Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad

1.A. E.`e hagis OÜ Tregeron vastu (menetlus lõpetatud ) jätta menetluskulud poolte endi kanda. 2.OÜ Tregeron vastuhagis A. E.`e vastu (menetlus lõpetatud) jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2 (21)

Tsiviilasi nr 2-09-61250 menetluskulud 95,9% OÜ Tregeron kanda ja 4,1% T. R.`i kanda.

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama.

Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagejate E. ja A. E. ühisomandisse kuulub kinnistu aadressil Xxxxxxxxx x, Xxxxxxxx küla, Xxxxx vald ja 278/1000 mõtteline osa kinnistust Xxxxxxxx-Xxxxxx. Xxxxxxxxx x kinnistu on hoonestatud ning sellel paikneb hagejatele kuuluv elamu. Xxxxxxxx-Xxxxxx kinnistu paikneb Xxxxxxxxx x kinnistu ja Pärnu jõe vahelisel alal, see on Xxxxxxxxx x kinnistu naaberkinnistu omanikega kaasomandis ning on jagatud kasutuskorra alusel selliselt, iga naaberkinnistu omaniku ainukasutuses on tema kinnistu laiuselt kuni jõeni kulgev Xxxxxxxx xxxxxx kinnistu osa Hagejale kuuluvad kinnistud (Xxxxxxxxx x, ja kasutuskorra kohaselt hagejate kasutuses olev Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu osa) paiknevad Xxxxx vallas, Xxxxxxxx külas Xxxxxxxx elamurajoonis, mis kujunes kinnisvaraarenduse käigus. Hageja omandas kinnistud ostumüügilepingutega arendajalt OMAMAJA GRUPP OÜ mis on sõlmitud vastavalt 20.01.2000 ja 04.04.2003. 20.01.2000. sõlmitud lepinguga omandas hageja Xxxxxxxx Aasa kinnistu suurusega 27,6 hektarit jagamise teel tekkinud uue kinnistu Xxxxxxxxx x. Kinnistu müügilepingu p. 6.9. kohaselt pidi arendaja (müüja Omamaja Grupp) välja ehitama ja andma ekspluatatsiooni ka lepingu esemele ligupääsu tagamiseks vajalikud teed. Vastavalt müügilepingu p. 6.7. olid teedeks lepingu mõisteks lepingu eseme juurdepääsuks vajalikud teed detailplaneeringu ala piires, mille teekattena on paigaldatud purustatud kruus. Ülejäänud osa Xxxxxxxx Aasa kinnistust on samuti jagatud eraldi kinnistuteks ning jagamise teel tekkinud kinnistud on müüdud. Jagamise teel tekkis ka Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu mille koosseisu jäid kinnistute vahelised xxxxxxd ning mis jäi AS Hansaliising omandisse. Arendaja kavatsus oli anda teede kinnistu üle Xxxxx vallale. 2008 aasta septembrikuus püstitasid hagejad oma Xxxxxxxxx x kinnistul paiknevale elamule piirdeaia, mis ühelt poolt kulgeb piki Xxxxxxxxx xxxxxxt ning piirab Xxxxxxxxx xxxxxxt ja Xxxxxxxxx x kinnistut ning teiselt poolt kulgeb mööda Xxxxxxxx Xxxxxx ja Xxxxxx kinnistu piiri ja ristub Xxxxxxxxx xxxxxxga. Xxxxxxxxx xxxxxxga ristuv piirdeaia osa kulgeb hagejatele kuuluval Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistul. Xxxxxxxxx xxxxxxga paralleelselt kulgevas osas on piirdeaed 1,7 meetri ulatuses nihutatud Xxxxxxxxx xxxxxxle. Piirdeaia rajamine sellisel viisil on toimunud Xxxxx vallaga 30.07.2008. kooskõlastuse ja xxxxxx kinnistu eelmise omaniku (kes oli Xxxxxx kinnistu omanik piirdeaia

3 (21)

Tsiviilasi nr 2-09-61250 püstitamise ajal) kirjaliku nõusoleku alusel, mis vastab piirdeaia püstitamise ajal kehtinud nõuetele. Piirdeaia Xxxxxxxxx xxxxxxga paralleelselt kulgeva osa nihutamine Xxxxxxxxx xxxxxxle toimus Xxxxx valla ettepanekul ja nõusolekul. Seda seetõttu, et xxxxxxvalgustus paiknes kinnistu piiril, vallale oleks olnud liiga kulukas xxxxxxvalgustuse asukohta muutma hakata ja vald pakkus välja võimaluse ehitada aed xxxxxx poole. Vald eeldas, et xxxxxxd saavad ühel hetkel valla omaks. Kuna xxxxxxvalgustuse kõrval on vee- ja kanalisatsioonitrassid ja elektrikaablid, millele teenindustsooni tagamine oli vajalik, tuligi aed rajada sellisele kaugusele, nagu see hetkel on. Ja kuna Xxxxxxxxx x asub tupikxxxxxx lõpus, ei sega praegune aia asukoht kedagi. Kuna arendaja Omamaja Grupp sattus makseraskustesse, teed jäid lõpuni valmis ehitamata ning Xxxxxxxx xxxxxx kinnistu on olnud erinevate isikute omandis. 14. augustil 2009 omandas Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu kostja. Koheselt Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu omandamise järgselt 23. septembril 2009 edastas kostja hagejale teate, et Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu kuulub talle, ning et ta piirab Xxxxxxxxx xxxxxx, mis on ainuke juurdepääs hagejatele kuuluvale kinnisasjale, kasutamise hagejate poolt, samuti teatas kostja, et Xxxxxxxxx x kinnistu piirdeaed paikneb olulises osas Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistul ning kuna kinnistu omaniku nõusolek selleks puudub on tegemist ebaseaduslikult võõrale kinnisasjale rajatud ehitisega. Kostja nõudis, et hageja ebaseadusliku osa piirdeaiast kahe kuu jooksul kõrvaldaks. Samuti hoiatas kostja hagejat, et kui hageja ise piirdeaeda ei kõrvalda, tellib kostja piirdeaia kõrvaldamise töö kolmandalt isikult ning nõuab hagejalt kulude hüvitamist. Hageja vastas kostjale 28.09.09. esitades nõude servituudi seadmiseks ja seisukoha piirdeaia kõrvaldamise osas. Hageja leidis, et nõue on põhjendamata. Piirdeaia rajamine on toimunud Xxxxx vallaga 30.07.2008. kirjaliku kooskõlastuse ja Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu eelmise omaniku poolt 28.08.2008 antud nõusoleku alusel, mis vastab piirdeaia püstitamise ajal kehtinud nõuetele. Xxxxxxxxx xxxxxxga ristuv piirdeaia osa kulgeb Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistul ning kostjale kuuluvale Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistule ei ulatu. Asjaolu, et rajatud piirdeaia näol on tegemist tervikliku ja kapitaalse rajatisega kajastub ka käesolevale lisatud fotodelt. Piirdeaia Xxxxxxxxx xxxxxxga ristuv osa paikneb hagejatele kuuluval Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistul ning see on kindlaks tehtud hageja poolt tellitud maamõõdistuse käigus, mille kohta 22.10.2009. Kinnisvaraekspert Pärnu OÜ maakorraldusinseneri D.K. poolt koostatud maamõõdistuse akt. Mõõdistamise käigus on tuvastatud, et vaidlusaluse aiamüüri kirdenurk (kanali poolne nurk) asub Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistul kusjuures see on 17 cm kaugusel vastavast piirjoonest. Aiamüüri Xxxxxx kinnistu poolne äär jääb väravast kuni Xxxxxxxxx kinnistu poolse nurgani (kagunurk) 1 meetri pikkuse diagonaalselt kulgeva lõigu ulatuses ühest otsast 1 cm ja teisest otsast 4 cm ulatuses Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistule. Selle mõõdistuse järgi see osa aiast, mis võib jääda kostja kinnisasjale mitte rohkem, kui 0,035 m2. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2003. a määrusega nr 264 kinnitatud Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra § 10 lg 5 võib Baaspunktide koordinaatide määramise viga geodeetilise põhivõrgu punkti suhtes tiheasustusega alal olla 0,03 m ja hajaasustusega alal 0,25 m. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 8 võib varasemate mõõdistusandmete alusel ning maaüksuse mõõdistamisel määratud piiripunkti plaanilise asendi suurim lubatud erinevus tiheasustusega alal on ±0,10 m ja hajaasustusega alal +0,70 m. Seega isegi kui aia kirdepoolne nurk jääb 0,035 m ulatuses Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistule jääb see lubatud erinevuse piiridesse ning seda ei saa lugeda võõrale kinnisasjale ulatumiseks. Xxxxx Vallavalitsuse poolt tellitud OÜ Maamõõdubüroo 4 (21)

