3.Jätta apellatsioonkaebuses esitatud tunnistajate ülekuulamise taotlus rahuldamata.
4.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja, ML kanda.
5.Välja mõista ML ́ilt riigi tuludesse apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu osa, summas 179,33 eurot, mille tasumisest oli apellant kaebuse esitamisel menetlusabi korras vabastatud. Vastav rahaline kohustus tuleb täita käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 lauses
1(11)
Tsiviilasi nr: 2-10-52930 2 sätestatud suuruses alates raha riigi tuludesse maksmiseks kohustava kohtulahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.26.10.2010.a esitas hageja Pärnu Maakohtule kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja palus: (1) tunnistada lubamatuks sundtäitmine 08.06.2006.a Pärnu notar Kaia Krügeri poolt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu (notari ametitoimingute raamatu number 4494) p 4.2.1 alusel kostja, hageja ja MK vahel 20.02.2007.a sõlmitud laenulepingust nr L070006459 tulenevate nõuete osas seoses vastavate nõuete osas tagamiskokkuleppe puudumisega; (2) tunnistada lubamatuks sundtäitmine viidatud lepingu p 4.2.1 alusel kostja ja hageja vahel 08.06.2006.a sõlmitud laenulepingust nr L060021587 tulenevate nõuete osas seoses tasaarvestuse teostamisega; (3) tunnistada lubamatuks sundtäitmine 20.02.2007.a Pärnu notar Kaia Krügeri poolt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu (notari ametitoimingute raamatu number 1140) p 10.1 alusel kostja ja hageja vahel 08.06.2006.a sõlmitud laenulepingust nr L060021587 tulenevate nõuete osas ning kostja, hageja ja MK vahel 20.02.2007.a sõlmitud laenulepingust nr L070006459 tulenevate nõuete osas seoses tasaarvestuse teostamisega. 04.11.2013.a kohtuistungil loobus hageja oma esimesest nõudest. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 20.02.2007 kostja hüpoteegipidajana ja RL XXXXX XXXXXX XXXXXXXXX XX X-XX korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX) omanikuna Pärnu notar Kaia Krügeri poolt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu (notari ametitoimingute raamatu nr 1140) (edaspidi ka leping I). Lepingu p 7.2 kohaselt seadis RL kostja kasuks temale kuuluvale korteriomandile kinnistusraamatu neljandasse jakku esimesele vabale järje-kohale hüpoteegi summas 1 260 000 krooni. Lepingu p-s 10.1 sisalduva tagamiskokkuleppe kohaselt on korteriomandile seatud hüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded RLi ja/või tema abikaasa ja /või hageja ja/või MK, isikukood XXXXXXXXXXX vastu, sh ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, mis tulenevad: kostja ning hageja ja MK vahel 20.02.2007.a sõlmitud laenulepingust nr L070006459 ja selle kõikidest tulevikus sõlmitavatest lisadest; kostja ja hageja vahel 08.06.2006.a sõlmitud laenulepingust nr L060021587 ja selle lisadest nr 1, 03.10.2006.a ja nr 2, 20.02.2007.a ning kõikidest tulevikus sõlmitavatest lisadest, samuti nende sissenõudmisest või OÜ-le Rannapagar tagasi-loovutamisest tekkivad kulutused, kaasa arvatud sundtäitmise kulutused, kulud notarile ja kinnistusosakonnale, samuti ka nõuded, mis tekivad RLi ja/või tema abikaasa ning kostja vahelistest tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. 08.06.2006.a sõlmisid kostja hüpoteegipidajana ja AG XXXXX XXXXXXXX XXXXX XXXXXX XXXXXXXX XXXXX XXXXX XXXXX XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX) omanikuna hüpoteegi seadmise lepingu (notari ametitoimingute raamatu nr 4494) (edaspidi ka leping II), mille p-s 4.1.1. seadis AG kinnistule kinnistusraamatu neljandasse jakku
