MV Finantseeringud OÜ hagiavaldus M M ja OÜ Roodevälja Terminal vastu võla nõudes
Hagihind
Kostja 1 vastu 213 249.03 eurot ja kostja 2 vastu 634 416.75 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: MV Finantseeringud OÜ (registrikood 14256743, asukoht: Lossi 18-13, 12616 Tallinn), lepinguline esindaja: esindajad Maksim Greinoman (e-post: [email protected]); Kostja 1: M M (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post:); Kostja 2: OÜ Roodevälja Terminal (registrikood 10970745, asukoht: Roodevälja küla, 44305 Rakvere vald, Lääne-Virumaa); Kostjate lepinguline esindaja: Jüri Leppik (e-post: [email protected]). Istungi toimumise aeg
19. veebruar 2018 kell 10.00, 23. juuli 2018 kell 11.00 ja 14. august 2018 kell 10.00
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Maksim Greinoman; Kostja 1 M M, kostjate 1 ja 2 lepinguline esindaja Jüri Leppik.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostja 1 M M’lt hageja MV Finantseeringud OÜ kasuks 206 239 (kakssada kuus tuhat kakssada kolmkümmend üheksa) eurot 94 senti (s.h 88 553 eurot põhivõlgnevus ja viivis 117 686.94 eurot).
3.Välja mõista kostjalt 1 hageja kasuks viivis põhinõudelt (88 553 eurolt) alates 13.09.2018 põhinõude tasumiseni määraga 0.1% põhisummalt päevas, kuid mitte rohkem kui põhinõue.
4.Välja mõista kostja 2 Roodevälja Terminal OÜ-lt hageja kasuks 634 416 (kuussada kolmkümmend neli tuhat nelisada kuusteist) eurot 75 senti (s.h põhivõlgnevus 305 000 eurot, intress 24 416.75 eurot ja viivis 305 000 eurot).
5.Jätta kõik menetluskulud kostjate 1 ja 2 kanda.
6.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.30. juunil 2017 esitatud hagiavalduse kohaselt Xxxx OÜ ja kostja 1 M M sõlmisid 04.01.2011 laenulepingu nr 607 (Laenuleping 1), mille punkti 2.1. kohaselt kostja 1 võttis laenu 103 000 eurot. Tulenevalt lepingu punktist 4.1. arvestatakse intressi tagastamata laenusummalt 3% aastas ja tulenevat lepingu punktist 4.2. intresside arvutamisel lähtutakse 30-päevasest kuust ja 360-päevasest aastast. Viivises lepiti kokku 0,1% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest (lepingu punkt 5.1). Xxxx OÜ maksis laenu välja kostja 1 pangakontole 05.01.2011. Laenuleping anti üle Xxxx OÜ-le ning 21.05.2014 sõlmisid Xxxx OÜ ja kostja 1 Laenulepingu 1 lisa nr 2, mille p 1 muudeti laenusumma tagastamise aega, mille kohaselt laenusaaja maksab laenuandjale laenusumma tagasi hiljemalt 31.12.2014.
2.Kostja 1 tegi laenulepingu nr 1 alusel järgmised tagastusmaksed: 5 000 eurot 20.01.2015, 5 000 eurot 21.01.2015, 9 000 eurot 29.01.2015 ja 10 000 eurot 20.01.2017. Laenulepingu p 5.3. alusel arvestati tasutud summad viivise ja intressi katteks. Lepingu lõppemise päeva 31.12.2014 seisuga oli tasumisele kuuluv intress 12 411.50 eurot. Seega tasus kostja intressinõude 20.01.2015, 21.01.2015 ja osaliselt 29.01.2015 maksetega. Viivisenõue 29.01.2015 seisuga oli 2 987 eurot. Seega 29.01.2015 maksega oli kogunenud viivisenõue täielikult rahuldatud. Pärast intressi ja viivise maha arvestamist järelejäänud summa 3 601.50 eurot läks põhinõude katteks. Põhinõude jäägiks jäi 99 398.50 eurot.
3.20.01.2017 seisuga, kui kostja tegi viimase makse, oli viivise suuruseks 71 666.32 eurot. Seega 20.01.2017 makse läks täielikult viivise katteks; viivise jäägiks 20.01.2017 seisuga jäi 61 666.32 eurot. Alates 21.01.2017 kuni 30.06.2017 on arvestatud viivise suuruseks 15 903.76 eurot. Hagi esitamise päeva seisuga on viivis kokku 77 570.08 eurot. 30.05.2017 loovutas Xxxx OÜ oma nõude hagejale. Alates 01.07.2017 nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni viivisemääraga 0,1% päevas vastavalt lepingu punktile 5.1.
4.23.07.2012 sõlmisid Xxxx OÜ ja kostja 2 OÜ Roodevälja Terminal, laenulepingu (Laenuleping 2), millega anti laenu 400 000 eurot (lepingu p 2.1.). Tagasimakse tähtajaks lepingu p 3.1. kohaselt oli 30.06.2014. Lepingu punktis 3.2. lepiti kokku tagastamata laenujäägilt intressis 7% aastas. 2 (17)
2-17-10142 Lepingu punkti 3.3. alusel on laenu või selle osa tähtaegsel mittetagastamisel laenuandjal õigus nõuda tagastamata osalt viivist 0,15% päevas.
5.31.12.2013 vormistasid Xxxx OÜ ja kostja 2 saldokinnituse, millega kostja 2 tunnistas võlga 326 350.04 eurot, sellest 305 000 eurot põhinõudena ja 21 350.04 eurot intressina. Xxxx OÜ ja kostja 2 sõlmisid 02.01.2014 laenulepingu 23.07.2012 lisa nr 1, millega muudeti intressiarvestust ning mille kohaselt laenusaaja maksab laenuandjale intressi arvestusega 2% aastas (laenulepingu lisa p 1). Laenuandja intressinõue 01.01.2014 seisuga on 58.49 eurot; 02.01.2014 kuni 30.06.2014 on intressinõue 3 008.22 eurot. Seega on intressinõue kokku 24 416.75 eurot. Laenuandja viivisenõue arvestatuna 01.07.2014 kuni 30.06.2017 on 501 877.50 eurot. 30.05.2017 loovutas Xxxx OÜ oma nõude hagejale. Hageja vähendab viivisenõuet põhinõudeni ja palub mõista välja viivisenõudena 305 000 eurot.
6.Lähtudes eeltoodust palus hageja kostjalt 1 välja mõista 99 398.50 eurot põhinõudena, 77 570.08 eurot kõrvalnõudena (viivisenõudena) ja viivis põhinõudelt 99 398.50 eurot alates 01.07.2017 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääraga 0,1% päevas ning kostjalt 2 välja mõista 305 000 eurot põhinõudena, 24 416.75 eurot kõrvalnõudena (intressinõudena) ning 305 000 eurot kõrvalnõudena (viivisenõudena). Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
MENETLUSE KÄIK
7.05.07.2017 esitas hageja taotluse hagi tagamiseks.
8.Viru Maakohtu 07.07.2017 kohtumäärusega rahuldati hagi tagamise taotlus osaliselt. Hagi tagamiseks arestiti kostjale 1 kuuluv OÜ Roodevälja Terminal ainuosa nimiväärtusega 32 000 eurot ja keelati kostjal 1 võtta vastu otsuseid OÜ Roodevälja Terminal osakapitali suuruse muutmiseks, osaühingu ühinemiseks või jagunemiseks (hääletada selliste otsuste vastuvõtmise poolt kas vahetult või esindaja kaudu). Hagi tagamiseks seati hageja kasuks kostja 2 OÜ Roodevälja Terminal omandis olevatele kinnistutele: 1. registriosa nr xxxx, asukohaga xxxx esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 75 000 eurot; 2. registriosa nr xxxx, asukohaga xxxx, esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 75 000 eurot; 3. registriosa nr xxxx, asukohaga xxxx, esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 242 208 eurot.
KOSTJATE VASTUVÄITED
9.14. septembril 2017 esitatud vastuses kostjad märkisid, et hagi alus ja ese on erinev nii kostja 1 kui ka kostja 2 vastu esitatud nõuetel. Seega on hageja esitanud kaks erinevat nõuet kahe erineva kostja vastu. Hageja poolt määratud hagi hind on ebaõige. TsMS § 134 nõuete liitmise osas ei ole käesoleval juhul kohaldatav. Seega on hagi hind kostja 1 vastu arvestatav põhinõudelt 99 398.50 eurot ja sellele vastavad hageja määratletud kõrvalnõuded ning kostja 2 vastu hagi hind 305 000 eurot põhinõudena ja sellele vastavad hageja määratletud kõrvalnõuded. Kostja 1 ja kostja 2 ei vaidle vastu kahe erineva hagi ühisesse menetlusse võtmisele. Vaatamata sellele, et hageja poolt esitatud erinevad nõuded ei vasta TsMS § 370 ja § 374 tunnustele, ei vaidle kostja 1 ja kostja 2 hagide koosmenetlemisele vastu ja peavad võimalikuks nende lahendamist ühises menetluses.
