25.august 2014.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-12-20737
Tsiviilasi
J. J. kaebus kohtutäitur Aive Kolsari 11.05.2012.a. otsusele täiteasjas nr.170/2009/3718
Menetlusosalised ja nende
Kaebuse esitaja:J. J. –isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esindaja: vandeadvokaat Nikolai Kõiv, OÜ Advokaadibüroo Nikolai Kõiv, Tallinna tn.2, Viljandi E-post: [email protected] Asjast puudutatud isikud : Põlva kohtutäitur Aive Kolsar- büroo asukoht Aasa tn.5, 63304, Põlva ; E-post: [email protected] Sissenõudja –Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, postiaadress Lõõtsa 8a, Tallinn, 15176 Esindaja: Merlin Paas- Maksu-ja Tolliameti tulude osakonna sissenõudmise erimenetluse talituse jurist E-post: [email protected]
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
11.august 2014.a.
RESOLUTSIOON
1.Jätta J. J. kaebus kohtutäitur Aive Kolsari 11.05.2012.a. otsusele täiteasjas nr. 170/2009/3718 rahuldamata ning 12.04.2012.a. kohtutäituri poolt teostatud vara arestimine tühiseks tunnistamata.
2.Käesoleva määruse jõustumisel tühistada täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 170/2009/3718.
2.Jätta menetluskulud kaebuse esitaja kanda.
Edasikaebamise kord
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) §-de 427 ja 661 lg 1 ja 2 alusel
Määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määrusekaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu.
ASJAOLUD JA KAEBUSE PÕHJENDUSED
1.Kohtutäitur Aive Kolsari menetluses on sissenõudja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avalduse alusel alustatud täitemenetlus (täiteasi nr. 170/2009/3718) võlgnik J. J. suhtes, mille alustamise aluseks oli Maksu- ja Tolliameti haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks nr.12-2,1/8843. 04.aprillil 2012.a. saatis kohtutäitur J. J. teate täitetoimingust, milles teavitas, et täitemenetluses J. J. maksuvõla, summas 294 188 krooni ja täitekulude, summas 2064,38 krooni sissenõudmiseks toimuvas täitemenetluses toimub 12.aprillil 2012.a. kell 10.00 kinnisasja asukohas vara arestimine. 11.aprillil 2012.a. esitas võlgnik J. J. kohtutäiturile vastuväite, milles osundas, et võlg maksuametile on väiksem, kui teates märgitud ning täitetoiminguid ei saa teostada enne kohtutäituri toimingule või otsusele kaebuse esitamise 10 päevase tähtaja möödumisest. Vaatamata võlgniku avaldusele teostas 12.04.2012.a. ilma võlgniku osavõtuta kinnistusraamatus J. J. nimele registreeritud kinnisasja (registriosa nr. xxxxx) arestimise. Kinnistu maksumuseks on hinnatud 62 000 eurot. Kinnisasja arestimise akti kohaselt viibisid akti koostamise juures manukad K. H. ja xxxxxxxxxxxxx.
2.Kaebuse esitaja hinnangul on arestimine Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 55 kohaselt tühine arestimisel menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. Lisaks sellele, et kohtutäitur asus vara arestima enne, kui oli lõppenud vastuväidete ja kaebuste esitamise tähtaeg, oli kohtutäituri 04.04.2012.a. teade ebaselge. Võlgnevuse ja täitekulude märkimisel on kasutatud rahaühikuna nii krooni kui eurot, mistõttu ei ole arusaadav, milline on võla suurus maksuametile ning millised on täitemenetluse kulud. Kinnisvara arestimine on toimunud seadusevastaselt, kuna võlgniku vara on arestitud rohkem, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, mis on vastuolus TMS § 53 lg 1 sätetetega. 17.04.2012.a. seisuga oli J. J. võlgnevus maksuametile 3357 eurot. Seega on kohtutäitur arestinud vara, mille väärtus ületab võlanõuet enam kui 18 korda.
3.Kohtutäitur on rikkunud TMS § 198 lg 1 sätestatud võlgniku varale sissenõude pööramise järjekorda, mille kohaselt võlgniku kinnisvarale pööratakse sissenõue viimases järjekorras ning osundatud paragrahvi 2.lõike kohaselt pööratakse viimasena sissenõue võlgniku osale ühises varas. Kohtutäitur ei ole tundnud mingit huvi J. J. muu vara, eelkõige võlanõuete vastu ning on jätnud tähelepanuta, et arestitud kinnistu on J. J. ja tema abikaasale Sirje Jürgensonile kuuluv abikaasade ühisvara. Sellega on kohtutäitur rikkunud ka TMS § 14 lg 1 sätteid.