2(11)
Tsiviilasi nr: 2-10-52930 esimesele vabale järjekohale hüpoteegi summas 3 000 000 krooni. Lepingu p-s 4.2.1. sisalduva tagamis-kokkuleppe kohaselt on kinnistule seatud hüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded AGi ja/või hageja vastu, sh ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, mis tulenevad kostja ja hageja vahel 08.06.2006.a sõlmitud laenulepingust nr L060021587 ning selle tulevikus sõlmitavatest lisadest, samuti nende nõuete sissenõudmisest või AGile tagasiloovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ja kinnistusosakonnale, samuti ka nõuded, mis tekivad AGi ning kostja vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. 23.07.2010.a sõlmitud asjaõiguslepingute alusel omandas hageja korteriomandi ja kinnistu, vastavad kanded tehti kinnistusraamatusse 29.07.2010.a. 16.09.2010.a edastas kohtutäitur Rannar Liitmaa väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu hagejale täitmisteate, mis loeti täitemenetluse seadustiku § 24 lg 5 kohaselt hagejale kättetoimetatuks 27.09.2010.a. Kohtutäiturilt 07.10.2010.a saadud täitedokumentide kohaselt algatas kohtutäitur kostja 19.08.2010.a täitmisavalduse alusel hageja suhtes täitemenetluse nr 175/2010/2080 Pärnu notar Kaia Krügeri poolt 08.06.2006.a tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu nr 4944 alusel. Täitmisteate kohaselt oli võlgnetava summa suuruseks koos täitekuludega võlgnevuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtajal 6 191 408,20 krooni, peale vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist 6 362 965,40 krooni. Kohtutäituri tasu välja-mõistmise otsuse kohaselt oli kohtutäituri tasu suuruseks kokku 343 414,40 krooni. Eeltoodust tulenevalt on kostja esitanud täitemenetluses hageja vastu nõude suuruses 6019551 krooni. Sama täitmisavalduse alusel algatas kohtutäitur Rannar Liitmaa hageja suhtes täitemenetluse nr 175/2010/2081 Pärnu notar Kaia Krügeri poolt 20.02.2007.a tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu nr 1140 alusel, millises täitmisele esitatud nõue kattus täiteasjas nr 175/2010/2080 esitatud nõudega. Täitetoimikust nähtuvalt on kostja esitanud täitmisele nõuded, millised tulenevad: kostja ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust nr L060021587 (nõue 1 947 231,73 krooni + viivis 8% aastas iga põhiosa tasumisega viivitatud päeva eest), laenuleping kostja väite kohaselt üles öeldud 30.10.2009.a; kostja, hageja ja MK vahel sõlmitud laenulepingust nr L070006459 (nõue 4 072 319,15 krooni + viivis 8% aastas iga põhiosa tasumisega viivitatud päeva eest), laenuleping kostja väite kohaselt üles öeldud 30.10.2009.a. 24.09.2010.a omandas hageja OÜ-lt Poode Invest nõude kostja vastu summas 3500000 krooni. Riigikohus on oma otsustes (sh 05.03.2010.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-10 (p 10), 05.11.2008.