10.Kostja 1 ei tunnistanud hagi, leides, hageja nõue on tõendamata, sh ei ole hageja näidanud, millisel õiguslikul alusel on tal nõue Xxxx OÜ poolt 04.01.2011 sõlmitud laenulepingust. Hageja poolt esitatud laenulepingu nr 607 kohaselt on laenuandjaks Xxxx OÜ registrikoodiga xxxx, kes 3 (17)
2-17-10142 hagiavalduse lisa 2 kohaselt maksis kostja 1 arvele 103 000 eurot. Hageja on esitanud asjaolu, et Xxxx OÜ loovutas 30.05.2017 (allkirjastatud on dokument digitaalselt 02.06.2017) oma nõude hagejale. Hagis ei ole esile toodud asjaolusid, millisel õiguslikul alusel omas Xxxx OÜ õigust nõudele kostja 1 vastu. Hagiavalduses on esitatud väide, et laenuleping anti üle Xxxx OÜ-le. Hageja ei avalda, millal ning millisel õiguslikul alusel nõue talle üle anti.
11.Äriregistrist ilmneb, et 19.10.2012 on tehtud 23. kanne, mille kohaselt Xxxx OÜ jaguneb eraldumise teel, andes osa oma varast Xxxx OÜ-le 11.09.2012 jagunemislepingu ja 12.09.2012 jagunemisotsuse alusel. Vastavalt 11.09.2012 jagunemislepingu p-dele 3.1 ja 3.2 andis Xxxx OÜ jagunemise käigus omandavale Xxxx OÜ-le üle OÜ Xxxx (registrikood xxxx) osa, nimiväärtusega 3 000 eurot. Jagunemislepingu p-s 3.2 rõhutatakse, et kõik jaguneva ühingu kohustused jäävad jagunevale ühingule, s.o Xxxx OÜ-le. Eeltoodut korratakse ka 12.09.2012 jagunemisotsusega. Seega ei ole Xxxx OÜ õigusjärglane Xxxx OÜ nõuetele, mis võiksid seostuda Xxxx OÜ poolt 05.01.2011 üle kantud summadele, olenemata rahasumma ülekandmise õiguslikest alustest. Seega puudub hagejal nõue kostja 1 vastu Xxxx OÜ poolt 05.01.2011 ülekantud 103 000 eurot saamiseks.
12.Hageja ei ole tõendanud, millises summas on väidetavalt Xxxx OÜ kostjale 1 laenu andud. Hagiavalduses esitatakse asjaolu, et 21.05.2014 sõlmisid Xxxx OÜ ja kostja 1 Laenulepingu 1 lisa nr 2, mille p 1 muudeti laenusumma tagastamise aega: „Laenusaaja maksab Laenuandjale laenusumma tagasi hiljemalt 31.12.2014“. Hageja ei avalda, millised olid Xxxx OÜ ja kostja 1 vahel sõlmitud laenulepingu tingimused ja puuduvad tõendid selle kohta, et Xxxx OÜ oleks kostjale 1 laenusumma üle kandnud. Kostja 1 poolt tehtud maksed Xxxx OÜ-le: 5 000 eurot 20.01.2015, 5 000 eurot 21.01.2015, 9 000 eurot 29.01.2015 ja 10 000 eurot 20.01.2017, ei tõenda Xxxx OÜ poolt laenusumma ülekandmist kostjale 1.
13.Xxxx OÜ ja kostja 1 vahel 04.01.2011 sõlmitud laenulepingust nr 607 tulenevad nõuded on aegunud. Vastavalt Xxxx OÜ ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingule lasus kohustus laenusumma tagasi maksta hiljemalt 31.03.2011. Seega ei ole Xxxx OÜ-l võimalik antud nõuet maksma panna, sest kostja 1 tugineb aegumisele.
14.Kostja 2 ei tunnista hagis esitatud nõudeid, kuna hageja nõue on alusetu, sest 23.07.2012 sõlmitud laenuleping OÜ Xxxx ja kostja 2 vahel on tühine TsÜS § 89 alusel, s.o 23.07.2012 sõlmitud laenuleping on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahtsid jätta mulje tehingu olemasolust, et varjata tehingut, mida nad tegelikult tegid. Poolte tegelik tahe oli suunatud OÜ Xxxx vahendite arvelt kinnisasjade omandamisele kostja 2 poolt eesmärgiga kinnistud üle anda OÜ Xxxx poolt näidatud isikule. OÜ Xxxx poolt nõude loovutamisega 30.05.2017 hagejale, ilma, et ta oleks avaldanud õigussuhte tegelikke asjaolusid, on OÜ Xxxx käitunud hea usu põhimõtete vastaselt. Ka kohtupraktika kinnitab, et laenulepinguna vormistatu ei pruugi oma sisus osutuda laenulepinguks, kui poolte tegelik tahe on olnud suunatud muule õigussuhtele (Riigikohtu otsus nr 32-1-111-08 p 22 jj).
15.23.07.2012 laenulepingu alusel kostjale 2 ülekantud 400 000 eurot kasutati OÜ Xxxx omaniku T T juhiste kohaselt kinnisasjade omandamiseks. Laenulepingu sõlmimisel edastatud e-kirjadest nähtub, et laenu andja teadis paremini, millise juriidilise isiku kaudu raha üle kanda ja millises summas. M M 23.07.2012 kell 14.50 e-kirja manuses olevas lepingu projektis oleks olnud 4 (17)
2-17-10142 laenuandjaks AS Xxxx, registrikood xxxx, summas 130 000 Eesti krooni. Antud e-kirjale saabus 23.07.2012 kell 14.50 vastus aadressilt, milles anti teada, et „Tegin natuke teistsuguse lepingu. Vaata üle ja kui sobib võid digiallkirjastada ja saada tagasi.“ Antud e-kirja manuses on sama elektrooniline fail, mis on toodud hagi lisas 6. Eeltoodu kinnitab, et tegemist ei ole tavapärase olukorraga, kus laenusaaja sooviks laenu saada, vaid laenuandja otsustab nii laenusumma kui ka laenusaaja isiku. OÜ Xxxx rahastas vastavalt T T juhistele xxxx sadamas asuvate kinnisasjade ostu AS-ilt Xxxx. OÜ Xxxx ja T T ei saanud vahetult suheldes kokkuleppele AS-iga Xxxx ja seetõttu osutas OÜ Roodevälja Terminal M M isikus vahendajana abi eeltoodud kinnistute soetamisel. Osapooled pidasid vajalikuks ühises majanduslikus eesmärgis xxxx sadama ja seda ümbritseva ala arendamist vajalike sadama teenuste osutamiseks. M M ülesandeks jäi pärast kinnisasjade omandamist eelkõige infrastruktuuri planeerimine ja rajamine, sh võimaliku raudteeühenduse loomine. Olukorras, kus AS Xxxx ei soovinud talle kuuluvaid kinnisasju võõrandada T T’ga seotud ettevõtetele, pidid osapooled tegutsema varjatult, et saavutada T T’ele ja xxxx sadamat arendavatele ettevõtjatele soovitud eesmärk.
16.01.08.2012 sõlmisid AS Xxxx müüjana ja OÜ Roodevälja Terminal ostjana kinnistute müügileping ja asjaõiguslepingu registriossa nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx omandamiseks. Lepingu ettevalmistamisel nõustas kostjat 2 advokaadina K N ja tema büroo töötajad. Eeltoodud 11 kinnisasja omandamise eest lepiti notariaalses lepingus kokku, et antud lepingu alusel tasutakse müüjale 50 000 eurot. Antud kinnistute võõrandamise eest tasus OÜ Roodevälja Terminal sularahas AS-ile Xxxx 350 000 eurot, mille kohta andis AS-i Xxxx juhatuse liige O L kirjaliku kinnituse raha saamise kohta. Müüja, AS Xxxx, poolt seatud tingimus oli, et antud summat ei näidata kinnisasjade võõrandamise lepingus. OÜ Xxxx ja antud äriühingu omanik T T oli teadlik ostuhinnast, mida kinnitab ka 400 000 eurone raha ülekanne kostjale 2.
