Eesistuja Malle Seppik, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks
Kohtuasi
Villu Soobi hagi Leo Schultsi, Evar Schultsi, Kaarel Kaljura ja Lii Kaljura vastu kahjuhüvitise 39 334 euro 42 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 14. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-31169
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Villu Soobi kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
14 406 eurot 77 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Villu Soop, esindaja vandeadvokaat Marina Valge Kostja Leo Schults, esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv Kostja Evar Schults, esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv Kostja Kaarel Kaljura, esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv Kostja Lii Kaljura, esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv
Asja läbivaatamise kuupäev
24. november 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 14. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-31169 ja Tartu Maakohtu 3. jaanuari 2014. a vaheotsus samas tsiviilasjas ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada Villu Soobile 21. mail 2014 tasutud kautsjon 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot 7 senti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Villu Soop (hageja) esitas 25. juunil 2013 Tartu Maakohtule Leo Schultsi, Evar Schultsi, Kaarel
Kaljura ja Lii Kaljura (kostjad) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 39 334 eurot 42 senti, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 14 949 eurot 24 senti ning viivise alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt anti hagejale 22. juuni 2006 aktiga üle OÜ Masin (likvideerimisel) (osaühing) töökoja tehniline hooldepunkt ning katlamaja seadmed ja inventar. Aktis märgiti üleandmise ajal vara väärtuseks 41 840 eurot 40 senti. Hageja poeg Tanel Soop märkas 18. aprillil 2009 töökojast välja jooksmas nelja isikut ning kutsus politsei, kes algatas kostjate vastu kriminaalmenetluse. Töökoda üle vaadates selgus, et hagejale kuuluvaid asju on varastatud 39 334 euro väärtuses. Osaühingu esindajana esitas T. Soop 2. märtsil 2012 kriminaalasjas tsiviilhagi vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks, paludes mõista kuriteo toime pannud isikutelt välja hüvitise 27 993 eurot 30 senti ja kanda selle hageja kontole. Osaühingu esindajana esitas hageja 18. juulil 2012 kriminaalasjas tsiviilhagi, milles palus kuriteo toime pannud isikutelt mõista välja 7797 eurot 22 senti ja kanda see hageja pangakontole. Tartu Maakohus lõpetas 4. juuni 2013. a määrusega kriminaalasjas nr 1-131218 kriminaalmenetluse menetluse mõistliku aja möödumise tõttu ja jättis OÜ Masin (likvideerimisel) tsiviilhagi läbi vaatamata. Kostjad tekitasid hagejale vargusega kahju 39 334 eurot 42 senti. Hageja nõue ei ole aegunud. Hageja sai kahju tekitamisest teada 18. aprillil 2009. Isegi kui nõude aegumine ei olnud peatunud, kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg-s 2 sätestatud kümneaastane aegumistähtaeg. Kriminaalmenetluses osaühingu tsiviilhagi esitamine kostjate vastu peatas nõude aegumise ka hageja jaoks. Kuna osaühingu nimel esitas tsiviilhagi hageja, saab lugeda, et hageja kiitis osaühingu kui mitteõigustatud isiku hagi esitamise heaks ning tsiviilkohtumenetluses asendati vale hageja õige hagejaga. Kuigi kriminaalasjas tehtud määruse kohaselt on kostjad hagejale osa varastatud esemetest tagastanud, ei ole hageja vara tagasi saanud ega vara tagastamise juures viibinud. Kriminaalmenetluses tehti kindlaks, et enne kostjate tabamist viisid nad vanametalli kokkuostu umbes kaheksa tonni metalli. Selline kogus hõlmab ilmselt ka hageja vara. Kuna tegemist on suures koguses vanametalliga ning kostjad on hageja vara vargust osa vara tagastamisega tunnistanud, on tõendatud, et kostjad põhjustasid kogu hagejale tekkinud kahju.
2.Kostjad ei tunnistanud hagi. Hagejal ei ole õigust hagi esitada, kuna väidetavalt varastatud asjade omanik oli hageja kinnituste kohaselt osaühing, mitte hageja. Kui hageja on vara omanik, siis on hagi aegunud. Hageja sai vara väidetavast vargusest teada 18. aprillil 2009, kuid esitas hagi alles 7. oktoobril 2013. Seega on möödunud TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud hagi aegumise tähtaeg. Lisaks ei ole hageja tõendanud kahju olemasolu ega selle suurust. Hageja esitas 22. aprillil 2013 osaühingu esindajana kriminaalasjas tsiviilhagi täpsustuse, mille kohaselt on kahju tekitatud 5965 eurot 25 senti.