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08 (p 12)) korduvalt märkinud, et hüpoteek ei anna asjaõigusena hüpoteegipidajale abstraktset õigust nõuda täitemenetluses kinnisasja müümist. Seda saab ta nõuda üksnes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Tagamis-kokkuleppest nähtuvalt tagati hüpoteegiga kõik kostja nõuded, sh tingimuslikud ja tulevikus tekkivad, hageja vastu, mis tulenesid kostja ja hageja vahel 08.06.2006.a sõlmitud laenu-lepingust nr L060021587. Tagamiskokkuleppe kohaselt ei taga kinnistule seatud hüpoteek kostja nõudeid hageja vastu, mis tekkisid hageja ja kostja vahel peale 08.06.2006 sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest. Lepingu I kohaselt on lepitud kokku seada korteriomandile kostja kasuks hüpoteek summas 1260000 krooni. Kostjal on õigus rahuldada hüpoteegi arvel hüpoteegiga tagatud nõudeid üksnes hüpoteegisumma ulatuses. Samas, 19.08.2010.a kohtutäitur Rannar Liitmaale esitatud avalduse kohaselt on kostja taotlenud korteriomandile seatud hüpoteegi arvel nõuete rahuldamist kogusummas 6 019 551 krooni ehk ca 4,7 korda suuremas ulatuses kui hüpoteegisumma. Lepingu II kohaselt on lepitud kokku seada kinnistule kostja kasuks hüpoteek summas 3000000 krooni. 19.08.2010.a kohtutäitur Rannar Liitmaale esitatud avalduse kohaselt on kostja
3(11)
Tsiviilasi nr: 2-10-52930 taotlenud kinnistule seatud hüpoteegi arvel nõuete rahuldamist kogusummas 6 019 551 krooni ehk ca 2 korda suuremas ulatuses kui hüpoteegisumma. 24.09.2010.a omandas hageja OÜ-lt Poode Invest nõude kostja vastu summas 3 500 000 krooni. Hageja teatas, et teostab eelnimetatud nõude kostja vastu ja kostja poolt hageja vastu esitatud nõude osas tasaarvestuse alljärgnevalt – kinnistule seatud hüpoteegiga tagatud nõuete osas 1 947 231,73 krooni ulatuses (laenulepingust nr L060021587 tulenev nõue); korteri-omandile seatud hüpoteegiga tagatud nõuete osas 1 260 000 krooni ulatuses (so hüpoteegisumma ulatuses laenulepingust nr L070006459 tulenev nõue). Tasaarvestuse tulemusel lõpevad kostja täitemenetluses esitatud nõuded hageja vastu. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist. Kostja on oma vastuses märkinud, et kostjal ei ole täitmata kohustusi OÜ Poode Invest ees. Hageja avaldas, et 24.09.2010.a nõude loovutamise lepingust nähtuvalt on OÜ Poode Invest loovutanud hagejale kahju hüvitamise (saamata jäänud tulu) nõude kostja vastu, mis tuleneb kostja keeldumisest kustutada OÜ Poode Invest 30.08.2010.a kirjaliku nõude alusel XXXXX XXXXXX XXXX-XXXXX X kinnistule (registriosa nr XXXXXXX) kostja kasuks seatud hüpoteek summas 3 000 000 krooni, mille tagajärjel osutus võimatuks XXXX-XXXXX X kinnistu võõrandamine OÜ-le Rampmark hinnaga 4500000 krooni. Nõude suuruseks hindasid lepingu pooled 3 500 000 krooni. Hageja selgitas, et OÜ-le Poode Invest kuulub XXXXX XXXXXX asuv XXXX-XXXXX X kinnistu (registriosa nr XXXXXXX). Nimetatud kinnistut on OÜ Poode Invest pakkunud viimaste aastate jooksul kolmandatele isikutele müügiks, kuid arvestades üldist majanduslikku seisu ning asjaolu, et tegemist on arendusperspektiiviga kinnistuga, on ostuhuvi kinnistu vastu olnud minimaalne. Pärast kinnistu pikaajalist müügiks pakkumist ja müügipakkumise osas peetud läbirääkimisi sai OÜ Poode Invest 23.08.2010.a OÜ-lt Rampmark pakkumise kinnistu ostmiseks hinnaga 4500000 krooni. Kinnistu müügihind ületas selle avalikkusele suunatud müügipakkumise hinda (3 500 000 – 4 000 000 krooni) põhjusel, et OÜ Poode Invest oli nõus ajatama kinnistu müüghinna. 