17.09.08.2012 kanti äriregistrisse OÜ Xxxx (registrikood xxxx). Antud äriühing loodi eesmärgiga, et koondada tulevasse loodavasse sadamasse sadamaga seonduvad varad. Pärast kinnisasjade omandamist oli T T seatud eesmärk osaliselt täidetud. 14.09.2012 võõrandas OÜ Roodevälja Terminal omandi AS Xxxx omandatud kinnistute suhtes üle spetsiaalselt selleks loodud äriühingule OÜ Xxxx. Antud tehingu ettevalmistamise käigus andis kostja 2 juhatuse liige üle OÜ-le Xxxx kõik dokumendid, mis olid saadud 01.08.2012 sõlmitud tehinguga AS Xxxx ja kostjaga 2. Lisaks andis kostja 2 juhatuse liige üle OÜ-le Xxxx, O L’i, kui AS-ile Xxxx juhatuse liikme kirjaliku kinnituse 350 000 euro saamise kohta. Pärast 14.09.2012 tehtud tehingut omandas OÜ Xxxx kinnisasjad xxxx ja xxxx. Lisaks OÜ Xxxx poolt kinnistute omandamisele, omandas ka Xxxx OÜ (registrikood xxxx), mille üheks juhatuse liikmeks on T T, kinnistu registriosa xxxx, mis moodustavad OÜ-lt Roodevälja Terminal omandatutega ühise majandusüksuse − xxxx. Eeltoodud tegevuse ja tehtud tehingutega saavutati kogumis kontroll xxxx ja seda teenindavate rajatiste, sh ka raudtee tammi üle. Eeltoodust tulenevalt on üheselt selge, et poolte vahel ei eksisteerinud laenusuhet vaid ühine tegevus ühise eesmärgi saavutamiseks. Kostja 2 osales ka pärast 14.09.2012 tehtud tehingut antud kinnistute majandamisel ja kostja 2 juhatuse liikmega arutati võimalikke ostuhuvilistega tehingu tegemisel. Hagiavalduses välja toodud asjaolud saldokinnituse ja laenulepingu lisa vormistatu ei muuda poolte tegeliku tehingu majanduslikku sisu. Kostja 2 on seisukohal, et esitatud asjaolud on piisavad, et tõendada 23.07.2012 sõlmitud laenulepingu tühisust TsÜS § 89 tähenduses.
5 (17)
2-17-10142
HAGEJA ARVAMUS
18.04. oktoobril 2017 esitatud arvamuses hageja kostjate vastuväidetega ei nõustunud. Xxxx OÜ on kostjale 1 03.10.2012 kirjaga nr 1.1-10.1/557 teatanud, et kostja 1 ja Xxxx OÜ vahel sõlmitud laenuleping nr 607 on loovutatud OÜ Xxxx (registrikoodiga xxxx). Kiri nr 1.1-10.1/557 OÜ Xxxx on allkirjastatud Xxxx OÜ juhatuse liikmete J-L P ja R K poolt ning läkitatud kostjale 1 postiga. Nõude loovutamine toimus, kui OÜ Xxxx ainuosanik Xxxx OÜ suurendas OÜ Xxxx osakapitali ja andis laenulepingust nr 607 tuleneva nõude üle mitterahalise sissemaksena OÜ-le Xxxx vastavalt 13.08.2012 ainuosaniku otsusele, Mitterahaliste sissemaksete üleandmise lepingule, OÜ Xxxx juhatuse kinnitusele ja kandeavaldusele.
19.20.11.2012 sõlmitud ühinemislepingu ja ühinemisotsuse kohaselt ühines OÜ Xxxx (xxxx; ühendatav ühing) Xxxx OÜ-ga (xxxx; ühendav ühing). ÄS § 394 lg 1 alusel sai nõude omanikuks Xxxx OÜ. Nõude üleandmist Xxxx OÜ-lt hagejale tõendab hagiavalduse lisa 5. Seda kostja 1 ka teadis, sest 21.05.2014 leppis Xxxx OÜ-ga kokku laenulepingu nr 607 laenusumma tagasimaksmise tähtaja muutmises. Leppides kokku Xxxx OÜ-ga laenulepingu nr 607 muutmises, on kostja 1 kinnitanud nii oma teadlikkust sellest, kellele kuulub nõue, kui ka oma nõustumust, et Xxxx OÜ on astunud esialgse võlausaldaja Xxxx OÜ asemele (VÕS § 179). Edaspidi täitiski kostja 1 oma laenulepingust nr 607 tulenevaid kohustusi Xxxx OÜ-le, kuigi mittetähtaegselt ja ebapiisavas ulatuses. Hageja ei väida, et Xxxx OÜ oleks kostjale 1 laenu andnud. Hageja on väitnud ja tõendanud, et Xxxx OÜ on omandanud laenulepingust nr 607 tulenevad nõuded ja on ka nimetatut laenulepingut üle võtnud.
20.Laenulepingust nr 607 tulenevate nõuded ei saanud aeguda, sest Xxxx OÜ ja kostja 1 21.05.2014 sõlmitud Laenulepingu nr 607 lisa 2 kohaselt laenusumma tagasimaksmise tähtaeg on 31.12.2014. Alates 31.12.2014 kuni hagi kohtusse jõudmiseni ei ole korrapärane kolmeaastane aegumistähtaeg möödunud. Hageja tugineb ka sellele, et laenulepingust nr 607 tulenevate nõuete aegumine on igal juhul ka korduvalt katkenud. Vastavalt TsÜS 158 lõikele 1 katkeb nõude aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kooskõlas kohtupraktikaga katkeb nõue nt nõutava vara osalise tagastamisega (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-135-14 p 13). Hageja väidab, et võimalikku aegumist on katkestatud järgmiselt: 1) Tagatise andmisega 27.09.2011 OÜ Roodevälja terminal osa pandilepingu (lisa 8 p 2.2.) ja ühishüpoteegi seadmise lepingu (lisa 9 p 2.2.1.) sõlmimise teel kostja 1 poolt; 2) laenulepingu nr 607 lisa nr 2 allkirjastamisega kostja 1 poolt 26.05.2014; 3) kostja 1 poolt 20.01.2015 makse "laenulepingu nr. 607, 04.01.2012 põhiosa osaline tasumine" tegemisega; 4) kostja 1 poolt 21.01.2015 makse "laenulepingu nr. 607, 04.01.2011 põhiosa osaline tasumine" tegemisega; 5) kostja 1 poolt 29.01.2015 makse "laenulepingu nr. 607, 04.01.2012 põhiosa osaline tasumine" tegemisega; 6) kostja 1 poolt 20.01.2017 makse selgitusega "laenulepingu nr.607 laenu põhiosa tasumine" tegemisega. Alates laenulepingu nr 607 esialgsest laenu tagastamise tähtajast kuni kostja 1 esimese tunnustamistoiminguni ja ka tunnustamistoimingute vahel ei ole möödunud kolm aastat.
21.On tõendamata ja väär kostja 2 väide, et 23.07.2012 laenuleping on näilik ja varjab teist tehingut, mille sõlmimise asjaolu ja tingimusi kostja 2 välja tuua ei oska. Nii laenulepingu sõlmimisel, kui ka hilisemal saldeerimisel ja lepingutingimuste muutmisel on pooled käsitlenud seda kehtiva laenulepinguna. On arusaamatu ja väär kostja 1 omistatud tähendus asjaolule, et laenuandja OÜ Xxxx e-postilt saabub kostja 2, st laenusaaja, seadusliku esindaja e-postile laenulepingu projekt. On 6 (17)
2-17-10142 loogiline, et enne laenulepingu sõlmist valmistab üks pool lepinguprojekti ette ja saadab teisele poolele. 2012.a ei olnud T T OÜ Xxxx juhatuse liige ega volitatud esindaja. Sellepärast ei saanud tema sõlmida OÜ Xxxx nimel tehinguid. Laenulepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, kas ja kuidas kasutab laenusaaja saadud raha. Laenulepingu vaatevinklist ei oma tähendust asjaolu, et laenu kasutatakse kinnisvara omandamiseks ja vastavate tehingute ettevalmistumisel pöördutakse advokaadi poole. Samuti on mõistmatu ja ilmselt ei ole ka äriliselt loogiline, et 23.07.2012 sõlmitud laenulepinguga võib olla seotud osaühingu registrisse kandmine 29.12.2016.
22.Kui kostja 1 kostja 2 seadusliku esindajana avaldas notarile valeandmed kinnistute hinna kohta, siis on see kriminaalkorras karistatav vastavalt KarS § 281. Sellepärast ei ole usutav ega tõendatud asjaolu, et 01.08.2012 notariaalses lepingus oli märgitud vale hind. Kostja 2 ei ole ka tõendanud, et ülekantud rahast oli 350 000 eurot umbes ühe nädala jooksul võetud sularahas välja ja antud üle O. L’ile. 28.05.2013 elektronposti sõnum e-postile [email protected], milles palutakse midagi arutada T (perekonnanime ei märgitud) ega 29.08.2013 elektronposti sõnum aadressile, millega edastatakse tutvumiseks J. S’i ettepanek, ei tähenda, et OÜ Xxxx osaleks mingis ühises tegevuses.