Tsiviilasi nr 2-09-61250 4 x 4 poolt tehtud katastriüksuse piirimärkide kontrollmõõdistuse järgi asub piire Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistul. Seega on selles osas piirdeaed hagejatele kuuluva Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu oluline osa. Sealt pöörab piirdeaed täisnurga all Xxxxxxxxx xxxxxxle. Xxxxxxxxx x kinnistuga paralleelselt paiknevas osas on see 1,7 meetri ulatuses nihutatud Xxxxxxxxx xxxxxxle, mis on kostjale kuuluva Xxxxxx kinnistu koostisosa. Seega ulatub hagejale kuuluva piirdeaia see osa üle kostja kinnisasja piiri. Vaidlusaluse piirdeaia rajamine on toimunud Xxxxx vallaga 30.07.2008. kirjaliku kooskõlastuse ja Xxxxxx kinnistu eelmise omaniku poolt 28.08.2008 antud nõusoleku alusel, mis vastab piirdeaia püstitamise ajal kehtinud nõuetele. Seega on piirdeaed üleulatuvas osas hagejate poolt rajatud heauskselt ja kooskõlas AÕS § 148 lg 2 peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Hageja peab vajalikuks veel märkida, et kostja ei ole oma nõuetes ka põhjendanud, mil viisil üleehitamine teda kahjustab. Hageja leiab, et kostja on oma nõuetes käitunud äärmiselt pahatahtlikult. Kinnisasja ostes pidi kostja olema teadlik elamurajoonisisesest xxxxxxte kasutamisest, samuti nende seisundist, sealhulgas rajatud piirdeaedadest. Kostja ei ole püüdnuki eelnevalt välja selgitada tegelikke piirdeaia püstitamise ja xxxxxxte kasutamisega seonduvaid asjaolusid vaid on kohaselt xxxxxxte omandamise järgselt esitanud resoluutse ja kompromissitu nõude xxxxxx sulgemiseks ja piirdeaedade kõrvaldamiseks. Kuna hagejatele kuuluval Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistul paikneva piirdeaia Xxxxxxxxx xxxxxxl paiknev osa ulatub üle kostjale kuuluva kinnisasja piiri, kuid hageja on rajanud selle heauskselt, ei ole piirdeaia Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistule (Xxxxxxxxx xxxxxxle) ulatuv osa muutunud kostjale kuuluva kinnistu (Xxxxxxxx Xxxxxx) osaks vaid see kuulub neile kuuluva piirdeaia osana hagejatele. Hagejad paluvad tunnustada hagejate omandiõigust piirdeaiale, mis kulgeb Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu ja Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu piiril ristuvalt Xxxxxxxxx xxxxxxga ning piirdeaia osale, mis ulatub üle kostjale kuuluva Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu piiri kulgedes Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistul paralleelselt Xxxxxxxxx x kinnistuga vastavalt hagiavalduse lisaks oleval projektiplaanil näidatule ning kohustada kostjaid taluma piirdeaia seda osa, mis ulatub üle talle kuuluva Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu piiri.

Kostja kirjalik vastus hagile Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Xxxxxxxxx xxxxxxga paralleelselt kulgev piirdeaia osa paikneb Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistul, ca 1,7 meetri kaugusel Xxxxxxxxx x ja Xxxxxx kinnistu piirist (edaspidi I Aed). Hagejate väide, et Xxxxxxxx elurajooni arendaja kavatsus anda teede kinnistu üle Xxxxx vallale on paljasõnaline ja tõendamata. Ebaõige on hagejate väide, et Xxxxxxxxx xxxxxxga ristuva piirdeaia osa (edaspidi II Aed) paikneb täielikult Xxxxxx kinnistul. Vastav piirdeaia lõik paikneb osaliselt Xxxxxx kinnistul. Kostja möönab, et tegemist on siiski väheolulise kõrvalekaldega. Ebaõige on hagejate väide, nagu oleks I Aia rajamine Xxxxxx kinnistule toimunud Xxxxx valla ettepanekul ja nõusolekul. Xxxxx vald on oma 18.08.09 kirjas selgitanud, et I Aia rajamiseks andis Xxxxx vald küll kirjaliku nõusoleku, kuid kirjalik nõusolek oli antud I Aia rajamiseks Xxxxxxxxx x kinnistu piires. Ebaõige on hagejate väide, nagu oleks I Aia rajamine Xxxxxx kinnistule toimunud Xxxxxx kinnistu omaniku nõusolekul. Väidetav kooskõlastus on antud 28.08.08. Sellel ajal oli Xxxxxx kinnistu omanik OÜ HansaExport, kes oli ühtlasi isikuks kes Xxxxxx kinnistu kostjale müüs. OÜ HansaExport ainsaks juhatuse liikmeks oli 28.08.08 ja on jätkuvalt H.K.. H. K. on korduvalt 5 (21)

Tsiviilasi nr 2-09-61250 kinnitanud, et Xxxxxx kinnistu kasutamiseks ei ole sõlmitud mistahes kokkuleppeid, mis kinnistusraamatust ei nähtu. 31.07.09 e-kirjas on H. K. hagejat kui Xxxxxx kinnistu ostjat esindanud juristile teatanud, et “Kõik koormatised või kitsendused, mis sellel kinnistul lasuvad, on nähtavad kinnistusraamatust. Mingeid varjatud kasutusõigusi või kohustusi kinnistul ei lasu.”. 10.08.09 Xxxxxx müügilepingu sõlmimisel kinnitas X xxxxx mistahes kokkulepete ja koormatiste puudumist, v.a kinnistusraamatust nähtuvad isiklikud kasutusõigused. Seejuures selgitas notar, et müügilepingus tuleb kajastada kõik müügiesemega seotud olulised asjaolud. 09.12.09 kinnitas X xxxxx telefonitsi, et talle teadaolevalt ei ole Xxxxxx kinnistu kasutamiseks perekond Erisaartega mistahes kokkuleppeid sõlmitud ega kooskõlastusi antud. Lähtudes X xxxxx’i selgitustest palub kostja jätta hagi lisa 9 tõendina arvestamata selle võltsituse tõttu. Kostja omandas Xxxxxx kinnistu selge teadmisega, et Xxxxxx kinnistu kõik koormatised nähtuvad kinnistusraamatust. Lisaks eeltoodule alustati I Aia ja II Aia rajamisega kostjale teadaolevalt juba 2008. a. kevadel ehk enne väidetava kooskõlastuse saamist. See kinnitab hagejate teadlikku pahauskset käitumist ehitise rajamise alustamisel. II Aed on otseses vastuolus kehtiva detailplaneeringuga, mis näeb ette vastavas kohas Xxxxxxxxx tn jätkumise Xxxxxx kinnistule ning Xxxxxx kinnistule autode ümberpööramiskoha rajamise. Teadlikule ebaseaduslikule ehitamisel viitab asjaolu, et tegemist ei ole n.ö juhusliku rikkumisega, vaid hagejate tavapärase käitumispraktikaga. Aia rajamine ebaseaduslikku asukohta pidi olema eriti ilmne, kuivõrd naaberkinnistu, Xxxxxxxxx tn 6 kinnistu piirdeaed oli rajatud varasemalt 2003. a. ning Xxxxxxxxx tn x ja x kinnistute kokkupuutepunktis on Xxxxxxxxx tn x piirdeaia puhul rajatud vastav ca 1,70 m pikkune aste Xxxxxx kinnistu poole. Ehk I Aed ei järginud seni rajatud aedade joont, vaid oli nihutatud selgelt Xxxxxx poole. Kostja on seisukohal, et kuivõrd I Aed paikneb täielikult Xxxxxx kinnistul, ei ole tegemist üle piiri ulatuva rajatisega AÕS § 148 mõttes. AÕS § 148 peab silmas eelkõige ehitisi, mis oma põhimahus asuvad ühe kinnisasja piires ning väheolulisemas ulatuses ulatuvad üle kinnisasja piiri. Antud juhul paikneb I Aed täielikult Xxxxxx kinnistul ja II Aed põhiosas Xxxxxx kinnistul. Kostja möönab siinkohal, et kuivõrd II Aed paikneb põhiosas Xxxxxx kinnistul, võib II Aeda käsitleda Xxxxxx kinnistu osana. Kui I Aeda ja II Aeda vaadeldav ühtse rajatisena (mis kostja hinnangul ei oleks AÕS § 182 mõttega kooskõlas, kuivõrd Aed I on kinnistute piiridest niivõrd eemal), siis vastavast rajatisest ca 75% paikneks Xxxxxx kinnistul ja ca 25% Xxxxxx kinnistul. Sellisel juhul saaks vastav ühtne rajatis olla Xxxxxx kinnistu osa – paiknedes põhiosas selgelt Xxxxxx kinnistul, ulatub ta Xxxxxx kinnistuga piirnevas lõigus osaliselt üle kinnistute piiri Xxxxxx kinnistule. Seega I Aed ja II Aed ühtse rajatisena saaksid kuuluda vaid kostjale kui Xxxxxx kinnistu omanikule. Kostja on seisukohal, et põhjendamatu on hagis toodud käsitlus, mille järgi ca 75% ulatuses ühel kinnistul paiknev rajatis loetakse AÕS § 148 kohaselt selle kinnistu osaks, kus paikneb vastavast rajatisest 25%. See ei vasta AÕS § 148 järgse mõiste “üle piiri ulatuv” grammatilisele ega teleoloogilisele tähendusele. Kostja selgitab siinkohal täiendavalt, et I Aia Xxxxxxxxx tn x kinnistu poolne ots lõpeb Xxxxxxxxx tn x ja Xxxxxxxxx tn x vahelisele ühispiirile rajatud aia vastas. Vastav ühispiiril paiknev aed on rajatud 2003. a. Xxxxxxxxx tn xomaniku poolt. Vaidlusalused I Aed ja II Aed on rajatud aastatel 2008-2009. I Aia osas ei saa hagejal talumiskohustust olla, sest: tegemist ei ole üle piiri ulatuva rajatisega AÕS § 148 mõttes; kui I Aeda ja II Aeda vaadata ühtse rajatisena, on tegemist Xxxxxx kinnistu

6 (21)