2 (7)
4.Vara üleskirjutamisel on kohtutäitur rikkunud TMS § 70 sätteid, mille kohaselt vara üleskirjutamine toimub võlgniku, tema esindaja või täisealise perekonnaliikme juuresolekul. Kui nimetatud isikuid vara arestimise juures ei viibi, kutsub kohtutäitur vara arestimise juurde kaks manukat või politseiametnikku. Võlgnik ja tema abikaasa olid arestimise päeval kodus, kuid kohtutäitur neid arestimise juurde ei kutsunud. Vähemalt üks arestimise aktis märgitud manukatest töötab kohtutäituri büroos, seega ei ole täiturist sõltumatu. Rikutud on ka TMS § 74 sätestatud arestitava vara hindamise põhinõudeid, hinnates arestitava vara võlgniku arvamust küsimata. Kohtutäitur ei ole vara arestimisel sisenenud elamusse, et selgitada välja selle seisund. Arestimise aktis on märkimata kinnisasja päraldised ja olulised osad.
5.Avaldaja on esitanud 21.04.2012.a. kohtutäituri tegevusele vara arestimisel kaebuse kohtutäiturile, mis on jäetud kohtutäituri 11.05.2012.a. otsusega rahuldamata. Neil asjaoludel on võlgnik J. J. , toetudes TMS § 218 lg 1 esitanud kohtule kaebuse kohtutäituri otsustele täiteasjas nr. 170/2009/3718, taotlusega tunnistada seadusevastaseks kohtutäitur Aive Kolsari tegevus J. J. ja tema abikaasale S.Jürgensonile kuuluva ühisvara arestimisel ning tühistada kohtutäituri 11.05.2012.a. otsus. Kaebuse esitaja on taotlenud kaebuse läbivaatamist kohtuistungil.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
6.Kohtutäitur Aive Kolsar on esitanud seisukoha J. J. kaebuse kohta (tl.33-36), mille kohaselt tuleb kaebuse lahendamisel lähtuda täitetoimingu tegemise ajal, s.o 12.04.2012 esinenud faktilistest asjaoludest. Kohtutäitur leiab, et kinnisasja arestimine 12.04.2012.a. oli seaduslik ja põhjendatud. Võlgniku suhtes oli kehtiv täitedokument, täitmisteade oli võlgnikule kätte toimetatud ning kinnisasja arestimise aja seisuga ei olnud nõuet täidetud. Arestimise akti koostamise aja seisuga kuulus koos täitekuludega tasumisele 17 229.12 eurot. Täitetoimingu edasilükkamiseks ei esinenud TMS § 44 sätestatud aluseid – siisenõudja avaldust või kohtu vastavat lahendit. TMS § 217 sätestatud kaebetähtaja mittemöödumine ei anna alust toimingu edasilükkamiseks, kaebeõigus oli võlgnikule tagatud ka pärast kinnisasja üleskirjutamist.
7.Kohtutäituri hinnangul oli sissenõude pööramine kinnisvarale proportsionaalne, arvestades nõude suurust ja vara väärtust, kuna sissenõude pööramine muule varale ei olnud tulemuslik. Võlgnik oli eelnevalt kohtutäiturile kinnitanud, et tema ainsaks sissetulekuks on pension ning täitemenetluse käigus ei ole muud vara, millele sissenõude pööramine viiks nõude rahuldamiseni, tuvastatud- ka kaebuse esitaja ei ole muid vahendeid nõude täitmiseks kohtutäiturile nimetanud. Vara arestimise järjekorda määrates peab kohtutäitur tulenevalt TMS § 53 lg 3 arvestama, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada. Arestitud vara omandiõiguse kuuluvuse osas on kohtutäitur lähtunud kinnistusraamatu kandest. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, millest tulenevalt ei ole vara abikaasade ühisvara hulka kuulumise tõendamiseks piisavaks tõendiks vastava asjaolu nimetamine võlgniku poolt, abielutunnistuse esitamine ja kinnistusraamatust nähtuv kinnistamise aeg. Omandiõiguse tunnistuse tõestamise õigus on notaril.
