinnistul ei eelda, mingeid piiranguid sellisele tegevusele ei eksisteeri. Lisaks tuleb arvestada hüvitise määramisel seda, et piirdeaed ei ole hagejate jaoks elulise tähtsusega (tegemist ei ole eluruumi ega muu eluks vajaliku rajatisega) ja hagejad on rajanud aia sisuliselt üksnes selleks, et takistada kostjal ja teistel piirkonna elanikel randa sisenemist. Samuti tuleb hüvitise määramisel arvestada sellega, et hagejad rajasid aia ebaseaduslikult, pahauskselt ja teadlikult võõrale maale. Juhul, kui hagejad ei soovi kostjale perioodilist hüvitist maksta, on neil alati võimalik ehitis eemaldada nii, et kostja saab võtta maa kasutusse ja sellelt tulu teenida.
18.Arvestades asjaolu, et ühiskonna heaolu kasvades muutuvad ka teenuste hinnad, on põhjendatud perioodilise hüvitise sidumine seda suurendava tarbijahinnaindeksiga.
19.Kanda kinnistusraamatusse märkus Uuemetsa Ranna kinnistu igakordse omaniku kohustuse kohta maksta UUEMETSA TÄNAVA kinnistu igakordsele omanikule perioodilist hüvitist 50 eurot igas kalendrikuus hiljemalt kalendrikuu 10. kuupäevaks ja määrata, et kuuhüvitis suureneb iga kalendriaasta 1. jaanuarist tarbijahinnaindeksi suurenemise protsendi võrra. Hageja vastuväited vastuhagile
20.Hagejad leidsid, et vastuhagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole tema poolt nõutud ulatuses tasu määramist võimaldavaid asjaolusid nimetanud ega põhjendanud. Kostja on üldsõnaliselt osundanud sellele, et tal oleks võimalik sellel maatükil korraldada tasulist parkimist ja veesõidukite hoidmist, kuid on jätnud välja toomata ja tõendamata igasugused eeldused, mis võimaldaksid osundatud tulu saada. Uuemetsa elamurajoon on hoonestatud eramutega, kus iga kinnistu suurus on ligikaudu 2000 m2, kus elanikud ja nende külalised pargivad oma kinnistu piires. OÜ Tregeron kuuluva Pääsusilma Tänava kinnistu kogusuurus on 1,17 hektarit, mis peaasjalikult koosneb Uuemetsa elamurajooni sisestest teedest. Kuigi kostja omab kinnistut juba alates 2009, ei ole ta selle kinnistu koosseisu kuuluvatel osadel parkimist korraldanud ega teede kasutamiselt tasu võtnud. Usutav ei ole kostja väide, et just vaidlusaluselt maatükilt, mis moodustab kostja kinnistust vaid kaduvväikese osa, oleks tal olnud võimalus parkimistasu saada. Tasulise parkimise teenusele nii vaidlusalusel maatükil, kui ka muul Uuemetsa elamurajooni koosseisu kuuluvatel teedel igasugune vajadus ja nõudlus puudub. Usutav ega põhjendatud ei ole ka kostja seisukoht, et parkimisteenust saaks müüja kalastajatele, kuna vaidlusalune ala ei piirne rannaalaga ega kalastuskohaga. Karukella 8a (endine Uuemetsa Ranna) ja Karukella 8 kinnistutelt kallasrajale juurdepääs puudub. Arusaamatu on ka kostja väide seoses veesõidukite hoiustamisega, sest vaidlusalune maatükk ei paikne sadamas, seal puudub veesõidukite vette laskmise võimalus ja juurdepääs kallasrajale. Nimetatud alale jäävad Karukella 8 kinnistu väravad, mille kaudu on juurdepääs Karukella 8 kinnistule. Samuti on Karukella tänavalt juurdepääs Karukella 8a kinnistule. Selleks, et korraldada nimetatud territooriumil tasulist parkimist, tuleks esmalt tagada Karukella 8 ja 8a kinnistutelt juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Juurdepääsu tagamine tähendab ka normaalseid tingimusi manööverdamisele.
21.Parkimise korraldamine hageja väravate ees ei ole lubatud ega võimalik. Karukella tänavat ega kogu UUEMETSA TÄNAVA kinnistut ei ole kunagi kasutatud tasulise parkimise alana. Kostja poolt aluseks võetud parkimisteenuse hind ei ole kohaldatav ka juhul, kui tasulise parkimisteenuse müümine oleks siiski võimalik. Tegemist ei ole parkimisega linnas, kus tasuline parkimine on kehtestatud õigusaktidega ja kus selle järgi on vajadus. Parkimisteenuse hüpoteetiline turuhind linnas ei oleks võrreldav parkimisteenusega
asulavälisel alal. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada ka üleehitatud hoone omaniku huve, mh talle hüvitise maksmisega langevat koormist ja ning üleehitamise asjaolusid. Hüvitise suuruse määramisel arvestada ka asjaolusid, miks hageja ehitis kostja kinnisasjale „sattus“. Kuna see toimus Sauga Vallavalitsuse ja kinnistu eelneva omaniku nõusolekul ning üle piiri ehitamise lubamisel tasus kokku ei lepitud, oli see kostja kinnistul juba siis kui kostja kinnistu ostis ning b seda tuleb hüvitise määramisel arvestada.
22.Perioodilise hüvitise määramisel peaks see olema hoonealusele maatüki osale vastava maamaksu suurus. Kinnistu UUEMETSA TÄNAV asub 100% hinnatsoonis H0730002, kus transpordimaa väärtus on 70 eurot/ha, maksustamismäär 2,5. Kõnealuse kinnistu suurus on 1,71 ha. Seega kogu kinnistu võimalik maamaks on 2,99 eurot. Vaidlusaluse maa suurus on ca 70 m2, seega on maksu suuruseks 0,01 eurot/aastas.