Tsiviilasi nr 2-09-61250 koosseisu kuuluva rajatisega ; I Aia ja II Aia suhtes puudub hageja heausksus. Kui tegemist on ühtse rajatisega, tuleb hagi jätta rahuldamata, sest vastav rajatis kuulub tervikuna kostjale. Kui hagejad leiavad, et I Aed ja II Aed on käsitletavad eraldiseisvate rajatistena, on hagejad põhjustanud vastavas küsimuses tarbetu kohtuskäimise. Kostja on hagejatele korduvalt selgitanud, et II Aia osas soovib ta vaid selle osa kõrvaldamist, mis paikneb Xxxxxx kinnistul. Kui vastav osa on tõesti maksimaalselt 4 cm, ei nõua kostja selle kõrvaldamist sellel alusel, et vastav rajatis paikneb kostja maal. Kostja jätab endale siiski siinkohal õiguse tugineda vastava rajatise ebaseaduslikkusele tulenevalt selle vastuolust kehtiva detailplaneeringuga. Menetluse käik Hageja arvamuses kostja vastuse kohta ei pea õigeks hageja väidet, et Xxxxxxxxx x kinnistuga ristuva piirdeaia osa (Aed II) paikneb täielikult Xxxxxx kinnistul. Xxxxx Vallavalitsuse poolt tellitud OÜ Maamõõdubüroo 4x4 katastriüksuse piirimärkide kontrollmõõdistuse järgi asub see piire Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistul. Isegi kui osutub õigeks, et ristuva aia osa kirdenurk jääb 0,035 rn2ulatuses Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistule on see vastavalt Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2003. a määrusega nr. 264 kinnitatud Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra kohaselt lubatud erinevus ning seda ei saa lugeda võõrale kinnisasjale ulatumiseks. Asjaolu, et piirdeaia nihutamine Xxxxxx kinnistule just sellesse asukohta, kus see tänasel päeval asub, on Xxxxx vallaga kooskõlastatud nähtub hagiavalduse lisaks olevalt plaanilt. Sellelt nähtub, et Aia asukoht, millele Xxxxx vald oma nõusoleku on andnud paikneb Xxxxxx kinnistul. Hageja on teinud Xxxxx Vallale teabe nõude selgitamaks kooskõlastuse andmisega seonduvaid asjaolusid. Seega ei ole õige kostja väide, et piirdeaia (AedI) nihutamiseks Xxxxxx kinnistule kohaliku omavalitsuse nõusolek puudus. Kostja ei ole oma väidet nagu poleks hagiavaluse lisal olev allkiri kirjutatud X xxxxxi poolt, millegagi tõendanud. Samas, peale kostja vastuse saamist on ka hageja telefonitsi rääkinud X xxxxx 'ga, kes kinnitas, et ta mäletab et ta on piirdeaia osa nihutamiseks Xxxxxx kinnistule nõusoleku andnud ning vajadusel on ta valmis seda ka kohtule kinnitama. Kostja seaduslik esindaja kasutab oma elukohana kinnistut Xxxxxxxxx tn x, ehk ta on hagejate naaber. Seega pidi piirdeaia asukoht kostjale olema teada enne Xxxxxx kinnistu soetamist. Kostja ei ole enne kinnistu soetamist pöördunud hagejate poole selgitamaks piirdeaia sellesse asukohta rajamise tagamaid ja sellega seonduvaid asjaolusid vaid kohaselt Xxxxxx kinnistu omandamise järgselt esitas resoluutse ja kompromissitu nõude xxxxxx sulgemiseks ja piirdeaedade kõrvaldamiseks. Kostja tuginemine vastuolule kehtiva detailplaneeringuga ei ole asjakohane. Detailplaneering määrab küll krundi ehitusõiguse, kuid see ei taga kostja poolt nimetatud asjaõigusi. Detailplaneering ei ole seadusjärgne kinnisasja kitsendus AÕS § 155 lg 1 mõttes ja see ei asenda ka poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet. Detailplaneering on kava, mis võib ette näha edasise tegevuse alused. Isegi kui pidada kehtivat detailplaneeringut antud asjas tähtsust omavaks, siis kostja poolt viidatud asjaolusid see detailplaneering ei kinnita. Õige ei ole kostja väide, et olemasolevast detailplaneeringust tulenevalt jätkub Xxxxxxxxx tänav Xxxxxx kinnistule ning õige ei ole väide, et olemasolev detailplaneering näeb ette Xxxxxx kinnistule autode ümberpööramise koha rajamist. Kui kostja soovib sellega osundada sellele, et hageja oleks pidanud seda Xxxxxxxxx x omaniku poolt rajatud aia joont jälgima ja märkama, siis

7 (21)

Tsiviilasi nr 2-09-61250 viide sellele ei ole siiski asjakohane, sest Xxxxxxxxx x aed ei ole samuti rajatud kinnistu piirile vaid sellest sissepoole, ehk Xxxxxxxxx x aiast Xxxxxx kinnistu piirini jääb ligi 1,5 meetrit. Teiseks, ei ole hageja kunagi väitnud, et ta ehitas oma aia selle osa Xxxxxx kinnistule ekslikult. Hageja on teinud seda vastavalt Xxxxx valla ja kinnistu omaniku nõusolekule, ning seega on üleehitamine heauskne. Nii kostja poolt käsitletud AedI kui ka AedII on rajatud ühtse tervikuna - need on püstitatud samaaegselt, ühtse lahenduse alusel ja konstruktsiooniliselt ühendatud ning need teenivad sama eesmärki. Piirdeaed on rajatud hageja poolt talle kuuluva kinnisasja piiramiseks ehk seega hageja kinnisasja teenindamiseks. Asja terviklikkuse hindamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et vaidlusalune piireaed ei koosne ainult kahest osast (kostja poolt tähistatud AedI ja Aed II vaid sellel on ka kolmas osa, mis pöörab Xxxxxxxxx xxxxxxlt täisnurga all Xxxxxxxxx x kinnistule ja kulgeb mööda selle piiri paralleelselt Xxxxxxxxx x kinnistuga (edaspidi nimetatud Aed III). Seega jääb vaidlusalune piirdeaia osa (AedI) kostja kinnistul kulgevate piirdeaia osade (AedII ja AedIII) vahele ning on omavahel konstruktsiooniliselt ühendatud. Kostja leiab, et kui Aeda I ja Aeda II vaadelda ühtse rajatisena, siis vastavast rajatisest ca 75% paikneks Xxxxxx kinnistul ning ca 25% Xxxxxx kinnistul. Sellisel juhul saaks vastav ühtne rajatis olla Xxxxxx kinnistu osa, kuna see paikneb põhiosas Xxxxxx kinnistul ning see saaks sel juhul kuuluda kostjale, kui Xxxxxx kinnistu omanikule. Kostja selline käsitlus ei ole õige ega kooskõlas AÕS § 148 mõttega. AÕS § 148 lg 1 käsitleb olukorda, kus isik ehitab üle naaberkinnisasja piiri. Antud säte kaitseb ehitaja huve, kusjuures ehitaja selle sätte tähenduses on isik kes vaidlusaluse ehitise ehitas või kellele ehitati. Kuna kostja ei ole ehitaja ei saa ta sõltumata tema poolt esitatud asjaolust, et hageja poolt rajatud ehitis paikneb põhiosas Xxxxxx kinnistul nõuda, et Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistul asuv osa, kui väiksem osa kuuluks talle. Seadus ei piiritle üle piiri ulatumise mahtusid. Pigem rõhutab seadusandja seda, mis asjaoludel üle piiri ehitamine toimus. Nii kohtupraktika kui ka Asjaõigusseaduse kommentaarid rõhutavad, et heauskseks loetakse alati ehitajat, kes ehitas üle piiri kinnisasja omaniku loal, kuigi asjaõigust seadmata. Seega tuleb lugeda, et üle piiri ehitatud aia osa naaberkinnisasja osaks ei muutunud. 14.09.2011 on kostja esitanud täiendavad vastuväited hagile, mille kohaselt lisaks varasemalt esitatud vastuväidetele esitab kostja hagile ka alljärgneva vastuväite. Isegi juhul, kui eeldada seda, et Xxxxx vald ja OÜ HansaExport andsid tegelikkuses niisugused nõusolekud ja tegid seda õigeaegselt, siis OÜ Tregeron suhtes selline võlaõigusliku iseloomuga kokkulepe ei kehti. Kostja omandas Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu heauskselt ja tuginedes nendele andmetele, mis müüja poolt olid 10.08.09 kinnistu müügilepingus kostjale antud ja milline oli kinnistusraamatu seis nimetatud lepingu sõlmimise hetkel. OÜ HansaExport antud kinnitused on esitatud 10.08.09 müügilepingu punktis 2 ja nimetatud loetelus ei ole mainitud OÜ HansaExport ja hagejate vahelist kokkulepet piirdeaia osas. Samuti ei nähtunud ega nähtu ka hetkel sellise kokkuleppe olemasolu kinnistusraamatust. Asjaõigused tekkivad pooltevahelise kokkuleppe ja selle alusel tehtava kinnistusraamatu kande alusel. Hagejatel oli võimalik lasta kanda väidetavalt sõlmitud kokkuleppe kohta kinnistusraamatusse märkus, kuid seda pole tehtud. Kinnistusraamatusse märke kandmata jätmisega riskisid hagejad ise sellega, et kinnistu järgmise omaniku suhtes väidetavalt OÜ-ga HansaExport sõlmitud kokkulepe ei kehti. Asjaõigus ei teki teatavasti pooltevahelisest kokkuleppest ega valla poolt antavast nõusolekust selle kohta, et taotletud ehitist võib taotletud kohta rajada. Käesoleval juhul ei ole hagejatel 8 (21)

