A K ja J K hagi I S ja E S vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ja I S ja E S vastuhagi A K ja J K vastu kaasomandi lõpetamise nõudes Põhihagis (mittevaraline nõue) 3500 eurot Vastuhagis (mittevaraline nõue) 3500 eurot
Hagi hind
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad (vastuhagis kostjad): A K (isikukood: XXX) J K (sünniaeg XXX Hagejate elukoht XXX Hagejate lepingulised esindajad: Artur Pärnoja (IK XXX) ja Jüri Sakkart (IK XXX) e-post [email protected]; [email protected] Asjast puudutatud isikud: I S (isikukood: XXX) E S (isikukood: XXX) Kostjate elukoht: XXX Puudutatud isikute esindaja: [email protected]
Paul
Paas
e-post:
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada A K ja J K hagi I S ja E S vastu kaasomandi lõpetamise nõudes osaliselt.
2.Müüa kaasomanike vahel korraldatud enampakkumise teel: kinnistu asukohaga Ida-Virumaa XXX, Viru Maakohtu kinnistusosakonna IdaViru kinnistusjaoskonna registriossa nr 210508, mis on I S ja E S ühisomandis 1⁄2 mõttelises osas ning A K ja J K ühisomandis 1⁄2 mõttelises osas, ning kinnistu asukohaga Ida-Virumaa XXX Viru Maakohtu kinnistusosakonna IdaViru kinnistusjaoskonna registriossa nr 2838208 mis on I S ja E S ühisomandis 1⁄2 mõttelises osas ning A K ja J K ühisomandis 1⁄2 mõttelises osas. Müügist saadud tulu tuleb jagada poolte vahel vastavalt võõrandatavate kaasomandi osade suurusele.
3.Jätta I S ja E S vastuhagi täielikult rahuldamata.
4.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest so. 12.11.2014.a. (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Hagejate ja kostjate kaasomandis on kaks kinnistut: 1.1 asukohtadega XXX (Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 21058) hagejate kui abikaasade ühisomandis on 1/2 mõttelist osa ja kostjate kui abikaasade ühisomandis on samuti 1⁄2 mõttelist osa kinnistust. Kinnistul asub elumaja, mida käesoleval ajal kasutavad elamiseks kostjad I ja E S.
1.2.XXX (Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2838208) hagejate kui abikaasade ühisomandis on 1/2 mõttelist osa ja kostjate kui abikaasade ühisomandis on samuti 1⁄2 mõttelist osa kinnistust. Tegemist on hoonestamata kinnistuga.
2.Hagejate ja kostjate ühisomandis olevatest mõttelistest osadest koosnev kaasomand on tekkinud kinnistu erastamisest abielu ajal ( I kd. tlk 11-15). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et XXX kinnistu koguväärtus on 72 100 (seitsekümmend kaks tuhat ükssada) eurot ja XXX kinnistu väärtus on 30 100 (kolmkümmend tuhat ükssada) eurot.
3.Kinnistud ei ole koormatud hüpoteekide ega kolmandate isikute õigustega.
4.Pooltel on käesolevas vaidluses olnud nõuded XXX kaasomandi kasutamise korra kindlaksmääramiseks ja kinnistu reaalosade jagamiseks, kuid pooled on nõuete formuleerimise ja poolte vahele peetud kompromissiläbirääkimiste tulemusena jõudnud veendumusele, et neil ei ole võimalik kinnistu ühist kasutamist mitte mingil viisil jätkata.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et poolte kaasomand kahele kinnistule, asukohtadega XXX (reg. osa nr 21058) ja XXX (reg. osa nr 2838208), tuleb lõpetada, kuna pooled ei suuda kaasomandis olevaid kinnistuid ühiselt kasutada ega kasutuskorra seadmises kokkuleppele jõuda. Tulenevalt AÕS § 76 lg-test 1 ja 2 ei pea kohus tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Kohus on seisukohal, et poolte kaasomandi lõpetamisele suunatud tahte kindlakstegemisest käesolevas vaidluses piisab. Kohus tuvastas, et pooltel on selge ja ühene tahe kaasomandi lõpetamiseks mõlema vaidlusaluse kaasomandis oleva kinnistu suhtes.
6.Kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Kohus käsitleb seetõttu kõiki kaasomandi lõpetamise viise ühiselt:
6.1.Hagejate põhinõudeks on: Rahuldada A K ja J K hagi I S ja E S vastu kaasomandi lõpetamiseks.