23.Hagejatel puudub oma kinnisasjalt – Uuemetsa 8a ja Karukella 8 kinnistult - juurepääs avalikult kasutatavale teele – Sauga valla omandis olevale Uuemetsa Jõe Tänava kinnistu koosseisu kuuluvale teele. Pärnu Maakohtu menetluses on EE ja AE avalduses kinnisasjale juurdepääsu õiguse määramiseks ning juurdepääsuõiguse tagamiseks vajaliku märke avaldajate kasuks kinnistusraamatusse sisse kandmiseks, kus hagejad taotlevad, kohustada OÜ Tregeron lubama hagejatele juurdepääs avalikult teelt (Vesikaare Tee kinnistu; endise nimega Uuemetsa Jõe Tänava kinnistu) Pääsusilma Tänava kinnistu (endine UUEMETSA TÄNAVA kinnistu) kaudu Karukella 8 ja Karukella 8a (endine Uuemetsa Ranna kinnistule) kasutamiseks jalgraja ja sõiduteena ning ajalise piiranguta laiusega 5 m Karukella 8 kinnistu olemasoleva piirdeaia mõtteliselt joonelt magistraalkraavi poole, Karukella tänava Karukella 8 kinnistuga piirnevas osas on juurdepääsu laius 8 meetrit. Kui kohus määrab antud tsiviilasjas hagejatele juurdepääsu Karukella 8 ja Karukella 8a kinnistutele hagejate poolt taotletud viisil (mida võib eeldada), siis jääb vaidlusalune maatükk kitsa ribana Karukella 8 ja hagejate kasuks seatava juurdepääsuõigusega koormatava ala vahele. See ei võimaldaks isegi hüpoteetiliselt maad kostjal parkimisalana kasutada. Siit tulenevalt oleks mõistlik ja põhjendatud viis määrata kostjale hüvitis hagejate poolt vaidlusaluse maatüki omandamine teel, mitte perioodiliste maksetena. Nimetatud maa väljaostmisel tuleb lähtuda kostja soetamismaksumuse m2 hinnaga, 1,71 ha soetusmaksumusega 100 000 krooni, mis on 5,85 krooni/m2 (0,3737 eurot/m2), seega 26,16 eurot, millele lisandub mõõdistamise kulu. Kostja loobus vastuhagist AE vastu. Esimese astme kohtu lahend
24.Pärnu Maakohus lõpetas menetluse AE hagis OÜ Tregeron vastu hagejate omandiõiguse tunnustamiseks piirdeaiale, mis kulgeb Uuemetsa Ranna kinnistu ja UUEMETSA TÄNAVA kinnistu piiril ristuvalt Karukella tänavaga ning piirdeaia osale, mis ulatub üle kostjale kuuluva UUEMETSA TÄNAVA kinnistu piiri kulgedes UUEMETSA TÄNAVA kinnistul paralleelselt Karukella 8 kinnistuga vastavalt hagiavalduse lisaks oleval projektiplaanil näidatule ning kohustada kostjaid taluma piirdeaia seda osa, mis ulatub üle talle kuuluva UUEMETSA KINNISTU kinnistu piiri. Maakohus lõpetas menetluse ka OÜ Tregeron vastuhagis AE vastu hüvitise 2350 euro ja edasise perioodilise hüvitise saamiseks piirdeaia talumise kohustuse eest ning hüvitise maksmise kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks.
25.Maakohus rahuldas EE hagi kostjate vastu ning tunnustas EE omandiõigust piirdeaiale, mis kulgeb Karukella 8a asuva kinnistu ja UUEMETSA TÄNAVA kinnistu piiril ristuvalt Karukella tänavaga ning piirdeaia osale, mis ulatub üle kostjale kuuluva UUEMETSA TÄNAVA kinnistu piiri kulgedes UUEMETSA TÄNAVA kinnistul paralleelselt Karukella 8 asuva kinnistuga ning kohustas kostjaid taluma piirdeaia seda osa, mis ulatub
üle neile kuuluva UUEMETSA TÄNAVA kinnistu piiri kulgedes UUEMETSA TÄNAVA kinnistul paralleelselt Karukella 8 asuva kinnistuga.
26.Maakohus rahuldas OÜ Tregeron vastuhagi osaliselt ning mõistis EE-lt OÜ Tregeron kasuks välja piirdeaia talumise kohustuse ühekordne hüvitis perioodi 14.08.2009 – 23.10.2014 eest summas 374 eurot ja alates 23.10.2014 hüvitis 72 eurot aastas. Hüvitis tasuda ette hiljemalt iga aasta esimese kuu viimaseks kuupäevaks. Kohus kohustas kinnistusraamatusse kanda märkus kinnistu asukohaga Karukella 8 igakordse omaniku kohustuse kohta tasuda UUEMETSA TÄNAVA kinnistu (Pääsusilma tänav) omanikule piirdeaia talumise kohustuse eest perioodilist hüvitist 72 eurot aastas tasumise kohustusega iga aasta esimese kuu viimaseks kuupäevaks.
27.Maakohus jättis AE hagis OÜ Tregeron vastu ning OÜ Tregeron vastuhagis AE vastu (menetlus lõpetatud) menetluskulud poolte endi kanda. Põhihagi osas jättis maakohus menetluskulud 95,9% ulatuses OÜ Tregeron ja 4,1 % ulatuses TR kanda. Vastuhagi osas jättis maakohus menetluskulud 88 % ulatuses OÜ Tregeron ja 12 % ulatuses EE kanda.
28.Põhihagi osas märkis kohus, et piirdeaia näol on tegemist ühtse ehitisega. Rajatud aed (osaliselt Karukella 6 ja Karukella 8 asuva kinnistu piiril, UUEMETSA TÄNAVA kinnistul asuv ning Karukella 8a ja UUEMETSA TÄNAVA kinnistu piiril asuv) on konstruktsiooniliselt ühendatud, teenib ühte eesmärki ning ei ole reaalosadeks jagatav. Kostjate väited, et tegemist on aiaga I ja aiaga II ei ole põhjendatud. Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt on näha, et tegemist on ühtse tervikliku aiaga. Aia puhul on tegemist piirirajatisega vastavalt AÕS §-le 151.
29.Vaidlusalune aed, mis piirab hageja kinnistuid, on paigaldatud hageja poolt, hageja vahenditega ja hageja huvides. Seega on hageja aia omanik. Hageja on aia püstitanud UUEMETSA TÄNAVA kinnistu endise omaniku OÜ HansaExport juhatuse liikme HK nõusolekul. Kostjate väited, et nõusolekut ei ole endise omaniku poolt antud ja dokument on võltsitud, ei ole põhjendatud. Tunnistaja HK ütlustega on tõendatud, et endine UUEMETSA TÄNAVA kinnistu omanik andis nõusoleku piirdeaia nihutamiseks UUEMETSA TÄNAVA kinnistule. Piirdeaia nihutamise tänava poole on kooskõlastanud Sauga vald 30.07.2008 märkides plaanile „piirdeaia nihutamine tee kinnistu poole ca 1,7 m tingimusel, et kommunikatsioonide remondiks tagab Karukella 8 kinnistu omanik juurdepääsu“. Ka see asjaolu tõendab hageja heausksust piirdeaia rajamisel.
30.Põhjendatud ei ole kostjate väited, mille järgi UUEMETSA TÄNAVA kinnistu endise omaniku nõusolek praeguste omanike suhtes ei kehti. Endise omaniku nõusolek tähendabki, et vaidlusalune aed on paigaldatud UUEMETSA TÄNAVA kinnistule hageja poolt heauskselt ja kostjad peavad seda aeda taluma vastavalt AÕS § 148 lõikele 2. Tegemist on seadusest tuleneva vahetu talumiskohustusega, mis kehtib kinnisasja igakordse omaniku suhtes.
31.Põhjendatud ei ole kostjate väited, et aed paikneb suuremas osas nende kinnistul ja on nende kinnistu osa. AÕS § 148 mõtte kohaselt on ehitis selle kinnisasja osa, mille piirest ta väljub. Samuti ei ole põhjendatud kostjate väited, et Karukella 8a ja UUEMETSA TÄNAVA kinnistu piiril paiknev aed on vastuolus detailplaneeringuga. Kehtivat detailplaneeringut ei ole kohtule esitatud. Ka ei ole põhjendatud kostjate väited, et piirdeaia eeldatav eluiga ei ületa 15 aastat ja talumiskohustus on mõistlik määrata kindla ajavahemikuga. Vaidlusaluse piirdeaia eluiga ei ole määratletav. Samuti ei anna AÕS § 151 lg 2 hagejale alust ehitada olemasolevale piirirajatisele juurde uut osa, ilma, et oleks täidetud AÕS §-s 148 sätestatud tingimused.
