Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
6. märts 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-12-20737
Tsiviilasi
Jaan Jürgensoni kaebus kohtutäitur Aive 11.05.2012. a otsusele täiteasjas nr 170/2009/3718
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. augusti 2014. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jaan Jürgensoni määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Jaan Jürgenson (isikukood: XXX; elukoht: XXX), esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv Vastustaja (puudutatud isik): Põlva kohtutäitur Aive Kolsar (asukoht: Põlva Aasa tn 5) Puudutatud isik: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), esindaja Merlin Paas
esindajad
Kolsari
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 25. augusti 2014. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Jaan Jürgensoni kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Jaan Jürgenson esitas kaebuse kohtutäitur Aive Kolsari 11.05.2012. a otsusele täiteasjas nr 170/2009/3718. Kohtutäitur Aive Kolsari menetluses on sissenõudja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avalduse alusel alustatud täitemenetlus (täiteasi nr 170/2009/3718) võlgnik Jaan Jürgensoni suhtes, mille alustamise aluseks on Maksu- ja Tolliameti haldusakt avalikõigusliku rahalise kohustuse täitmiseks nr 12-2,1/8843. Kohtutäitur saatis 04.04.2012. a J. Jürgensonile teate täitetoimingust, milles teavitas, et täitemenetluses toimub 12.04.2012. a kell 10.00 kinnisasja asukohas vara arestimine. J. Jürgenson esitas 11.04.2012. a kohtutäiturile vastuväite, milles osundas, et võlg maksuametile on väiksem kui teates märgitud ning täitetoiminguid ei saa teostada enne kohtutäituri toimingule või otsusele kaebuse esitamise 10-päevase tähtaja möödumist. Vaatamata võlgniku avaldusele teostas kohtutäitur 12.04.2012. a ilma võlgniku osavõtuta J. Jürgensoni nimele registreeritud kinnisasja (registriosa nr XXX ) arestimise. Kinnistu maksumuseks hinnati 62 000 eurot. Kinnisasja arestimise akti kohaselt viibisid akti koostamise juures manukad Kaili Hiieste ja Marika Nestor. Kaebuse esitaja hinnangul on arestimine TMS § 55 kohaselt tühine. Lisaks sellele, et kohtutäitur asus vara arestima enne kui oli lõppenud vastuväidete ja kaebuste esitamise tähtaeg, oli kohtutäituri 04.04.2012. a teade ebaselge. Võlgnevuse ja täitekulude märkimisel on kasutatud rahaühikuna nii krooni kui eurot, mistõttu ei ole arusaadav, milline on võla suurus maksuametile ning millised on täitemenetluse kulud. Kinnisvara arestimine on toimunud seadusevastaselt, kuna võlgniku vara on arestitud rohkem, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, mis on vastuolus TMS § 53 lg 1 sätetega. 17.04.2012. a seisuga oli J. Jürgensoni võlgnevus maksuametile 3357 eurot. Kohtutäitur on rikkunud TMS § 198 lg-s 1 sätestatud võlgniku varale sissenõude pööramise järjekorda. Vara üleskirjutamisel on kohtutäitur rikkunud TMS § 70 sätteid. Võlgnik ja tema abikaasa olid arestimise päeval kodus, kuid kohtutäitur neid arestimise juurde ei kutsunud. Rikutud on ka TMS §-s 74 sätestatud arestitava vara hindamise põhinõudeid hinnates arestitava vara võlgniku arvamust küsimata. Arestimise aktis on märkimata kinnisasja päraldised ja olulised osad. Kaebuse esitaja palus tühistada Põlva kohtutäitur Aive Kolsari poolt 12.04.2012. a Jaan Jürgensonile ja Sirje Jürgensonile kaasomandi alusel kuuluva kinnisvara Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Põlva kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnistu üleskirjutamise (arestimise) akt ja teha kinnistusraamatusse kantud kinnistu osas käsutamiskeelu kehtetuks tunnistamise paranduskanne. Kohtutäitur Aive Kolsari 11.05.2012. a otsusega jäeti Jaan Jürgensoni kaebus rahuldamata.