Lõpetada registrikande kohaselt I S 1⁄2 kaasomandis ja A K 1⁄2 kaasomandis kuuluv kaasomand, Ida-Virumaa XXX asuvale ja Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna registriosa kantud kinnistu nr 210508, kandes ühisomanikeks A K ja J K ning arvestades kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel panna kohustus A K ja J K tasuda kompensatsioon I S ja E S 50 000 eurot. Lõpetada I S 1⁄2 kaasomandis ja A K 1⁄2 kaasomandis kuuluv kaasomand Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna registriossa nr 2838208 kantud kinnistu, aadressiga Ida-Virumaa XXX ning anda kostjate I S ja E S ainuomandisse kinnistu asukohaga XXX. I S ja E S kanda Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna registriossa nr 2838208 kantud kinnistu, aadressiga Ida-Virumaa XXX, ühisomanikena. Tuvastada I S ja E S kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks ning asendada kohtuotsusega I S ja E S nõusolek A K ja J K kandmiseks Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna registriossa nr 210508 kantud kinnistu, aadressiga Ida-Virumaa XXX, ühisomanikena.
6.2.Hagejate alternatiivseks nõudeks on: Müüa I S 1⁄2 kaasomandis ja A K 1⁄2 kaasomandis kuuluv kaasomand Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna registriossa nr 210508 kantud kinnistu, aadressiga Ida-Virumaa XXX, ja I S 1⁄2 kaasomandis ja A K 1⁄2 kaasomandis kuuluv kaasomand Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna registriossa nr 2838208 kantud kinnistu, aadressiga IdaVirumaa XXX - kaasomanike vahel korraldatud enampakkumise teel müügist sadaoleva raha jagamisega poolte vahel vastavalt osade suurusele.
6.3.Kostja nõue vastuhagis on: Rahuldada I S ja E S vastuhagi A K ja J K vastu kaasomandi lõpetamiseks. Lõpetada I S, E S, A K ja J K kaasomand Ida-Virumaal XXX asuvale kinnistule (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna registriossa nr 210508) selliselt, et kinnistu läheb I S ja E S ühisomandisse Lõpetada I S, E S, A K ja J K kaasomand Ida-Virumaal XXX asuvale kinnistule (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna registriossa nr 2838208) selliselt, et kinnistu läheb A K ja J K ühisomandisse. I S ja E S solidaarselt tasuvad A K ja J K kinnistu mõttelise osade turuväärtuste vahe eest hüvitise 21000 (kakskümmend üks tuhat) eurot. Tuvastada A K ja J K kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks ning asendada kohtuotsusega A K ja J K nõusolek I S ja E S kandmiseks Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna registriossa nr 210508 kantud kinnistu, aadressiga Ida-Virumaa XXX, ühisomanikena. Tuvastada I S ja E S kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks ning asendada kohtuotsusega I S ja E S nõusolek A K ja J K kandmiseks Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna registriossa nr 2838208 kantud kinnistu, aadressiga Ida-Virumaa XXX, ühisomanikena.
7.Silmas pidades kaasomandi lõpetamise vaidluse lahendamist ühes menetluses on hageja esitanud kaasomandi lõpetamise viisid hagiavalduses alternatiivselt (TsMS § 372 lg 2). Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus
sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKL 3-2-1-45-06).
8.Poolte huvide hindamisel lähtub kohus järgmistest asjaoludest:
8.1.Hageja peamiseks argumendiks eelkõige see, et hageja on Eesti Vabariigi kodanik, kes resideerub Moskvas, Vene föderatsioonis. Peamine vaidlusalune kinnistu, XXX, on hageja, A K lapsepõlvekodu, ning ühtlasi tema ainukene paikne seos Eesti Vabariigiga. Lisaks on A K on panustanud Narva-Jõesuu kultuurielu ajaloo jäädvustamisse (NarvaJõesuu linnavalitsuse kiri 10.07.2012 II kd tlk 24-25) andes välja raamatud Narva ja Narva-Jõesuu ajaloost, ning raamatute müügist saadud raha on läinud Narva-Jõesuu ajaloomuuseumi fondi. Raamat on ka aluseks ajaloolisele dokumentaalfilmile NarvaJõesuust, filmi tootmisel on osalenud A ja J K perekonnaliikmed.
8.2.Kostja peamiseks argumendiks on see, et XXX kinnistul asuv elumaja on kostja peamiseks elukohaks. Samuti viitab kostja E Soma halvale tervisele (II kd tlk 117-120). Kostjad selgitavad, et hageja ei ole nende arvates piisavalt panustanud kaasomandis oleva elumaja korrashoidmisse ega kandnud remondikulutusi, mida kostjad on teinud. Samas kuulub kostja I S tema enese kinnituse kohaselt korteriomand XXX, Narva (I kd tlk 71).
