Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Keio Lindberg
Kostja I OA (isikukood XXXXXXXXXXX, aadressid XXXXX XX-X XXXXX või XXXXXX X-XX XXXXX
XXXXXXX)
Kostja II AA (isikukood XXXXXXXXXXX, aadress
XXXXXX X-XX XXXXX XXXXXXX)
Kostjate lepinguline esindaja Tamara Vologžanina Kohtuistungi toimumise aeg
10.11.2014
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 23.01.2014 otsus ja saata tsiviilasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Võtta vastu hageja PS hagist loobumine ning lõpetada sellega seoses tema suhtes käesoleva tsiviilasja menetlus.
4.Mõista hagejalt PS menetluskuludena kostja OA kasuks välja 130,14 eurot (ükssada kolmkümmend eurot ja 14 senti) ning kostja AA kasuks 130,14 eurot (ükssada kolmkümmend eurot ja 14 senti).
5.Rahuldada hagejate poolt 18.11.2014 esitatud taotlus 10.11.2014 kohtuistungi protokolli parandamiseks ning teha protokollis hagejate soovitud parandus.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohtu selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.06.09.2013 esitasid AP (hageja I), NN (hageja II), NK (hageja III), MN (hageja IV), PS (hageja V), AV (hageja VI) ja NG (hageja VII) hagi OA (kostja I) vastu võla väljamõistmiseks. Hagejad taotlesid kostja I abikaasa AA (kostja II) menetlusse kaasamist kaaskostjana. Maakohus rahuldas 11.10.2013 määrusega hagejate taotluse. Hagejad palusid kostjatelt hagejate kasuks välja mõista põhinõudena 668,58 eurot, 01.08.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 80,45 eurot ja alates 06.09.2013
kuni põhinõude täitmiseni viivise protsendina põhinõudest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jätta menetluskulud kostjate kanda.
2.27.02.2014 on hageja V (PS) esitanud kohtule hagist loobumise avalduse (III kd, tl 133).
3.Hagiavalduse kohaselt on kostjad Loksa linnas aadressil XXXXX XX-X asuva korteriomandi omanikud (ühisomanikud). Posti 36, Loksa majas ei ole moodustatud korteriühistut ja kaasomanikud maksavad kaasomandiga seotud kulud vastavalt kaasomandi osa suurusele. Teenusepakkujale tasutakse vastavalt teenusepakkuja väljastatud arvetele. Kostja I maksab arveid vaid osaliselt, keeldub mh maksmast üldkasutatavate ruumide soojustarvet ja osa torustike soojuskadudest. 26.02.2013 edastasid hagejad kostja I e‐postile teatise võlgnevuse kohta, andes tähtaja 10 päeva võla likvideerimiseks. Kostjad võlga ei likvideerinud.
4.06.09.2013 seisuga on kostjatel tasumata 668,58 eurot, mille tõendamiseks esitasid hagejad arvestusliku tabeli perioodi oktoober 2009 – jaanuar 2013 eest ning kostjale I esitatud kommunaalteenuste arved nr 018, nr 030, nr 042, nr 054, nr 066 ja nr 078. Hagejad on sunnitud maksma ka ülejäänud Posti 36, Loksa kolme korteri tasumata arveid, mistõttu hagi ei saanud esitada 11 korteriomanikku ühiselt. Kostjate esitatud arvetest nähtus, et kostjad olid algusest peale teadlikud võla olemasolust.
5.Soojusenergia arvete võlgnevuse tasumise ja arvetel kajastamise otsustasid korteriomanikud 17.11.2011 üldkoosolekul. Otsus plaanitava kanalisatsioonisüsteemi renoveerimise kulude kogumise kohta oli arutelul 01.07.2011 üldkoosolekul ja vastav otsus võeti vastu ühehäälselt. Kostjad ei ole nimetatud otsuseid vaidlustanud.
6.1980-ndatest alates on majas ühine küttesüsteem. Asjaolu, et korteris nr X on olnud kaugküte, tulenes kostja I vastusest ja asjaolust, et 2009.a tasus kostja soojusenergia eest. Oletada ei saa, et kohustuslik kaugküttesüsteemiga liitumine ei vastanud seaduse nõuetele ja selle kasutamine oli ebaseaduslik. Vale ja tõendamata oli kostja I väide, et ta ei teadnud 17.11.2011 koosoleku läbiviimisest ja et üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised. Kostja I väitel elab korteris nr X kostja I ema, kes näeb või peab nägema Posti 36 majas teateid koosolekute läbiviimise kohta. Kostja väide, et pidevalt on keskküttega korterites temperatuur alla 18C ja tunda on ebameeldivat rõskust, jahedust, kondensaadi teket ja läbipuhumist, ei olnud tõendatud. Sisutühi oli väide, et otsustus tasuda soojusfirmale võlga, oli üksnes hagejate otsustus ja kostjad ei pidanud seda täitma. Vaidlus puudus, kas perioodil 2006-2009 köeti maja korralikult või ebapiisavalt ning, et maja köeti ja selle eest väljastati majale arveid. Majal tekkis võlg perioodil november 2008 – jaanuar 2009, kui kostjad olid korteri nr X omanikud ja kasutasid keskkütet. Arveid väljastati tarbitud teenuse eest. Juhul, kui kostjad leidsid, et maja köeti ebapiisavalt, oleksid nad võinud pöörduda teenusepakkuja poole. Selgusetuks jäi eksperdi arvutuste aluseks olevate algandmete päritolu. SO käest saadud info ei pruukinud olla tõene. Kuna eksperthinnang tugines võõrkeelsetel materjalidel, mille tõlget ei ole esitatud, ei saanud kõiki tehtud järeldusi võtta õigetena.
7.Isegi kui, RD, KT ja SO selgitusi sai käsitleda menetlusosaliseks mitte oleva isiku kirjana, siis nende tõendite usaldusväärsus oli madal. KT on huvitatud isik, sest ta on kostja I ema, RD käitus hagejate suhtes pahatahtlikult, kui eemaldas sarnaselt kostjatega ilma teiste kaasomanike loata korterist radiaatoreid, SO ei saa olla objektiivne, sest tema põhjustas võlgnevuse Avoterm OÜ ees, mille üle käib ka käesolevas asjas vaidlus.
8.Kostjatele oli antud aega kooskõlastada oma tegevus linnaarhitektiga ja vajadusel esitada arvestus, kui palju tarbib kostjate korterisse allesjäänud torustik. Kostjad ei ole seda vaatamata korduvatele meeldetuletustele teinud. 11.01.2010 üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud kehtestada korteri nr X omanikele küttekuludeks 15% köetavast pinnast. Mh, otsustati taas anda kostjatele täiendavalt võimalus esitada üldkoosolekuga mittenõustumisel kirjalik kinnitus pädevatelt asjatundjatelt, kui palju kütet tarbib korterisse jäetud torustik. Kostjad asjakohast hinnangut ei esitanud ja üldkoosoleku otsust ei vaidlustanud. 24.02.2013 koosolekul otsustasid korteriomanikud, et arvestatav küttekulu jääb samaks ehk 15%. Kostjad ei ole ka nimetatud üldkoosoleku otsust vaidlustanud.