32.Vastuhagi osas märkis maakohus, et OÜ-l Tregeron on õigus nõuda hüvitist. Kuna põhihagi esitaja kinnistute piirdeaed asub osaliselt kostjate kinnisasjal, ei saa kostja selles ulatuses oma kinnisasja kasutada ning peab selle eest saama hüvitist. Hüvitise suurus peab AÕS § 148 lg 2 teise lause järgi olema piisav selleks, et hüvitada kinnisasja omanikule tema
omandikaotus, s.t. üldjuhul peaks hüvitis tagama kinnisasja omanikule samasuguse seisundi, kui ta oleks saanud aia alust maatüki osa ise kasutada. Seega tuleb hüvitise suuruse määramisel kinnisasjal olev piirdeaed sealt hüpoteetiliselt eemaldada ja hinnata, kuidas ja millise kasu saamiseks võiks kinnisasja omanik seda maad kasutada, arvestades teisi ehitisi ja ehituslikke piiranguid jms piiranguid ning kõiki muid asjaolusid. Hüvitist on võimalik nõuda ka tagasiulatuvalt, alates ajast, kui OÜ Tregeron oli saanud kinnisasja omanikuks ja piirdeaed on seal asunud. Hüvitis nõuda on võimalik ka kohtumenetluse ajal, kuna kohus kohustas 11.12.2009 hagi tagamise määrusega OÜ Tregeron vaidlusalust aeda kohtumenetluse ajal taluma ja keelas kostjal kohtumenetluse ajal piiraia eemaldamise.
33.OÜ-l Tregeron on õigus nõuda hüvitist alates ajast, mil ta sai UUEMETSA TÄNAVA kinnistu omanikuks, s.o 14.08.2009. TR on UUEMETSA TÄNAVA kinnistu kaasomanik alates 26.08.2013. TsMS § 460 lg 1 kohaselt kehtib asjas tehtav kohtuotsus ka kaasomaniku TR suhtes.
34.Põhjendatud ei ole OÜ Tregeron väide, et UUEMETSA TÄNAVA kinnistul on võimalik korraldada tasulist parkimist ning paatide ja muude veesõidukite tasulist hoidmist. Tegemist on maakonnas paikneva maaga ja antud piirkonnas puudub tasumise parkimise järgi vajadus ja nõudlus. Tegemist on EE kinnistu piiri ja tänava vahele jääva maaribaga, mitte alaga, kuhu oleks võimalik rajada parkla. Samuti ei saa parkida EE aia väravate taha, et oleks tagatud väljapääs aiast ega ka otse vastu kinnistu aeda. Vaidlusalusel maal asub tänavavalgustus ja selle tarbeks püstitatud postid. Arvestades veesõidukite tavapärast suurust ei mahu need vaidlusalusele maale. Samuti puudub antud asukohas veesõidukite vettelaskmise koht või sadam.
35.Kuigi endine UUEMETSA TÄNAVA kinnistu omanik andis nõusoleku piirdeaia paigaldamiseks oma maale, ei saanud piirdeaia ehitaja eeldada ehitise paiknemist võõral maal tasuta. Põhjendatud hüvitise suurus UUEMETSA TÄNAVA kinnistu omanikule piirdeaia talumise kohustuse eest on 72 eurot aastas ehk 6 eurot kuus. Seega on põhjendatud ühekordne hüvitis perioodi 14.08.2009 - 23.10.2014 eest 374 eurot ja alates 24.10.2014 72 eurot aastas. Karukella 8a ja UUEMETSA TÄNAVA kinnistut eraldav aed paikneb UUEMETSA TÄNAVA kinnistul niivõrd väikeses osas, et selles osas tasu määramine ei ole põhjendatud ja OÜ Tregeron ei ole seda nõudnudki.
36.Põhjendatud ei ole siduda perioodilist hüvitist suureneva tarbijahinnaindeksiga, sest tasu suurus ei määratud vastavalt sellele, et OÜ-l Tregeron on võimalus maatüki kasutamisest tulu saada ja teenuste hinnad tõusevad. Kuna hüvitise suurus kalendrikuus on 6 eurot, siis ei ole mõistlik määrata hüvitise tasumine igakuuliselt. Põhjendatud on hüvitise tasumine üks kord aastas ja tasumine ette iga aasta esimese kuu viimaseks kuupäevaks. Põhjendatud on kinnistusregistrisse sisse kanda märkus kinnistu asukohaga Karukella 8 igakordse omaniku kohustuse kohta tasuda UUEMETSA TÄNAVA kinnistu omanikule perioodilist hüvitist 72 eurot aastas, iga aasta esimese kuu viimaseks kuupäevaks (AÕS § 63 lg. 1 p. 4, AÕS § 631 lg. 7, AÕS § 148 lg. 4). Apellatsioonkaebus ja selle põhjendus
37.Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. OÜ Tregeron palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada (v.a osas, milles AE hagist loobumisega ja tema vastu vastuhagist loobumisega jäeti vastavas osas poolte menetluskulud nende endi kanda) ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Hagi rahuldamise korral rahuldada OÜ Tregeron vastuhagi täies ulatuses ja mõista hagejalt OÜ Tregeron kasuks välja tagasiulatuvalt ühekordne hüvitis 2350 eurot ning kohustada hagejat alates 16.02.2013 tasuma kostjale perioodilist hüvitist 50 eurot kuus hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks järgmise kalendrikuu eest ette; kanda kinnistusraamatusse märkus Uuemetsa
Ranna kinnistu igakordse omaniku kohustuse kohta maksta UUEMETSA TÄNAVA kinnistu igakordsele omanikule perioodilist hüvitist 50 eurot igas kalendrikuus hiljemalt kalendrikuu 10. kuupäevaks ja määrata, et kuuhüvitis suureneb iga kalendriaasta 1. jaanuarist tarbijahinnaindeksi suurenemise protsendi võrra.
38.Kohus on hagi rahuldamise lähteseisukohaks võtnud asjaolu, et piirdeaed on rajatud Karukella 8 ja selle kõrval asuva Karukella 8a piiramiseks ning tegemist on osana Karukella 8a elamuala piirdeaiast, s.h on kohus viidanud konstruktsioonilisele ühendusele vaidlusaluse piirdeaia ning Karukella 6 ja Karukella 8 kinnistute vahelise aiaga. Viimase seose osas on kohus väljunud hagi piiridest ja kostjat üllatanud.
39.Vaidlust ei ole tõesti, et Karukella 6 ja 8 vahel on ka piirdeaed, mis on puutumuses (aga ei ole ühendatud) käesolevas asjas vaidlusaluse aiaga, kuid Karukella 6 ja 8 vaheline piirdeaed on rajatud Karukella 6 omaniku poolt oluliselt varem (2003-2004) ja tegemist on konstruktsiooniliselt täiesti erinevate aedadega (võrkaed Karukella 6 ja 8 vahel vs kivimüür UUEMETSA TÄNAVA kinnistul). Kahe erineval ajal erineval eesmärgil erineva omaniku poolt erinevas konstruktsioonis piirdeaedade kokkupuute punkt ei tee neid ühtseks ehitiseks.