Tsiviilasi nr 2-09-61250 asjaõigust, mille alusel neil oleks kinnistu igakordse omaniku suhtes õigus piirdeaeda Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistul omada. 31.10.2011.a. hageja oma kirjalikus seisukohas kostja täiendavatele vastuväidetele leiab, et omaniku õigused võivad AÕS § 68 lg.2 järgi olla kitsendatud seaduse v. teiste isikute õigustega. Seadusjärgne kitsendus kehtib ilma kinnistusraamatusse kandmata. Piirangud kinnisomandi kasutamise kohta on sätestatud AÕS 3.jao all. Need normid sätestavad, millistel tingimustel kinnisasja omanik peab taluma seda, et temale kuuluva kinnisomandi kasutamine on ühel v. teisel viisil piiratud. Piirangud kinnisomandi kasutamiseks sätestavad AÕS § 148 lg.2, mis reguleerib üle piiri ehitamisel selle ehitise talumise nõuet AÕS § 148, mille lg.2 järgi peab naaberkinnisasja omanik taluma piiriülest esitust siis, kui ehitis on püstitatud heauskselt v. asjaõiguse alusel. Kostja poolt esitatud vastuhagi 15.02.2013 esitas OÜ Tregeron kohtule vastuhagi, mille kohaselt Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu nime on muudetud ning kinnistu kannab nüüdseks nime Xxxxxxxxxx Tänav. Lisaks kannab Xxxxxxxx xxx kinnistu nüüd nime xxxxxxxxx xxx kinnistu. Samuti on iseseisvaks kinnistuks eraldatud Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu osa, mis varasemalt oli kaasomanike kokkuleppe alusel A. ja E. E.e omandis ning millel vaidlusalune aed osaliselt paikneb – vastava kinnistu aadress on Xxxxxxxxx xx. Talumiskohustuse tuvastamisel, tekib koormatud kinnisasja omanikul vastavalt AÕS § 148 lg.2 automaatselt õigus nõuda ehitise talumise eest oma kinnisasjal kas perioodilist hüvitist või maatüki omandamist. OÜ Tregeron nõuab talumiskohustuse eest perioodilist hüvitist. Riigikohus on oma praktikas tunnustanud AÕS § 148 lg 2 alusel hüvitise tagasiulatuvat nõudmist, piirates seda nõude aegumistähtajaga. TsÜS § 149 kohaselt aegub seadusest tulenev nõue 10 aasta jooksul alates selle sissenõutavaks muutumisest. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Seega on OÜ-l Tregeron õigus nõuda AÕS § 148 lg 2 alusel hüvitist tagasiulatuvalt alates kinnistu omanikuks saamise hetkest. Eelneva põhjal nõuab OÜ Tregeron talumiskohustuse eest ühekordset hüvitist kinnistu omanikuks saamise hetkest (14.08.09) kuni vastuhagi esitamise hetkeni (15.02.13). Nimetatud perioodi eest soovib OÜ Tregeron saada ühekordset hüvitist summas 2350 eurot. Ühekordsele tagasiulatuvale hüvitisele on OÜ-l Tregeron õigus igal juhul ka siis, kui A. ja E. E.e hagi jääb rahuldamata, kuna reaalselt on OÜ Tregeron pidanud A. ja E. E.ele kuuluvat ebaseaduslikult ja pahauskselt ehitatud ehitist oma kinnisasjal ülalnimetatud aja jooksul taluma, sh on OÜ-d Tregeron selleks kohustatud kohtu poolt esialgse õigussuhte reguleerimise raames. Lisaks nõuab OÜ Tregeron AÕS § 148 lg 2 alusel alates 16.02.13 kuni ehitise lammutamiseni või hävimiseni perioodilist hüvitist talumiskohustuse eest. Perioodilist hüvitist on OÜ-l Tregeron õigus saada alates 16.02.13 kuni ehitise lammutamiseni või hävimiseni 50 eurot igas kalendrikuus. OÜ Tregeron taotleb nimetatud tasu määramist maksetähtpäevaga hiljemalt iga kalendrikuu 10. kuupäevaks järgmise kalendrikuu eest ette. Kohtupraktika kohaselt (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.05.08 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, 23) tuleb hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestada kõiki asjaolusid ja hüvitise suurus peab olema piisav selleks, et sisuliselt hüvitada kinnisasja omanikule tema omandikaotus, mis tähendab seda, et hüvitis peab tagama kinnisasja omanikule 9 (21)

Tsiviilasi nr 2-09-61250 samasuguse seisundi, kui ta oleks saanud hoonealust maatüki osa ise kasutada. Riigikohtu praktikast tulenevalt peab tekkinud ja tekkivate kinnisasja omandikitsenduste eest määratav hüvitis olema piisav, arvestades nimetatud kahju hüvitamise peamist eesmärki. Tulenevalt eeltoodust tuleb OÜ-le Tregeron hüvitada: a) kinnistu turuväärtus ulatuses, milles A. ja E. E.ele kuuluv ehitis piirab OÜ-le Tregeron kuuluva maa kasutamist (kinnistu edasivõõrandamise korral ei ole võimalik selle osa eest küsida samasugust nagu muu osa eest, kus piirangud puuduvad); b) kasu, mida OÜ-l Tregeron oleks olnud võimalik või oleks võimalik tulevikus kinnistu kõnealuselt osalt teenida. A. ja E. E.ele kuuluva ehitise tõttu on OÜ Tregeron kasutusõigus piiratud ja raskendatud ca 70 m2 suurusel osal OÜ-le Tregeron kuuluvast maatükist. A. ja E. E.el tuleb hüvitada OÜ-le Tregeron selle kasu kaotus, mida OÜ Tregeron oleks saanud ja saaks tulevikus teenida maa kasutamisest siis, kui A. ja E. E.ele kuuluvat ehitist sellel ei oleks asunud/ ei asuks. OÜ Tregeron oleks saanud juba alates kinnisasja omandamisest kasutada A. ja E. E.ele kuuluva ehitise tõttu tulu teenimise mõttes kasutuskõlbmatuks muutunud maatükki tasulise parkimise võimaldamiseks nendele isikutele, kes külastavad jõeäärset randa või rajoonis elavaid inimesi, samuti kohalike elanike paatide ja muude veesõidukite hoiustamiseks. OÜ Tregeron juhib tähelepanu, et Xxxxxxxx elamurajoonis on teed ülimalt kitsad ja parkimine ilma liiklust takistamata nende ääres on praktiliselt võimatu. Parkimise korraldamine olekski mõeldav ainult OÜ-le Tregeron kuuluval kinnistul. Pärnus tasulise parkimise eest makstav madalaim tasu on 0,96 senti tunnis või 3,20 eurot päevas. Parkimise osas tuleb arvestada sellega, et ilmselt ei oleks parkimine erinevatel aastaaegadel ühtlane (kuigi ka talvel käivad inimesed üksteisel külas ja tihedam kalastushooaeg algab juba märtsis ning osad kalamehed käivad ka talvel kalal). Seetõttu on lähtutud eeldusest, et aasta peale kokku oleks parkimisega teenida tulu kokku 100 parkimispäeva. Arvestades parkimise tasu suuruseks 1 euro päevas ühe auto kohta ning arvestades kinnistu omandamise aega 2009 augustis loeb OÜ Tregeron vastavalt põhjendatuks 350-eurose nõude esitamist. Paatide hoiustamine Pärnu Jahisadama mereäärse kai ääres maksab ca 130 eurot kuus , mujal jäävad paatide hoiustamise hinnad 60 euro kanti. OÜ Tregeron leiab, et põhjendatud tasu paadi hoiustamise eest OÜ-le Tregeron kuuluval kinnisasjal oleks olnud ja oleks ka praegu vähemalt 30 eurot kuus, kusjuures OÜ Tregeron saaks A. ja E. E.e poolt hõivatud ala kasutuselevõtmisega majutada kuni 4 paati. 30-eurose tasu kujundamisel on arvestatud seda, et tegemist on Pärnus kui populaarses suvituskohas asuva hoiustamise võimalusega, paatidele on tagatud sisuliselt ööpäevaringne valve ning paatidel on hea juurdepääs jõele, mille kaudu on tagatud pääs ka merele ja seda mitte oluliselt kaugemalt kui jahisadamast. Tagantjärele on OÜ-l Tregeron seega õigus saada saamata jäänud tulu eest hüvitist võimaliku paatide hoiustamise osas 120 eurot kuus (kuu tasu 30 eurot, korrutatud 4 paadiga), ja ajavahemikku 14.08.09 kuni 15.02.13 jääb 42 kalendrikuud, seega oleks OÜ Tregeron põhjendatud nõue vastava perioodi eest 5040 eurot (42x120=5040). OÜ Tregeron esitab nõude 2000 euro ulatuses. Millegi ehitamist parkimise ja paatide hoiustamise korraldamine kinnistul ei eelda, mingeid piiranguid sellisele tegevusele ei eksisteeri. Lisaks tuleb arvestada hüvitise määramisel seda, et piirdeaed ei ole A. ja E. E.e jaoks elulise tähtsusega (tegemist ei ole eluruumi ega muu eluks vajaliku rajatisega) ja A. ja E. E. on rajanud aia sisuliselt üksnes selleks, et takistada OÜ-l Tregeron ja teistel piirkonna elanikel randa sisenemist. Samuti tuleb hüvitise määramisel arvestada sellega, et A. ja E. E. rajasid aia ebaseaduslikult, pahauskselt ja teadlikult võõrale maale. Juhul, kui A. ja E. E. ei soovi OÜ-le Tregeron perioodilist hüvitist maksta, on neil alati võimalik ehitis OÜ-le 10 (21)