9.Kostjad korteriomanikena on kohustatud tasuma korteril lasuvad kohustused. Kuni käesoleva ajani tasuvad kostjad oma kohustusi osaliselt ja ülejäänud osa arvetest teenuste pakkujatele kaetakse hagejate kogutud rahadest. Kostjad on kohustatud hüvitama hagejatele hagejate poolt kostjate asemel tasutud summad. Kostjate vastuväited
10.Kostja I palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostja II vaidles hagile vastu ja ühines kõigi kostja I vastuväidetega.
11.Posti 36, Loksa elamus on 12 korteriomandit. Kuna elamus ei ole moodustatud korteriühistut ega muud ühingut elamu hooldamiseks ja valitsemiseks, valitsevad elamut korteriomanikud ühiselt. Hagi esitasid vaid 7 korteriomanikku ja seetõttu ei kuulu hagi rahuldamisele. Kuna elamus ei ole korteriühistut, siis toimub kommunaal- ja haldusteenuste tasumine ühe omaniku kontole. Seejuures esinevad arvetes tihti vead. Hagejad nõuavad põhivõlga 668,58 eurot, kuid raamatupidaja tabeli järgi on kostja põhivõlg 622,29 eurot. Lisaks on tabelis jäetud arvestamata kostja II kontolt 09.12.2009 tasutud 119,34 krooni ja 16.08.2010 tasutud 316,90 krooni. Samuti on tabelis 2010 augustis haldus- ja kommunaalteenuste summa 476,01 krooni, kuid kostjale esitatud arves 488,01 krooni; tabelis on 2010 septembris teenuste summa 316,89 krooni, aga kostjale esitatud arves 304,89 krooni; tabelis on 2011 detsembris teenuste summa 50,21 eurot, kostjale esitatud arves 51,42 eurot.
12.Arusaamatu oli, mis alusel nõuti kostjalt 2011 detsember - 2012 august korduvalt kütte tasumist 2008 novembri - 2009 jaanuari eest 234 eurot. 07.02.2009 kostja tasus 2009 jaanuari kommunaalteenuste eest, 25.12.2008 tasus 2008 novembri kommunaalteenuste eest ja 25.01.2009 tasus 2008 detsembri kommunaalteenuste eest. Maksed võttis sularahas vastu SO. Kostjad ei nõustunud küttearvestusega. Kostjad kütavad korterit puudega, kuna keskkütesüsteem ei taga korteris normaalset sooja. Temperatuur on korteris pidevalt alla 18C, tunda on ebameeldivat rõskust, jahedust, kondensaadi teket ja läbipuhuvust. Riiklikult tunnustatud ehitusekspert Lembit Sõmer tegi kindlaks, et keskküttesüsteem on kütteperioodil alareguleeritud, korterites on 16-17C ning kostjate korter annab sooja ära naabrite korteritele.
13.Kostjad ei olnud nõus 2011 detsember - 2012 november arvetes märgitud kanalisatsioonisüsteemi renoveerimistasuga 10 eurot kuus, mille aluseks esitasid hagejad 01.07.2011 üldkoosoleku allkirjastamata protokolli. 01.07.2011 üldkoosoleku osalejate nimekirja kohaselt ei osalenud koosolekul kõik omanikud. Kuna sellele koosolekule kostjat ei kutsutud, oli koosolek kokku kutsutud rikkudes
korteriomandiseaduse (KOS) § 18 lg-t 4 ja sellel vastuvõetud otsused on tühised. Asjaolu, et ebakorrektselt koostatud 30.11.2012 üldkoosoleku protokolli p 3 kohaselt otsustati lõpetada raha korjamine kanalisatsioonisüsteemi renoveerimiseks, tõendas, et süsteemi ei renoveeritud.
14.Hagejate korduvad küttekulude nõuded aastate 2006-2009 eest 17.11.2011 üldkoosoleku protokolli alusel olid ebaseaduslikud ja tõendamata. Protokollist ei selgu, missugusest võlasummast oli jutt ja mis summas otsustati iga omaniku poolt tasumine. Kostjat üldkoosolekule ei kutsutud. Kuna 17.11.2011 üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt KOS § 18 lg-t 4, olid koosolekul vastuvõetud otsused tühised. SO sõnul olid küttekulud 2006-2009 osaliselt tasumata, kuna tema elamu esindajana ei olnud nõus suurte keskküttekuludega, sest korterites oli külm. See, et hagejad otsustasid tasuda kütteettevõttele mittenõuetekohaste teenuste eest, oli nende isiklik otsustus. Hagejate esitatud konto väljavõtetest nähtus, et võlgnevust Avoterm OÜ-le tasutakse ka kostjate tasutavatest summadest. Järelikult olid paljasõnalised väited, et hagejad tasuvad kostjate eest võlgnevust.
15.Loksa Linnavalitsuse 05.11.2013 kirjast nr 682 tulenes, et Loksa Linnavalitsuse 23.10.2013 vastuses sisalduv teave elamu küttesüsteemi muutmisest oli paljasõnaline. Isegi kui Posti 36 elamus kasutatakse keskküttesüsteemi, siis võib see olla vastuolus ehitus- ja kaugkütteseadusega. Esimese astme kohtu otsus
16.Harju Maakohus rahuldas 23.01.2014 otsusega hagi, mõistes kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja põhivõla 668,58 eurot, seisuga 01.08.2013 sissenõutavaks muutunud viivised 80,45 eurot ning alates 06.09.2013 kuni põhinõude (668,58 eurot) täitmiseni viivise protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis kohus solidaarselt kostjate kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 ja § 165 lg 3). Kohus kohustas kostjaid väljamõistetud summad kandma Tanel Melk & Partners Law Firm OÜ arveldusarvele.
17.Vaidlus puudus, et Posti 36, Loksa elamus on 12 korteriomandit ja Posti 36-X korteriomand on kostjate ühisvara, mistõttu vastutavad kostjad sellel lasuvate kohustuste täitmata jätmise eest solidaarselt. Posti 36 elamus ei ole moodustatud korteriühistut ning kommunaal- ja haldusteenuste tasumine toimub omanike vahel kokkulepitud omanikust füüsilise isiku kontole. Kostjale I on vaidlusalused arved haldus- ja kommunaalteenuste eest väljastatud ja kostjad on arved kätte saanud.