40.Maakohtu lähenemist ei toeta ka piirdeaia kui teenindava olemuse argument – piirdeaia olemuseks on kahe kinnistu eraldamine. Ei oma tähtsust, kumma omaniku poolt see on rajatud (AÕS § 151). Maakohus on AÕS §-le 151 viidanud, kuid on siinkohal muutunud oma otsuses vastuoluliseks – nentides, et piirdeaeda peavad piirnaabrid taluma sõltumata kuuluvusest on maakohus siiski lugenud vaidlusaluse aia kuuluvaks sisuliselt selle järgi, kes selle ehitas, põhistanud vaidlusaluse aia kuuluvust hagejale selle konstruktsioonilise ühendamise kaudu Karukella 6 ja 8 kinnistu vahelise aiaga, mis aga ehitati Karukella 6 kinnistu omaniku poolt oma maale ning maakohtu loogikat arvestades siis järelikult Karukella 6 huvides.
41.Maakohus on jätnud arvestamata ka selle, et hageja avalduses juurdepääsu määramiseks (tsiviilasi nr. 2-11-272688) taotleb hageja eraldi juurdepääsude määramist Karukella 8 ja 8a kinnistutele. Olukorras, kus hageja ise käsitleb Karukella 8 ja 8a kinnistuid funktsionaalselt erinevate kinnistutena, on vaidlusaluse aia osad samuti erinevat funktsiooni ja erinevaid kinnistuid teenivad. Nende samaaegne rajamine ja ühendus ei muuda seda asjaolu.
42.Kokkuvõtlikult pole tegemist AÕS § 151 kaitsealaga, kuna aed ei paikne kinnistu piiril ja AÕS § 148 kaitsealaga pole tegemist, kuna vaidlusalune ehitis ei ulatu üle piiri, vaid on rajatud tervikuna võõrale kinnisasjale. Selliselt on kohus kohaldanud AÕS § 148 ebaõigesti. AÕS § 148 kohaldamisel peab olema üheselt selge, millise hagejale kuuluva ja hageja kinnistul paikneva ehitise osaga on tegemist.
43.Maakohus on hageja heausksuse juures jätnud arvestamata selle, et vaidlusalune aed on vastuolus detailplaneeringuga, kuna see on rajatud üle detailplaneeringujärgse tee ja enne autode ümberpööramiskohta ehk kogu aed on tervikuna rajatud väljapoole detailplaneeringujärgset ehitusala ning otseses vastuolus detailplaneeringujärgse funktsiooniga. Ebaõige on maakohtu väide, et detailplaneeringu materjale ei ole asjas esitatud – asjakohased väljavõtted on esitatud 10.12.09 kostja vastuse lisas 5. Maakohus ei selgitanud menetluse ajal, et need tõendid on detailplaneeringu sisu tõendamiseks ebapiisavad. Lisaks kinnitas vald 11.08.09, et valla luba on olnud aia nihutamiseks vaid Karukella 8 kinnistu piires, mis on kooskõlas sellega, et vald ei oleks saanud aktsepteerida ehitustegevust vastuolus detailplaneeringuga. Ka selle asjaolu on maakohus jätnud arvestamata.
44.Kuivõrd aed teeb kõrvalasuva kinnistu Karukella 6 aia osas ligi 2-meetrise „jõnksu“ tänava poole, pidi ka füüsiliselt olema täiesti ilmne, et aed rajatakse võõrale kinnistule ning seda vastuolus detailplaneeringu ja valla loaga. Heausksus AÕS § 148 lg 2 mõttes ei eelda kitsalt
tagantjärele välja ilmunud endise omaniku nõusolekut, vaid ehitaja poolt hoolikat jälgimist, et ta ehitamisel piiri ei ületaks. Maakohtu käsitlus AÕS § 148 lg 2 kohaldamisel on selliselt jämedas vastuolus Riigikohtu otsuses nr. 3-2-1-89-11 toodud selgitusega nimetatud sätte tõlgendamisel ja kohaldamisel.
45.Tugeva kinnistusraamatu põhimõte ja AÕS § 148 nõuavad üle piiri rajatava ehitise omaniku hoolsust – kui üle piiri ulatuva ehitise omanik soovib selle talumiskohustuse kehtivust igakordse omaniku suhtes, saab ta selle kinnistusraamatu kaudu nähtavaks muuta (kas kokkuleppel kinnistu omanikuga piiratud asjaõiguse kaudu või ilma kokkuleppeta kohtu kaudu taotletud märkusena). AÕS § 148 lg. 2 on siinkohal eristuv teistest seadusjärgsetest piirangutest – see kohaldub vaid omaniku nõusoleku korral. Nii saab hoolas ostja arvestada, et kui kinnistu müümisel selle omanik kinnitab nõusolekute/ kokkulepete puudumist, siis see kinnitus on õige. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud AÕS § 148 lg 2 jättes arvestamata, et hageja ei ole heausksust kostjate suhtes tõendanud.
46.AÕS § 148 lg 1 kohaldamise põhijuhtumi (piiratud asjaõiguse olemasolu) puhul kuulub otsustamisele, kas piiratud asjaõigus seatakse tähtajaliselt või tähtajatult (AÕS § 178 lg 1 kohaselt määratakse reaalservituudi sisu kokkuleppega). Sama otsustus tuleb kohtul teha ka AÕS § 148 lg 2 kohaldamisel ja kinnistusraamatusse märkuse kandmisel. Vaidlust ei ole selles, et talumiskohustuse tähtaja osas on oma seisukoha ja põhistuse esitanud üksnes kostjad ning puuduvad hageja poolne põhistus ja tõendid. AÕS § 148 ei näe otseselt ette ükskord seatud ja märkusega kinnitatud talumiskohustuse hilisemat ümbervaatamist, s.h muutmist ja lõpetamist. Seetõttu tuleks kõik talumiskohustusega seotud olulised asjaolud, s.h selle tähtaja küsimus, lahendada talumiskohustust tagava märke seadmisel, kuivõrd ka kohtupraktika ei anna täna ühest selgust küsimuses, kas AÕS § 148 l. 2 järgi määratud talumiskohustus võib olla lõpetatav analoogia korras AÕS § 177 lõikega 1. Selliselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti AÕS § 148 lõikeid 1 ja lg 2, kinnitades tähtajatut talumiskohustust.
47.Maakohus on otsuses märkinud, et vaidlusaluse aia eluiga ei ole määratletav. Kohus ei ole seejuures põhjendanud ega selgitanud, miks ta ei arvesta kostjate põhistusega. Kui maakohus leidis, et aia eluiga ei saa toimikus olevate materjalide pinnalt määratleda, oleks ta pidanud seda selgitama menetluse ajal. Samas olukorras, kus kostjad vastavad vastuväited ja põhistuse esitasid, oli hagejal võimalik esitada oma seisukoht ja tõendid antud küsimuses. Kui hageja seda ei soovinud teha, riskis ta võimalusega, et kohus lähtub kostjate vastuväitest ja põhistusest.