Tsiviilasi nr 2-09-61250 Tregeron kuuluvalt maalt eemaldada nii, et OÜ Tregeron saab võtta selle kasutusse ja sellelt tulu teenida. Ühekordset tagasiulatuvat hüvitist on A. ja E. E. kohustatud maksma ka siis, kui nende hagi jääb rahuldamata, sest ajavahemikus 14.08.09-15.02.13 ja kohtumenetluse ajal on OÜ Tregeron olnud sunnitud ehitist oma kinnisasjal taluma. Arvestades asjaolu, et ühiskonna heaolu kasvades muutuvad ka teenuste hinnad, on põhjendatud perioodilise hüvitise sidumine seda suurendava tarbijahinnaindeksiga. Sõltumata menetluse lõpplahendusest on A. ja E. E. kohustatud maksma hüvitist ka kohtumenetluse ajal. Seega vastuhagi esitaja palub Jätta E.E.e ja A. E.e hagi OÜ Tregeron vastu terves ulatuses rahuldamata, rahuldada OÜ Tregeron vastuhagi E.E.e ja A. E.e vastu ja mõista E.E.elt ja A. E.elt solidaarselt OÜ Tregeron kasuks välja tagasiulatuvalt ühekordne hüvitis summas 2350 eurot; Alternatiivselt, E.E.e ja A. E.e hagi rahuldamisel, rahuldada OÜ Tregeron vastuhagi E.E.e ja A. E.e vastu ja mõista neilt solidaarselt OÜ Tregeron kasuks välja tagasiulatuvalt ühekordne hüvitis summas 2350 eurot ning kohustada A. ja E. E.t alates 16.02.13 tasuma OÜ-le Tregeron perioodilist hüvitist summas 50 eurot kuus hiljemalt iga kalendrikuu 10. kuupäevaks järgmise kalendrikuu eest ette;

11 (21)

Tsiviilasi nr 2-09-61250 Arusaamatu on ka vastuhageja väide seoses veesõidukite hoiustamisega, sest vaidlusalune maatükk ei paikne sadamas, seal puudub veesõidukite vette laskmise võimalus ja juurdepääs kallasrajale. Vaidlusaluse maa suurus on ca 70m2 (OÜ Tregeroni poolt aktsepteeritud suurus). Nimetatud alale jäävad Xxxxxxxxx x kinnistu väravad, mille kaudu on juurdepääs Xxxxxxxxx tn x kinnistule. Samuti on Xxxxxxxxx xxxxxxlt juurdepääs Xxxxxxxxx tn xx kinnistule (endine Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu). Selleks, et korraldada nimetatud territooriumil tasulist parkimist, tuleks esmalt tagada Xxxxxxxxx tn x ja xx kinnistutelt juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Juurdepääsu tagamine tähendab ka normaalseid tingimusi manööverdamisele. Parkimise korraldamine hageja (vastuhagis kostja) väravate ees ei ole lubatud ega võimalik). Xxxxxxxxx xxxxxxt ega kogu Xxxxxxxxxx Xxxxxx kinnistut ei ole kunagi kasutatud tasulise parkimise alana. See võimalus olnuks OÜ Tregeron alates kinnistu soetamisest 10.08.2009.a. Seda kasutatud ei ole, kuna selleks puudub põhjendatud vajadus ning turg. Kui käsitleda OÜ Tregeron poolt aluseks võetud parkimisteenuse hinda, ei oleks see kohaldatav ka juhul, kui tasulise parkimisteenuse müümine oleks siiski võimalik. Antud juhul ei ole tegemist parkimisega linnas, kus tasuline parkimine on kehtestatud õigusaktidega ja kus selle järgi on vajadus. Parkimisteenuse hüpoteetiline turuhind linnas ei oleks võrreldav parkimisteenusega asulavälisel alal. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada ka üleehitatud hoone omaniku huve, mh talle hüvitise maksmisega langevat koormist ja ning üleehitamise asjaolusid. Hüvitise suuruse määramisel arvestada ka asjaolusid, miks hageja ehitis kostja kinnisasjale "sattus". Kuna see toimus Xxxxx Vallavalitsuse ja kinnistu eelneva omaniku nõusolekul ning üle piiri ehitamise lubamisel tasus kokku ei lepitud, oli see OÜ Tregeron kinnistul juba siis kui vastuhageja kinnistu ostis , tuleb seda hüvitise määramisel arvestada. Seega ei võinud kostja arvestada, et hoonealune maa talle n-ö tervikuna kompenseeritakse. Hageja (vastuhagis kostja) leiab, et perioodilise hüvitise määramisel peaks see olema hoonealusele maatüki osale vastava maamaksu suurus. Kinnistu Xxxxxxxxxx Tänav asub 100% hinnatsoonis H0730002, kus transpordimaa väärtus on 70 €/ha, maksustamismäär 2,5. Kõnealuse kinnistu suurus on 1,71 ha. Seega kogu kinnistu võimalik maamaks on 2,99€. Vaidlusaluse maa suurus on ca 70m2 (OÜ Tregeroni poolt aktsepteeritud suurus), seega on maksu suuruseks 0,01 €/aastas. Hagejatel (vastuhagis kostjal) puudub oma kinnisasjalt – Xxxxxxxx xx (endine Xxxxxxxx Xxxxxx) ja Xxxxxxxxx x kinnistult - juurepääs avalikult kasutatavale teele – Xxxxx valla omandis olevale Xxxxxxxx xxx Xxxxxx kinnistu koosseisu kuuluvale teele. Pärnu Maakohtu menetluses on E.E. ja A. E. avalduses kinnisasjale juurdepääsu õiguse määramiseks ning juurdepääsuõiguse tagamiseks vajaliku märke avaldajate kasuks kinnistusraamatusse sisse kandmiseks, kus hagejad taotlevad, kohustada OÜ Tregeron lubama hagejatele juurdepääs avalikult teelt (Xxxxxxxxx xxx kinnistu; endise nimega Xxxxxxxx xxx Xxxxxx kinnistu) Xxxxxxxxxx Xxxxxx kinnistu (endine Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu) kaudu Xxxxxxxxx x ja Xxxxxxxxx xx (endine Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistule) kasutamiseks jalgraja ja sõiduteena ning ajalise piiranguta laiusega 5 meetrit Xxxxxxxxx x kinnistu olemasoleva piirdeaia mõtteliselt joonelt magistraalkraavi poole, Xxxxxxxxx xxxxxx Xxxxxxxxx x kinnistuga piirnevas osas on juurdepääsu laius x meetrit. Kui kohus määrab antud tsiviilasjas hagejatele (vastuhagis kostjad) juurdepääsu Xxxxxxxxx x ja Xxxxxxxxx xx kinnistutele hagejate (vastuhagis kostjate) poolt taotletud viisil (mida võib eeldada), siis jääb vaidlusalune maatükk kitsa ribana Xxxxxxxxx x ja hagejate (vastuhagis kostjate) kasuks seatava juurdepääsuõigusega koormatava ala vahele. See ei võimaldaks isegi hüpoteetiliselt 12 (21)

Tsiviilasi nr 2-09-61250 OÜ Tregeron parkimisalana kasutada. Siit tulenevalt leiavad hagejad (vastuhagis kostjad), et mõistlik ja põhjendatud viis oleks määrata vastuhagejale hüvitis hagejate (vastuhagis kostjate) poolt vaidlusaluse maatüki omandamine teel, mitte perioodiliste maksetena. Nimetatud maa väljaostmisel tuleb lähtuda OÜ Tregeroni soetamismaksumuse m2 hinnaga, 1,71 ha soetusmaksumusega 100 000 EEk-i, mis on: 5,85 EEK/m2 ehk 0,3737 EUR/m2, seega 70 m2 * 0,3737 EUR/m2= 26,16 EUR-i, millele lisandub mõõdistamise kulu. Kokkuvõttes leiab hageja (vastuhagis kostja) et vastuhagi on alusetu ja et see tuleb jätta rahuldamata. OÜ Tregeron kirjalikus arvamuses vastuhagi vastuväidete kohta märgib, et ta on kaalunud talle kuuluva kinnistu kasutamise tasuliseks muutmist, mh on esitanud ka hagejatele vastava märgukirja, mille peale algatasid hagejad koheselt ka hagejate enda 21.03.13 seisukohas viidatud juurdepääsuvaidluse. Sellises olukorras on OÜ Tregeron pidanud mõistlikuks tasulisuse küsimust edasi lükata, eriti arvestades asjaolu, et vald on lubanud piirkonna kitsaskohti planeerimismenetlustega lahendada. Hagejad on põhjendamatult kitsendanud aia mõju hindamist, piirdudes oma käsitlustes üksnes alaga, mis jääb aiast Xxxxxxxxx tn x poole. OÜ Tregeron on vastuhagis aga tuginenud just sellele, kuidas aed takistab kogu OÜ Tregeron kinnistu kasutamist – sh aiast n.ö väljapoole jääva ala osas, mille puhul vaidlusalune aed vähendab oluliselt manööverdamisala; Seoses veesõidukite paigutamise küsimusega on hagejatele hästi teada asjaolu, et vald algatas vastava ala osa planeerimismenetluse, mis nägi mh ette kanali rajamise võimaluse (04.12.09 detailplaneeringu algatamise korraldus koos lähteülesandega, lisa 1, detailplaneeringu eskiis, lisa 2). Kuigi hilisemalt 12.05.11 korraldusega jagati vastav planeeringuala eraldi väiksemateks planeerimismenetlusteks, millest konkreetselt vastava kanali ala jäi esialgu välja , siis kinnitab OÜ Tregeron, et kanali ja seda teenindava ala rajamine nimetatud asukohta on siiski jätkuvalt kavandamisel. Veesõidukite vettelaskmise, hoidmise ning vastavate tegevustega kaasnevate tegevuste elluviimine on OÜ Tregeron põhiline eesmärk vastaval alal ning vaidlusalune aed on selles osas otseseks ja oluliseks takistuseks. Tegemist on loogilise kohaga, kuna vastaval alal on olemas juba kanal ning kõne all on kanali pikendus; Viidatud kanali pikenduse planeerimisest tulenevalt on kohatu ja pahatahtlik hagejate väide, nagu kohtleks OÜ Tregeron neid kuidagi põhjendamatult ebavõrdselt. Hagejate poolt kallasrajale juurdepääsu sulgemine üle Xxxxxxxxx xx kinnistu on asjaolu, mis on ise tinginud olemasoleva kanali pikendamise vajaduse ning paatide vettelaskmise ja hoidmise ning seda teenindava tegevuse toimumiskoha toomiseks OÜ Tregeron kinnistu sellesse lõiku, kus ka vaidlusalune aed paikneb. Hagejad on oma seisukohas viidanud Xxxxxxxxx x ja Xxxxxxxxx xx osas toimuvale juurdepääsuvaidlusele väites, et on tõenäoline, et kohus määrab juurdepääsu hageja soovitud viisil ning see välistab nagunii vaidlusaluse aiaga külgneva ala kasutamise OÜ Tregeron soovitud viisil. Maakohus küll määras juurdepääsu hagejate soovitud viisil, kuid ringkonnakohus tühistas selle oma 11.02.13 määrusega ning saatis asja uuesti arutamiseks maakohtule. Seejuures rõhutas ringkonnakohus eraldi üle, et kaaluda tuleb ka pakutud alternatiivseid juurdepääse ning silmas tuleb pidada, et taotletud on kahte juurdepääsu (kusjuures juba ühe andmisel on samalt kinnistult võimalik pääseda teisele kinnistule). OÜ Tregeron soovib täiendavalt rõhutada, et on vastuhagis esitanud põhjendused oluliselt suurema hüvitise osas, kui on vastuhagi resolutsioonis nõutud. OÜ Tregeron osundab täiendavalt asjaolule, et hagejad ei ole menetluses tänaseni selgitanud ja tõendanud, millistel asjaoludel nad taotlevad tähtajatu talumiskohustuse määramist. Majandusja kommunikatsiooniministri 17.09.10 määruse nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ § 10 lg 5 ja § 19 lg 1 p 2 nõuavad nii eel- kui põhiprojektistaadiumis ehitise eeldatava eluea määramist, misjärel tuleb ehitis lammutada. Kuivõrd OÜ-le Tregeron ei ole teada, et vaidlusalune aed oleks projekteeritud selleks pädevust omava projekteerija poolt (asja materjalidest ei nähtu, et projekt oleks üldse koostatud), siis OÜ Tregeron hinnangul ei saa sellise ehitise eeldatav eluiga