18.Kostjad olid seisukohal, et neilt saavad võlgnevust välja nõuda vaid 11 korteriomaniku ühiselt. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-105-05 p 27 järgi annab asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 teistele kaasomanikele omavahelises suhtes õiguse nõuda, et iga kaasomanik osaleks ühiste kulutuste kandmises. Seega tulenevalt KOS §-st 13 ja AÕS § 75 lg-st 1 on kostjad kohustatud tasuma nende korteril lasuvaid kohustusi ja teistel kaasomanikel on õigus nõuda, et kostjad antud kulutusi, vastavalt neile kuuluva kaasomandiosa suurusele, ka kannaksid. Olukorras, kus korteriomanikud on sõlminud teenuste osutamise lepingud teenuse pakkujaga ühiselt ise või valitseja kõigi korteriomanike nimel ning teenuse pakkuja esitab tarbitud teenuse eest arveid korteriomanikele ühiselt või valitseja vahendusel, vastutavad korteriomanikud lepingu täitmise eest eelduslikult solidaarselt (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-11, p 12). Omavahelises suhtes kehtivad korteriomanike vahel KOS § 13 ja AÕS § 75 ning
sama eeldus tuleneb ka VÕS §-st 69. Korteriomanikel, kes on tasunud teiste korteriomanike eest sõlmitud lepingute alusel osutatud teenuste eest, tekib teistelt korteriomanikelt tagasinõudeõigus juba täidetud solidaarkohustuse järgi (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04, p-d 24-25). Eeltoodust tulenevalt ei saanud hagi kostjate vastu esitada mitte Posti 36, Loksa ülejäänud 11 korteriomaniku, vaid need, kes kostjate kulusid reaalselt kandsid.
19.Kostjate väitel oli neile arusaamatu hagejate rahalise nõude kujunemine, kuna arvetes esinesid vead ja ebatäpsused - hagejad nõudsid põhivõlga 668,58 eurot, kuid hagi lisana esitatud raamatupidaja tabeli järgi oli kostja põhivõlg 622,29 eurot. Hagejad selgitasid, et tabelis oli toodud kostjate võlg perioodil oktoober 2009 - jaanuar 2013 ja kuna hagi esitati 2013 septembris, on kostja võlga vahepeal suurendanud. Kohtu hinnangul oli esitatud tabeli põhjal tuvastatav, et võlg 622,29 eurot moodustus perioodi oktoober 2009 – jaanuar 2013 eest ning järgnevate kuude võla tõendamiseks esitasid hagejad kostja I kuue kuu kommunaalteenuste arved, mis kajastasid iga eelneva arve viimase laekumise summat, sh ka võlgnevust kostja I poolt. Kostjal I tuli kokku tasuda 668,58 eurot. Kohtu hinnangul on hagejad kostjate väite osas, et esitatud raamatupidaja tabelis jäeti arvestamata kostja II kontolt 09.12.2009 tasutud 119,34 krooni ja 16.08.2010 kostja I kontolt tasutud 316,90 krooni, arusaadavalt selgitanud, et kui vaadelda tabelis toodud perioodi november 2009 algsaldot 574,08 krooni ja detsembri 2009 võla algsaldot 454,74 krooni, siis nähtub, et nende summade vaheks (574,08-454,74) on kostja II poolt tasutud 119,34 krooni. Seejuures on arusaadavalt kontrollitav ka hagejate väide, et kostja I poolt 16.08.2010 makstud 316,90 krooni on samuti kostja I võlgnevusest maha arvestatud, kuna tabelist nähtub, et 2010 juuli lõppsaldoks on 1383,52 krooni, kuid augusti algsaldo on vastava kostja I poolt tasutud summa võrra väiksem (1383,52316,90) ehk 1066,62 krooni. Kostjad leidsid ka, et kostjale I 2010 augustis ja septembris ning 2011 detsembris esitatud arved erinevad raamatupidaja tabelis märgitust. Kohus nõustus hagejatega, et kuigi 31.08.2010 arvel nr 089 oli ekslikult arvestatud rida 12 krooni, siis ebakõla kõrvaldati tasaarveldusega 30.09.2010 arvel nr 101 ning kostja I pole tasunud rohkem kui ette nähtud. Seega oli hagejate rahalise nõude kujunemine tõendatud.
20.Kostjatele oli arusaamatu, mis alusel on alates 2011 detsembrist kuni 2012 augustini esitatud arvetes nõutud korduvalt kütte tasumist 2008 novembri kuni 2009 jaanuari eest 234 eurot. 17.11.2011 üldkoosoleku protokollist nähtus, et endise Posti 36 majavanema SO töö 2006-2009 hinnati ebarahuldavaks, kuna korteriomanikelt kogutud 41 192, 41 krooni soojusfirmale Avoterm OÜ tarbitud kütte eest kasutati teistele töödele. Seejuures otsustati üldkoosolekul (p 2.1), et kuna soojusfirma nõuab võla likvideerimist ja vastasel korral katkestatakse soojusvarustus, siis alustavad korteriomanikud soojusfirmale lepingu alusel võla välja maksmist. Kostjad leidsid, et 17.11.2011 üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid on tühised, kuna koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud KOS § 18 lg-t 4. Hagejad selgitasid, et Posti 36 majas pannakse enne koosolekut välja kirjalikud teated koosoleku läbiviimise kohta. Ühtlasi elab kostja I korteris tema ema, kellel on võimalik jälgida teateid koosolekute kohta. Lisaks teavitatakse kostjat I koosolekute läbiviimisest ka telefoni teel.
21.Kuivõrd kostjad ei vaidlustanud enne kohtumenetlust 17.11.2011 üldkoosoleku otsuseid, on nad kasutanud oma õigusi hea usu põhimõtte (VÕS § 6 lg 1) vastaselt. Kostjad pole reageerinud kommunaalteenuste arvetel nr 137, 005, 017, 029, 041, 052, 063, 075, 087 kajastatule muud moodi, kui on need tasumata jätnud. Keskmisele
mõistlikule inimesele tekitaks korduvsummade esinemine arvetes küsitavusi, mistõttu oleksid kostjad, juba vastavate arvete saabumisel, pidanud üldkoosoleku toimumisest teada saama ja koheselt, mitte aasta hiljem, selle kokkukutsumist vaidlustama. Kostjad ise peaksid olema hoolsad ja korteriomanikena tundma huvi, et nad oleksid kursis korteriomanike üldkoosolekute toimumisega ja seal vastuvõetavate otsustega. Kostjad ei tõendanud, et nad koheselt, kui said teada 2008 novembri – 2009 jaanuari küttetasu korduvast nõudmisest teavitasid hagejaid, et nad sellega ei nõustu. Hagejatel oli koosolekul vastuvõetud otsuste suhtes tekkinud õiguspärane ootus ja Posti 36 korteriomanikud on neid ka täitma asunud. Seega ei ole tõendatud, et 17.11.2011 üldkoosoleku otsused võiksid olla tühised.