23.Kostja 2 ei väida ega tõenda, et: 1) kostja 2 oleks teinud mistahes panuse (kandnud majandusliku riski) seoses kinnistute omandamisega; 2) kostjal 2 oli kohustus või et ta oleks teinud mistahes ettevalmistusi vara väljaandmiseks OÜ-le Xxxx vastutasuks raha andmise eest või et OÜ Xxxx iseseisva õigussubjektina oleks saanud või oli õigustatud saama mingit kasumit seoses kinnistutega või kinnistuid endid. Sellepärast ei ole täidetud ka ühise tegutsemise ärilised (majanduslikud) tunnused ja ei esine ka seltsingu juriidilisi tunnuseid (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-52-10 p 15). Kinnistusraamatust nähtuvalt ei oma OÜ Xxxx ei xxxx sadamas ega ka üldse xxxx vallas mingit kinnisvara. Kostja 2 väited ühisest tegutsemisest on kummutatud asjaoluga, et 14.09.2012 on kostja 2 tagastanud hagejale 95 000 eurot. Pikaajalise ühise tegutsemise projekti kohta ja siis, kui kogu raha oli väidetavalt antud üle O. L’ile ja AS-ile Xxxx, ei oleks kostjal 2 alust ega majanduslikku võimalust teha laenu tagasimakset. Toodud põhjustel vaidlustab hageja kõik kostjate 14.09.2017 vastuse p 3 väidetud asjaolud. Seejuures märgib hageja, et ka nende tõendatuse korral ei omaks need mistahes tähendust asja lahendamisele, sest kinnisasjade omandamisele suunatud leping oleks tühine vorminõude rikkumise tõttu.
KOSTJATE VASTUS
24.23. oktoobril 2017 esitatud vastuses kostja 1 leidis, et hageja poolt esile toodud asjaoludest tuleneb, et ta on omandanud nõude Xxxx OÜ ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingust mitte varem kui 04.10.2017. Kostja 1 kinnitab, et nägi esmakordselt hageja poolt saadetuna 04.10.2017 väidetavat Xxxx OÜ 03.10.2012 kirja nr 1.110.1/557 nõude loovutamise kohta. Kui lähtuda antud dokumendi ehtsusest, siis VÕS § 170 tähenduses on kostja 1 jaoks toimunud nõude loovutamine mitte varem kui 04.10.2017. Kostja 1 ei ole Xxxx OÜ 03.10.2012 kirja nr 1.110.1/557, mis väidetavalt on läkitatud kostjale 1 postiga, kätte saanud. Eluliselt ei ole usutav, et kui kõik muu suhtlus on toimunud osapoolte vahel e-kirjadega, et käesoleval juhul on see toimunud kuidagi teisiti. Kostja 1 ei oska sisustada, et mida peaks tähendama hageja arusaam mõistest läkitatud kostjale 1 postiga. Kui pöörduda tagasi hagiavalduse juurde, siis varjati asjaolusid, et nõue on loovutatud Xxxx OÜ poolt OÜ-le Xxxx. Hagiavalduse p 10 esitati väide, et Laenuleping anti üle Xxxx OÜ-le.
25.Hageja poolt esitatud väide p 15, et „Leppides kokku Xxxx OÜ-ga laenulepingu nr 607 muutmises, on kostja 1 kinnitanud nii oma teadlikkust sellest, kellele kuulub nõue, kui ka oma 7 (17)
2-17-10142 nõustumust, et Xxxx OÜ on astunud esialgse võlausaldaja Xxxx OÜ asemele (VÕS § 179). Edaspidi täitiski kostja 1 oma laenulepingust nr 607 tulenevaid kohustusi Xxxx OÜ-le (hagiavalduse lisa 4), kuigi mittetähtaegselt ja ebapiisavas ulatuses“, on ebaõige. Kostja 1 ei saa aru, milline on hageja positsioon − kas tema nõue, mis tuleneb Xxxx OÜ ja kostja 1 vahelisest suhtest, on jõudnud Xxxx OÜ-le nõude loovutamise teel või lepingu ülevõtmise teel. Samaaegselt mõlemad õigussuhted ei saa Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ vahel eksisteerida. Juhul, kui Xxxx OÜ-le läks nõue üle loovutamise teel, siis VÕS § 170 alusel lasub hagejal kohustus tõendada, millal esialgne või uus võlausaldaja on edastanud sellekohase teate võlgnikule. Kostja 1 sai teate Xxxx OÜ-lt hageja poolt kohtuasjas esitatuna 04.10.2017. Kostja 1 kinnitab, et hagiavalduse lisas 4 toodud dokument ei ole käsitletav VÕS § 179 tähenduses dokumendina, mille alusel Xxxx OÜ kui lepingupool, saades kostja 1, kui teise lepingupoole nõusoleku, et Xxxx OÜ võiks lepingust tulenevad õigused ja kohustused anda üle Xxxx OÜ-le. Kostja 1 ei nõustu lepingu ülevõtmisega Xxxx OÜ poolt. Hageja poolt viidatud dokumendis ei ole Xxxx OÜ lepingu osaline. Kostja 1 poole ei ole pöördunud Xxxx OÜ või Xxxx OÜ nõusoleku saamiseks lepingu üleandmiseks. Seega antud asjas on võimalik kontrollida vaid õigussuhet, mis sai tuleneda Xxxx OÜ nõude loovutamisest. Seega on kostjal 1 igati õigustus tugineda aegumisele, sh ka kõrvalnõuete aegumisele.
26.Hageja tuginemine Xxxx OÜ tagatiste andmise lepingutele ei ole asjakohane. Hageja poolt 05.07.2017 kohtule esitatud hagi tagamise taotluses ei kirjeldata tagatiste olemasolu. Kohtule on antud kinnitus, et hagi rahuldamise korral on nõutava summa kohene väljamaksmine käiks ilmselt kostjatele üle jõu. Sellest tulenevalt raskendab hagi tagamata jätmine kohtuotsuse täitmist või teeb seda võimatuks. Seega on hagi tagamise eeldused täidetud. Seega ei tugine hageja tagatiste olemasolule. Asjaolude varjamisel kohtu eest, on ta kohtule esitanud ebaõigeid andmeid. Hagi tagamise avalduses p-s 10 palus hageja arestida kostjale 1 kuuluv OÜ Roodevälja Terminal ainuosa nimiväärtusega 32 000 eurot ja keelata kostja 1 võtta vastu otsuseid OÜ Roodevälja Terminal osakapitali suuruse muutmiseks, osaühingu ühinemiseks või jagunemiseks (hääletada selliste otsuste vastuvõtmise poolt kas vahetult või esindaja kaudu). Taotletav keeld on vajalik, sest viidatud otsustega saaks kostja 1 vähendada oma osaluse proportsiooni ja sellega ka selle väärtust. Osaühingu tavapäraseks majandustegevuseks sellised otsuseid vastu võtta vaja ei ole. Seega ei ole hageja tuginenud võlasuhte tagatusele ja on saanud tagatised tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagitagamise instituudi kaudu. Hageja kinnitas 04.10.2017 menetlusdokumendis, et Xxxx OÜ ei ole kostjale 1 laenu andnud, mis võib tuua kaasa tasutud summade tagasinõudmise Xxxx OÜ-lt.
27.Hageja 04.10.2017 menetlusdokumendis on p 18-22 esitatud asjaolud, millest hageja kokkuvõtvalt väidab, et alates laenulepingu nr 607 esialgsest laenu tagastamise tähtajast kuni kostja 1 esimese tunnustamistoiminguni ja ka tunnustamistoimingute vahel ei ole möödunud kolm aastat. Kostja 1 on sunnitud veelkord rõhutama, et kostja 1 suhtes ei saanud toimuda VÕS § 170 alusel nõude loovutamist varem kui 04.10.2017. Enne loovutamise kehtivust ei saanud kostja 1 anda Xxxx OÜ-le ka tunnustust nõudele, mille üleminek ei olnud tema jaoks kehtiv. Seega on hageja nõue, mis talle loovutati 31.05.2017 loovutatud isiku poolt, kes ei olnud saanud kostja 1 suhtes nõude omanikuks.
28.Kostja 2 hinnangul hageja selgitused p 26, et „2012.a ei ole T T olnud OÜ Xxxx juhatuse liige ega volitatud esindaja. Sellepärast ei saanud tema sõlmida OÜ Xxxx nimel tehinguid“, ei ole asjakohased. Kostja 2 on vastuses hagile esitanud asjaolu, et 03.07.2012 laenulepingu alusel kostjale 2 ülekantud 400 000 eurot kasutati OÜ Xxxx omaniku T T juhiste kohaselt kinnisasjade 8 (17)
2-17-10142 omandamiseks. Seega ei oma tähendust asjaolu, kas T T oli juhatuse liige või mitte. Omanikuga tehingu asjaoludes kokkuleppimisel tekib kolmandatele isikutele taluvusvolitus.