21.08.2006.a OÜ Poode Invest ja kostja vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu (tõestatud Pärnu notar Marje Jürioja poolt, notari ametitoimingute raamatu nr 5377) p 7.1.1 alusel seati OÜ-le Poode Invest kuuluvale XXXX-XXXXX X kinnistule kostja kasuks hüpoteek summas 3 000 000 krooni. Arvestades OÜ-lt Rampmark saadud ostupakkumist edastas OÜ Poode Invest 31.08.2010.a kostjale pöördumise, milles andis teada, et 30.08.2010.a seisuga puuduvad nõuded, milliste täitmist kostja ees XXXX-XXXXX X kinnistule seatud hüpoteek tagaks, ning lähtudes eeltoodust palus OÜ Poode Invest kostjal esitada kohtutäitur Rannar Liitmaale avaldus täiteasjas nr 175/2010/1173 menetluse lõpetamiseks ning ilmuda 03.09.2010.a kell 10.00 Pärnu notar Anu Raidi bürosse, et koostada avaldus/ sõlmida kokkulepe XXXX-XXXXX X kinnistule seatud hüpoteegi kustutamiseks. Samas andis OÜ Poode Invest kostjale teada, et eelnimetatud nõuete mittetäitmisel ning OÜ Poode Invest suhtes alusetu täitemenetluse jätkamise korral on OÜ Poode Invest sunnitud esitama kostja vastu nõude tekitatud kahju (saamata jäänud tulu) hüvitamiseks, kuivõrd kolmanda isikuga on saavutatud kokkulepe kinnistu võõrandamiseks turuhinnast kõrgema hinnaga. OÜ-lt Poode Invest omandatud nõude suuruse on pooled leidnud OÜ Rampmark poolt kinnistu eest pakutud hinda (4 500 000 krooni) ning 16.06.2010.a OÜ Prior ja Partnerid arvamust kinnistu väärtuse osas (1 000 000 krooni) arvestades (kahju = eelnimetatud hindade vahe). Kostja on vastuses märkinud, nagu oleks hageja alusetult järeldanud XXXXX kinnistule seatud hüpoteegi arvel laenulepingust nr L070006459 tulenevate nõuete rahuldamist. Hageja kostja eeltoodud seisukohaga ei nõustunud. Täiteasjas nr 175/2010/2080 esitatud täitmisteate kohaselt
4(11)
Tsiviilasi nr: 2-10-52930 on täiteasjas nõude suuruseks 384 719,43 eurot, so summa, mis vastab mõlemast hagis nimetatud laenulepingust tuleneva nõude summale. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt sõlmisid Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank (käesoleval ajal AS SEB Pank), hageja ja MK laenulepingu nr L070006459. Lepingu täitmise tagamiseks on seatud hüpoteegid korteriomanditele asukohaga X.XXXXXX XX-X, XXXXX ja XXXXXXXXX XXX X-XX, XXXXX. Laenulepingud on võlgnevuste tõttu üles öeldud 30.10.2009.a. Kostja esitas võlgnevuste sissenõudmiseks 19.08.2010.a kohtutäitur Rannar Liitmaale täitmisavalduse hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamiseks. 12.12.2011.a sai kostja hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja on märkinud, et 24.09.2010.a omandas ta OÜ-lt Poode Invest nõude kostja vastu summas 3 500 000 krooni. Kostjal ei ole OÜ Poode Invest või hageja ees täitmata kohustusi, sh kohustust hüvitada väidetav kahju. Kostja asus seisukohale, et väidetav kahju hüvitamise nõue on tõendamata ning hageja seisukoht nõuete tasaarvestamise võimalikkuse kohta on alusetu. Põhjusel, et hagejal on kostja ees kohustused tulenevalt mitmest laenulepingust (laenulepingud nr L060021587 ja L070006459), milliste