22.Kohus leidis, et võla olemasolu Avoterm OÜ ees oli tõendatud. Soojusfirmale võlgnetav 41 192, 41 krooni on toodud ära 17.11.2011 üldkoosoleku protokolli p-s 1.2 ning hagejad esitasid summa tõendamiseks 21.04.2010 võla sissenõude teate nr 4. Võla tasumist tõendas 12.12.2013 Avoterm OÜ tõend nr 104, mille kohaselt arve tasuti 01.01.2013. 17.11.2011 üldkoosoleku protokollist oli nähtuv ka, kuidas otsustati võlg Avoterm OÜ ees tasuda ja kuidas tuli see arvetel kajastada. Võlg jaotati võrdselt iga Posti 36 korteri peale ja põhjendamatu oli kostjate väide, et neil ei olnud võimalik hagejate arvutuste õigsust kontrollida.
23.Asjaolu, et Posti 36 elamu on ühendatud kaugküttesüsteemi, tõendas Loksa Linnavalitsuse 23.10.2013 vastus teabenõudele nr 634, milles selgitatakse, et Posti 36 elamu valmis 1965 ja projektijärgselt oli elamus ahiküte. 1980-ndatel ühendati elamu Loksa Laevaremonditehase kaugküttesüsteemi. Ka kostjate vastustest tulenes, et korteris Posti 36-X on olnud kaugküte ja kostja I on soojusenergia arveid tasunud. Seega ei olnud kostjate väited Posti 36 maja projekti osas asjassepuutuvad. Posti 36 elamu liitumine kaugküttevõrgustikuga on kohustuslik kaugkütteseaduse (KKütS) § 5 lg-te 1 ja 2 ning Loksa kaugküttemääruse § 3 lg-te 1 ja 2 ja § 4 lg 1 alusel.
24.Juhul kui kostjad leidsid, et maja köeti ebapiisavalt, siis oleksid nad pidanud nõudega Avoterm OÜ poole pöörduma. Kostjad ei esitanud varasemalt ka ühtegi vastuväidet 17.11.2011 üldkoosoleku otsustele. Seetõttu ei pidanud kohus vajalikuks analüüsida kostjate väiteid, kas Posti 36 pakuti 2006-2009 nõuetekohast kütteteenust. Kostjate kohustus tasuda küttearveid tulenes 17.11.2011 üldkoosoleku otsusest. Kostja I sai korteri Posti 36-X omanikuks 2008 oktoobris. Seega tuli kostjatel perioodi november 2008 – jaanuar 2009 soojusenergia võlg Avoterm OÜ ees, võrdselt teise Posti 36 korteritega, ka tasuda. Kuigi kostjad üldkoosolekul ei osalenud, on korteriomanike üldkoosolekul vastuvõetud otsused kostjate jaoks siduvad (KOS § 8 lg 3).
25.Vaidlus puudus, et kostjate korteris on jäänud alles torustikud, mille poolt antava soojusenergia eest arveid esitati. Hagejad selgitasid, et kostjatele anti võimalus esitada korrektne arvestus allesjäänud püstikute kohta 04.12.2009 koosolekul, mille protokolli p 3.3 kohaselt peab Posti 36-X korter kooskõlastama Loksa linnaarhitektiga oma välja lülitatud keskkütte ja protsendimakse püstikute eest. Kuna korteri lahtiühendamise tulemusel avaldatakse otsest mõju hoone ülejäänud osade soojusega varustamisele, pidi korteriomanik tooma kirjaliku kinnituse, et soojussüsteemi tsirkulatsioon ei ole häiritud. Kuna kostjad toiminguid ei teinud ja koosoleku otsust ei vaidlustanud, siis otsustasid 11.01.2010 üldkoosolekul korteriomanikud ühehäälselt Posti 36-X korterile kehtestada küttekulud 15% köetavast pinnast (p 1.1) alates 01.12.2009. 11.01.2010 üldkoosoleku p 1.3 ütles, et kui korteriomanik Posti 36-X ei ole nimetatuga nõus, siis kohustada teda
tooma kirjalik kinnitus pädevatelt spetsialistidelt, et jäänud püstikute kaudu korteris ja ühiskasutusega ruumide kütteks kulub soojust 5% köetavast pinnast. Kostjad ei vaidlustanud üldkoosoleku otsuseid ja ei esitanud spetsialisti hinnangut mõistliku aja jooksul. 24.02.2013 üldkoosoleku p 1 järgi otsustati, et korteri nr X arvestatav küttekulu jääb 15%. Kostjad ei vaidlustanud ka seda üldkoosoleku otsust. Seega olid arusaamatud kostjate vastuväited, et selgutuks jäi, kuidas ja millise metoodika alusel arvutati arvetes märgitud kütte tasu. Kuigi riiklikult tunnustatud ekspert leidis, et arvetes märgitud kütte summad on ebaselged, siis ei saanud ekspert võtta seisukohta, kas kostja I on kohustatud küttearveid tasuma või mitte. 13.11.2013 eksperthinnangu oleks kostja I pidanud esitama mõistliku aja jooksul pärast 04.12.2009 või 11.01.2010 üldkoosolekut. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kostjate väited, et neile esitatud küttearvetel pole alust, põhjendatud.
26.Kohus leidis, et hagejad on oma tõendamiskoormuse TsMS § 230 lg 1 järgi täitnud ja tõendanud küttetasude tasumise Posti 36 korteriomanike, sh kostjate, poolt soojusenergiaettevõttele Avoterm OÜ. Võlgnevuse tõendamiseks esitasid hagejad arvestusliku tabeli kostja I võla kohta perioodil oktoober 2009 – jaanuar 2013; kostjale I esitatud 2013 kommunaalteenuste arved nr 018, 030, 042, 054, 066, 078; 26.02.2013 teatise kostja I võla kohta; kostjale I väljastatud arved perioodil 2008–2013, milles toodud arved vastavad hagejate arvestuslikule tabelile. Hagejad esitasid ka Avoterm OÜ võlanõudekirja, milles nimetatud summa tasumine hagejate poolt on tõendatud 10.12.2013 infopäringuga ning 12.12.2013 tõendiga nr 104 Posti 36 ÜTL võlgnevuse kohta; 01.01.2013-11.12.2013 pangakonto väljavõtte ning asjakohased arved Avoterm OÜ-lt; pangakonto väljavõtte 2012 kohta; asjakohased Avoterm OÜ arved nr 1208197, 12076683, 1204223, 1203227, 1202224 ning lisaks veel maksekorralduse nr 376. Hagejad selgitasid, et kuigi nähtub, et majal Posti 36 on võlg soojusettevõtja ees 1536 eurot, siis tegemist on november 2008 – jaanuar 2009 eest tekkinud viivisega, mida nõutakse 17.11.2011 üldkoosoleku otsusega sisse endiselt maja esindajalt SO-ilt. Viivise summa on lisatud korter 12 arvetele.