8.Sissenõudja - Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu jagab seisukohta, et võlgniku kaebus kohtutäitur Aive Kolsari 11.05.2012.a. otsusele täiteasjas nr. 170/2009/3718 tuleb jätta rahuldamata. 3 (7)
Kaebuse lahendamisel tuleb lähtuda 12.04.2012.a. esinenud faktilistest asjaoludest. Ajal, mil kohtutäitur viis läbi täitetoimingu, oli maksuhaldur esitanud kohtutäiturile nõuded täitemenetluse alustamiseks ning täitemenetluse tulemusel ei olnud maksuhalduri nõudeid täielikult rahuldatud. Seetõttu on asjakohatu võlgniku väide, et kohtutäitur oleks pidanud menetluse lõpetama, kuna maksuvõlad (välja aravatud intressivõlg) on maksuhaldurile tasutud. Kinnisasja arestimise hetkel oli võlgnevuse suurus 17 299,12 eurot, sealhulgas täitekulud. Maksukohustuslaste registri andmete kohaselt laekus võlgniku ettemaksukontole ajavahemikul 11.09.2009 kuni 12.04.2012 peamiselt tagastusnõuete tasaarveldamise teel. Kohttäiturilt laekus 334,89 eurot ning võlgniku poolt vabathatlikult 1126,13 eurot. Seega täitetoimingu tegemise ajaks oli suurem osa võlast tasumata. Maksuhaldur oli täitmisavalduses palunud pöörata sissenõue kinnistule , registriosa nr xxxxx, kui nõuet ei ole võimalik rahuldada muul viisil. Tulenevalt TMS § 53 lg 3 arvestab kohtutäitur vara arestimise järjekorda määrates sissenõudja ettepanekuga. Kohtutäitur peab arvestama, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil, kahjustamata sealjuures võlgniku õigustatud huve. Maksuhalduri andmetel ei olnud võlgnikul 12.04.2012.a. seisuga sõidukeid ega muud vara. Seonduvalt arestitud vara väidetava kuulumisega abikaasade ühisvara hulka on sissenõudja osundanud, et TMS § 222 lg 1 alusel oli võlgniku abikaasal võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse hagiga vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul viisil lubamatuks tunnistamiseks. Arestitud vara hindamisega mittenõustumisel peab hinna vaidlustamise soov kaebusest selgelt nähtuma, et kohtutäitur oleks saanud kohtult taotleda vastavalt TMS § 74 lg 8 eksperdi määramist. Sissenõudja märgib lõpetuseks, et 18.07.2014.a. seisuga on maksuhalduri nõuded, mis olid aluseks täitemenetluse alustamisele J. J. suhtes, rahuldatud, mistõttu kuulub täitemenetlus lähtuvalt TMS § 48 lg 1 p 2 lõpetamisele.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse. TMS § 218 lg 1 alusel võib menetlusosaline esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. J. J. on esitanud Põlva kohtutäitur Aive Kolsarile kaebuse tema tegevusele 21.04.2012.a. (tl.17-18), Kohtutäitur on 11.05.2012.a. otsusega (tl.9-12) jätnud kaebuse rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 15 on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 477 lg 4 tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata. J. J. on taotlenud enda ärakuulamist kohtuistungil.
10.Kohtuistungil jäi kaebuse esindaja oma kaebuse juurde. Ta on rõhutanud, et kohtutäitur rikkus täitetoimingu tegemisel sundtäitmist reguleerivaid sätteid kõigepealt sellega, et võlgnikul oli ka muud vara, mida oleks võinud arestida, aga arestiti elukoht, mis oli lisaks veel ühisvara. Võlgnik ja tema abikaasa oli neile teatavakstehtud täitetoimingu ajal kodus, kuid kohtutäitur ei koputanud , ei helistanud uksekella ega helistanud J. J. telefonile, et
4 (7)
võlgnik oleks saanud täitetoiminguist osa võtta. Kohapeal ei olnud ka manukaid. Võlgnik nägi lühikest aega pärast kella kümmet, kui oli välja kuulutatud vara arestimise aeg, kohtutäiturit autoga ära sõitmas. Lisaks kohtule esitatud kaebuses esiletoodud asjaoludele on J. J. heitnud kohtutäiturile ette ka seda, et temale saadetud vara arestimise akti ärakiri ei ole vormistatud nõuetekohaselt – koopial puudub allkiri selle õigsuse tõestamise kohta ning elektronkirjale ei ole lisatud digitaalallkirja kinnituslehte.