tagamiseks on seatud hüpoteegid kahele hagejale kuuluvale ja ühele OÜ-le Secure Invest kuuluvale kinnistule, on kostja märkinud nõuded ja kinnistud, millistele on seatud hüpoteegid, ühte täitmisavaldusse. Mõlemad isikud (hageja ja OÜ Secure Invest) on seadnud hüpoteegid neile kuuluvatele kinnistutele kostja kasuks ning hüpoteegid tagavad muuhulgas kostja nõudeid hageja vastu. Kostja on palunud nõude rahuldamist kõikide võlgnikele kuuluvatele kinnistutele seatud hüpoteekide arvelt. Kostja ei ole palunud kogu nõuet rahuldada vaid ühele või teisele hagejale kuuluvale kinnistule seatud hüpoteegi arvelt. Kostja teab ja nõustus, et hagejale kuuluvale kinnistule seatud hüpoteegi arvelt saab kostja nõuda nõuete rahuldamist kuni hüpoteegi-summa ulatuses. Hageja poolt on alusetu järeldada, et kostja on asunud (ainult) XXXXX kinnistule (reg.osa nr XXXXXXX) 08.06.2006.a notariaalse lepinguga seatud hüpoteegi arvelt rahuldama laepingust nr L070006459 tulenevaid nõudeid. Täitmisavalduses on kostja märkinud, et Pärnu notar Kaia Krügeri asendaja Anu Raid poolt 08.06.2006.a notariaalselt tõestatud kokkuleppes märgitud hüpoteegiga on tagatud lepingust nr L060021587 tulenevad nõuded. Arvestades asjaolusid, et hageja ei ole enne käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamist kostja poole pöördunud väidetava kahju hüvitamise nõudega, et hageja tegelikult tunnistab oma kohustusi kostja ees ja täitemenetluste seaduslikkust, ning et hageja soovib täitemenetluses nõuete tasaarvestamist tõendamata nõude arvelt (seejuures arvestamata lisandunud viivist), saab väita, et hagi esitamise ainus eesmärk on pahatahtlikult viivitada oma kohustuste täitmisega kostja ees. Vastuseks hageja vastuväidetele märkis kostja järgmist. Kostja leidis jätkuvalt, et tal ei ole OÜ Poode Invest või hageja ees täitmata kohustusi. Ainuüksi mingisuguse väidetava kahju hüvitamise nõude loovutamine ühelt isikult teisele ei tõenda nõude olemasolu. Samuti ei tõenda nõude olemasolu väidetav OÜ-le Poode Invest tehtud pakkumine kinnistu ostuks ning kostjapoolne keeldumine hüpoteegi kustutamiseks enne hüpoteegiga tagatavate nõuete rahuldamist. Lisaks on ilmselgelt ebatõenäoline, et OÜ-le Poode Invest tehti pakkumine hüpoteegiga koormatud kinnistu ostuks hinnaga 4,5 korda üle turuhinna, kusjuures koheselt oleks tasutud 1,5-kordne turuhind. Puudub igasugune mõistlik põhjendus võimaliku ostja pakkumisele sellistel tingimustel. Samuti nähtub OÜ Rampmark 2009.a majandusaasta aruandest, et isikul puudusid rahalised vahendid hageja poolt viidatud tehinguks. Peale 2009.a aruannet pole enam täiendavaid aruandeid äriregistrile esitatud ning praeguseks on tehtud
5(11)
Tsiviilasi nr: 2-10-52930 äriühingule kustutamishoiatus. OÜ Poode Invest 2010.a majandusaasta aruandest nähtub müügikäive 0 krooni, samuti puuduvad märkimisväärsed muutused varades ja kohustustes, mis tähendab ilmselgelt, et äriühing ei ole mingeid nõudeid 2010.a kellegi vastu omanud ega neid kellelegi ka loovutanud. Lisaks ei ole kostjale vastavat kahju hüvitamise nõuet kunagi keegi esitanud. Samuti märkis kostja, et OÜ-l Poode Invest ei olnud mingit takistust soovi korral oma kinnistut esitatud väidetavale pakkujale võõrandada. Eeltoodule tuginedes on ilmne, et hageja on