27.Kostjad ei olnud nõus alates 2011 detsembrist kuni 2012 novembrini arvetes märgitud kanalisatsioonisüsteemi renoveerimistasuga 10 eurot kuus ja märkisid, et teised korteriomanikud said tasutud renoveerimistasud tagasi. Kuna kanalisatsioonisüsteemi otsustati renoveerida 01.07.2011 üldkoosolekul ja kostjad ei ole üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud, siis oli kohtu hinnangul kostjate tegevus vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjate vastuväited jäid tähelepanuta ka vaidlustamistähtaja möödalaskmise tõttu (KOS § 15 lg 4). Ühtlasi on korteriomanikud 01.07.2011 üldkoosolekul vastuvõetud otsust (p 2), vaatamata vastuolule 04.12.2009 koosolekul vastuvõetud otsuse p-ga 3.2, täitma asunud. Vastavalt KOS § 15 lg-le 4 jättis kohus tähelepanuta ka kostjate vastuväited seoses 30.11.2012 üldkoosoleku otsusega. Eeltoodu alusel ei saanud järeldada, et 01.07.2011 ja 30.11.2012 üldkoosoleku otsused võiksid olla tühised.
28.Kostjad rikkusid oma lepingulisi kohustusi, jättes tasumata kommunaalteenuste arved (VÕS § 100). Seejuures teavitati kostjaid võlgnevusest 26.02.2013. Kostjale I esitatud kommunaalarvete tasumise tähtajaks oli iga kuu 18. kuupäev. Seega on hagejatel õigus kostjatelt nõuda kohustuse täitmist alates maksmisest ettenähtud tähtaja ületamisest ja hagejate nõuded on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7, § 101 lg 1 p 1). Hagejate VÕS §-st 113 tulenev viivisearvestus on toodud 06.09.2013 esitatud tabelis, millest nähtuvalt on jälgitav, millistelt summadelt ja mis perioodi eest viiviseid arvestati. Hagejate TsMS §-l 367 põhinev viivisenõue kuulus samuti rahuldamisele.
Apellatsioonkaebus
29.Kostjad palusid esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada, saata asi tagasi maakohtusse asja uuesti läbivaatamiseks ja jätta menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, on selgelt rikkunud menetlusõiguse normi ja on selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid.
30.Hagejate esindaja volikiri ei ole hageja II ja hageja VII osas kehtiv, kuna volikirja on hagejate II ja VII eest allkirjastanud vastavalt hageja II poeg AN ja hageja VII tütar RK.
31.Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kuna otsusest ei selgu, kuidas ja mis tõendite alusel kohus tuvastas, et just hagejad tasusid kostjate eest kommunaalteenuste arveid, et hagejad ei ole teiste korteriomanike ees võlgu ning, et korterite nr 8, 9 ja 11 omanikud on võlglased. Hagejate väited selles osas olid paljasõnalised ja tõendamata.
32.Kostjad oletavad, et maakohtu ekslik järeldus põhines hagejate esitatud LK pangakonto väljavõttel, millest nähtub, et korteri nr 1 omanik ei tasunud haldus- ja kommunaalteenuseid aprillist 2012 kuni 2012 lõpuni ja 2012 jooksul tasus ta haldus- ja kommunaalteenused kokku 338,08 eurot. Seejuures on korteri nr 4 omanik NN, kelle elamispind on sama suur kui korteril nr 1, tasunud 2012 haldus- ja kommunaalteenuste eest 823,34 eurot. LK konto väljavõttest tulenes, et korteri nr 3 omanik hageja III tasus haldus- ja kommunaalteenuseid 2012 ainult veebruaris, märtsis ja oktoobris, kokku 281,86 eurot. Sama suurt korterit nr 6 omav hageja V tasus 2012 haldus- ja kommunaalteenuste eest 952,76 eurot. Kostjad esitasid kaebuses tabeli, milles on välja toodud LK kontole laekunud korterite nr 1, 3, 4 ja 6 haldus- ja kommunaalteenuste tasud. Eeltoodust tulenevalt mõistis maakohus kostjatelt välja võlgnevuse hageja I ja III kasuks, kes ise on võlglased ja eeldatavasti olid võlglased ka hagi esitamise ajal.
33.Kuna asjas puuduvad dokumentaalsed tõendid, mis summas hagejatele esitati arved haldus- ja kommunaalteenuste tasumiseks ja mis ulatuses nad arved tasusid 2013.a, siis ei ole võimalik tuvastada, kas hagejatel on nõudeõigus kostjate vastu. Samuti ei ole võimalik tuvastada, kes 12 korteri omanikust omab ühist nõudeõigust kostjate vastu. Alusetu ja tõendamata on väide, et hagejad on sunnitud maksma lisaks kostjate poolt tasumata arvetele ka ülejäänud kolme korteri tasumata arveid.
34.Maakohus arvestas kostjatelt küttekulude nõudmisel ainult hageja väiteid. Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-105-05, p-st 27 võib järeldada, et kaasomanike ühisteks kulutusteks on ka kostjate poolt nende korteri kütmiseks omandatavad küttepuud. Maakohtu otsusest ei selgu, milliste arvestuste alusel kohus tuvastas, et kostjatele arvetes esitatud küttekulude summad on õiged. Samuti ei arvestatud eksperdi arvamust selle kohta, et Posti 36 elamus on keskküttesüsteem allareguleeritud.
35.Peale maakohtu otsuse tegemist said kostjad endiselt korteriomanike ühisuse esindajalt teada, et Posti 36-X omandamise ajaks 28.10.2008 oli Posti 36 võlgnevus Avoterm OÜ eelkäija AS Eraküte ees 40 000 krooni ringis. Asjaolu, et Avoterm OÜ eelkäijaks oli AS Eraküte, tulenes Avoterm OÜ 21.04.2010 nr 4 võla sissenõude dokumendist, mille lisana on märgitud AS Eraküte 10.03.2010 nõude loovutamise leping, mida kohtule ei esitatud. Koheselt kui kostjad saavad eeltoodut kinnitavad dokumendid, soovivad kostjad need esitada kohtule. Seega korteriomanike poolt 01.07.2011 vastuvõetud üldkoosoleku otsus korduvalt 2008-2009 küttekulude korjamisest on vastuolus hea usu
põhimõttega ja tühine, kuna korteriomanike ühisuse puhul ei lähe võimalikud võlgnevused üle uuele korteri omandajale. Võlgnevus ei läheks kostjatele üle ka sel juhul, kui kommunaalteenuste ja küttekulude võlg oleks seotud korteriga Posti 36-X. Kaasomanikud, kes ei tasunud enne 2008 oktoobrit küttekulusid, rikastusid kostjate arvel ja soovivad rikastuda veel kord kostjatelt 2008-2009 eest küttekulude korduva väljamõistmisega. 01.07.2011 otsus võeti vastu vastuolus heade kommetega ning on tühine ja kehtetu algusest peale.