2.Kohtutäitur Aive Kolsar vaidles avaldusele vastu. Kohtutäitur leidis, et kinnisasja arestimine oli seaduslik ja põhjendatud. Võlgniku suhtes oli kehtiv täitedokument, täitmisteade oli võlgnikule kätte toimetatud ning kinnisasja arestimise aja seisuga ei olnud nõuet täidetud. Arestimise akti koostamise aja seisuga kuulus koos täitekuludega tasumisele 17 229,12 eurot. TMS §-s 217 sätestatud kaebetähtaja mittemöödumine ei anna alust toimingu edasilükkamiseks, kaebeõigus oli võlgnikule tagatud ka pärast kinnisasja üleskirjutamist. Kohtutäituri hinnangul oli sissenõude pööramine kinnisvarale proportsionaalne, arvestades nõude suurust ja vara väärtust, kuna sissenõude pööramine muule varale ei olnud tulemuslik. Arestitud vara omandiõiguse kuuluvuse osas on kohtutäitur lähtunud kinnistusraamatu kandest.
3.Sissenõudja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 25.08.2014. a määrusega rahuldamata Jaan Jürgensoni kaebuse kohtutäitur Aive Kolsari 11.05.2012. a otsusele täiteasjas nr 170/2009/3718. Maakohus jättis 12.04.2012. a kohtutäituri poolt teostatud vara arestimise tühiseks tunnistamata. Kohus jättis menetluskulud Jaan Jürgensoni kanda. Kohus oli seisukohal, et Jaan Jürgensoni kaebus kohtutäitur Aive Kolsari 11.05.2012. a otsusele täiteasjas nr 170/2009/3718 ei ole põhjendatud. Kohus ei ole tuvastanud kohtutäituri tegevuses J. Jürgensoni vara arestimisel selliseid menetlusnormide rikkumisi, mille tõttu tuleks vara arestimise akt tunnistada tühiseks. TMS § 55 sätestab, et arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Käesolevas asjas ei ole loetletud rikkumisi tuvastatud. Täitemenetluse alustamise aluseks on sissenõudja Maksu- ja Tolliameti 10.09.2009. a avaldus (tl 97), millele on lisatud täitedokument – Maksu- ja Tolliameti korraldus 22.07.2008. a nr 13-2.1/8843 (tl 98). Korraldusest nähtub, et J. Jürgensoni maksuvõlg oli korralduse väljaandmise ajal 342 895 krooni. Vaidlust ei ole selles, et Jaan Jürgensonile on 04.04.2012. a teade täitetoimingust (tl 15) kätte toimetatud 07.04.2012. a. (tl 40). Täitmisteates märgitud maksuvõla summa (kroonides) ning eurodes välja toodud nõude suurus, mille hulgas sisalduvad täitekulud, on küll märgitud ebakorrektselt, kuid võla suuruse ja täitekulude kohta oli võlgnikul võimalik saada täiturilt täiendavat teavet. Kohtutäituri tasu on määratud kohtutäituri seaduse alusel, millele on viidatud ka täitmisteates. Kohtutäitur on kohtuistungil selgitanud, et võlgnikule on 22.09.2009 kätte toimetatud kohtutäituri tasu määramise otsus, mis on tehtud 18.09.2009 ning seda otsust ei ole J. Jürgenson vaidlustanud. Sissenõudja kinnitusel ei olnud J. Jürgensoni maksuvõlg vara arestimise ajaks tasutud. Kohus leidis, et kohtutäituri tegevus vara arestimisel ei olnud seadusevastane seetõttu, et vara arestimine toimus enne kohtutäituri tegevusele (täitmisteate esitamisele) kaebuse esitamise tähtaja möödumist. Võlgnik on esitanud vastuväite täitetoimingu teatele (tl 16, 42), milles on esile toonud, et tema võlg Maksu- ja Tolliameti ees võib väheneda või saada tasutud 17.04.2012. a. Vastuväide on saadetud Sirje Jürgensoni e-postiaadressilt kohtutäituri e-postile 11.04.2012 kell 21.03. Seega on võimalik, et kohtutäitur ei saanud nimetatud vastuväitest enne vara arestimist teada. 12.04.2012 kell 10.51, s.o pärast vara arestimise toimumist, on