üritanud kunstlikult jätta muljet soodsa pakkumise olemasolust hüpoteegiga koormatud vara ostuks ainuüksi eesmärgiga tekitada endale väidetav vastunõue, millega takistada kostjal eelkõige muude laenu tagatiste realiseerimist. Isegi, kui hageja hinnangul omas ta ikkagi väidetavat nõuet kostja vastu, ei saa sellist nõuet tasaarvestada kostjapoolsete arvukate vastuväidete esitamise võimaluse tõttu. Kui asuda seisukohale, et kostja on kahju tekitanud, ei kuulu väidetavalt tekitatud kahju hüvitamisele, kuna ilmselge on, et kostja ei näinud ega pidanud hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise ajal ette nägema, et hagejal võib tekkida selline väidetav kahju, nagu tal väidetavalt tekkinud on. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 22.11.2013.a otsuse, millega lõpetas menetluse hageja nõudes tunnistada lubamatuks sundtäitmine 08.06.2006.a Pärnu notar Kaia Krügeri poolt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu (notari ametitoimingute raamatu number 4494) p 4.2.1 alusel kostja, hageja ja MK vahel 20.02.2007.a sõlmitud laenulepingust nr L070006459 tulenevate nõuete osas seoses vastavate nõuete osas tagamiskokkuleppe puudumisega. Teiste nõuete osas jättis kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Kostja poolt kohtutäiturile esitatud täitmisavaldusest nähtub, et kostja palus pöörata täitmisele TMS § 2 lg 1 p 19 alusel järgmised notariaalsed hüpoteegilepingud: Pärnu notar Kaia Krügeri poolt 08.06.2006.a notariaalselt tõestatud kokkulepe hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (notari ametitoimingute raamatu nr 4494). Hüpoteek tagab laenulepingust L060021587 tulenevaid nõudeid; Pärnu notar Kaia Krügeri poolt 20.02.2007.a notariaalselt tõestatud kokkulepe hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamiseks (notari ametitoimingute raamatu nr 1140). Hüpoteegid tagavad lepingutest L060021587 ja L070006459 tulenevaid nõudeid (t I kd lk 60-61). Kostja on täitmisavalduses selgelt määratlenud, missugune hüpoteek missugust lepingut tagab. Hageja on selles osas ka hagist loobunud. Kui kohtutäitur täitemenetluses täidab nõuet suuremas ulatuses, kui kostja on soovinud, saab esitada kaebuse kohtutäituri tegevusele. Laenulepingu L060021587 järgi on võlgnevuse suurus 18.08.2010.a seisuga 124 450,79 eurot + viivis 8% aastas iga põhiosa tasumisega viivitatud päeva eest. Laenu põhiosa suurus on 111 861,56 eurot (t I kd lk 60-61). Laenusaaja on hageja (t II kd lk 6-15). Laenulepingu L070006459 võlgnevuse suurus on 18.08.2010.a seisuga 260 268,63 eurot + viivis 8% aastas iga põhiosa tasumisega viivitatud päeva eest. Laenu põhiosa suurus on 239 352,63 eurot (t I kd lk 60-61). Laenusaajad on MK ja hageja (t II kd lk 16-21). Notariaalselt tõestatud lepingu, notari ametitoimingute reg.nr 4494 p 4.1.1 kohaselt on XXXXX XXXXXXXXX XXXXX XXXXX XXXXXXXX XXXX XXXX XXXX XXXXXX, Pärnu Maakohtu kinnistus-osakonna Pärnu maakonna reg.osa nr XXXXXXX, hüpoteegisumma 3 000 000 krooni ehk 191 734,95 eurot. Notariaalselt tõestatud lepingu, notari ametitoimingute reg.nr 1140 p 7.1 kohaselt on korteriomandi XXXXXX, XXXXXXXXX X-XX, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna reg.osa nr XXXXXXX, hüpoteegisumma 1 260 000 krooni ehk 80 528,68 eurot.