13 (21)

Tsiviilasi nr 2-09-61250 ületada 15 aastat aia ehitamisest. Seoses AÕS § 148 lg 3 kinnistu omaniku õigusega nõuda ehitise kõrvaldamist kordab OÜ Tregeron, et on valmis korraldama vaidlusaluse aia lammutamise omal kulul. Ka sellel põhjusel ei ole põhjendatud OÜ-le Tregeron vaidlusaluse aia talumiskohustuse panemine. 22.09.2014.a. kohtuistungil A. E. loobus hagist OÜ Tregeron vastu, kuna ta ei ole enam kinnistu omanik ja palus tema hagis menetlus lõpetada. E.E. jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada ning kaasata asjas kaaskostjana T. R., kes on kohtumenetluse ajal saanud Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu kaasomanikuks. E.E. palus vastuhagi jätta rahuldamata. 22.09.2014.a. kohtuistungil OÜ Tregeron A. E.e hagist loobumisele vastuväiteid ei esitanud ja palus menetluskulud jätta A. E.e kanda. OÜ Tregeron leidis, et E.E.`e hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. OÜ Tregeron loobus vastuhagist A. E.`e vastu ja palus menetlus tema osas lõpetada. OÜ Tregeron jäi esitatud vastuhagi juurde E.E.`e osas ja palus vastuhagi rahuldada. Kohus kaasas kohtuistungil 22.09.2014.a. E.E.`e taotlusel kaaskostjana menetlusse Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu , Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna reg.osa nr.xxxxxxx 700/17100 m.o. kaasomaniku T. R.`i, kes avaldas kohtuistungil, et on teadlik kogu kohtumenetlusest ja ühineb OÜ Tregeron poolt esitatud vastuväidetega hagile ning ei soovi omalt poolt midagi täiendavalt esitada ning on nõus asjaarutamise lõpetamisega. 22.09.2014.a. kohtuistungil A. E. ei esitanud vastuväiteid vastuhagis menetluse lõpetamisele tema osas ja palus menetluskulud jätta OÜ Tregeron kanda. 06.10.2014.a. A. E. ja OÜ Tregeron esitasid menetluskulude kindlaksmääramise ja teiselt poolelt väljamõistmise avalduse nõuetes , milles hagist loobuti. Kohtu põhjendused A. E. loobus hagist OÜ Tregeron vastu , kuna ta ei ole enam Pärnu maakonnas, Xxxxx vallas, Xxxxxxxx külas , Xxxxxxxxx x ja Xxxxxxxxx xx kinnistute ühisomanik. OÜ Tregeron hagist loobumisele ja menetluse lõpetamisele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb hagist loobumine vastu võtta ja menetlus selles osas lõpetada vastavalt TsMS § 429 lg.1. OÜ Tregeron loobus vastuhagist A. E.`e vastu , kuna ta ei ole enam eelpoolnimetatud kinnistute omanik. A. E. vastuhagist loobumisele ja menetluse lõpetamisele tema osas vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb vastuhagist osaline loobumine vastu võtta ja menetlus selles osas lõpetada vastavalt TsMS § 429 lg.1. Kohus kuulanud ära pooled, tunnistaja ütlused ja tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega leidis, et põhihagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning vastuhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. E.E.`ele kuulub Xxxxxxxxx xx, Xxxxxxxx külas, Xxxxx vallas, Pärnu maakonnas asuv kinnistu, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna reg.osa nr. xxxxxxx (endine Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu I toimik tl. 10-11) ja Xxxxxxxxx x, Xxxxxxxx külas, Xxxxx vallas, Pärnu maakonnas asuv kinnistu, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna reg.osa nr. xxxxxxx (III toimik tl. 96-102). OÜ-le Tregeron kuulub 16400/17100 kaasomandist ja T. R.`ile 700/17100 kaasomandist Xxxxxxxx xxxxxx kinnistu, asukohaga Xxxxxxxxxx tänav, Xxxxxxxx küla, Xxxxx vald, Pärnu maakond, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu 14 (21)

Tsiviilasi nr 2-09-61250 maakonna reg.osa nr. xxxxxxx (III toimik tl. 93-95). Xxxxxxxxx x kinnistu on hoonestatud ja seal paikneb hagejale kuuluv elamu. Hageja püstitas oma Xxxxxxxxx x kinnistule piirdeaia , mis ühelt poolt kulgeb piki Xxxxxxxxx xxxxxxt ning piirab Xxxxxxxxx x kinnistut ja Xxxxxxxxx xxxxxxt ning kulgeb ka mööda Xxxxxxxxx xx ja Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu piiri (I toimik tl. 58-59). Kohus leiab, et piirdeaia näol on tegemist ühtse ehitisega. Piirdeaed on rajatud hagejale kuuluvate kõrvuti paiknevate kinnisasjade piiramiseks. Seadus ei keela isikul temale kuuluvaid ja kõrvuti asuvaid kinnistuid piirata ühtse piirdeaiaga. Rajatud aed (osaliselt Xxxxxxxxx x ja Xxxxxxxxx x asuva kinnistu piiril, Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistul asuv ning Xxxxxxxxx xx ja Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu piiril asuv) on konstruktsiooniliselt ühendatud , teenib ühte eesmärki ning ei ole reaalosadeks jagatav. Kostjate väited, et tegemist on aiaga I ja aiaga II ei ole kohtu arvates põhjendatud. Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt on näha , et tegemist on ühtse tervikliku aiaga (I toimik tl.58). EhS § 2 lg.1 järgi ehitis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Lg.3 järgi rajatis on ehitis , mis ei ole hoone. Aia puhul on tegemist piirirajatisega vastavalt AÕS § 151. Hageja poolt ehitatud aed paikneb osaliselt kostjate kinnistul s.o. aia osa , mis eraldab Xxxxxxxxx x kinnistut ja Xxxxxxxxx xxxxxxt. Aed on hageja poolt rajatud kostjatele kuuluvale Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistule, hageja kinnistu piirist 1,7 m xxxxxx poole. Vastavalt OÜ Kinnisvaraekspert Pärnu maakorraldusinseneri D.K. mõõdistamistööde aktile ristuv aia osa (Xxxxxxxxx xx ja Xxxxxxxx xxxxxx kinnistu piiril asuv aiaosa) kagunurk asub kostjate kinnistul ca 0,04 m ja kirdenurk asub 0,17m kaugusel piirjoonest hageja kinnistul (I toimik tl. 36-37). Kostjad on nõudnud hagejalt vaidlusaluse aia kõrvaldamist põhjusel, et aed paikneb osaliselt kostjate kinnistul. AÕS § 151 lg.1 järgi kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki , kraavi , peenra v. muu sellise asjaga , on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. Lg.3 järgi kui sama paragrahvi 1.lõikes nimetatud asja kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt. Kui asi on vajalik ühe naabri huvides , ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta. Antud juhul on vaidlusalune aed , mis piirab hageja kinnistuid paigaldatud hageja poolt, hageja vahenditega ja hageja huvides. Seega on hageja aia omanik. Kohus leiab, et piirirajatise talumise kohustust reguleerib AÕS § 148. AÕS § 148 lg.1 kohaselt ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri , on selle kinnisasja osa, mille piirest ta väljub, kui kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja piiriülest ehitamist lubav asjaõigus v. kui naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 lubama. Lg. 2 järgi kui käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetatud ehitis on püstitatud asjaõiguseta , kuid heauskselt , peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Lg.3 järgi naaberkinnisasja omanik võib nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist , kui ehitaja on pahauskne või kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust v. hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega , sellele vastu vaidles. AÕS § 148 lg-st 2 tulenevalt peab naaberkinnisasja omanik taluma piiriülest ehitust siis , kui ehitis on püstitatud heauskselt v. asjaõiguse alusel. Paragrahvi peamine eesmärk on kaitsta isikut , kes heauskselt on ehitanud oma ehitise üle kinnisasja piiri osaliselt naaberkinnisasjale. Antud juhul on hageja aia püstitanud Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu endise omaniku OÜ HansaExport juhatuse liikme H.K. nõusolekul (I toimik tl. 67, III toimik tl.93). H.K. on