kohtutäitur vastuväitele vastanud, viidates TMS §-s 44 sätestatud täitetoimingu edasilükkamise alustele. Nimetatud aluste hulgas ei ole sätestatud võlgniku avaldust. Kohtutäitur lähtus arestitava kinnisasja omaniku tuvastamisel õigesti kinnistusraamatu kandest (tl 49). Tähelepanuväärne on asjaolu, et eelmises lõigus viidatud vastuväites, mis oli saadetud väidetava ühisomaniku e-postilt, ei ole kinnistu kuulumisele abikaasade ühisvara hulka tähelepanu juhitud. S. Jürgenson on pöördunud vastava avaldusega kohtutäituri poole alles 07.06.2012 (tl 29). Ta ei ole esitanud vastavalt TMS § 222 lg-le 1 hagi vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tulenevalt omandiõigusest. J. Jürgenson on esitanud kohtule kinnistusregistriosa väljatrükid temale kuuluvate kinnistute kohta (tl.99-104), millisest kahe kinnistu puhul on ühisomand Sirje Jürgensoniga kantud kinnistusraamatusse. Seega oli kohtutäituril, kes oli kontrollinud täitemenetluse käigus võlgniku vara olemasolu, alus arvata, et antud kinnistu ei kuulu abikaasade ühisvara hulka. Kohtu hinnangul ei ole kohtutäituri tegevus J. Jürgensoni kinnistu arestimisel vastuolus TMS §-s 198 sätestatud sissenõude pööramise järjekorraga, kuna viidatud säte kuulub kohaldamisele otsuste ja määruste täitmisel väärteo- ja kriminaalasjades. Tsiviilasjades kuulub kohaldamisele eelkõige TMS § 53 lg 3, mille kohaselt peab kohtutäitur vara arestimise järjekorda määrates arvestama, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil, kahjustamata võlgniku õigustatud huve. Kohtutäitur on arvestanud täitmisavalduses märgitud sissenõudja taotlusega pöörata sissenõue kinnistule (registriosa nr XXX ) juhul, kui nõuet ei ole võimalik muul viisil rahuldada. Täitmisavalduse esitamisest 2009. a kuni kinnistu arestimiseni 2012. a oli möödunud 2,5 aastat ning selle aja jooksul ei olnud nõuet muul viisil õnnestunud rahuldada. Kohus oli seisukohal, et kohtutäitur võis lähtuda vara hindamisel temal olemasolevast infost. TMS § 74 lg 5 kohaselt lähtus kohtutäitur asja hindamisel selle harilikust väärtusest, mis on TsÜS § 65 järgi selle kohalik keskmine müügihind. TMS § 74 lg 7 ja 8 kohaselt võivad nii võlgnik kui sissenõudja kohtutäiturile TMS §-s 217 sätestatud korras esitatava kaebusega kohtutäituri määratud hinna vaidlustada, mille korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks kohtult eksperdi määramist. Vastavat õigust on selgitatud ka vara arestimise aktis. Antud juhul ei ole võlgniku kaebuses kohtutäiturile 21.04.2012. a sõnaselgelt kohtutäituri määratud hinda vaidlustatud, on märgitud vaid, et kohtutäitur ei ole arestitava vara hindamisel selgitanud välja kinnistul asuva elamu tegelikku seisundit. Kohtutäitur on lähtunud ehitisregistri andmetest (tl 50). TMS § 70 lg 1 sätestab, et vara üleskirjutamine toimub võlgniku, tema esindaja või täisealise perekonnaliikme juuresolekul. Kui nimetatud isikuid vara arestimise juures ei viibi, kutsub kohtutäitur vara arestimise juurde kaks manukat või politseiametniku. Kinnisasja arestimise aktist (tl 45-48) nähtub, et 12.04.2012. a toimunud kinnisasja arestimise juures ei ole võlgnik viibinud. Aktis on märgitud manukate nimed - Kaili Hiieste ja Marika Nestor, kes on kinnitanud oma allkirjadega akti koostamise juures viibimist. Kohtul ei ole alust arvata, et manukad ei viibinud kohal vaatamata võlgniku väitele, et tema manukaid ei näinud. Võlgnik on samas kinnitanud, et ta ei näinud ka kohtutäiturit, märkas vaid kohtutäituri autot ära sõitmas. Eeldades, et J. Jürgenson viibis arestitaval kinnistul asuvas elamus, tuleb möönda, et kohtutäitur oleks pidanud seda asjaolu kontrollima, et tagada võimalusel võlgniku juuresolek arestimisel, kuid iseenesest ei muuda see kohtu arvates arestimist tühiseks. Võlgnikku oli teavitatud tema õigustest teates täitetoimingust, mis oli võlgnikule 5 päeva enne arestimist kätte toimetatud ning võlgniku mitteosalemine ei toonud kohtu hinnangul kaasa tema õiguste rikkumist. Kohus leidis, et ka asjaolu, et võlgnikule väljastatud kinnisasja arestimise akti ärakiri (tl 1314) ei ole nõuetekohaselt kinnitatud ning erineb täitetoimikus olevast originaalist (tl 45-48), ei muuda arestimist tühiseks. Erinevus seisneb selles, et originaalakt ei ole kohtutäituri poolt allkirjastatud digitaalselt, vaid käsikirjaliselt, seevastu võlgnikule saadetud aktil on märge