6(11)
Tsiviilasi nr: 2-10-52930 Hageja kui võlgnik ja kinnisasja omanik võib esitada nõudele vastuväite ka alusel, et nõue on lõppenud. Hageja leidis, et kostja nõuded on lõppenud tasaarvestusega vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 p-le 2. Hageja väitel omandas ta OÜ-lt Poode Invest nõude summas 3 500 000 krooni ehk 223 690,77 eurot ja teostas hagis tasaarvestuse XXXXX kinnistule seatud hüpoteegiga tagatud nõude osas 1 947 231,73 krooni ulatuses (laenulepingust L060021587 tulenev nõue) ja korteriomandile XXXXXX XXXXXXXX X-XX seatud hüpoteegiga tagatud nõude osas hüpoteegisumma 1 260 000 krooni ulatuses (laenulepingust L070006459 tulenev nõue). VÕS § 200 lg-st 4 tulenevalt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestatava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Tasaarvestada saab üksnes olemasolevaid nõudeid. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-129-11 p 9 , RKL 3-2-1-95-11 p 17. Kostja on esitanud tasaarvestatavale nõudele vastuväited. Seega peab kohus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse. Hageja väitel on tal kostja vastu kahjunõue summas 223 690,77 eurot so saamata jäänud tulu nõue, mis tuleneb kostja keeldumisest kustutada OÜ Poode Invest 30.08.2010.a kirjaliku nõude alusel XXXXXX XXXX-XXXXX X kinnistule, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna jaoskonna reg.osa nr XXXXXXX, kostja kasuks seatud hüpoteek summas 3 000 000 krooni, mille tagajärjel osutus võimatuks XXXX-XXXXX X kinnistu võõrandamine OÜ-le Rampmark hinnaga 4 500 000 krooni. Kohus leidis, et hagejal ei ole kostja vastu kahjunõuet summas 3 500 000 krooni ehk 223 690,77 eurot. Hageja ei ole kohtule usaldusväärselt tõendanud, et OÜ Rampmark soovis reaalselt osta XXXXXX XXXX-XXXX X asuva kinnistu hinnaga 4 500 000 krooni. Kostja on esitanud kohtule OÜ Rampmark 2009.a majandusaasta aruande, millest nähtub, et OÜ Rampmark majandusaasta kahjum 2009.a oli 224 640 krooni (t II kd lk 63-74) ja 2010.a majandusaasta kahjum oli 19 674 krooni (t II kd lk 75-91). Müügitulu 2010.a oli 0 krooni (t II kd lk 79). OÜ Rampmark 2009.a ja 2010.a majandusaasta aruannetest nähtub, et osaühingul puudusid sellised rahalised vahendid, et antud kinnistut hinnaga 4 500 000 krooni osta, samuti tasuda tehingu sõlmimise päeval koheselt 1 500 000 krooni (t II kd lk 40). Ei ole usutav ja tõenäoline, et kinnistule, mille maksumus on reaalselt 16.06.2010.a seisuga 1 000 000 krooni (t II kd lk 47) tehakse hinnapakkumine ostuks 4 500 000 krooni eest, st 4,5 korda kõrgem pakkumine ja seda põhjusel, et tasuda osa ostu-müügihinnast kolme kuu pärast ja osa ostu-müügihinnast ühe aasta pärast (t II kd lk 137). Pärnu notar Anu Raidi büroos oli aeg broneeritud 03.09.2010.a kell 11.00 (t II kd lk 136). Ostu-müügihinda ei olnud makstud ka notari deposiitkontole. Notar vastuses kohtule ei kinnita, et tehing jäi ära seoses kinnistut koormava keelumärke ja hüpoteegiga ning ei saa kindlalt väita, miks tehing ära jäi (t II kd lk 136). Tehing võis ära jääda ka põhjusel, et ostjal puudusid rahalised vahendid ostu- müügihinna tasumiseks. Seega ei ole hageja kohtule tõendanud tulu saamise tõenäosust. Kinnisvarahind on ajas muutuv, mille eest ei vastuta kostja. Samuti ei takistanud miski OÜ-l Poode Invest kinnistut OÜ-le Rampmark hinnaga 4 500 000 krooni müüa, kui reaalne ostumüügisoov eksisteeris. Kuna kinnistul oli täituri keelumärge, oleks saanud asja müüa kohtutäituri kontrolli all vastavalt TMS §-le 102 ja hüpoteegisumma 3 000 000 krooni tasuda kohtutäituri ametialasele arvele. Hiljem, kui kohus (Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2012.a otsus asjas nr 2-10-24051) tunnistas sundtäitmise lubamatuks, oleks saanud vastava summa sissenõudjalt so kostjalt tagasi nõuda (t II kd lk 102).