48.Maakohus on tasu määramisel jätnud arvestamata järgmised olulised asjaolud, mis kinnitavad, et aiaga Uuemetsa Tänava kinnistust äralõigatud maa väärtust hindavad nii hageja kui kostja märkimisväärselt kõrgemaks kohtu poolt määratust.
49.Nimelt on hageja 18.07.2006 samas asukohas hinnanud maa hinnaks ca 1800 eurot/m2. Nii hageja positsioonist kui kohtu argumentatsioonist on ilmne, et võõrale maale aia rajamisega on Karukella 8 kinnistu „juurde lõigatud“ ca 70 m2 maad, mis funktsionaalselt on kasutuses Karukella 8 elamumaa õuealana. Selliselt tuleb kostjate kaotust hinnata minimaalselt elamumaa ruutmeetri hinna järgi antud piirkonnas. Maakohus on hüvitise määramisel hinnanud küll parkimisvõimalusi, kuid on jätnud täielikult käsitlemata viidatud seisukoha ja tõendi. Selliselt on maakohus rikkunud oluliselt otsuse põhjendamiskohustust.
50.Hageja ei ole võtnud vastu kostjate korduvaid kompromisspakkumisi aia teisaldamiseks Karukella 8 kinnistule kostjate poolt ja kulul ega hagist loobumiseks rahalise kompensatsiooni eest summas 159,20 eurot, mis on sama summa, mida hageja pakkus maksimaalselt kostjate kaotatud maa väärtuseks. Need asjaolud kinnitavad ilmekalt, et hageja soovib tegelikult ka aia sisest maad kasutada, m.h kinnitab seda hageja katse saada vastav maa-ala enda omandisse.
51.Maakohtu määratud hüvitis on põhjendamatult madal. Faktiliselt kasutab Karukella tänava kui tupiktänava lõppu parkimiseks aegajalt ka hageja ise. Samuti kasutas seda kostja kuni hageja tuginedes väitele juurdepääsu takistusest saavutas hagi tagamise korras kohtu poolse keelu tsiviilasjas nr. 2-11-27268. Järelikult on nõudlus olemas. Vaidlust ei ole ka selles, et elurajooni tänavad on kitsad ja tänava äärne parkimine on äärmiselt raskendatud. Kostja on hüvitise suuruse määramisel arvestanud 100 parkimispäevaga aastas ja tasuga 1 euro päevas, mis on ca 31% kõrval asuva Pärnu linna madalaimast päevatasust. Analoogiliselt on põhjendatud ka paatide hoiustamisega seotud arvestus, m.h on kostjal endal paat ja paadihaagis Pärnu sõudeklubi paatide transportimiseks, mida ta sooviks hoida n.ö oma silma all.
52.Samuti on põhjendatud hüvitise suurendamine iga-aastaselt tarbijahinnaindeksi võrra, kuivõrd elukallidus tõuseb iga-aastaselt ning selliselt tõuseb ka kostja poolt hageja kasuks kaotatu väärtuse väljendus rahas. Analoogiliselt toimub ka praktikas ka pikaajaliste üürilepingute üüride indekseerimine ning ka antud juhul on kohus eelduslikult pidanud silmas kauakestvat (tähtajatut) talumiskohustust.
53.Maakohus on põhjendamatult lugenud põhihagi rahuldatuks 100% ulatuses. Veel viimasel istungil kinnitas hageja, et hageb talumiskohustust aedade osas tervikuna, s.o ka Karukella 8a kinnistule jäävas ulatuses. Ei ole vaidlust selles, et see on ca 25% kogu rajatise pindalast. Selliselt on põhihagi rahuldatud 75% ulatuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt oleks kohus pidanud põhihagi menetluskulud jaotama võrdsetes osades või võrdeliselt viidatud proportsiooniga. Maakohtu lahendus on ka äärmiselt ebaõiglane, kuna kostjad on menetluse algusest alates korduvalt ja selgelt deklareerinud käesolevas menetluses, et tunnustavad Karukella tänava piirdeaia kuuluvust hagejale ja ei nõua selle kõrvaldamist. Vastus apellatsioonkaebusele
54.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
55.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab otsuse põhjendusi.
56.Vaidlustamata asjaolude kohaselt: - EE-le kuuluvad käesoleval ajal kinnistud Karukella 8, Tammiste küla, Sauga vald, Pärnu maakond (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr 1816106) ja Karukella 8a, Tammiste küla, Sauga vald, Pärnu maakond (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr 2544806). - EE ja AE omandasid kinnistu Karukella 8, Tammistu küla, Sauga vald, Pärnu maakond OÜ-lt OMAMAJA GRUPP 20.01.2000.a ostu-müügilepinguga. - OÜ-le Tregeron kuulub 16400/17100 kaasomandina ja TR-le kuulub 700/17100 kaasomandina UUEMETSA TÄNAVA kinnistu, asukohaga Pääsusilma tänav, Tammiste küla, Sauga vald, Pärnu maakond (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg. osa nr 2544906). - OÜ Tregeron omandas UUEMETSA TÄNAVA kinnistu 10.08.2009.a OÜ-ga HansaExport sõlmitud kinnistu müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavaldusega (I kd, tlk 105112). Kostjate kaasomand kanti kinnistusraamatusse 16.08.2013.a asjaõiguslepingu alusel 26.08.2013.a. - EE-le ja OÜ Tregeron ning TR-le kuuluvad kinnistud paiknevad kõrvuti.
EE-le kuuluv kinnistu Karukella 8, Tammiste küla, Sauga vald, Pärnu maakond on hoonestatud ja OÜ Tregeron ning TR-le kuuluval kinnistul on mh EE kinnistu ees paiknev tänav, mida EE kasutab kinnistutele Karukella 8 ja Karukella 8a juurde pääsemiseks. - 2008.a septembris püstitasid EE ja AE Karukella 8 ja Uuemetsa Ranna (käesoleval ajal Karukella 8a) kinnistutele piirdeaia. Piirdeaed kulgeb mh piki Karukella tänavat (kostjatele kuuluvat UUEMETSA TÄNAVA kinnistut) ning piirab Karukella tänavat ja Karukella 8 kinnistut ning Karukella 8a kinnistut. Karukella 8a kinnistu piirdena ristub piirdeaed Karukella tänavaga (kostjatele kuuluva UUEMETSA TÄNAVA kinnistuga). - Karukella 8 piirdeaed paikneb kostjate kaasomandis oleval Uuemetsa tänava kinnistul 1,7 m horisontaalselt nimetatud kinnistuga kogu piirdeaia ulatuses.
57.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjate kinnistule ehitatud Karukella 8 piirdeaed on hageja omand, kas kostjad on seda piirdeaeda kohustatud taluma ning kas ja kui palju peab kostjate talumiskohustuse korral hageja kostjale (hüvitist nõuab ainult üks kaasomanikest) hüvitist tasuma.