digitaalse allkirjastamise kohta, kuid digiallkirja kinnitusleht puudub. Sisu osas on mõlemad aktid identsed, seetõttu ei saa kohtu hinnangul väita, et ärakirja vormistamise vea tõttu on saanud võlgniku õigused rikutud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Jaan Jürgenson esitas 15.09.2014. a määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega avaldaja kaebus rahuldada. Määruskaebuse esitaja palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) oleks maakohus pidanud menetlusse kaasama puudutatud isikuna kaebuse esitaja abikaasa Sirje Jürgensoni, kellele kuulub 1⁄2 mõttelist osa kohtutäituri poolt arestitud kinnisvarast. Kuna kohus jättis rahuldamata kaebuse esitaja taotluse Sirje Jürgensoni puudutatud isikuna menetlusse kaasamiseks, siis kohus oleks pidanud rahuldama kaebuse esitaja taotluse Sirje Jürgensoni ülekuulamiseks tunnistajana; 2) ei ole kohtutäituri poolt täitmisteadet kaebuse esitajale kätte toimetatud. Kohus on ekslikult samastanud täitmisteate täitmistoimingu teatega, mis saadeti kaebuse esitajale 07.04.2012. a; 3) oli määruskaebuse esitaja vara arestimise päeval kodus selleks, et saaks esitada kohtutäiturile vastuväited ja leppida kokku arestimise edasilükkamine; 4) on kohtutäitur arestinud vara tunduvalt rohkem, kui oli vaja võlausaldaja võlanõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Samuti ei ole kohtutäitur eelnevalt ära kuulanud sissenõudja ettepanekut vara arestimise järjekorra osas; 5) on kohus rikkunud TMS § 14. Kohtutäitur oleks pidanud arestimisel ära kuulama võlgniku seisukoha. Määruskaebuse esitaja leiab, et kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. Sissenõudja ei ole välja selgitanud, milline vara on Jaan Jürgensoni lahusvara. Kohtutäitur ei ole selgitanud Sirje Jürgensonile tema õigusi antud täitemenetluses; 6) on kohtutäitur kohaldanud ebaõigesti TMS §-i 53. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kohtutäitur oleks pidanud küsima sissenõudjalt seisukoha võlgnikule kuuluva vara arestimise järjekorra kohta; 7) rikkus kohtutäitur TMS §-i 70. Ekslik on kohtu seisukoht, et kohtutäitur võis lähtuda vara hindamisel olemasolevast infost. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et ehitusregister ei kajasta ehitise tegelikku seisundit. Elamule on tehtud põhjalik remont. Vara hindamisel oleks kohtutäitur pidanud tutvuma elamuga seest poolt. Määruskaebuse esitaja on vaidlustanud vara hindamise. Võlgnikul ei võimaldatud võtta osa arestimisest. Manukad osalesid ainult akti koostamisel, mitte aga vara arestimise juures. Manukate (kohtutäituri büroo töötajate) allkirjad on võetud aktile alles pärast kaebuse esitamist kohtule; 8) ei vasta arestimise akt kohtutäiturimäärustiku nõuetele. Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisas 20 on ära toodud kinnisasja arestimise akti vorm. Selle kohaselt peab ehitise üleskirjutamine sisaldama ka ehitise mõõtmeid, ruumide arvu ja otstarvet. See osa vaidlustatud aktis puudub.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