3.Tartu Maakohus jättis 3. jaanuari 2014. a vaheotsusega hagi rahuldamata nõude aegumise tõttu ja poolte menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt sai hageja kahjust, s.o lõhutud ja äraviidud esemetest, ja kahju hüvitama kohustatud isikutest, s.o kostjatest teada 18. aprillil 2009. Seega oleks hageja pidanud esitama hagi
kohtule kolme aasta jooksul arvates nendest asjaoludest teada saamisest. Hageja esitas hagi 25. juunil 2013, st pärast nõude aegumist, mil kostjad võivad TsÜS § 142 lg 1 teise lause kohaselt keelduda oma kohustuse täitmisest. Kuna hageja nõue on aegunud TsÜS § 150 lg 1 järgi, ei ole oluline TsÜS § 150 lg-s 3 sätestatud maksimaalne aegumistähtaeg. Kriminaalmenetluses esitas tsiviilhagid osaühing, mitte hageja. Nende hagide sisu ega ka hageja andmed ei anna alust arvata, et hagejaks oli osaühingu asemel teine isik. Hageja nimel ei ole kriminaalasja nr 1-13-1218 (09260101551) menetluses taotlusi uue tsiviilhagi esitamiseks. Samuti ei nähtu hagiavaldusele lisatud tõenditest, et kriminaalasja menetlemisel oleks esitatud avaldusi, taotlusi või selgitusi, mille alusel lugeda, et kriminaalasjas esitas tsiviilhagi hageja. Alusetu on hageja väide, et osaühing oli tsiviilhagi esitamise hetkel likvideeritud. Tartu Maakohtu
28.oktoobri 2008. a määrusest tsiviilasjas nr 2-06-21981 nähtub, et maakohus ennistas hageja taotlusel osaühingu õigusvõime äriregistris ja määras hageja osaühingu likvideerijaks. Aegumine ei olnud katkenud ja uuesti alanud TsÜS § 158 tähenduses. Hageja kinnitab hagiavalduse p-s 2.3, et ta ei ole kostjate osalist täitmist vastu võtnud ega pidanud seda nõude tunnustamiseks ning ta ei ole nõuet vähendanud. Isegi kui asuda seisukohale, et kostjad on ajavahemikus 2007 kuni 18. aprillini 2009 käitunud õigusvastaselt ja süüliselt ning hageja on saanud kahju, ei ole hageja tõendanud, et kostjad on hageja arvel rikastunud. Seega ei ole TsÜS § 150 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu vaheotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta aegumine kohaldamata ja saata tsiviilasi esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.
5.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 14. aprilli 2014. a otsusega maakohtu vaheotsuse muutmata. Menetluskulud jäid hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tuvastas maakohus, et hageja sai kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikutest teada 18. aprillil 2009. Kuna hageja esitas maakohtule hagi 25. juunil 2013, s.o neli aastat kaks kuud ja seitse päeva pärast nendest asjaoludest teada saamist, oli hagi esitamise ajaks nõude aegumistähtaeg möödunud ja hagi TsÜS § 150 lg 1 järgi aegunud. Vaidluse lahendamiseks ei ole oluline, kas osaühing oli kriminaalasjas hagiavaldust esitades õigusvõimeline, sest kriminaalasjas esitas tsiviilhagi osaühing, keda esindas hageja, ning nimetatud tsiviilhagi ei saa lugeda hageja kui füüsilise isiku esitatuks isegi juhul, kui osaühing oli õigusvõimetu. Samas oli osaühingu õigusvõime registris maakohtu 28. oktoobri 2008. a määruse alusel taastatud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, millal osaühingu õigusvõime pärast selle ennistamist lõppes. Asja materjalide kohaselt esitas esialgse hagiavalduse kriminaalasjas 2. märtsil 2012 osaühing, kelle esindajaks oli märgitud T. Soop. 18. juuli 2012. a hagiavalduse esitas kriminaalasjas osaühing, keda esindas hageja. Maakohus jättis 4. juuni 2013. a määrusega kriminaalasjas nr 1-13-1218 osaühingu
tsiviilhagi läbi vaatamata. Maakohus leidis põhjendatult, et kriminaalmenetluses esitatud hagiavaldusi tuleb käsitada osaühingu hagiavaldustena. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et kriminaalasja menetlemisel oleks esitatud avaldusi või taotlusi, mille alusel oleks võimalik lugeda, et kriminaalasjas osaühingu esitatud tsiviilhagi esitas hoopis hageja. Viimane on esitanud küll
22.aprillil 2013 tsiviilhagi täpsustuse, kuid see asjaolu ei tähenda, et kriminaalasja menetluses oli hageja kui füüsilise isiku tsiviilhagi. TsÜS § 160 lg-st 1 ja Riigikohtu praktikast tuleneb, et nõude aegumine peatub üksnes juhul, kui kriminaalmenetluses on õigustatud isik esitanud tsiviilhagi kindlate isikute vastu. Kuna kriminaalasjas esitas tsiviilhagi osaühing ning praeguses asjas on kahju hüvitamise nõude esitanud hageja füüsilise isikuna, ei ole hageja tsiviilhagi kriminaalmenetluses esitanud. Seega ei ole nõude aegumine TsÜS § 160 lg 1 alusel peatunud. TsÜS § 150 lg 2 kohaldamise eeldused ei ole täidetud, sest hageja ei ole tõendanud, et kostjad rikastusid tema arvel. Hageja viidatud vanametalli