8.3.Hagejad pakuvad kostjatele XXX kinnistu eest hüvitiseks 50 000 (viiskümmend tuhat) eurot ja ainuomandiõigust teisele, hoonestamata kinnistule, asukohaga XXX.
8.4.Kostjad pakuvad hagejatele XXX kinnistu eest hüvitiseks 21000 (kakskümmend üks tuhat) eurot ja ainuomandiõigust teisele, hoonestamata kinnistule, asukohaga XXX.
8.5.Kohus arvestab ka vaidlusaluse elumaja seisukorraga, mis nähtub hoone hindamisaktidest (I kd tlk 117-132 ja II kd tlk 143-170), mõlemas hindamisaktis on hoone seisukorra hindamisel märgitud „remonti vajav“. Esimeses hindamisaktis on objekti soovitavaks investeerimisvajaduseks 35 000 eurot (I kd tlk 122). Hageja väitel ei ole eluruume võimalik talvel elamiseks kasutada, kostja väidab, et elab majas aastaringselt. Tunnistaja A K (XXX asuva kinnistu naaber) on oma 12.03.2014 kohtuistungil antud ütlustes (III kd tlk 6 (pöördel) ja tlk 11) samuti selgitanud, et tema elab alaliselt ja aastaringselt XXX maja naabruses, maja on vilets ja ahiküttega. Selgitab, et talvel tema S ei ole seal kohanud, talvel ta S juures kunagi käinud ega juttu ajanud ei ole. Suvel nad omavahel suhtlevad pidevalt. Samas kinnitab tunnistaja, et S elavad majas aastaringselt ning tema elab S kannatustele kaasa.
9.Kohus peab vaidluse lahendamisel kohaldama Asjaõigusseaduse (AÕS) kaasomandi lõpetamist reguleerivaid norme AÕS § 76 ja 77 selliselt, et kaasomanik, kes kaotab omandi, saaks oma omandi kaotuse vastu õiglase hüvitise. Riigikohus oma lahendis RKL 3-2-1110-09 on määratlenud punktis 17 järgmiselt: Õiglane hüvitis on omandit kaotavale kaasomanikule võimalik tagada ka siis, kui kaasomandi lõpetamisel müüakse asi kaasomanikevahelisel enampakkumisel, täitemenetluse seadustiku alusel. Kohus lahendab kaasomandi lõpetamise nõude kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus. Riigikohus oma lahendis RKL 32-1-65-10 punktis 21 märgib: Kolleegium märgib, et kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on mõlemal poolel olemas väga kaalukas huvi just XXX kinnistu saamiseks enese valdusse. Kohtu jaoks on ilmne ka see, et kumbki pooltest ei ole otseselt huvitatud XXX, kinnistu omandamisest ainuomandisse, kuna tegemist on hoonestamata kinnistuga. Seega tuleb nii hagejate kui ka kostjate peamiseks huviks lugeda just elumaja omandamine. Vaidlusalusel eluruumil, asukohaga
XXX, on ilma kahtlusteta mõlema poole jaoks oluline väärtus.
9.2.Kohtu hinnangul on elumaja, asukohaga XXX elamiseks kasutamise mõttes halvas seisukorras ning vajab normaalsete elamistingimuste (soojustus, küttesüsteem, vundament, veevärk) saavutamiseks korralikku remonti. Kuigi kostjad väidavad, et tegemist on nende alalise elukohaga, on kohus tulenevalt esitatud ekspertiisiaktidest ja tunnistaja A K ütlustest lähtudes arvamusel, et arvestades kinnistu seisukorda sobib elamu ilma remontimata käesoleval ajal pigem suvemajaks, kui alaliselt kasutatavaks elamuks.
9.3.Kostja E S väidab, et tema tervis on väga halb, ning tema tervisele on kasulik elada just vaidlusalustes tingimustes. Samas on ilmne, et kostja tervis on halb just nendes elamistingimustes käesoleval ajal elades. Eluruumi seisukord ja ahikütte käigus hoidmine pigem põhjustavad eakal inimesel tervisehäireid kui neid ära hoiavad. Seega jätab kohus eluruumi kui kostjate jaoks ainumõeldava tervisliku elukoha argumendi, kui ilmselt ebakohase, kõrvale.