6.Kohtutäitur Aive Kolsar vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei esine TMS §-s 55 sätestatud asjaolusid, mis tooksid kaasa arestimise tühisuse; 2) tugineb määruskaebuse esitaja esmakordselt määruskaebuses väitele, et temale ei ole täitmisteadet kätte toimetatud. Määruskaebusest võib aru saada, et määruskaebuse esitaja sai esmakordselt täitmisteatest teada 07.04.2014. a teate täitetoimingust. Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 22.09.2009, mis on tõendatud väljastusteatega; 3) ei ole vaidlust selles, et kohtutäituril puudus pädevus vara arestimiseks ja /või arestimiseks oleks teostanud muu isik; 4) on kohtutäitur teavitanud võlgnikku tema õigustest ja kohustustest seoses täitemenetlusega; 5) oli sissenõude pööramine võlgniku kinnisvarale nõude suurust ja vara väärtust arvestades proportsionaalne. Kinnisasja arestimise hetkel oli võlgnevus 17 229,12 eurot, sissenõude pööramine muule varale ei viinud tulemusteni. Riigikohus on lahendis 3-2-1-14-10 leidnud, et TMS § 53 lg 1 säte ei kohusta vara arestima täpselt sellises ulatuses, mis oleks võrdne sissenõudja nõude ja täitekulude suurusega; 6) väide, et määruskaebuse esitaja ja Sirje Jürgenson on abielus, ei anna alust lugeda J. Jürgensonile kuuluvat kinnistut abikaasade ühisomandiks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
25.augusti 2014. a määrus muutmata.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et Jaan Jürgensoni kaebus kohtutäitur Aive Kolsari 11.05.2012. a otsusele täiteasjas nr 170/2009/3718 tuleb jätta rahuldamata. Ei ole õige määruskaebuse esitaja väide selle kohta, et kaebuse esitajale ei ole täitmisteadet kätte toimetatud. Tsiviilasja toimikus on väljatrükk väljastusteatest, mille kohaselt on Jaan Jürgensoni abikaasa Sirje Jürgenson saanud 18.09.2009. a kätte täitmisteate allkirja vastu 22.09.2009. a (tl 38). TsMS § 322 lg 1 kohaselt, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. TsMS § 322 lg 1 kohaselt on Jaan Jürgenson saanud täitmisteate kätte 22.09.2009. a.
9.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et kohtutäitur on arestinud vara rohkem, kui oli vaja võlausaldaja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Kinnisasja arestimise hetkel oli võlgnevus koos täitekuludega 17 229,12 eurot. TMS § 53 lg 1 kohaselt ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Vaidlust ei ole selles, et sissenõude pööramine muule varale ei viinud tulemusteni. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-14-10 leidnud, et TMS § 53 lg 1 säte ei kohusta vara arestima täpselt sellises ulatuses, mis oleks võrdne sissenõudja nõude ja täitekulude suurusega. Kuna
sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei viinud tulemusteni, oli kohtutäituril TMS § 53 lg 1 alusel õigus arestida võlgniku kinnistu.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole rikutud TMS § 53 lg-t 3. TMS § 53 lg 3 kohaselt arvestab kohtutäitur vara arestimise järjekorda, kuulates eelnevalt ära sissenõudja ettepaneku. Järjekorda määrates arvestatakse, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada. Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, mille kohaselt kohtutäitur ei küsinud sissenõudjalt seisukohta vara arestimise järjekorra kohta. Sissenõudja esitas oma seisukoha täitmisavaldusega, milles märkis, et võlgnik omab viit kinnistut ning sissenõudja soovib sissenõude pööramist kinnistule registrinumbriga XXX . Maakohus on otsuses tuvastanud, et sissenõudja täitmisavalduse esitamisest 2009. a kuni kinnistu arestimiseni 2012 a oli möödunud 2,5 aastat ning selle aja jooksul ei õnnestunud nõuet muul viisil rahuldada. Sellises olukorras oli kohtutäitur pärast muu vara puudumise väljaselgitamist õigustatud arestima ja müüma hageja kinnistu. Ringkonnakohus märgib, et võlgnik peab ka ise aktiivselt täitemenetluses osalema ja oma õigusi kaitsma ning soovi korral välja pakkuma alternatiivseid võimalusi muu vara müümiseks, et vältida kinnisasja müüki.