kokkuostu kviitungid ei tõenda, et kostjate müüdud vanametall oli hageja vara. Hagi aegumine ei ole katkenud TsÜS § 158 mõttes. Asjas ei ole tuvastatav, et kostjad oleksid hagejale tema nõude täitmiseks vara tagastanud. Kriminaalasjas tagastasid kostjad osaliselt vara osaühingule kui kannatanule, kelle esindajaks oli hageja. Tõendeid ei ole selle kohta, et kostjad on asunud hagejale tekitatud kahju hüvitama, ning hageja ise on seda ka sõnaselgelt eitanud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja palub nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta aegumine kohaldamata ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Kassatsioonkaebuse kohaselt leidsid kohtud valesti, et kriminaalasjas ei esitanud tsiviilhagi hageja. Kõigis hagides oli hüvitise saajaks märgitud hageja, mitte osaühing. Samuti on 19. juulil 2012 esitatud tsiviilhagi aluseks olevates asjaoludes kirjeldatud hagejale kahju tekitamist ja vara osalist tagastamist. Hagejale kui füüsilisele isikule kahju tekitamise ja kahjuhüvitise nõude kinnituseks esitas hageja kriminaalmenetluses enda nimel 22. aprillil 2013 tsiviilhagi täpsustuse. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja ei ole kriminaalasjas hagi esitanud, on hageja kiitnud nende hagide allkirjastamisega osaühingu kui mitteõigustatud isiku tsiviilhagide esitamise heaks. Ringkonnakohus ei analüüsinud tsiviilhagide sisu. Seega peatus aegumine TsÜS § 160 lg 1 alusel ka hageja suhtes. Aegumine oli TsÜS § 158 lg 2 alusel katkenud, sest kostjad tunnistasid hageja nõuet osaliselt, tagastades osa varast kinnistule, millelt nad olid selle ära viinud. Kõiki tõendeid kogumis hinnates on võimalik tuvastada kaudsete tõendite alusel, et kostjad rikastusid hageja arvel, ja kohaldada TsÜS § 150 lg-t 2.
8.Kostjad vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692
lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Lähtuvalt TsMS § 691 p-st 4 ja § 692 lg-st 5, tuleb tühistada ka asjas tehtud maakohtu otsus ning asi saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.
10.Hageja esitas kostjate vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude, tuginedes väitele, et kostjad varastasid tema asju. Kostjad palusid maakohtul kohaldada aegumist (TsÜS § 143). Õigustatud isiku nõue aegub TsÜS § 142 järgi aegumistähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu. Hageja ei ole selles tsiviilasjas esitanud kostjate vastu vara väljaandmise nõuet, mille aegumine võib olla välistatud TsÜS § 155 lg 2 kohaselt. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 150 lg 1 kohaselt kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai või pidi teada saama kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selle üle, et hageja sai kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikutest, samuti sellest, et kahju põhjustati vargusega, teada varguse toimumise päeval, 18. aprillil 2009. TsÜS § 150 lg 1 järgi tulnuks hagejal seega kahju hüvitamise nõue esitada hiljemalt 18. aprillil 2012.
11.Hageja arvates peatus TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg TsÜS § 160 lg 1 alusel tsiviilhagi esitamisega kriminaalmenetluses. Kohtud ei nõustunud hagejaga ning leidsid, et nõude aegumine ei olnud TsÜS § 160 lg 1 järgi peatunud, kuna hageja ei olnud hagi esitanud. Kolleegium jagab seda seisukohta. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt esitas kriminaalasjas kaks tsiviilhagi osaühing, kelle esindajaks on märgitud hageja või T. Soop. Maakohus jättis 4. juuni 2013. a määrusega osaühingu tsiviilhagi läbi vaatamata. Hageja ei väida ja kohtud ei ole tuvastanud, et hageja oleks esitanud kriminaalasjas nõude enda õiguse või huvi kaitseks või keegi teine oleks esitanud nõude, kaitsmaks hageja õigust või huvi (TsMS § 3 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohus märkis õigesti, et tsiviilhagi täpsustuse esitamine ei tähenda, et kriminaalasjas menetleti hageja nimel esitatud tsiviilhagi. Kohtute järeldust ei muuda valeks see, et tsiviilhagides paluti kahjuhüvitis kanda hageja pangakontole ning hagejat on kriminaalmenetluses käsitatud kannatanuna. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine, kui õigustatud isik esitab hagi. See tähendab mh, et kannatanu on esitanud tsiviilhagi kriminaalmenetluses (kriminaalmenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 2). Ainuüksi asjaolust, et hageja võis olla kriminaalmenetluses kannatanuks, ei saa järeldada, et ta esitas selles menetluses tsiviilhagi. Seega on nii maa- kui ka ringkonnakohus põhjendatult leidnud, et hageja nõude aegumine ei olnud TsÜS § 160 lg 1 alusel peatunud.