36.21.02.2014 otsustasid kaasomanikud kanalisatsioonisüsteemi renoveerimiseks korjatud summad tagastada. Seetõttu on maakohtu otsuse alusel kostjatelt kanalisatsioonisüsteemi renoveerimiseks 160 euro sissenõudmine alusetu.
37.Asja materjalide juures on Loksa Linnavalitsuse kiri, millest nähtus, et linnavalitsusel puudusid dokumendid Posti 36 elamu keskküttesüsteemi kohta. Arusaamatuks jääb, kuidas kostjad tehnilise dokumentatsiooni puudumisel võisid saada kooskõlastuse Loksa linnaarhitektiga oma välja lülitatud keskkütte ja protsendi makse püstikute eest.
38.Korteriomandiseaduse nõuetele ei vastanud maakohtu järeldus, et Posti 36 majas pannakse enne koosoleku läbiviimist välja kirjalikud teated koosoleku läbiviimise kohta ning kostjat teavitatakse koosoleku läbiviimisest telefoni teel. Kostjad elavad Tallinnas ja telefoni teel neid koosolekutest ei teavitatud. Kirjalikku teadet koosolekute kokkukutsumisest kostjatele ei edastatud.
39.Hagi lisas toodud tabeli näol oli tegemist kostjate võlgnevusega perioodil oktoober 2009 - jaanuar 2013. Hagi esitati aga septembris 2013.a.
40.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 154 järgi on hagejate nõuded, mis tekkisid enne 2010 septembrit, aegunud.
41.Kuivõrd LK tasus Tanel Melk & Partners Law Firm OÜ-le hagejate menetluskulud kõikide kaasomanike ühiselt kontolt ja juhul kui kostjad tasuvad ka menetluskulud Tanel Melk & Partners Law Firm OÜ arveldusarvele, siis hagejate esindaja rikastub alusetult menetluskulude arvel.
42.Kuna maakohtu otsus ei ole õige ja seaduslik, on ebaõige ka menetluskulude jaotus. Vastus apellatsioonkaebusele
43.Hagejad palusid jätta apellatsioonkaebuse läbivaatamata või alternatiivselt võtta tsiviilasja materjalide juurde täiendavad tõendid ja jätta apellatsioonkaebus täielikult rahuldamata. Hagejad palusid jätta kõik menetluskulud kõikides kohtuastmetes täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
44.Kolleegium leiab, et hageja PS (hageja V) poolt 27.02.2014 esitatud hagist loobumise avaldus on võimalik vastu võtta ning selle hageja osas asjas menetlus lõpetada. Vastavalt TsMS § 4511 lg-s 2 sätestatule saab loobumisavalduse lahendada ringkonnakohus. TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Seoses hagist
loobumisega tühistab ringkonnakohus TsMS § 645 lg-st 1 juhindudes hageja V osas tehtud esimese astme kohtu otsuse.
45.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ka muus osas ning tsiviilasi tuleb saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ning rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
46.TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt tuleb kohtul eelmenetluses muu hulgas välja selgitada menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohtuotsuse saab TsMS § 435 lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ehk lahendatava küsimuse õiguslikult õigesti kvalifitseerida ning teha järelduse, kas hagi kuulub rahuldamisele.
47.Hagejad kui Loksa linnas Posti 36 asuva elamu korteriomanikud nõuavad kostjatelt kui sama elamu teistelt korteriomanikelt kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste hüvitamist. Kolleegiumi hinnangul on maakohus vääralt mõistnud kostjatelt 668,58 euro suuruse põhivõla ning viivise välja hagejate kasuks ühiselt.
48.KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Kui elamu valitsemiseks on määratud valitseja, võib ta tulenevalt KOS § 21 lg 2 p-dest 1 ja 5 kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid, samuti esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Valitsejal on seega õigus esindada kohtus kõiki korteriomanikke ja mh esitada hagi korteriomaniku vastu hooldustasu sissenõudmiseks, olles nende ühiste huvide esindaja (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05, p 9). Praegusel juhul ei ole hagi esitanud kõigi korteriomanike nimel valitseja. Hagi on esitanud vaid osa elamu korteriomanikest. Poolte esindajate poolt ringkonnakohtu istungil avaldatu kohaselt ei ole kaasomandi eseme valitsejat korteriomanike poolt ka hetkel nimetatud. Korteriomandiseadusest ei tulene, et vaid mõni korteriomanik saaks ilma teiste korteriomanike volituseta esindada kohtus kõiki teisi korteriomanikke.
49.Juhul kui korteriomanikud on sõlminud teenuste osutamise lepingud teenuse pakkujaga ühiselt ise või valitseja kõigi korteriomanike nimel ning teenuse pakkuja esitab tarbitud teenuse eest arveid korteriomanikele ühiselt või valitseja vahendusel, vastutavad korteriomanikud lepingu täitmise eest eelduslikult tõepoolest solidaarselt. Omavahelises suhtes kehtivad korteriomanike vahel aga KOS § 13 ja AÕS § 75, sama eeldus tuleneb ka VÕS §-st 69 (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04, pd 24-25). KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 13 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama KOS § 13 lg-s 1 nimetatud suuruses. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. AÕS § 75 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva
osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.
50.Seega juhul, kui hagejad on kandnud kaasomandi majandamise kulutusi ka kostjatele langevas osas, sh maksnud osutatud teenuste eest teenuse pakkujale solidaarvõlasuhtest või kaasomanike vahelisest suhtest tulenevalt ka kostjate osa, saab kostjatelt hagejate kasuks välja mõista kostjate eest tasutud summad eraldi igale hagejale. Seejuures tuleb lähtuda sellest, kui palju on iga hageja kostjate eest tasunud, samuti kostjale langevast osast (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-11, p 12). Lisaks ei ole nõue kanalisatsioonisüsteemi renoveerimise kulude hüvitamise osas poolte esitatu põhjal kooskõlas KOS § 13 lg-ga 1 ja 2, mille kohaselt võib korteriomanikult nõuda kaasomandi majandamise kulutuste hüvitamist üksnes võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega, kui puudub korteriomanike teistsugune kokkulepe. Mistahes korteriomanike kokkulepetele ei ole pooled praegusel juhul viidanud, samas on renoveerimise tasu nõutud kaasomanikelt ühesuguses summas, arvestamata kaasomandiosa suurust.
51.Kuigi hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse TsMS § 5 lg 1 ja 2, § 7 ja § 230 lg 1 järgi poolte esitatust, tuleb siiski olukorras, kus poolte nõuded või seisukohad on ebaselged, kohtul pooli küsitleda ja saadud vastustest tulenevalt selgitada pooltele, missuguseid asjaolusid nad peavad tõendama nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus eelnimetatud õiguslikke aspekte pooltega praegusel juhul menetluses arutanud ega hagi muutmise vajadust selgitanud. See tõi kolleegiumi hinnangul kaasa asja ebaõige lahenduse. Esitatud kujul ei saa hagi rahuldada. Samas ei ole maakohus seadusele vastavalt tuvastanud nõude aluseks olevaid asjaolusid, mis annaksid aluse teha apellatsioonimenetluses hagi rahuldamata jätva otsuse.