11.Kohus on seisukohal, et J. J. kaebus kohtutäitur Aive Kolsari 11.05.2012.a. otsusele täiteasjas nr. 170/2009/3718 ei ole põhjendatud. Kohus ei ole tuvastanud kohtutäituri tegevuses J. J. vara arestimisel nimetatud täiteasjas selliseid menetlusnormide rikkumisi, mille tõttu tuleks vara arestimise akt tunnistada tühiseks. TMS § 55 sätestab, et arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita ; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Käesolevas asjas ei ole loetletud rikkumisi tuvastatud. Täitemenetluse alustamise aluseks on olnud sissenõudja – Maksu- ja Tolliameti avaldus 10.09.2009.a. (tl.97), millele on lisatud täitedokument – Maksu-ja Tolliameti korraldus 22.07.2008.a. nr 13-2.1/8843 (tl.98). Korraldusest nähtub, et J. J. maksuvõlg on korralduse väljaandmise ajal olnud 342 895 krooni. Vaidlust ei ole selle üle, et J. J. on 04.04.2012.a teade täitetoimingust (tl.15) kätte toimetatud 07.04.2012.a. (tl.40). Täitmisteates märgitud maksuvõla summa (kroonides) ning eurodes välja toodud nõude suurus, mille hulgas sisalduvad täitekulud, on küll märgitud ebakorrektselt, kuid võla suuruse ja täitekulude kohta oli võlgnikul võimalik saada täiturilt täiendavat teavet. Kohtutäituri tasu on määratud kohtutäituri seaduse alusel, millele on viidatud ka täitmisteates. Kohtutäitur on kohtuistungil selgitanud, et võlgnikule on 22.09.2009 kätte toimetatud kohtutäituri tasu määramise otsus, mis on tehtud 18.09.2009 ning seda otsust ei ole J. J. vaidlustanud. Sissenõudja kinnitusel ei olnud vara arestimise ajaks J. J. maksuvõlg tasutud.
12.Kohus leiab, et kohtutäituri tegevus vara arestimisel ei ole olnud seadusevastane seetõttu, et vara arestimine toimus enne kohtutäituri tegevusele (täitmisteate esitamisele) kaebuse esitamise tähtaja möödumist. Võlgnik on esitanud vastuväite täitetoimingu teatele (tl.16, 42), milles on esile toonud, et tema võlg Maksu- ja Tolliameti ees võib väheneda või saada tasutud 17.04.2012.a. Vastuväide on saadetud Sirje Jürgensoni e-postiaadressilt kohtutäituri e-postile 11.04.2012 kell 21.03. Seega on võimalik , et kohtutäitur ei saanud nimetatud vastuväitest enne vara arestimist teada. 12.04.2012 kell 10.51, s.o pärast vara arestimise toimumist on kohtutäitur vastuväitele vastanud, viidates TMS § 44 sätestatud täitetoimingu edasilükkamise alustele. Nimetatud aluste hulgas ei ole sätestatud võlgniku avaldust.
13.Kohtutäitur lähtus arestitava kinnisasja omaniku tuvastamisel õigesti kinnistusraamatu kandest (tl.49). Tähelepanuväärne on asjaolu, et eelmises lõigus viidatud vastuväites, mis oli saadetud väidetava ühisomaniku e-postilt, ei ole kinnistu kuulumisele abikaasade ühisvara hulka tähelepanu osutatud. S.Jürgenson on pöördunud vastava avaldusega kohtutäituri poole alles 07.06.2012 (tl.29). Ta ei ole esitanud vastavalt TMS § 222 lg 1 hagi vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tulenevalt omandiõigusest. J. J. on 5 (7)
esitanud kohtule kinnistusregistriosa väljatrükid temale kuuluvate kinnistute kohta (tl.99-104), millisest kahe kinnistu puhul on ühisomand Sirje Jürgensoniga kantud kinnistusraamatusse. Seega oli kohtutäituril, kes oli kontrollinud täitemenetluse käigus võlgniku vara olemasolu, alus arvata, et antud kinnistu ei kuulu abikaasade ühisvara hulka.