29.Kostja 2 nõustub hageja ettepanekuga 04.10.2017 menetlusdokumendi p 28, et oleks mõistlik kahtluste hajutamiseks esitada tõendid selle kohta, et enne 01.08.2012 võeti laenuks saadud rahast 350 000 eurot sularahas välja. Kostja 2 kandis enda juhatuse liikme kostja 1 arvele 01.08.2012 343 000 eurot. Kostja 1 võttis enda, kui eraisiku, pangakontolt 01.08.2012 sularaha summas 340 000 eurot. Ülejäänud üle antud rahasumma O. L’ile pärines kostja 1 enda rahalistest vahenditest.
HAGEJA ARVAMUS
30.16. novembril 2017 esitatud arvamuses hageja märkis, et kostjate 23.10.2017 menetlusdokumendi lk 3-4 välja toodud põhjendused, miks ta ei nõustu hageja selgitusega nõude mitteaegumise kohta, on väga raskesti arusaadavad. Võib mõista, et kostja 1 arvates mõjutab aegumise kulgu tema väidetav hilinenud teadasaamine 03.10.2012 teatisest ja et tema ei olnud nõus laenulepingu nr 607 üleandmisega Xxxx OÜ-le. Kostja 1 ei oska aga seletada, kuidas tema, teadmata 03.10.2012 teatisest, oli aga teadlik, et kokkulepe nr 2 tuleb sõlmida mitte Xxxx OÜ-ga, vaid Xxxx OÜ-ga. Ka Xxxx OÜ on oma käitumisega selgelt väljendanud, et loeb laenulepingu nr 607 järgseks võlausaldajaks Xxxx OÜ-d.
31.Võlgniku teadasaamine nõude üleminekust ei mõjuta nõude ülemineku kehtivust ega aegumise kulgu. Kui võlgnik tõendab, et tema ei teadnud ega pidanud teadma nõude üleminekust, siis VÕS § 169 alusel on tal õigus täita nõue senisele võlausaldajale. Lepingu ülevõtmisel on nõude üleminekust võlgnik alati teadlik. Kostjate poolt oma 23.10.2017 menetlusdokumendi p 3 tehtud osundustele omistatud õiguslik tähendus jäi hagejale arusaamatuks. Kostjad ei selgitanud ega toonud konkreetselt välja, miks vaatamata hageja selgitustele loevad nemad nõuet kostja 1 vastu aegunuks.
32.Kostjate poolt oma 23.10.2017 menetlusdokumendi p 8 väitsid kostjad vääralt, et T. T’el oli taluvusvolitus. Kostjad ei ole välja toonud taluvusvolituse andmise asjaolusid, samuti sellest, kuidas kostja 1 taluvusvolitused teada sai. Kostjate 23.10.2017 menetlusdokumendile lisatud pangadokumendid ei tõenda otseselt ega kaudselt kostjate vastuväiteid, et hageja nõue oleks lõppenud. Kostja poolt 23.10.2017 menetlusdokumendi lisadena esitatud maksekorraldused kummutavad kostja väiteid, et kostja 2 võis tegutseda T T’e arvel. Maksekorralduse selgituseks on märgitud, et kostja 2 tagastas kostjale 1 laenud („laenude tagastus“). Kui 343 000 eurot oleks varasemalt saadud T T’elt, mitte kostjalt 1, ei oleks kostja 2 saanud teha maksekorraldust sellise selgitusega. 343 000 eurot on suur summa ja majandusaasta aruande auditeerimisel oleks audiitor täheldanud, et seotud isikule on tehtud laenu tagastusmakse ilma eelnevalt omanikulaenu saamata. Seega on tegemist kostjate vahelise arveldamisega. Mingit põhjust seostada seda T T’ega või Xxxx OÜ-ga ei ole. Samuti ei ole kostjad selgitanud ega tõendanud, et 01.08.2012 kostja 2 ostetud kinnisasjade tegelik väärtus oli 400 000 eurot ja et selline rahasummas oli tegelikult makstud. Hageja märgib, et kuivõrd samal aastal mõisteti O L süüdi T T’e vastu toimepandud kuriteos, siis ei ole ilmselt usutav, et T T sooviks või riskiks temaga kostjate vahendusel äri ajada.
MENETLUSE KÄIK
33.Viru Maakohtu 05.12.2017 kohtumäärusega määrati asja arutamiseks kohtuistung 19.02.2018 kell 10.00, jäeti rahuldamata kostja 2 taotlused T T ja K N’i tunnistajatena ülekuulamiseks ning samuti jäeti rahuldamata kostja 2 taotlus OÜ-lt Xxxx tõendite nõudmiseks. 9 (17)
2-17-10142
34.01.02.2018 esitas kostja 2 vastuväite kohtu tegevusele Viru Maakohtu 05.12.2017 määruse p 3 ja 4 otsustuste kohta, millega jäeti T T ja K N’i tunnistajatena ülekuulamiseks rahuldamata ning OÜ-lt Xxxx tõendite nõudmiseks rahuldamata. Kostja 2 palus lahendada kostja 2 vastuväide ja kostja 2 taotlused uuesti 19.02.2018 toimuval kohtuistungil.
35.04.02.2018 esitatud arvamuses palus hageja jätta kostja 2 vastuväite rahuldamata.
KOHTUISTUNGID
36.19. veebruaril 2018 toimunud kohtuistungil kostjate esindaja teatas, et on nõus loobuma vastuväitest kohtu tegevuse peale. Kohus määras lükata asja arutamine edasi. Samuti määras kohus saata kohtukutse tunnistaja T T’ele.
37.23. juulil 2018 toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle T T. Kostja 2 lepinguline esindaja esitas taotluse kostja 2 seadusliku esindaja vande all ärakuulamiseks. Kohus määras TsMS § 2681 alusel kuulata kostja 1 laenulepingu nr 2 ehk laenu 400 000 euro andmise asjaolude välja selgitamiseks vande all ära, rahuldada hageja taotlus lükata asja arutamine edasi põhjusel, et kostja taotluse tänasel istungil rahuldamisel ja kostja vande all ära kuulamisel rikub kohus menetlusnorme, TsMS § 169 lg 1 alusel jätta tänase istungiga seoses tekkinud menetluskulud kostjate kanda.
38.14. augustil 2018 toimunud kohtuistungil hageja jäi hagi juurde.
39.Kostjate 1 ja 2 lepinguline esindaja teatas, et kostjad jäävad oma vastuväidete juurde.
40.Kohtuistungil kuulati vande all ära kostja 2 OÜ Roodevälja Terminal juhatuse liige M M.
41.Kohus jättis hageja taotluse H M tunnistajana ülekuulamiseks ning taotluse Maksu- ja Tolliametist kostja 1 2012.a tuludeklaratsiooni nõudmiseks rahuldamata. Kohus võttis kostja 2 06.08.2018 esitatud e-kirjavahetuse toimiku materjalide juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
42.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostjate vastuste ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära kostja 1 ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Hagi kostja 1 vastu
43.04.01.2011 sõlmis Xxxx OÜ kui laenuandja ja M M (edaspidi kostja 1) kui laenusaaja laenulepingu nr 607, mille alusel laenuandja andis ja laenusaaja võttis laenu 103 000 eurot (I kd, t.lk. 8-10). Xxxx Eesti filiaali 07.03.2017 tõendi nr 20-2.1/368 kohaselt laenuandja kandis 05.01.2011 kostjale 1 laenusumma 103 000 eurot üle selgitusega „laenuleping nr 607, 04.01.2011“ (I kd, t.lk. 11).
44.Hageja väidab, et kostja ei ole täitnud laenulepingust nr 607 tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja et hageja on omandanud laenulepingust nr 607 tulenevad nõuded kostja 1 vastu Xxxx OÜ poolt nõude hagejale loovutamisega. 10 (17)
2-17-10142
45.Xxxx OÜ ja kostja 1 vahel on tekkinud võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestatud võlasuhe (laenuleping). Viidatud sätte kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostjal 1 ei ole vaidlust temale laenu väljastamise üle ning tema poolt laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise üle. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et nõue kostja vastu on aegunud, et esialgne võlausaldaja ei ole kostjale nõude loovutamisest teatanud ning et hageja ei ole välja toonud, millisel õiguslikul (kas nõude loovutamise või nõude ülevõtmise) alusel hageja kostja vastu nõuded omandanud.
46.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Hageja ja kostja 1 vahel tekkinud vaidluse lahendamiseks kontrollib kohus, kas ja milliseid vastuväiteid on kostjal 1 võimalik menetluses esitada ning kas kostja 1 vastuväited välistavad tema vastu esitatud hagi rahuldamist.