15 (21)

Tsiviilasi nr 2-09-61250 kirjutanud allkirja plaanile „nõus piirdeaia nihutamisega Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistule“ ,nimi, allkiri ning kuupäev 28.08.2008.a. (I toimik tl. 67). Kostjate väited, et nõusolekut ei ole endise omaniku poolt antud ja dokument on võltsitud, ei ole põhjendatud. Kohus kuulas 10.04.2013.a. kohtuistungil tunnistajana ära H.K., kelle ütluste kohaselt täpset kuupäeva ei mäleta , aga suvel 2008 helistas A. E. ja leppisid kokku kokkusaamise Statoili tanklas. A. E. näitas plaani ja teatas, et soovib ehitada aeda Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistule, mis kuulus OÜ-le HansaExport ning tema andis kooskõlastuse. 2009.a. müüs OÜ HansaExport kinnistu ning ostja võis ostu-müügilepingu sõlmimisel küsida kooskõlastuste kohta ning tema ütles, et kinnistusraamatus hüpoteeke ei ole, aia kooskõlastuse kohta ei tulnud meelde rääkida. Kuna T. R. elas ise samal xxxxxxl siis eeldas, et ta on olukorrast teadlik. Kohus näitas tunnistajale I toimikus tl.67 kooskõlastuse kohta ja tunnistaja kinnitas, et nimi, kuupäev ja allkiri on tema omad. Tekst ei ole tema kirjutatud. Ei mäleta, mis ulatuses aia nihutamine pidi toimuma, jutt võis olla 1- 2 meetrist (II toimik tl. 166- 167). Kostja taotles dokumendiekspertiisi määramist, et teha kindlaks kas kooskõlastus on antud märgitud kuupäeval s.o. 28.08.2008.a. Ekspert keeldus ekspertarvamust andmast, kuna viited sellele , et dokument ja sellel olev käsitsi kirjutatud tekst on tehtud hiljem , kui seda näitvada asendiplaanil olevad kuupäevad, ei tuvastatud, kirjete absoluutse vanuse määramine on võimatu, kuna puudub vastav uurimismeetod (III toimik tl. 8-9). Tunnistaja H.K. ütlustega kohtuistungil, et tõendatud, et endine Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu omanik andis nõusoleku piirdeaia nihutamiseks Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistule. Piirdeaia nihutamise xxxxxx poole on kooskõlastanud Xxxxx vald 30.07.2008.a. märkides plaanile „ piirdeaia nihutamine tee kinnistu poole ca 1,7 m tingimusel, et kommunikatsioonide remondiks tagab Xxxxxxxxx x kinnistu omanik juurdepääsu“ (I toimik tl.66). Ka see asjaolu tõendab hageja heausksust piirdeaia rajamisel. Kostjate väited, et Xxxxxx kinnistu endise omaniku nõusolek praeguste omanike suhtes ei kehti ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et käesoleval juhul endise omaniku nõusolek tähendabki, et vaidlusalune aed on paigaldatud Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistule hageja poolt heauskselt ja kostjad peavad seda aeda taluma vastavalt AÕS § 148 lg.2. Tegemist on seadusest tuleneva vahetu talumiskohustusega, mis kehtib kinnisasja igakordse omaniku suhtes. Kostjate väited, et aed paikneb suuremas osas nende kinnistul ja on nende kinnistu osa ei ole põhjendatud. AÕS § 148 mõtte kohaselt on ehitis selle kinnisasja osa, mille piirest ta väljub. AÕS § 148 ei sätesta kui suures osas võib ehitis kinnisasja piirest väljuda. Kostjate väited, et Xxxxxxxxx xx ja Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu piiril paiknev aed on vastuolus detailplaneeringuga, ei ole põhjendatud. Vastavat kehtivat detailplaneeringut ei ole kohtule esitatud. Kostjate väited, et piirdeaia eeldatav eluiga ei ületa 15 aastat ja talumiskohustus on mõistlik määrata kindla ajavahemikuga, ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et vaidlusaluse piirdeaia eluiga ei ole käesoleval ajal määratletav. Samuti AÕS § 151 lg.2 ei anna hagejale alust olemasolevale piirirajatisele ehitada juurde uut osa , ilma et oleks täidetud AÕS § 148 tingimused. Seega kohus leiab, et E.E.`e põhihagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et esitatud nõue on selge ja puudub vajadus kohtuotsusele hagiavalduse lisa nr.17 olevat plaani lisada.

16 (21)

Tsiviilasi nr 2-09-61250

VASTUHAGI

AÕS § 148 lg.2 järgi kui käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetatud ehitis on püstitatud asjaõiguseta , kuid heauskselt , peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Sel juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist v. perioodilist hüvitist. AÕS § 148 lg.4 järgi hüvitise saamise nõue on eelistatud kõigile teistele nõuetele, mis lasuvad kinnisasjal , mille piiridest ehitis väljub. Kostja OÜ Tregeron on esitanud vastuhagi hüvitise nõudes ja nõuab hüvitist ühekordse summana 2350 eurot perioodi eest kinnistu omandamisest 14.08.2009- vastuhagi esitamiseni 15.02.2013.a. ning põhihagi rahuldamise korral edasi alates 16.02.2013.a. 50 eurot kuus iga kalendrikuu 10 kuupäevaks järgmise kalendrikuu eest ette ning kanda kinnistusraamatusse märkus perioodilise hüvitise kohta summas 50 eurot kuus iga kalendrikuu 10.kuupäevaks ja et hüvitis suureneb iga kalendriaasta 1 jaanuarist tarbijahinnaindeksi suurenemise protsendi võrra. Hüvitise suuruse määramisel AÕS § 148 lg.2 teise lause järgi tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja kaaluda mõlema kinnisasja omanike huvisid, sarnaselt AÕS § 156 lg.1 järgse juurdepääsuõiguse ja selle eest tasu määramisega. Kuna põhihagi esitaja kinnistute piirdeaed asub osaliselt kostjate kinnisasjal , ei saa kostja selles ulatuses oma kinnisasja kasutada ning peab selle eest saama hüvitist. Hüvitise suurus peab AÕS § 148 lg.2 teise lause järgi olema piisav selleks, et hüvitada kinnisasja omanikule tema omandikaotus s.t. üldjuhul peaks hüvitis tagama kinnisasja omanikule samasuguse seisundi , kui ta oleks saanud aia alust maatüki osa ise kasutada. Seega tuleb hüvitise suuruse määramisel kinnisasjal olev piirdeaed sealt hüpoteetiliselt eemaldada ja hinnata , kuidas ja millise kasu saamiseks võiks kinnisasja omanik seda maad kasutada, arvestades teisi ehitisi ja ehituslikke piiranguid jms piiranguid ning kõiki muid asjaolusid. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-41-08 p.23. Kohus leiab, et hüvitist on võimalik nõuda ka tagasiulatuvalt alates ajast, kui kostja oli saanud kinnisasja omanikuks ja piirdeaed on seal asunud. Kohtumenetluse ajal on võimalik samuti hüvitist nõuda, kuna kohus on hagi tagamise määrusega 11.12.2009.a. kohustanud OÜ Tregeron`i vaidlusalust aeda kohtumenetluse ajal taluma ja keelanud OÜ-l Tregeron kohtumenetluse ajaks piirdeaeda eemaldamise (I toimik tl. 123-125). OÜ Tregeron on Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu omanik alates 14.08.2009.a. (III toimik tl. 93-95). Seega on hüvitist võimalik nõuda alates sellest ajast. OÜ Tregeron on Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu 16400/17100 kaasomanik ja T. R. 700/17100 kaasomanik alates 26.08.2013.a. OÜ Tregeron juhatuse liige T. R. on hagi esitamisest teadlik ja ta sai kinnistu kaasomanikuks peale OÜ Tregeron poolt hagi esitamist, kuid ei ole astunud vastuhagis menetlusse vastavalt TsMS § 211 lg.1. TsMS § 460 lg.1 kohaselt jõustunud kohtuotsus kehtib ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosalise õigusjärglaseks. Seega asjas tehtav kohtuotsus kehtib ka kaasomaniku T. R. suhtes. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-46-14 p. 13. Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu näol on tegemist 100% transpordimaaga s.t. kinnistute vahel paiknevad xxxxxxd ning maa milles on vaidlus paikneb E.E.`ele kuuluva Xxxxxxxxx x asuva kinnistu piiri ja Xxxxxxxxx xxxxxx vahel e. 1,7 meetrit kinnistu piirist xxxxxx poole. Vaidlusalune maa-ala poolte väitel ca 70m2. OÜ Tregeron väide , et antud maal on võimalik korraldada tasulist parkimist ning paatide ja muude veesõidukite tasulist hoidmist, ei ole kohtu arvates põhjendatud. Tegemist on maakonnas paikneva maaga ja kohus leiab, et antud piirkonnas puudub tasumise parkimise järgi vajadus ja nõudlus. Tegemist on E.E.`e kinnistu piiri ja xxxxxx vahele jääva maaribaga mitte alaga, kuhu oleks võimalik rajada parkla. Samuti