12.Hageja leiab, et tema nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 150 lg 2, mille järgi on kohustatud isik ka pärast TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi, kui ta on õigustatud isiku kulul kahju tekitamise tõttu rikastunud. Kolleegium selgitab, et TsÜS § 150 lg 2 kohaldamise eeldustena tuleb üldjuhul teha kindlaks, kas kohustatud isik on käitunud õigusvastaselt ja on selles süüdi ning kannatanule on tekkinud kahju. Lisaks tuleb tuvastada, kas kahju tekitaja on kannatanu arvel rikastunud. Kohtute järelduse kohaselt
ei ole hageja tõendanud, et kostjad on tema arvel rikastunud. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole oma seisukohta piisavalt põhjendanud, rikkudes sellega oluliselt TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 ettenähtud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus ei ole maakohtu rikkumist kõrvaldanud, rikkudes sellega ka ise menetlusõiguse norme. Maakohus ei analüüsinud vaheotsust tehes ühtegi tõendit, mille hageja oli kostjate rikastumise tõendamiseks esitanud. Tõendite hindamata jätmisega rikkus maakohus TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2, § 438 lg-s 1 ning § 442 lg 8 kolmandas lauses sätestatud kohustust. Ringkonnakohus, viidates otsuses hageja esitatud vanametalli kokkuostu kviitungitele, märkis üksnes seda, et need dokumendid ei tõenda, et kostjad müüsid hageja vara. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole hinnanud hageja esitatud kviitungeid kogumis teiste tõenditega (mh nt tsiviiltoimikus olevate kriminaalasjas esitatud tsiviilhagide, kohtueelse menetluse kokkuvõtte, kriminaalasja lõpetamise määruse ja vara tagastamise aktiga), lähtudes TsMS § 232 lg-test 1 ja 2.
13.Hageja tugineb ka sellele, et tema nõude aegumine katkes TsÜS § 158 lg-te 1 ja 2 kohaselt nõude tunnustamisega, kuna kostjad on talle osa varast tagastanud. Kohtud leidsid, et nõude aegumine ei ole TsÜS § 158 alusel katkenud, sest hageja ei ole kostjate täitmist vastu võtnud, pidanud seda nõude tunnustamiseks ega oma nõuet vähendanud. Kolleegium leiab, et kohtud on TsÜS § 158 valesti tõlgendanud. TsÜS § 158 lg-test 1 ja 2 ei tulene, et aegumise katkemine on seotud õigustatud isiku tahteavaldustega. Aegumise katkemise eelduseks on TsÜS § 158 lg 1 kohaselt asjaolu, et nõuet on tunnustanud kohustatud isik. Kui kostjad on hagejale osa varast tagastanud, võib hageja nõude aegumine olla TsÜS § 158 alusel katkenud ja alanud vara tagastamisega uuesti. Kuivõrd katkeda saab aegumistähtaeg, mis ei ole võla tunnustamise ajaks möödunud (Riigikohtu
21.novembri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-02, p 11), tuleb TsÜS § 158 kohaldamiseks teha muu hulgas kindlaks, millal kostjad osa varast hagejale tagastasid. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul tuvastada, kas ja millal kostjad hagejale vara tagastasid. Selleks peab maakohus hindama poolte esitatud tõendeid, sh vara tagastamise akti (tl 57).
14.Lisaks eeltoodule märgib kolleegium, et TsMS § 200 lg 1 kohustab menetlusosalist kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kostjad esitasid aegumise vastuväite olukorras, kus nende vastu alustatud kriminaalmenetlus lõpetati menetluse mõistliku aja möödumise tõttu. Juhul kui tsiviilkohtumenetluses esitatud hagi aluseks on samad asjaolud, millel põhines kriminaalmenetlus, võib aegumise vastuväite esitamine olla hea usu põhimõttest lähtuvalt lubamatu (TsÜS § 138 lg 1 ja võlaõigusseaduse § 6 lg 2).
15.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.
16.Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kautsjon tagastada. Malle Seppik, Peeter Jerofejev, Henn Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.