58.AÕS § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad AÕS § 68 lg 2 järgi olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Nimetatud sätetest on Riigikohus varasemas praktikas järeldanud, et igal omanikul on põhimõtteliselt õigus vallata ja kasutada oma omandit enda äranägemise järgi ning tema õigusi piiravad üksnes teiste omanike või muude isikute õigused või üldised huvid tervikuna (vt nt Riigikohtu 19. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11, p 19). Piirangud kinnisomandi kasutamiseks sätestavad mh AÕS § 140 jj, milles nähakse ette kinnisomandi kitsendused. Need normid sätestavad, millistel tingimustel kinnisasja omanik peab taluma seda, et temale kuuluva kinnisomandi kasutamine on ühel või teisel viisil piiratud.
59.AÕS § 148 lg 1 kohaselt ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, on selle kinnisasja osa, mille piirest ta väljub, kui kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja piiriülest ehitamist lubav asjaõigus või kui naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist vastavalt käesoleva paragrahvi 2. lõikele lubama. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei kohaldu käesolevas vaidluses AÕS § 148, kuna hageja ei ole ehitanud piirdeaeda osaliselt kostjatele kuuluvale kinnisasjale. Kostjate väidete kohaselt ei ulatu vaidlusalune ehitis üle piiri, vaid on rajatud tervikuna võõrale kinnisasjale.
60.AÕS § 148 eesmärk on kaitsta isikut, kes heauskselt on ehitanud oma ehitise üle temale kuuluva kinnisasja piiri osaliselt naaberkinnisasjale. Normi eesmärgist tulenevalt ei kaitsta isikut, kes ehitise on ehitanud täielikult naaberkinnisasjale. Kolleegium on seisukohal, et kostjate väide, mille kohaselt on hageja piirdeaia ehitanud ainult kostjate kinnistule, on ekslik. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti leidnud, et vaidlusalune piirdeaed on üks osa terviklikust Karukella 8 piirdeaiast. Õige on kostja väide, et Karukella 6 ja Karukella 8 vaheline piirdeaed on suuremas osas materjalikasutuselt teistsugune, kuid see ei välista asjaolu, et Karukella 8 ja UUEMETSA TÄNAVA kinnistu vaheline piire on Karukella 8 piirdeaia kui terviku osa. Lisaks algab Karukella 8 materjalikasutuselt erinev (hageja poolt ehitatud) piirdeaed ühelt poolt Karukella 8 ja Karukella 6 piirilt (I kd, tlk 58 alumisel fotol olev punane joon tähistab piiri), mitte UUEMETSA TÄNAVA kinnistult, sest Karukella 6 kinnistu Karukella tänavaga horisontaalselt paiknev piirdeaed ei asu Karukella 6 ja UUEMETSA TÄNAVA kinnistu piiril, vaid on nihkega Karukella 6 kinnistul ning teiselt poolt ulatub Karukella 8 piirdeaed Karukella 8a kinnistule (mõõtmistööde aktis Uuemetsa Ranna kinnistu), mida tõendab lisatud mõõdistamistööde akt (I kd, tlk 36). Kostjad on apellatsioonkaebuses ise esile toonud, et Karukella 8 aed teeb Karukella 6 aia osas ligi 2 meetrise „jõnksu“. Kuna vaidlus puudub selles, et kostjate kinnistule ulatub piirdeaed 1,7 m laiuselt, siis saab hageja ehitatud piirdeaed alguse Karukella 8 ja Karukella 6 kinnistute piirilt, mitte kostjatele kuuluvalt kinnistult. Seega ei ole -
õige kostjate väide, et materjalikasutuselt erinev (hageja poolt ehitatud) osa Karukella 8 piirdeaiast on täielikult ehitatud kostjate kinnistule. Hagis märgitud Karukella 8a piirdeaia osa paikneb osaliselt Karukella 8a kinnistul (mõõtmistööde aktis Uuemetsa Ranna kinnistu) ja osaliselt kostjate kinnistul ning seda tõendab asja materjalidele lisatud mõõdistamistööde akt (I kd, tlk 36). Karukella 8a piirdeaia omandiõiguse suhtes vaidlus puudub, kuna kostjad nõustuvad, et nimetatud piirdeaia omandiõigus kuulub hagejale ja selle kõrvaldamist nad ei nõua (kostjate apellatsioonkaebuse p 27). Sisuliselt on kostjad hageja nõude Karukella 8a piirdeaia osas õigeks võtnud. Kuna asjas ei ole tõendamist leidnud kostjate väide, et Karukella 8 piirdeaed paikneb täielikult kostjate kinnistul, kohaldub käesolevas asjas AÕS § 148 ja maakohus on õigesti asunud seisukohale, et hageja nõue piirdeaia omandiõiguse tunnustamiseks tuleb rahuldada.
61.Apellatsioonkaebuse väide, et kohus on kostjaid üllatanud, esitades seisukoha Karukella 6 ja Karukella 8 kinnistute vahelise aia konstruktsioonilisele ühendusele, on kolleegiumi arvates põhjendamatu. Hageja (I kd, tlk 153) on menetluses avaldanud, et piirdeaia terviklikkuse hindamisel tuleb arvestada ka Karukella 6 ja Karukella 8 vahelise piirdega. Sellele väitele tuli kohtul anda seisukoht ning sellest tulenevalt ei saanud kohtu seisukoht tulla kostjatele üllatusena.
62.AÕS § 148 lg 2 kohaselt kui käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetatud ehitis on püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Sel juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiresse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja ehitas piirdeaia heauskselt. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et hageja ehitas piirdeaia enda kinnistust väljapoole, teades, et ta ehitab võõrale kinnisasjale ning hageja oli teadlik, et ehitamiseks puudus hagejal ka mõni piiratud asjaõigus. Maakohus tuvastas, et kinnistu endine omanik OÜ HansaExport juhatuse liige HK andis hagejale piirdeaia ehitamiseks OÜ HansaExport kinnistule nõusoleku. Maakohus on hinnanud nõusoleku andmise kohta esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ja on kolleegiumi arvates jõudnud õigele järeldusele, et nõusolek OÜ HansaExport poolt anti. Ringkonnakohtul puudub alus hinnata esitatud tõendeid teisiti. Vaidlus taandub sellele, kas hagejat saab pidada heauskseks, kui ta enne ehitamist küsis kinnistu omanikult selleks nõusoleku. TsÜS § 139 järgi, kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada. Kolleegium on seisukohal, et AÕS § 148 lg 2 mõttest tulenevalt on võõrale kinnisasjale ehitaja heauskne ka sellisel juhul, kui ta küsib kinnistu omanikult selleks nõusoleku ning nõusoleku olemasolul õigustatult eeldab, et tal on õigus võõrale kinnisasjale ehitada. Kolleegiumi arvates ei ole käesoleval juhul kinnistu eelmise omaniku nõusolek tema kinnistule ehitamiseks käsitatav poolte kokkuleppena, millest tulenevalt AÕS § 148 sisuliselt ei kohalduks. Pooled üle piiri ehitamiseks lepingut ei sõlminud.