17 (21)

Tsiviilasi nr 2-09-61250 ei saa parkida E.E.`e aia väravate taha, et oleks tagatud väljapääs aiast ega ka otse vastu kinnistu aeda. Vaidlusalusel maal asub xxxxxxvalgustus ja selle tarbeks püstitatud postid. Arvestades veesõidukite tavapärast suurust ei mahu need ainuüksi vaidlusalusele maale. Samuti antud asukohas puudub veesõidukite vettelaskmise koht v. sadam. Samas kohus leiab, et vastuhagi esitajal on õigus hüvitist nõuda. Kuigi endine Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu omanik andis nõusoleku piirdeaia paigaldamiseks oma maale, ei saanud piirdeaia ehitaja eeldada ehitise paiknemist võõral maal tasuta. Kohus leiab, et kuna tegemist on tupikxxxxxxga on vastuhagi esitajal xxxxxx lõpus s.h. ka osaliselt vaidlusalusel maal võimalik parkida enda sõidukit või hoida vajadusel enda paati või muud veesõidukit. Hüvitamisele kuulub maamaks, mis hageja arvestuste kohaselt on väga väike (II toimik tl.104). Samuti kinnistu edasivõõrandamisel pole võimalik vaidlusaluse maa eest küsida sellist tasu, kui ülejäänud kinnistu maa eest. Kaaludes kõiki eelnimetatud asjaolusid kohus leiab, et põhjendatud hüvitise suurus Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu omanikule piirdeaia talumise kohustuse eest on 72 eurot aastas e. 6 eurot kuus. Seega on põhjendatud ühekordne hüvitis perioodi 14.08.2009- 23.10.2014 eest s.o. 5 aastat ja 70 päeva 5x 72 + 70x 0,2 = 374 eurot ja alates 24.10.2014.a. 72 eurot aastas. Xxxxxxxxx xx ja Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistut eraldav aed paikneb Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistul niivõrd väikeses osas, et selles osas tasu määramine ei ole põhjendatud ja OÜ tregeron ei ole seda nõudnudki. Kohus ei pea vajalikuks ega põhjendatuks perioodilist hüvitist siduda suureneva tarbijahinnaindeksiga, sest kohus ei määranud tasu suurust vastavalt sellele , et OÜ-l Tregeron on võimalus maatüki kasutamisest tulu saada ja teenuste hinnad tõusevad. OÜ Tregeron on palunud , et hüvitis tasutakse igakuuliselt iga kuu 10 kuupäevaks. TsMS § 445 lg.1 järgi kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Kohus leiab, et kuna hüvitise suurus kalendrikuus on 6 eurot ,siis ei ole mõistlik määrata hüvitise tasumine igakuuliselt. Põhjendatud on hüvitise tasumine üks kord aastas ja tasumine ette iga aasta esimese kuu viimaseks kuupäevaks. Vastuhagi esitaja on taotlenud märkuse sisse kandmist kinnistusraamatusse piirdeaia talumise kohustuse eest perioodilise hüvitise maksmise kohta. AÕS § 63 lg.1 p.4 järgi kinnistusraamatusse võib kanda märke muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). AÕS § 63.1 lg.l7 järgi märkus kantakse kinnistusraamatusse seaduses sätestatud juhul. AÕS § 148 lg.4 järgi kokkulepe hüvitise suuruse v. hüvitisest loobumise kohta kehtib, kui see on kantud märkusena kinnistusraamatusse. Seega seadus sätestab märke kandmist kinnistusraamatusse üle piiri ulatuva ehitise talumise kohustuse hüvitise kohta. Aed, mille eest hüvitis määratakse on rajatud Xxxxxxxxx x kinnistu huvides ja selle konkreetse kinnistu piiramiseks. Kohus leiab, et põhjendatud on sisse kanda Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna reg.osa nr. xxxxxxx, kinnistu asukohaga Xxxxxxxxx x, Xxxxxxxx küla, Xxxxx vald, Pärnu maakond märkus kinnistu igakordse omaniku kohustuse kohta tasuda Xxxxxxxx Xxxxxx kinnistu (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna, Pärnu maakonna reg.osa nr.xxxxxxx asukohaga Xxxxxxxxxx tänav, Xxxxxxxx küla, Xxxxx vald, Pärnu maakond) omanikule perioodilist hüvitist 72 eurot aastas , iga aasta esimese kuu viimaseks kuupäevaks.

18 (21)

Tsiviilasi nr 2-09-61250

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kasuks otsus tehti. TsMS § 165 lg.1 järgi kui otsus on tehtud kaashagejate või – kostjate kahjuks , vastutavad kaashagejad v. –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades , kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses , võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuna põhihagi kuulub täielikult rahuldamisele , tuleb põhihagi kulud jätta vastavalt kostjate osadele kohustuses OÜ Tregeron kanda 95,9 % ja T. R.`i kanda 4,1 %. T. R. on kinnistu , kelle omaniku vastu põhihagi on esitatud, 700/17100 kaasomanikuks (s.o. 4,1% kinnistust) saanud peale hagi kohtusse esitamist (hagi esitatud 20.11.2009.a. , T. R. kaasomanik alates 26.08.2013.a.) ja viimasel kohtuistungil hageja taotles tema kaasamist kaaskostjana ning T. R. ühines OÜ Tregeron vastuväidetega hagile. Vastavalt TsMS § 163 lg.1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega v. ei jäta menetluskulusid täielikult v. osaliselt poolte endi kanda. Kuna vastuhagi kuulub rahuldamisele osaliselt (vastuhageja perioodilise hüvitise nõue 600 eurot aastas, rahuldamisele perioodilise hüvitise nõue 72 eurot aastas s.o. 12%) tuleb vastuhagi menetluskulud jätta 12% E.E.`e kanda ja 88 % OÜ Tregeron kanda. A. E. loobus põhihagist OÜ Tregeron vastu ja OÜ Tregeron loobus vastuhagist A. E.`e vastu põhjusel, et A. E. ei ole enam vaidlusaluste kinnisasjade ühisomanik ja selles osas menetlus lõpetatakse. Kohus leiab, et põhjendatud on lõpetatud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda. Üldjuhul reguleerib menetluse lõpetamisel menetluskulude jaotust TsMS § 168. TsMS § 162 lg.4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult v. osaliselt poolte kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt , kelle kahjuks otsus tehti , oleks äärmiselt ebaõiglane v. ebamõistlik. Põhjendatud on A. E.`e väide, et nimetatud sätet saab kohaldada ka asja menetluse lõpetamise korral. Vastavalt kohtupraktikale (RKL 3-2-1-63-11 p.14 ja RKL 3-2-1-28-12 p.15) TsMS § 162 lg.4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg.1 p.3 ja § 429 lg.1). Kohtukulude väljamõistmine menetluse lõpetamise korral poolelt peab olema äärmiselt ebaõiglane v. ebamõistlik ja sel juhul saab jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leiab, et nii hagi kui vastuhagi osas, milles kohus menetluse lõpetas tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg.4 järgi jätta poolte endi kanda. A. E. loobus põhihagist, kuna menetluse kestel vaidlusaluste kinnistute ühisomand lõpetati ja kinnistute omanikuks sai teine hageja E.E., kes on vastavalt TsMS § 209 üldõigusjärglane. TsMS § 210 lg.1 järgi hagi esitamine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese. Põhihagi jäi täies mahus samaks ja rahuldati kohtu poolt täielikult. Seega kohus leiab, et hagejate poolt ühisomandi lõpetamise tõttu A. E.`e hagist loobumisel menetluskulude A. E.`e kanda jätmine on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Samuti OÜ Tregeron loobus vastuhagist A. E.`e vastu eelpoolnimetatud põhjustel. OÜ Tregeron esitas vastuhagi seoses põhihagi esitamisega ja OÜ Tregeron vastuhagi rahuldati E.E.`e vastu osaliselt. Seega on ka vastuhagi menetluskulude OÜ Tregeron kanda jätmine OÜ Tregeron suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

19 (21)

Tsiviilasi nr 2-09-61250 Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2015 kohtuotsuse resolutiivosa:

RESOLUTSIOON

RESOLUTSIOON

20 (21)

Tsiviilasi nr 2-09-61250 4.4 Lõpetada menetlus A. E.e hagis osaühingu Tregeron vastu nõudes tunnustada hagejate omandiõigust piirdeaiale, mis kulgeb xxxxxxxx xxxxx kinnistu ja Xxxxxxxx xxxxxx kinnistu piiril ristuvalt Xxxxxxxxx tänavaga ning piirdeaia osale, mis ulatub üle kostjale kuuluva Xxxxxxxx xxxxxx kinnistu piiri kulgedes Xxxxxxxx xxxxxx kinnistul paralleelselt Xxxxxxxxx x kinnistuga vastavalt hagiavalduse lisaks oleval projektiplaanil näidatule ning kohustada kostjaid taluma piirdeaia seda osa, mis ulatub üle talle kuuluva Xxxxxxxx xxxxxx kinnistu piiri. 4.5 Lõpetada menetlus osaühingu Tregeron vastuhagis A. E.e vastu hüvitise 2350 eurot ja edasise perioodilise hüvitise nõudes piirdeaia talumise kohustuse eest ning hüvitise maksmise kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks.

21 (21)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.