47.VÕS § 170 kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 170 esimese lause ei välista võlgniku poolt vastuväidete esitamist selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv. VÕS § 171 lg 1 tulenevalt võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Eeltoodud võlgniku vastuväidete esitamise õigus ei tähenda, et käesoleval ajal hagejal kostja 1 vastu nõuet ei ole tekkinud. Kohtu selline järeldus põhineb alljärgnevatel asjaoludel.
48.Xxxx OÜ 03.10.2012 koostatud tõendiga „Nõude loovutamisest“ nr 1-1-10.1/557 teatab laenuandja laenusaajat, et poolte vahel 04.01.2011 sõlmitud laenuleping on alates 31.07.2012 loovutatud Xxxx OÜ-le (registrikood xxxx) ja et kõik laenulepingu alusel tagastatavad laenusummad ja intressid kuuluvad tasumisele Xxxx OÜ-le (II kd, t.lk. 114). Kostjal 1 ei ole põhimõttelisi vastuväiteid laenuandja poolt nõude kostja 1 vastu Xxxx OÜ-le loovutamisele. Kostja 1 väidab, et laenuandja poole kostjale 1 nõude loovutamisest varem teatanud ning et kostja 1 jaoks nõude loovutamine on toimunud mitte varem kui 04.10.2017, mil kostja 1 hageja 04.10.2017 seisukoha kostja vastusele koos nõude loovutamise teatisega kätte sai. Kostja on seadnud kahtluse alla 03.10.2012 nõude loovutamise teatise teisiti kui e-postiga saamise vajaduse, väites, et kõik muu suhtlus osapoolte vahel on toimunud e-kirjadega. Dokumendi registreerimislehe kohaselt 03.10.2012 teade nõude loovutamisest on 04.10.2012 kostjale saadetud. Registreerimislehe ja sellele ilmunud ikoonide kohaselt saadeti kostjale 1 dokument nr 1.1-10.1/557 lisaks dokumendifailina ja ka digitaalselt allkirjastatuna (II kd, t.lk. 115). Sellega on kohus tuvastanud, et nõude loovutamise dokument on kostjale 1 saadetud nii postiasutuse kaudu kui ka digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt.
49.Kostja 1 on teatanud, et hageja pole nõuet õiguslikult põhistanud, s.o üheaegselt nõudeõigusena toonud välja nõude loovutamisega omandamise ja on tuginenud laenulepingu üleandmisele Xxxx OÜ-le. Hageja esitatud tõendite kohaselt Xxxx OÜ kui Xxxx OÜ ainuosanik on 13.08.2018 11 (17)
2-17-10142 otsustanud suurendada OÜ Xxxx osakapitali 500 euro võrra, s.o kuni 3 000 euroni ja tasuda osa eest 6 530 544 eurot rahalise sissemaksega ja 2 270 524 eurot mitterahalise sissemaksega (II kd, t.lk. 119, 126). Mitterahalise sissemaksena tasutavast summast moodustas Xxxx OÜ nõue M M vastu 04.01.2011 lepingust nr 607 põhisummas 103 000 eurot ja seisuga 31.07.2012 arvestatud intress summas 4 858.17 eurot. Kuna laenuandja on väljastanud kirjaliku teatise selle kohta, et ta on nõude kostja 1 vastu loovutanud Xxxx OÜ-le, siis maakohtu arvates ei oma tähendust asjaolul, kas ja kuidas loovutatud nõue on leidnud edasi kajastamist Xxxx OÜ majandustegevuses või osakapitali suurendamises. Tähtsust on vaid sellel, et alates 31.07.2012 laenuandjal Xxxx OÜ-l ei olnud enam laenulepingust nr 607 tulenevat nõudeõigust kostja 1 vastu.
50.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 1 alusel tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Xxxx OÜ registrikaardi kohaselt 20.11.2012 ühinemislepinguga ühines Xxxx (ühendatav ühing) Xxxx OÜ-ga (registrikood xxxx, ühendav ühing). Ühinemise käigus ühendatav ühing Xxxx OÜ kustutati äriregistrist (II kd, t.lk. 148-149). Sellega on kohus tuvastanud, et pärast äriühingute ühinemist on laenulepingust nr 607 tuleneva nõude kostja 1 vastu omandanud Xxxx OÜ ühinemislepinguga. Kostjale 1 30.05.2017 saadetud nõude loovutamise teatega on Xxxx OÜ teatanud, et Xxxx OÜ ja kostja 1 vahel 04.01.2011 sõlmitud laenulepingust nr 607 ja OÜ Xxxx ja kostja 1 vahel 21.05.2014 sõlmitud laenulepingu lisast 2 tulenevad nõuded kostja 1 vastu on loovutanud MV Finantseeringud OÜ-le (käesolevas menetluses hageja). Nõude loovutaja kinnitas, et teatis on võlausaldaja poolt nõude loovutamise kohta välja antud dokument VÕS § 170 mõttes (I kd, t.lk. 17). Eeltooduga on kohus tuvastanud, et tegelikult alates 30.05.2017 laenulepingust nr 607 tulenev nõue kostja 1 vastu kuulub hagejale ja nõudeõigus kostja 1 vastu on hagejal tekkinud tulenevalt tehingust ehk nõude hagejale loovutamisest.
51.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega laenuandja poolt talle nõude loovutamisest teatamata jätmise ja nõude aegumise kohta, sest menetluses esitatud kostja vastuväiteid on vastuolus kostja poolt tegelikult teostatud toimingute ja tehtud tehingutega. Nimelt Xxxx OÜ kui laenuandja ja kostja 1 kui laenusaaja on 21.05.2014 sõlminud ja digitaalselt allkirjastanud laenulepingu nr 607 lisa nr 2 (kostja 1 on seda allkirjastanud 26.05.2014), mille punkti 1 kohaselt laenusaaja maksab laenusumma tagasi hiljemalt 31.12.2014 (I kd, t.lk. 13). 21.01.2015 ja 21.01.2015 on kostja 4-l korral üle kandnud Xxxx OÜ-le selgitusega „laenuleping nr 607, 04.01.2011“ kokku 29 000 eurot (I kd, t.lk. 15, 16). TsÜS § 158 lg 2 tulenevalt nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Maakohus leiab, et kostja 1 ja Xxxx OÜ vahel sõlmitud laenulepingu lisa nr 2 ja sellele järgnenud kostja 1 poolt Xxxx OÜ-le laenu tasumine viitavad sellele, et kostja 1 oli teadlik laenuandja poolt kostjavastase nõude loovutamisest. Kohus nõustub kostjaga 1 küll, et Xxxx OÜ ei ole kostjale 1 laenu andnud, kuid nimetatud vastuväide ei tee 21.05.2014 laenulepingu lisa nr 2 kehtetuks. Nõude osaliselt tasumisega Xxxx OÜ-le on kostja 1 tunnistanud, et Xxxx OÜ oli laenulepingust nr 607 tuleneva nõude võlausaldaja.
52.Kohus ei nõustu kostja 1 vastuväidetega nõude aegumise kohta. TsÜS § 158 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. 21.01.2015 on laenulepingust tuleneva nõude uus kolmeaastane aegumistähtaeg alanud uuesti. Hagi on esitatud kohtule 30.06.2017, seega enne TsÜS § 146 lg 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist. 12 (17)
2-17-10142
53.Kostja 1 ei ole täitnud 04.01.2011 laenulepingu nr 607 punktist 3.1. ja VÕS § 396 lg 1 tulenevat laenu tagastamise, laenulepingu punktist 4.1. ja 4.2. tulenevat tagastamata laenusummalt 3% aastas intressi tasumise ning punktist 5.1. tulenevat tagastamata laenusummalt määraga 0.1% päevas viivise tasumise kohustust. Hagiavalduse kohaselt 31.12.2014 seisuga on hageja arvestanud intressi 12 411.50 eurot, millega kohus ei nõustu, sest ajavahemiku 04.01.2011 kuni 31.12.2014 eest kuulus tasumisele intress määraga 3% aastas kokku summas 12 360 eurot (103 000 eurot x 3% aastas x 4 aastat). 01.01.2015-21.01.2015 eest pidi kostja tasuma viivist summas 2 163 eurot (103 000 x 0.1% x 21 päeva). Eeltoodu järgi seisuga 21.01.2015 olid kostjal tasumata kõrvalnõuded kokku 14 523 eurot (12 360 + 2 163). Laenulepingu punkti 5.3. kohaselt maksete tasumisel laenusaaja poolt loetakse tasutuks kõigepealt viivise võlgnevus, siis leppetrahvid ja seejärel intressid. Seega kostja 1 poolt tasutud summast kokku 29 000 eurost tuleb arvestada maha seisuga 21.01.2015 tekkinud viivise ja intressi võlgnevus 14 523 eurot. Ülejäänud summa 14 447 (29 000 - 14 523) võrra tuleb vähendada kostja 1 laenulepingust nr 607 tulenev põhivõlgnevus (laenusumma). Selle tulemusena kostjal on tagastamata laen summas 88 553 eurot (103 000 - 14 447). Selles ulatuses kohus rahuldab hagi kostja 1 vastu põhivõlgnevuse väljamõistmiseks. Samuti rahuldab kohus hagi viivise väljamõistmise osas ja mõistab kostjalt 1 hageja kasuks viivis põhinõudelt alates 22.01.2015 kuni otsuse tegemiseni 12.09.2018 määraga 0.1% põhisummalt päevas summas 117 686.94 eurot (88 553 x 1 329 päeva x 0.1% päeva) ja edasi kuni põhinõude tasumiseni samuti määraga 0.1% põhisummalt päevas. Hagi kostja 2 vastu
54.23.07.2012 sõlmisid Xxxx OÜ ja Roodevälja Terminal OÜ (edaspidi kostja 2) laenulepingu, mille alusel Xxxx OÜ andis kostjale 2 laenu summas 400 000 eurot tagastamise lõpptähtajaga 30.06.2014. Lepingu punkti 2.2.2 kohaselt laen kantakse laenusaaja arvelduskontole (I kd, t.lk. 1921). 30.05.2017 teatas Xxxx OÜ kostjale 2, et 23.07.2012 sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest tulenevad nõuded kostja 2 vastu on loovutatud MV Finantseeringud OÜ-le (hagejale).