9.4.Hagejad oma põhinõudes pakuvad kostjatele hüvitist, millest piisaks maja ehitamiseks teisele vaidlusalusele kinnistule (XXX), mille omandiõigusest hagejad on kostjate kasuks nõus loobuma. Samas selle nõude rahuldamisega kaotaksid kostjad oma elukoha, kuid poolte huve vaagides ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et kostjal I S on olemas võimaliku elukohana kasutatav kinnisasi - korteriomand Narva linnas. Hagejatel muu viibimise koht Eesti Vabariigis puudub.
9.5.Kohus on veendumusel, et kostjate eluruumi omamise faktist ei ole sugugi väiksema kaaluga hagejate ja nende perekonnaliikmete seotus Eesti Vabariigiga ning hagejate väga oluline panus, mis on kultuurilises mõttes hindamatu väärtusega, Eesti kultuuriloo ja ajaloo uurimisse. Hagejate ainuke ja otsene seos Eesti Vabariigiga on vaidlusalune kinnistu, XXX, mida hagejad on kuni vaidluse tekkimiseni poolte vahel igal aastal suvepuhkuse veetmiseks kasutanud. Hageja möönab, et kinnistul on tema jaoks hindamatu emotsionaalne väärtus. Kohus hindab ka hageja panust menetluse käigus kompromisside otsimisele selliselt, et kostjatele nende elukohta säilitada. Kohus hindab ka kostjate käitumist menetluses, millest tulenevalt varasemaid kompromisse (kasutuskorra sisseseadmine, asja reaalosadeks jagamine) sõlmida ei õnnestunud.
9.6.Kostjad keelduvad hageja põhinõudes pakutud hüvitisest summas 50 000 eurot, millega neil eelduslikult, arvestades poolte poolt hindamisaktides toodud elamute turuväärtusi, on täiesti võimalik tagada kaasaegsed ja mugavad elamistingimused sealsamas, tervisliku kliimaga Narva-Jõesuus kas teise maja või korteriomandi omandamise teel. Lisaks omandaks kostja teise vaidlusaluse kinnistu, asukohaga XXX. Samaaegselt leiab kohus, et kostja poolt vastuhagis pakutav kompensatsioon summas 21 000 eurot ja omandiõigus hoonestamata kinnistule XXX ei ole igal juhul õiglane ega piisav hüvitis, mis õiglaselt kompenseeriks hagejale omandi kaotuse ja tagaks võimaluse samaväärse asja soetamiseks Narva-Jõesuus.
10.Kohus leiab, et antud situatsioonis tuleb poolte vahel kõige õiglane ja mõistlik lahendus hageja alternatiivse nõude rahuldamine: kohus leiab, et mõlemad kinnistud tuleb tulenevalt AÕS § 77 lg 2 jagada poolte vahelise enampakkumise korraldamise teel, et tagada kinnistute eest õiglase hüvitise saamine. Sellisel juhul on mõlemal poolel võimalus enampakkumisel osaledes hinnata oma võimalusi elumaja omandamiseks, remontimiseks ja sellega seonduva emotsionaalse väärtuse eest õiglase hüvitise saamiseks vastaspoole poolt.
11.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt, rahuldades hageja alternatiivse nõude ning leiab, et kaasomand tuleb lõpetada müügiga kaasomanike vahel toimuva enampakkumise teel. I S 1⁄2 kaasomandis ja A K 1⁄2 kaasomandis kuuluv kaasomand Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna registriossa nr 210508 kantud
kinnistu, aadressiga Ida-Virumaa XXX, ja I S 1⁄2 kaasomandis ja A K 1⁄2 kaasomandis kuuluv kaasomand Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna registriossa nr 2838208 kantud kinnistu, aadressiga Ida-Virumaa XXX - kaasomanike vahel korraldatud enampakkumise teel müügist saadaoleva raha jagamisega poolte vahel vastavalt võõrandatavate osade suurusele.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
12.Tulenevalt TSMS 163 jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna nii hagi kui ka vastuhagi ese oli sama, poolte nõuded olid suunatud üksteise välistamisele kaasomandi jagamisel ning poolte vaheline vaidlus hõlmas üksnes kaasomandi lõpetamise viisi, milles pooled ei suutnud omavahel kokkuleppele jõuda. Pooled on ka oma hagis ja vastuhagis nõustunud sellega, et menetluskulud tuleks jätta nende endi kanda. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on menetluskulude jätmine poolte endi kanda poolte suhtes kõige õiglasem lahendus. Seega välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.