11.Määruskaebuse esitaja väide, et rikutud on TMS §-i 14, ei ole õige. TMS § 14 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Maakohus leidis põhjendatult, et kohtutäitur on lähtunud õigesti arestitava kinnisasja omaniku tuvastamiseks kinnistusraamatu kandest. AÕS § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Ringkonnakohus märgib, et sissenõudjal ei olnud kohustust esitada hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. Sissenõudja märkis täitmisavalduses, millisele kinnisasjale ta soovib sissenõude pööramist. Sissenõude pööramisel lähtutakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsusest. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on kinnistu registriosanumbriga XXX omanikuks Jaan Jürgenson. Kohtutäitur vabastab kolmanda isiku avalduse alusel asja arestist, kui on ilmne, et ta on arestinud kolmandale isikule kuuluva asja (TMS § 77 lg 2). Lisaks avalduse esitamisele tuleb täiturile tõendada, et asi kuulub kolmandale isikule. Kui täitur keeldub asja arestist vabastamisest, siis on kolmandal isikul õigus esitada kohtule hagi vara aresti alt vabastamiseks. Kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada vara arestist vabastamise või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamise hagi kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub (TMS § 222 lg 1). Võlgniku abikaasa Sirje Jürgenson ei ole sundtäitmist takistavat õigust kasutanud. Võlgnik ei ole tõendanud, et vara kuulub abikaasade ühisvarasse. Tulenevalt eeltoodust ei pidanud maakohus kaasama menetlusse puudutatud isikuna määruskaebuse esitaja abikaasat Sirje Jürgensoni, sest täitemenetlus on algatatud ainult ühe abikaasa, s.o Jaan Jürgensoni suhtes. Vastuseks määruskaebuse esitaja väitele, et kohtutäitur ei kuulanud enne vara arestimist ära võlgnikku, märgib ringkonnakohus, et kohtutäituril ei ole kohustust kuulata enne vara arestimist võlgnik ära. Võlgnikul on õigus viibida vara arestimise juures, kuid võlgnik vastavat õigust praegusel juhul ei kasutanud.
12.Määruskaebuse esitaja väide, et kohtutäitur rikkus TMS §-i 70, ei ole põhjendatud. TMS § 70 lg 1 kohaselt toimub vara üleskirjutamine võlgniku, tema esindaja või täisealise perekonnaliikme juuresolekul. Kui vara arestimise juures ei viibi võlgnik, tema esindaja või täisealine perekonnaliige, kutsub kohtutäitur vara arestimise juurde kaks manukat või politseiametniku. Maakohus tuvastas, et vara arestimise juures ei viibinud võlgnik, kuid viibisid kaks manukat – Kaili Hiieste ja Marika Nestor, kes on kinnitanud oma allkirjadega akti koostamise juures viibimist. Võlgnikku teavitati tema õigustest teates täitetoimingust, mis toimetati võlgnikule kätte 5 päeva enne arestimist. Maakohus on õigesti leidnud, et võlgniku mitteosalemine arestimise juures ei too kaasa arestimise tühisust. Väide, et võlgnikul ei võimaldatud võtta osa vara arestimisest, ei ole õige. Võlgnik oli teadlik läbiviidavast arestimise toimingust, kuid võlgnik arestimise juures ei osalenud. Määruskaebuse esitaja väide, et tema ei näinud aknast manukaid, ei ole aluseks arestimise tühiseks tunnistamiseks.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda arestimist tühiseks ka see, et arestimise akt ei sisaldanud andmeid ehitise mõõtmete ja ruumide arvu kohta. Väide, et arestimise akt ei sisalda teavet ehitise otstarve kohta, ei ole õige. Arestimise aktis on märgitud, et arestitavaks varaks on 2-korruseline elamu, mille elamispind on 119,9 m2. Määruskaebuses esitatud muud väited ei ole aluseks maakohtu määruse muutmisele.
14.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, siis tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel Jaan Jürgensoni kanda. Kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.