63.Maakohus on õigesti tuvastanud, et ka Sauga vald andis üle piiri ehitamiseks nõusoleku. Kostjate apellatsioonkaebuse väited, et valla nõusolek oli antud vaid aia nihutamiseks Karukella 8 kinnistu piires, on kolleegiumi arvates ümber lükatud Sauga valla 30.07.2008.a kooskõlastusega Karukella 8 plaanil (I kd, tlk 66). Käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma Sauga valla käest küsitud nõusolek 2008.a ehitatud aia kohta ka tähtsust, kuid viitab sellele, et üle piiri ehitaja soovis täiendavalt tagada oma õiguse kehtimist kohaliku omavalitsuse ees, juhul, kui UUEMETSA TÄNAVA kinnistu vallale üle antakse.
64.Kostjate väide, et vaidluse all olev piirdeaed on ehitatud vastuolus detailplaneeringuga, ei ole kolleegiumi arvates hagi rahuldamata jätmise aluseks. Lisaks osutab kohus asjaolule, et kuigi 18.08.2009 (I kd, tlk 101) on valla poolt teatatud, et Karukella 8 omaniku poolt ehitatud piirdeaed väravaga (käesoleval ajal Karukella 8a piirde osa) on rajatud vastuolus detailplaneeringuga on Sauga Vallavalitsus 18.11.2009.a (I kd, tlk 38) asunud seisukohale, et piiret koos väravaga pole vaja eemaldada ja Sauga Vallavalitsus algatab uue detailplaneeringu.
65.Kostjate väited selle kohta, et Tregeron OÜ omandas kinnistud teadmises, et sellele ei ole mistahes kolmandate isikute õiguseid ning talumiskohustuse olemasolu ei nähtunud ka kinnistusraamatuse, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. AÕS §-st 148 tuleneva talumiskohustuse näol on tegemist vahetu seadusjärgse kitsendusega. Kinnisasja, millele on ehitatud naaberkinnisasjalt lähtuv ehitis, omanikul tekib selle talumise kohustus, kui on täidetud AÕS §-s 148 täidetud eeldused (tegemist on ehitisega, ehitis väljub ühelt naaberkinnisasjalt teisele, ehitaja on heauskne). Kui ehitise väljumisel ühelt naaberkinnisasjalt teisele kinnisasjale sõlmivad naabrid kokkuleppe, siis sellise kokkuleppe alusel on võimalik kanda kinnistusraamatusse asjaõigus (AÕS § 141 lg 11). Seadusest tulenevat talumiskohustust ei ole võimalik kanda kinnistusraamatusse.
66.Apellatsioonkaebuses on esitatud väide, et maakohus on määranud tähtajatu talumiskohustuse. Kolleegium leiab, et kostjate selline väide on põhjendamatu. Maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks määranud tähtajatu talumiskohustuse. Maakohus poleks saanud seda ka teha, sest käesoleval juhul on tegemist seadusest vahetult tuleneva talumiskohustusega, mis kehtib AÕS § 141 lg 1 järgi kinnistusraamatusse kandmata ja talumiskohustuse lõpetab ehitise faktiline eemaldamine (ka hävimine) naaberkinnisasjalt.
67.AÕS § 148 lg 2 teise lause kohaselt on kinnisasja omanik, kelle kinnistule võõras ehitis ulatub õigustatud nõudma talumiskohustuse eest perioodilist hüvitist. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti määranud hüvitise suuruse talumiskohustuse eest ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu seisukohta muuta. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on kostjatele kuuluva UUEMETSA TÄNAVA kinnistu ruutmeetri hind 13,2 eurot, mida kostja tõendab asja materjalidele lisatud eksperdiarvamusega. Kostja poolt esitatud eksperdi arvamus maa hinna osas lähtub sellest, et vastavat maad saab kasutada elamumaana. Sellest tulenevalt on kostja (hüvitise nõude esitas ainult üks kaasomanikest) seisukoht maa hinna osas kolleegiumi arvates ekslik. Talumiskohustuse eest perioodilise hüvitise suuruse määramisel tuleb arvesse võtta üle piiri ehitamise tõttu omaniku kasutusest välja jäänud kinnistu osa turuväärtus, mis tal oleks ilma sinna peale püstitatud ehitiseta, mitte ehitise püstitanud isiku poolt maa kasutamise otstarvet. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on kostjatele kuuluv UUEMETSA TÄNAVA kinnistu sihtotstarve 100 % transpordimaa. Seetõttu on maakohus õigesti lähtunud sellest, et piirdeaia tõttu kostjate kasutusest väljajäänud kinnistu osa on transpordimaa, mitte elamumaa.
68.Kuna hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada ka kinnistu omaniku reaalselt olemas olnud ja tegelikkuses realiseeritavaid kavatsusi ehitise alla jääva kinnistuga seoses, siis on maakohus õigesti hinnanud, kas reaalselt oleks olnud võimalik Karukella 8 esisel maal tasulist parkimist korraldada ja/või paatide ning muude veesõidukite tasulist hoidmist organiseerida.
69.Maakohus on talumiskohustuse eest OÜ Tregeron kasuks välja mõistnud iga-aastase hüvitise 72 eurot arvestusega 6 eurot kuu eest. OÜ Tregeron omandas UUEMETSA TÄNAVA kinnistu 10.08.2009.a OÜ-ga HansaExport sõlmitud kinnistu müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavaldusega (I kd, tlk 105-112) ja nimetatud lepingus on kinnistu pindalaga 1,7 ha müügihind 100 000 krooni ehk 6391,16 eurot. Hageja kasutuses on üle piiri ehitamise tõttu ~70 m2 kostjate kinnistust. Ostu-müügilepingust tulenevalt oli kostja poolt omandatud ühe m2 hinnaks 0,38 eurot. Hageja kasutuses oleva kostjate maa suurust arvestades oli selle hind 26,6 eurot. Maakohtu poolt hagejale määratud iga aastane hüvitis ületab hageja kasutuses oleva kostjate kinnistu osa suurust arvestades 2 korda kostja poolt tasutud selle kinnistu osa ostuhinda. Hageja apellatsioonkaebust maakohtu määratud hüvitise suurusele ei esitanud. Kolleegiumi arvates on maakohtu poolt määratud iga-aastane hüvitise suurus piisav kostjate talumiskohustuse eest. Kolleegium on seisukohal, et arvestades hüvitise suurust ja kostjate ainult hüpoteetilisteks jäänud võimalusi kinnistul pakutavate teenuste eest tulu teenida, puudub veenev põhjendus hüvitise suuruse sidumiseks täiendavalt tarbijahinnaindeksiga.
70.Vastuhagis palus kostja hüvitise talumiskohustuse eest välja mõista igakuiselt. Arvestades, et kostja nõudeks oli igakuine hüvitis 50 eurot, siis arvestades summa suurust, oli perioodilise hüvitise maksmise nõue igakuiselt põhjendatud. Kuna kolleegium leiab, et 6 eurot kuus talumiskohustuse hüvitisena on piisav, et sisuliselt hüvitada kinnisasja omanikele nende omandikaotus ning kostja ei ole väitnud, et ka selles summas soovib ta kindlasti hüvitise tasumist igakuiselt, siis leiab kohus, et maakohus on õigesti määranud hüvitise maksmise ühekordse summana aastas.