55.Pooltel ei ole vaidlust Xxxx OÜ ja kostja 2 vahel laenulepingu sõlmimisele ja lepingu alusel kostjale 2 laenu 400 000 eurot ülekandmisele. Ei ole vaidlust ka laenulepingust tuleneva nõudeõiguse hagejale loovutamisele. Hagiavalduse kohaselt kostja 2 ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt täitnud ja tal on tagastamata laen summas 305 000 eurot ning on tasumata lepingu alusel arvestatud viivis samuti summas 305 000 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et: 1) üle kantud laen 400 000 eurot kasutati OÜ Xxxx omaniku T T’e juhiste kohaselt kinnisasjade omandamiseks; 2) kostja 2 sooviks ei olnud laenu saamine; 3) laenuandja otsustas nii laenusumma kui ka laenusaaja isiku; 4) laenuleping on näilik tehing ja tühine TsÜS § 89 alusel, sest tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. Käesoleva vaidluse lahendamiseks kontrollib kohus: 1) kas kostja 2 vaidleb hagile põhjendatult vastu; 2) kas ja millega on tõendatud, et Xxxx OÜ ja kostja 2 vahel sõlmitud laenuleping on tühine; 3) kas esineb seaduslik alus hagi kostja 2 vastu rahuldamata jätmiseks.
56.TsÜS § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt näilik tehing on tühine. TsMS § 230 lg 1 tulenvalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene 13 (17)
2-17-10142 teisiti. Käesolevas menetluses ei ole pooled tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud. Seega peab kostja 2 tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama oma väited laenulepingu näilikkuse ja tühisuse kohta.
57.Kostja 2 on tehingu tühisuse välja toomisel tuginenud sellele, et kostja 2 seaduslik esindaja M M poolt 23.07.2012 kell 14.50 saadetud e-kirja manusena (II kd, t.lk. 12, 13) lisatud laenulepingu projekti järgi oleks olnud laenuandjaks AS Xxxx, mitte Xxxx OÜ ja laenusummaks 130 000 Eesti krooni. Kohus ei nõustu kostja 2 sellise vastuväitega, põhjusel, et kostja 2 seaduslik esindaja ei ole laenulepingu projekti AS-ile Xxxx saatnud. Kostja 2 23.04.2012 e-kirja adressaadina on märgitud, mis selgelt viitab sellele, et kostja 2 ei ole laenulepingu projekti AS-ile Xxxx edastanud. Lisaks peab maakohus vajalikuks märkida, et e-kirjale lisatud laenulepingu projekti kuupäevaks on 17.08.2009 ja lepinguprojekti punktis 1.1. toodud laenusumma suuruseks 130 00 krooni. 2012.a ei olnud enam Eestis käibel olevaks rahaühikuks eesti kroon, sest alates 01.01.2011 on Eestis üle läinud eurodele. Seega on tõendamata kostja 2 väide, et temale AS Xxxx asemel Xxxx OÜ poolt laenu pakkumise kohta. 23.07.2012 kell 15.53 e-posti aadressilt kostja 2 esindajale saadetud e-kirjas on Xxxx OÜ esindaja teatanud kostja 2 seaduslikule esindajale, et tegi teissuguse lepingu ja palus vaadata üle ja kui sobib, allkirjastada. 23.07.2012 kell 16.37 kostja 2 seaduslik esindaja allkirjastas digitaalselt Xxxx OÜ poolt kostjale 2 saadetud laenulepingu projekti, mille Xxxx OÜ seaduslik esindaja allkirjastas samal päeval samuti digitaalselt kell 16.55 (I kd, t.lk. 21). VÕS § 9 lg 1 järgi leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Maakohus leiab, et kostja 2 andis nõustumist Xxxx OÜ-ga laenulepingu sõlmimiseks kostja 2 seadusliku esindaja poolt laenulepingu allkirjastamisest alates. Kostja 2 tahteavaldus lepingu sõlmimiseks on Xxxx OÜ-ni jõudnud allkirjastatud lepingu laenuandjale toimetamisest, s.o hiljemalt kell 16.55 23.07.2012.
58.Kostja 2 vastuväidete kohaselt OÜ Xxxx rahastas vastavalt T T’e juhistele xxxx sadamas asuvate kinnisasjade ostu AS-ilt Xxxx. OÜ Xxxx ja T T ei saanud vahetult suheldes kokkuleppele AS-iga Xxxx ja seetõttu osutas OÜ Roodevälja Terminal M M isikus vahendajana abi eeltoodud kinnistute soetamisel. Rakvere Notar Katre Pustak’u juures 01.08.2012 sõlmitud kinnistute müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduste kohaselt AS Xxxx kui müüja müüs ja kostja 2 kui ostja omandas 11 kinnistut. Lepingu punktide 2.1. ja 2.2. kohaselt kõik 11 kinnistut müüdi koguhinnaga 50 000 eurot ja ostja kohustus ostuhinna tasuma müüja kontole nr 10002007392000 ülekandmisega (II kd, t.lk 18-31). Sama notari juures 11.09.2012 sõlmitud kinnistute müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduste kohaselt kostja 2 võõrandas kõik 01.08.2012 AS Xxxx omandatud kinnistud OÜ-le Xxxx koguhinnaga 95 000 eurot (II kd, t.lk. 51-76). Kostja 2 on menetluses väitnud, et kuigi eeltoodud 11 kinnisasja omandamise eest lepiti notariaalses lepingus kokku, et tasutakse müüjale 50 000 eurot, tegelikult tasus kostja 2 sularahas AS-ile Xxxx 350 000 eurot, mille kohta andis AS-i Xxxx juhatuse liige O L kirjaliku kinnituse raha saamise kohta. Kostja 2 on raha suuremas summas tasumise tõendamiseks esitanud maksekorralduse ja kostja 2 seadusliku esindaja kontoväljavõtte, millede kohaselt 01.08.2012 kandis kostja 2 M Mle üle 343 000 eurot laenude tagastusena (II kd, t.lk. 185, 187). Maakohus ei nõustu kostja 2 väidetega kinnistute omandamise eest 50 000 eurost suurema summa maksmise kohta. Kostja 2 ei suutnud menetluses seda väidet tõendada. Maakohtu arvates puudub mõistlik põhjendus 01.08.2012 lepingu alusel AS Xxxx omandatud kinnistute eest muul kui lepingu punktis 2.2. toodud viisil (ülekandmisega) ja 50 000 eurost suuremaks summas tasumiseks. 14.08.2018 toimunud kohtuistungil kohus vastavalt 14 (17)
2-17-10142 TsMS § 2681 alusel kuulas kostja 2 seadusliku esindaja vande all ära, kes 01.08.2012 sõlmitud lepingu kinnistute omandamise eest O L’ile sularahas 350 000 eurot tasumist on vande all kinnitanud. Samas samal kohtuistungil hageja esindaja esitatud võlatunnistuses kinnitab M M, et tema kohustub maksma 01.08.2012 sõlmitud kinnistute müügilepingu alusel O L’ile 40 000 eurot (IV kd, t.lk. 54). Kostja 2 esindajatel ei olnud vastuväiteid nimetatud võlatunnistuse vastuvõtmisele. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tõendamata on kostja 2 poolt kinnistute omandamise eest 350 000 eurot tasumine. Isegi kostja 2 väiteid uskudes hüpoteetiliselt järeldada, et M M tasus AS-i Xxxx eest O L’ile sularahas 350 000 eurot, ei saaks seda lugeda kostja 2 poolt kinnistute omandamise eest AS-ile Xxxx tasutud rahaks ega OÜ Xxxx ees laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Kostja 2 seaduslikku esindajat ei ole võimalik lugeda kostjaks 2. Seega isegi kui M M oleks väidetavalt oma arveldusarvelt võetud rahalised vahendid kellelegi maksnud, ei oleks seda võimalik kostja 2 poolt täidetud kohustuseks lugeda. Menetluses ei ole väidetud, et kostja seaduskiku esindaja tasutud isiklike rahaliste vahendite tagasinõudmise õigus on üle läinud kostjale 2.