14.Kohtu hinnangul ei ole kohtutäituri tegevus J. J. kinnistu arestimisel vastuolus TMS § 198 sätestatud sissenõude pööramise järjekorraga, kuna viidatud säte kuulub kohaldamisele otsuste ja määruste täitmisel väärteo ja kriminaalasjades. Tsiviilasjades kuulub kohaldamisele eelkõige TMS § 53 lg 3, mille kohaselt peab kohtutäitur vara arestimise järjekorda määrates arvestama, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil, kahjustamata võlgniku õigustatud huve. Kohtutäitur on arvestanud täitmisavalduses märgitud sissenõudja taotlusega pöörata sissenõue kinnistule, registriosa nr.xxxxx juhul, kui nõuet ei ole võimalik muul viisil rahuldada. Täitmisavalduse esitamisest 2009.a. kuni kinnistu arestimiseni 2012.a. oli möödunud 2,5 aastat ning selle aja jooksul ei olnud nõuet muul viisil õnnestunud rahuldada. 15.Kaebuse esitaja on viidanud ka rikkumistele arestimise protseduuri läbiviimisel, mis seisnesid selles, et kohtutäitur ei hinnanud õigesti arestitava vara väärtust, arestimisele ei olnud kaasatud manukaid ning arestimisakti ärakiri esitati võlgnikule nõuetekohaselt vormistamata. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur võis lähtuda vara hindamisel temal olemasolevast infost. Tulenevalt TMS § 74 lg 5 lähtus kohtutäitur asja hindamisel selle harilikust väärtusest, mis on TsÜS § 65 järgi selle kohalik keskmine müügihind. TMS § 74 lg 7 ja 8 kohaselt võivad nii võlgnik kui sissenõudja kohtutäiturile TMS § 217 sätestatud korras esitatava kaebusega kohtutäituri määratud hinna vaidlustada, mille korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks kohtult eksperdi määramist. Vastavat õigust on selgitatud ka vara arestimise aktis. Antud juhul ei ole võlgniku kaebuses kohtutäiturile 21.04.2012.a. sõnaselgelt kohtutäituri määratud hinda vaidlustatud, on märgitud vaid, et kohtutäitur ei ole arestitava vara hindamisel selgitanud välja elamu tegelikku seisundit. Kohtutäitur on lähtunud ehitisregistri andmetest (tl.50). TMS § 70 lg 1 sätestab, et vara üleskirjutamine toimub võlgniku, tema esindaja või täisealise perekonnaliikme juuresolekul. Kui nimetatud isikuid vara arestimise juures ei viibi, kutsub kohtutäitur vara arestimise juurde kaks manukat või politseiametniku. Kinnisasja arestimise aktist (tl.45-48) nähtub, et 12.04.2012.a. toimunud kinnisasja, asukohaga xxxxxxxxxxxx juures ei ole võlgnik viibinud. Aktis on märgitud manukate nimed - K. H. ja xxxxxxxxxxxxx, kes on kinnitanud oma allkirjadega akti koostamise juures viibimist. Kohtul ei ole alust arvata, et manukad ei viibinud kohal vaatamata võlgniku väitele, et tema manukaid ei näinud. Võlgnik on samas kinnitanud, et ta ei näinud ka kohtutäiturit, märkas vaid kohtutäituri autot ära sõitmas. Eeldades, et J. J. viibis arestitaval kinnistul asuvas elamus, tuleb möönda, et kohtutäitur oleks pidanud seda asjaolu kontrollima, et tagada võimalusel võlgniku juuresolek arestimisel, kuid iseenesest ei muuda see kohtu arvates arestimist tühiseks. Võlgnikku oli teavitatud tema õigustest teates täitetoimingust, mis oli võlgnikule 5 päeva enne arestimist kätte toimetatud ning võlgniku mitteosalemine ei toonud kohtu hinnangul kaasa tema õiguste rikkumist. Kohus leiab, et ka asjaolu, et võlgnikule väljastatud kinnisasja arestimise akti ärakiri (tl.1314) ei ole nõuetekohaselt kinnitatud ning erineb täitetoimikus olevast originaalist (tl.45-48) ei muuda arestimist tühiseks. Erinevus seisneb selles, et originaalakt ei ole kohtutäituri poolt allkirjastatud digitaalselt, vaid käsikirjaliselt, seevastu võlgnikule saadetud aktil on märge digitaalse allkirjastamise kohta, kuid digiallkirja kinnitusleht puudub. Sisu osas on mõlemad 6 (7)
aktid identsed, seetõttu ei saa kohtu hinnangul väita, et ärakirja vormistamise vea tõttu on saanud võlgniku õigused rikutud.
16.Eeltoodud asjaoludel jätab kohus J. J. kaebuse kohtutäitur Aive Kolsari otsusele 11.05.2012 ning tegevusele 12.04.2012.a. toimunud täitetoimingu tegemisel – kinnisasja arestimisel rahuldamata. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.
Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.