71.Kolleegiumi arvates on asjakohatud apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et hageja ei võtnud vastu kostjate kompromissipakkumist aia teisaldamiseks kostjate poolt ja kulul ning hagist loobumiseks. Nimetatud asjaoludel ja kinnistu üleehitamise tõttu kasutusõiguse vähenemisest tuleneva perioodilise hüvitise suuruse arvestamisel puudub seos.
72.Kolleegium on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited seoses maakohtu poolt vääralt jaotatud menetluskuludega ei ole põhjendatud. Õige on kostjate väide, et kostjad on menetluses avaldanud, et Karukella 8a (algselt ka Ranna Kinnistu) ja UUEMETSA TÄNAVA kinnistu vahelise piirdeaia omandiõiguse küsimuses neil hagejaga vaidlus puudub. Samas on kostjad menetluses avaldanud, et nimetatud piire on rajatud vastuolus detailplaneeringiga. Ka apellatsioonkaebuses on kostjad avaldanud, et aed on rajatud vastuolus detailplaneeringuga (III kd, tlk 162). Sellest tulenevalt on kostjad menetluses avaldanud vastuolulisi seisukohti. Ühelt poolt on seisukohal, et hageja omandiõigust Karukella 8 ja UUEMETSA TÄNAVA kinnistu vahelisele piirdele tuleb tunnustada aga teisalt leiavad, et nimetatud piire on vastuolus detailplaneeringuga. Kuna kohtul tuli anda kostjate vastuväidetele seisukoht, siis ei saa lugeda põhjendatuks kostjate seisukohti, et menetluskulude jaotamisel oleks kohus sisuliselt pidanud arvestama kostjate omaksvõttu. Kohtuotsuse kohaselt on kohus põhihagi täielikult rahuldanud. Hageja põhihagis ei ole väitnud, et mõni tema nõuetest jäi otsuses käsitlemata. Hageja on vastuses apellatsioonkaebusele väitnud, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, apellatsioonkaebuse väited kaevatava kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna. Apellatsioonimenetluses peab kohus jääma apellatsioonkaebuse piiridesse. Ka kostja ei ole apellatsioonkaebuse sisulises osas tuginenud sellele, et mõni nõue on jäänud käsitlemata ja sellest tulenevalt tuleks maakohtu otsus tühistada. Eeltoodust tulenevalt puudub alus kohtukulude jaotust muuta.
73.Kuna kostjate apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, jäävad kõik apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda vastavalt TsMS § 171 lg-le 1. Asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2) (vt selle kohta Riigikohtu 11. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
Otsus tühistatud osaliselt Riigikohtu 01.04.2016 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-61250 osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega tunnustati EE omandiõigust piirdeaiale ja kohustati osaühingut Tregeron ja TR taluma piirdeaia seda osa, mis ulatub üle neile kuuluva Uuemetsa Tänava kinnistu piiri kulgedes Uuemetsa Tänava kinnistul paralleelselt Karukella 8, Tammiste küla, Sauga vald, Pärnu maakond asuva kinnistuga. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta EE hagi osaühingu Tregeron ja TR vastu selles osas rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu otsus tühistada samuti menetluskulude jaotuse osas.
3.Muus osas (s.o osas, milles rahuldati osaliselt osaühingu Tregeron vastuhagi EE vastu, samuti osas, milles lõpetati menetlus AE hagis osaühingu Tregeron vastu ja osaühingu Tregeron vastuhagis AE vastu) jääb ringkonnakonnakohtu otsus muutmata.
4.Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 4.1 Jätta rahuldamata EE hagi osaühingu Tregeron ja TR vastu omandiõiguse tunnustamiseks piirdeaiale, mis kulgeb Karukella 8a, Tammiste külas, Sauga vallas, Pärnu maakonnas asuva kinnistu (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna reg.osa nr. 2544806) ja Uuemetsa Tänava kinnistu, asukohaga Pääsusilma tänav, Tammiste küla, Sauga vald, Pärnu maakond (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna reg.osa nr. 2544906) piiril ristuvalt Karukella tänavaga ning piirdeaia osale, mis ulatub üle kostjale kuuluva Uuemetsa Tänava kinnistu piiri kulgedes Uuemetsa Tänava kinnistul paralleelselt Karukella 8, Tammiste küla, Sauga vald, Pärnu maakond asuva kinnistuga, (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna reg.osa nr. 1816106), ning osaühingu Tregeron ja TR kohustamiseks taluma piirdeaia seda osa, mis ulatub üle neile kuuluva Uuemetsa Tänava kinnistu piiri kulgedes Uuemetsa Tänava kinnistul paralleelselt Karukella 8, Tammiste küla, Sauga vald, Pärnu maakond asuva kinnistuga. 4.2 Rahuldada osaühingu Tregeron vastuhagi osaliselt ja välja mõista EE-lt osaühingu Tregeron kasuks piirdeaia talumise kohustuse ühekordne hüvitis ajavahemiku 14. august 2009 kuni 23. okstoober 2014 eest 374 eurot ja alates
23.oktoobrist 2014 hüvitis 72 eurot aastas. Hüvitis tasuda ette hiljemalt iga aasta esimese kuu viimaseks kuupäevaks. 4.3 Kanda kinnistusraamatusse Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna reg.osa nr. 1816106, kinnistu asukohaga Karukella 8, Tammiste küla, Sauga vald, Pärnu maakond märkus kinnistu igakordse omaniku kohustuse kohta tasuda Uuemetsa Tänava kinnistu (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna, Pärnu maakonna reg.osa nr.2544906 asukohaga Pääsusilma tänav, Tammiste küla, Sauga vald, Pärnu maakond) omanikule piirdeaia talumise kohustuse eest perioodilist hüvitist 72 eurot aastas tasumise kohustusega iga aasta esimese kuu viimaseks kuupäevaks. 4.4 Lõpetada menetlus AE hagis osaühingu Tregeron vastu nõudes tunnustada hagejate omandiõigust piirdeaiale, mis kulgeb Uuemetsa Ranna kinnistu ja Uuemetsa Tänava kinnistu piiril ristuvalt Karukella tänavaga ning piirdeaia osale, mis ulatub üle kostjale kuuluva Uuemetsa Tänava kinnistu piiri kulgedes Uuemetsa Tänava kinnistul paralleelselt Karukella 8 kinnistuga vastavalt hagiavalduse lisaks oleval
projektiplaanil näidatule ning kohustada kostjaid taluma piirdeaia seda osa, mis ulatub üle talle kuuluva Uuemetsa Tänava kinnistu piiri. 4.5 Lõpetada menetlus osaühingu Tregeron vastuhagis AE vastu hüvitise 2350 eurot ja edasise perioodilise hüvitise nõudes piirdeaia talumise kohustuse eest ning hüvitise maksmise kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks. 4.6 AE hagis OÜ Tregeron vastu (menetlus lõpetatud) jätta menetluskulud poolte endi kanda. 4.7 Osaühingu Tregeron vastuhagis AE vastu (menetlus lõpetatud) jätta menetluskulud poolte endi kanda. 4.8 Põhihagi osas jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes EE kanda. 4.9 Vastuhagi osas jätta menetluskulud 88% osaühingu Tregeron kanda ja 12% EE kanda.