59.Kostja 2 on menetluses tuginenud keerulisele konstruktsioonile, et OÜ Xxxx poolt laenu andmise eesmärk oli kostja 2 poolt 11 kinnistu omandamine AS Xxxx ja nende võõrandamine OÜ-le Aseri Sadam ja et nimetatud tehingute tegemine on väidetavalt toimunud OÜ Xxxx omaniku T T’e ettepanekul, kes väidetavalt oli teadlik kinnistute ostuhinnast, mida kinnitab 400 000 eurone raha ülekanne kostjale. Kostja 2 väidete kohaselt AS Xxxx ei soovinud talle kuuluvaid kinnisasju võõrandada T T’ega seotud ettevõtetele, mistõttu pidid osapooled tegutsema varjatult, et saavutada T T’ele ja xxxx sadamat arendavatele ettevõtjatele soovitud eesmärk. 23.11.2018 toimunud kohtuistungil kohus kuulas T T’e tunnistajana üle. Tunnistaja kinnitas küll, et tunneb M M’d ja et on varem suhelnud temaga, kuid rõhutas, et laenu kostjale 2 andis OÜ Xxxx, kelle juhatuse liige tunnistaja ei olnud ning et laen anti vastavalt laenulepingule ja kostja 2 peab ka laenu vastavalt lepingule tagastama.14.08.2018 toimunud kohtuistungil M M on teatanud vande all, et tema ja T T’e vahel oli tööleping. Pärast mitu korda küsimist teatas M M, et tegelikul tema ja T T’e vahel oli ikka töövõtuleping, kuid tasus nad kokku leppinud ei olnud.
60.Eeltoodu alusel kohus järeldab, et asjas ei ole tõendatud selliseid asjaolusid, mille järgi saaks järeldada, et OÜ Xxxx ja kostja 2 vahel 23.07.2012 sõlmitud laenuleping on näilik. Tõendamata on kostjal 2 laenu tagasimaksmise kohustuse mittetekkimine. Kostja 2 ja tema seadisliku esindaja vastuväiteid uskudes üldse ei pidanud kostja 2 laenu tagastama. Hageja on tuginenud kostja 2 ja OÜ Xxxx 31.12.2013 saldokinnitusele ja väidab, et kostja 2 on saadud laenust 95 000 eurot tagastanud (I kd, t.lk. 22). Sama saldokinnitusega kostja 2 tunnistas võlga 326 350.04 eurot, s.h 305 000 eurot põhinõudena ja 21 350.04 eurot intressina. Kostja 2 ei ole vastuväiteid 95 000 tagastamisele esitanud. Seega vastuolulised on kostja 2 väited tehingu näilikkuse ja tühisuse kohta, sest kostja 2 vastuväidetest lähtudes on laenuleping näilik üksnes 305 000 eurot ulatuses. Samas kostja 2 ei ole menetluses väitnud, et laenuleping on vaid osaliselt näilik ja on osaliselt tühine.
61.Eeltoodu alusel leiab maakohus, et OÜ Xxxx ja kostja 2 vahel sõlmitud laenuleping on kehtiv. Kostja 2 ei ole täitnud 23.07.2012 laenulepingu punktist 2.1. ja VÕS § 396 lg 1 tulenevat laenu tagastamise kohustust. Kostja 2 ei ole laenu vastavalt laenulepingu punktile hiljemalt 30.06.2014 tagastanud, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja kostjalt 2 välja mõista hageja kasuks laenusumma 305 000 eurot.
15 (17)
2-17-10142
62.VÕS § 94 lg 1 järgi, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Laenulepingu punktist 3.2. tulenevalt maksab laenusaaja tagastamata laenusummalt intressi 7% aastas ja 02.01.2014 muudatuse kohaselt intressi 2% aastas. Hagis nõuab hageja seisuga 30.04.2014 arvestatud intresside tasumist kokku 24 416.75 eurot. Ajavahemiku 24.07.2012 kuni 01.01.2014 eest tegelikult peab kostja tasuma intressi summas 30 825.89 eurot (305 000 eurot x 7% : 365 päeva x 527 päeva). Ajavahemiku 02.01.2014 kuni 30.06.2014 eest peab kostja 2 tasuma intressi 3 024.93 eurot (305 000 eurot x 2% : 365 päeva x 181 päeva). Kokku 33 850.82 eurot. Hageja nõuab intresside väljamõistmist summas 24 416.75 eurot, mis on kostjale 2 soodsam. TsMS § 439 sätestab, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt 2 hageja kasuks intressi summas 24 416.75 eurot.
63.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 23.07.2012 laenulepingu punkti 3.13 alusel kuulub kostjalt 2 hageja kasuks väljamõistmisele viivist summas 305 000 eurot. Menetluskulud
64.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
65.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse siis kohus jätab menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 177 lg 1 p 2 tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
66.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 26.02.2019 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada M M apellatsioonkaebus maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulude jaotuse osas.
2.Rahuldada OÜ Roodevälja Terminal apellatsioonkaebus maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulude jaotuse osas. 16 (17)
2-17-10142
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ning jätta MV Finantseeringud OÜ menetluskulud maakohtus 25% ulatuses M M kanda ning 75% ulatuses OÜ Roodevälja Terminal kanda.
4.Rahuldada MV Finantseeringud OÜ vastuapellatsioonkaebus osaliselt.
5.Tühistada Viru Maakohtu 12. septembri 2018 otsus M Mlt väljamõistetud summa suuruse osas.
6.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista M Mlt välja MV Finantseeringud OÜ kasuks põhinõue 99 398 eurot 50 senti, 12. septembri 2018 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 121 206 eurot 2 senti ning alates 13. septembrist 2018 viivis 0,1% päevas põhinõudelt, s.o 99 398 eurolt 50 sendilt kuni põhinõude täieliku tasumiseni kuid mitte rohkem, kui põhinõude summa.
7.Jätta maakohtu otsus muus osas muutmata.
8.Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon lõplikult sõnastatuks järgmiselt:
8.1.Hagi rahuldada osaliselt.
8.2.Välja mõista M Mlt MV Finantseeringud OÜ kasuks 220 604 eurot 52 senti (sh põhinõue 99 398 eurot 50 senti, 12. septembri 2018 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 121 206 eurot 2 senti).
8.3.Välja mõista M Mlt MV Finantseeringud OÜ kasuks alates 13. septembrist 2018 viivis 0,1% päevas põhinõudelt, s.o 99 398 eurolt 50 sendilt kuni põhinõude täieliku tasumiseni kuid mitte rohkem, kui põhinõude summa.
8.4.Välja mõista OÜ-lt Roodevälja Terminal MV Finantseeringud OÜ kasuks 634 416 eurot 75 senti (sh põhivõlgnevus 305 000 eurot, intress 24 416 eurot 75 senti ja viivis 305 000 eurot).
8.5.Jätta MV Finantseeringud OÜ menetluskulud maakohtus 25% ulatuses M M kanda ning 75% ulatuses OÜ Roodevälja Terminal kanda. M M ja OÜ Roodevälja Terminal on menetluskulude kandmise osas osavõlgnikud.
8.6.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus.
9.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Mõista Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja hagiavalduselt vähemtasutud riigilõiv 2100 eurot järgmiselt: M Mlt 525 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti pangakontole Swedbank AS-is nr EE522200221013264447, AS-is SEB Pank nr EE351010052031000004, Luminor Bank AS-is nr EE401700017002872300 unikaalse viitenumbriga 99919700008954. Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja nr 2-17-10142. - OÜ-lt Roodevälja Terminal 1575 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti pangakontole Swedbank AS-is nr EE522200221013264447, AS-is SEB Pank nr EE351010052031000004, Luminor Bank AS-is nr EE401700017002872300 unikaalse viitenumbriga 99919700010395. Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja nr 2-17-10142. Riigi õigusabi tasu ja kulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Riigikohtu 31.07.2019 kohtumääruste
3.M M ja Osaühingu Roodevälja Terminal kassatsiooniastme menetluskulud jätta nende enda kanda. 12.09.2018 kohtuotsus 2-17-10142 jõustus osaliselt 31. juulil 2019 Riigikohtu kohtumäärustega. /digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne referent
18 (17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.