52.Puuduliku eelmenetluse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja ise sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Eeltoodu põhjal tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis.
53.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hagejatele KOS § 13 lg-te 1 ja 2 ning AÕS § 75 sisu selgitada ning teha hagejatele ettepanek esitada oma nõuded kehtivast õigusest lähtuvat, st iga hageja peaks esitama kostjate vastu eraldi nõude tema poolt kostjate eest tasutud summade hüvitamiseks. Samuti tuleb hagejatele selgitada vajadust tuua välja, milliste kaasomandi majandamise kulutuste hüvitamist nad kostjatelt nõuavad ning kui palju on iga hageja kostjate eest tasunud, arvestades kostjale langevat osa. Arvestades kostjate poolt senises menetluses esitatud vastuväiteid tuleb hagejatele teha ettepanek ka kõiki eelnimetatud asjaolusid tõendada. Seoses kostjate vastuväidetega tuleb maakohtul asja lahendamisel hinnata ka seda, kas vaidlusalused erinevad kulutused on kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikud (KOS § 13 lg 3). Samas ei ole kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulutuste tegemiseks vaja korteriomanike üldkoosoleku otsust ega ka korteriomanike kokkulepet, vaid need kulud saab kõigi korteriomanike ühisel arvel KOS § 15 lg 2 alusel teha iga korteriomanik. Lõpuks tuleb maakohtul vormistada TsMS § 436 lg-le 1 ja §-le 442 nõuetele vastav otsus. Kolleegium märgib, et kuivõrd senises menetluses tuvastatu põhjal on kostjad Loksal aadressil Posti
36-X asuva korteriomandi ühisomanikud, on iseenesest õige maakohtu vaidlustatud otsuses sisalduv käsitlus sellest, et kostjate kui väidetavate võlgnike poolel on tegemist hagejate suhtes solidaarvõlgnikega (VÕS § 65 lg 1).
54.Seonduvalt apellatsioonkaebuse eelpool käsitlemata väidetega märgib kolleegium järgmist.
55.Kotjate väidete kohaselt ei ole hagejate esindaja volikiri hagejate II ja VII osas kehtiv, kuna volikirja on hagejate II ja VII eest allkirjastanud vastavalt hageja II poeg AN ja hageja VII tütar RK. Kolleegium märgib, et kohtul tuleb eeldada, et volikiri on allkirjastatud volitaja poolt ning dokumendi ehtsust vaidlustav menetlusosaline peab põhistama dokumendi võltsituse (TsMS § 277 lg 1). Praegusel juhul ei oma kõnealune küsimus asja lahendamise seisukohast ka tähtsust, kuna apellatsioonimenetluses esindab kostjad vandeadvokaat, kelle esindusõiguse olemasolu tuleb TsMS § 226 lg 1 kolmanda lause kohaselt eeldada. Isegi kui hagejaid varasemalt esindanud AS’il puudus õigus hagejaid II ja VII esindada, on hagejad volituse andmisega advokaadile esindaja senise tegevuse eelduslikult heaks kiitnud (TsMS § 227 lg 7).
56.Korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühtlasi ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel (AÕS § 74 lg 1). Seni esitatust ei nähtu, et radiaatorite eemaldamiseks enda korterist oli kostjatel kõigi teiste elamu korteriomanike nõusolek. Radiaatorite eemaldamisest hoolimata tuleks kostjatel KOS § 13 lg 1 järgi tasuda kütteteenuse eest vastavalt korteriomandi reaalosa suurusele. Hagejad on korteriomanike 11.01.2010 ja 24.02.2013 otsustele tuginedes küll esitanud enda nõude vähendatud ulatuses. Kulude hüvitamisest keeldumiseks ei annaks iseenesest alust ka kostjate väide, et küttesüsteem hoones on alareguleeritud.
57.Nõustuda ei saa kostjate väitega, et kaasomanike ühisteks kulutusteks on ka kostjate kulud seoses nende poolt korteri kütmiseks vajalike küttepuude ostmisega. Kolleegiumi hinnangul ei toeta sellist järeldust ka kostjate poolt viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-05. Kulud, mis seonduvad kostjatele kuuluva korteriomandi eseme reaalosaks oleva eluruumi (KOS § 2 lg 1) kütmisega, ei ole vaadeldavad kaasomandi majandamise kulutustena KOS § 13 lg 1 mõttes.
58.Kohus on hagejate taotlusel vaidlustatud otsuses määranud, et osad kostjatelt välja mõistetud summad tuleb kanda Tanel Melk & Partners Law Firm OÜ arveldusarvele (maakohtu otsuse resolutsiooni 5. punkt). TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel muu hulgas kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Seejuures peaks kohus aga poole vastava taotluse rahuldamist või rahuldamata jätmist põhjendama. Maakohtu otsuses praegusel juhul vastavad põhjendused puuduvad ning otsus ei vasta selles osas TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele. Juhul kui hagejad jäävad asja teistkordsel läbivaatamisel kõnealuse taotluse juurde, tuleb maakohtul taotlus uuesti lahendada ning vastavad põhjendused otsuses ka välja tuua.
59.TsMS 639 lg 1 järgi kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega. Vastavalt TsMS § 442 lg 5 esimesele lausele lahendab kohus otsuse resolutsiooniga ka menetlusosaliste seni lahendamata taotlused
ning rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hagejad on esitanud 18.11.2014 TsMS § 53 lg-le 2 tuginedes taotluse ringkonnakohtu 10.11.2014 istungi protokolli parandamiseks (IV kd, tl 118-120). Kostjad on taotluse osas esitatud seisukohas taotlusega nõustunud (IV kd, tl 130). Ringkonnakohus nõustub protokolli parandamise taotlusega ning teeb TsMS § 53 lg 4 esimese lause alusel protokollis vastava paranduse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
60.Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 1741 lg-le 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Ringkonnakohus on andnud 10.11.2014 istungil kostjatele tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks seoses hageja V poolt 27.02.2014 esitatud hagist loobumise avaldusega. 14.11.2014 on kostjad esitanud menetluskulude nimekirja ja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostjate menetluskulude suurus on avalduse kohaselt kokku 2861 eurot, sh õigusabikulud asja menetlemisel Harju Maakohtus 1712 eurot, õigusabikulud apellatsioonimenetluses 984 eurot ja tasu asjas esitatud eriteadmistega isiku arvamuse (eksperthinnangu) eest 165 eurot (IV kd, tl 107-108). Kostjad kinnitavad, et kõik eelmärgitud kulud ei sisalda käibemaksu ning on kantud seoses tsiviilasjaga nr 2-13-41605. Avalduse lisadest nähtuvalt sisaldab tasu eriteadmistega isiku arvamuse koostamise eest endas siiski ka käibemaksu.
61.Vastavalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei esine kolleegiumi hinnangul TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud asjaolusid. Seetõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.
62.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p-dest 2 ja 3 lähtuvalt on asja läbivaatamise kuludeks muu hulgas tõlgikulud ning dokumentaalse tõendi saamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
63.Kostjale õigusabikulude nimekirjast ja selle lisadest nähtuvalt on neile õigusabiteenust osutatud järgmiselt: konsultatsioon – 1 tund, 80 eurot; maksekäsu kiirmenetluses vastuväidete koostamine – 0,5 tundi, 40 eurot; hagi materjalidega tutvumine ja 08.10.2013 OA vastuväidete koostamine – 3 tundi, 240 eurot; 28.10.2013 AA vastuväidete koostamine – 0,4 tundi, 32 eurot;
hagejate 30.10.2013 seisukohtadega tutvumne ja 15.11.20143 OA ja AA täiendavate vastuväidete koostamine – 6 tundi, 480 eurot; hagejate 16.12.2013.a. seisukohtade ja 20.12.2013 täiendustega tutvumine ja kostjate OA ja AA vastuväidete koostamine hagejate 16.12.2013.a. seisukohtadele ja 20.12.2013 täiendustele – 8 tundi, 640 eurot; kostjate vastuste lisade tõlkimine eesti keelde (RD 2 kirja ja KT kirjade tõlked) – 1,5 tundi, 120 eurot; teabenõue Loksa Linnavalitsusele Posti 36 elamu kohta – 1 tund, 80 eurot; 23.01.2014 kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamine – 6 tundi, 480 eurot; vastustajate vastusega ja taotlustega ning lisadega tutvumine - 2,5 tundi, 200 eurot; 10.11.2014 kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtus apellantide esindamine – 2 tundi, 160 eurot; 17.10.2014 dokumentaalsete tõendite ja vastuväidete esitamine vastustajate vastusele apellatsioonkaebusele – 0,5 tundi, 40 eurot; LK ja AA kirjavahetuse tõlge – 0,8 tundi, 64 eurot; menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine 0,5 tundi, 40 eurot.
64.Hageja V ei ole kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidet esitanud (18.11.2014 hagejate esindaja koostatud menetlusdokument ei ole selle sisust nähtuvalt esitatud hageja V nimel). Siiski tuleb kolleegiumil praegusel juhul kontrollida kostjate menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, sest TsMS § 175 lg 1 esimene lause võimaldaks jätta kontrolli teostamata vaid siis, kui avaldus on omaks võetud (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13, p 15).
65.Kolleegium leiab, et kuivõrd hageja V on loobunud hagist vahetult pärast apellatsioonkaebuse esitamis, ei ole temalt põhjendatud nõuda menetluskulusid, mis seonduvad pärast apellatsioonkaebuse esitamist kostjate tehtud menetlustoimingutega. Samuti ei saa TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikeks kuludeks pidada kulusid seoses menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamisega, kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ning need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Samuti ei ole esindaja kulu venekeelsete dokumentide tõlkimisele põhjendatud ja vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõttes. Ka dokumentide tõlkimine ei eelda üldjuhul õigusalaseid eriteadmisi. Eelnenu siiski ei välista tõlkekulude hüvitamist mõistlikus ulatuses asja läbivaatamise kuludena (TsMS § 143).
66.Ebaselgeks jääb kolleegiumile, milles seisneb nimekirjas märgitud 1-tunnine konsultatsioon (80 eurot) ja kuidas see on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et hagimenetlus toimuks praegusel juhul maksekäsu kiirmenetluse jätkuna. Kohtul puudub ka teave, et hagi oleks esitatud kuue kuu jooksul pärast võimaliku kohtueelse menetluse lõppu (TsMS § 144 p 4). Toodud põhjustel ei saa eelnimetatud menetluskulusid pidada käesoleva tsiviilasjaga seotud menetluskuludeks.
67.Osaliselt põhjendamatu on kolleegiumi arvates kulu hagejate 16.12.2013 seisukohtade ja 20.12.2013 täiendustega tutvumisele ja kostjate vastuväidete koostamisele hagejate 16.12.2013 seisukohtadele ja 20.12.2013 täiendustele (8 tundi). Selleks hetkeks pidid olema asja sisuline pool ja vaidluse põhiargumendid esindajal juba välja töötatud ning läbi kirjutatud. Hagejate nende menetlusdokumentidega tutvumisele ja vastuväidete koostamisele oli põhjendatud kulutada mitte rohkem kui 6 tundi.
68.Muus osas – kokku seega 22,4 tunni eest – saab lepingulise esindaja kulusid pidada kolleegiumi hinnangul põhjendatuteks ja vajalikeks. Lähtudes kostjate avaldusest nähtuvast esindaja tunnitasust 80 eurot, oleks tasu suuruseks kokku 1792 eurot.
69.Põhjendatud ja vajalikuks kuluks seoses kostjate vastuste lisade tõlkimisega eesti keelde võib dokumentide mahtu ja tõlketeenuste hindu arvestades pidada mitte rohkem kui 30 eurot. Kulu eriteadmistega isiku arvamuse (OÜ Ehitusekspert eksperthinnangu) tellimisele ei saa pidada käesolevas asjas vajalikuks kuluks. Viidatud arvamus ei sisalda kolleegiumi hinnangul käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast asjakohast infot.
70.Arvestades TsMS § 165 lg-s 1 sätestatut, vastutavad kaashagejad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kolleegiumi hinnangul peab hageja V vastutama menetluskulude eest ka praegusel juhul teiste hagejatega võrdsetes osades. Hagejaid oli kuni hageja V loobumisavalduseni asjas seitse, seega tuleb hagejalt V välja mõista 1/7 vastavatest kuludest. Lähtudes kostjate vajalike menetluskulude kogusummast 1822 eurot (1792€ + 30€), moodustab hageja V osa sellest 260,29 eurot. Kuivõrd kostjaid tuleb VÕS §-st 71 lähtuvalt pidada menetluskulude hüvitamise nõude osas osavõlausaldajateks, mõistab kohus kummagi kostja kasuks välja 130,14 eurot.
71.Kolleegium märgib, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
72.Muus osas määrab menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Otsus tühistatud osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2015 määrusega
Resolutsioon:
1.Võtta vastu hageja NK hagist loobumine ning lõpetada sellega seoses tema suhtes käesoleva tsiviilasja menetlus.
2.Tühistada NK hagist loobumisega seoses NK osas tehtud Harju Maakohtu 23.01.2014 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2014 otsus.
3.Jätta NK menetluskulud tema enda kanda.
4.Määrus toimetada kätte NK-le, OA-le ja AA-le ning saata teadmiseks kõigile ülejäänud menetlusosalistele.
5.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.