7(11)
Tsiviilasi nr: 2-10-52930
Kostja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise ajal ei näinud ega pidanudki ette nägema, et selline väidetav kahju võib tekkida. Ka seetõttu ei kuulu väidetav kahju kostja poolt hüvitamisele. Seega leidis kohus, et kostja nõuded ei ole tasaarvestusega lõppenud, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja 27.12.2013.a apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas tühistada ja teha selles osas uus otsus, millega hagi rahuldada. Kaebuses esitas hageja ka taotluse tunnistajatena AT ja RFT ülekuulamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus hinnanud otsuse tegemisel tõendeid ja asjaga seonduvaid asjaolusid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning on jätnud tähelepanuta, hindamata ning oma tegevust põhjendamata arvestamata hageja seisukohad ja väited. Kaevatavas otsuses ei ole maakohus hinnanud ega käsitlenud hageja esitatud tõendit selle kohta, millise hinnaga pakuti avalikkusele XXXX-XXXXX X kinnistut ajal, mil hinnapakkumise kinnistu omandamiseks tegi OÜ Rampmark. Nimelt esitas hageja 07.12.2012.a väljatrüki kinnisvaraportaalist www.city24.ee, millelt nähtuvalt oli ostupakkumise tegemise ajal OÜ-le Poode Invest kuuluv XXXXX linnas asuv XXXX-XXXXX X kinnistu müügis hinnaga 3 990 000,00 krooni. Seejuures selgitas hageja, et kinnistu puhul oli tegemist XXXXX kesklinnas asuva 846m2 suuruse kinnistuga, millel asub renoveerimisplaaniga korterelamu (detailplaneering kehtestatud). Arvestades, millise hinnaga pakuti XXXX-XXXXX X kinnistut OÜ Rampmark poolt ostupakkumise tegemise ajal müügiks ning milline on kinnistu perspektiivne kasutus (elamu renoveerimine ja selle järgselt miljööväärtuslikus alas asuvate korteriomandite võõrandamine), ei olnud OÜ Rampmark poolt tehtud hinnapakkumise puhul tegemist ebareaalse pakkumisega. Samuti on kohus jätnud otsuse tegemisel arvestamata, et kinnistu ostupakkumine tehti isiku poolt, kelle üheks põhitegevusalaks on kinnisvara ostumüügi-tehingud ehk tegemist oli reaalselt kinnisvarale spetsialiseerunud äriühinguga. Lisaks ei ole kohtumenetluses esitatud väidet selle kohta, et OÜ Rampmark oleks olnud teadlik OÜ Prior ja Partnerid poolt kinnistule antud hinnangust, seega tegi OÜ Rampmark hinnapakkumise lähtudes sellest, millise hinnaga pakuti kinnistut avalikkusele müügiks ning arvestades seejuures ostuhinna osalise hilisema tasumise soovi (st ca 500 000 krooni kõrgem ostuhind oli sisuliselt müüjale tasutavaks intressiks). Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud OÜ Rampmark soovi reaalselt osta kinnistut hinnaga 4 500 000 krooni. Kohus on jätnud tähele-panuta ja arvestamata, et kinnistu ostusoovi kohta hinnaga 4 500 000 krooni esitas hageja OÜ Rampmark 23.08.2010.a e-kirja teel edastatud sooviavalduse. Samuti kinnitab OÜ Rampmark ostusoovi asjaolu, et tehingu teostamiseks oli 03.09.2010.a kell 11.00 broneeritud aeg Pärnu notar Anu Raidi büroos. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja 07.12.2012.a seisukohas avaldatu, mille kohaselt jäi kokkulepitud ajal hagejale teadaolevalt kohale ilmumata üksnes kostja. Kuivõrd kostja kohale ei ilmunud, siis OÜ Rampmark ja OÜ Poode Invest tehingut ei sõlminud. Tehing jäi sõlmimata põhjusel, et kostja oli esitanud kohtutäiturile avalduse XXXX-XXXXX X kinnistule seatud hüpoteegi arvel nõude rahuldamiseks ning täitemenetluse käigus arestis kohtutäitur kinnistu. Eeltoodut kinnitab ka hageja poolt kohtule esitatud 24.09.2010.a nõude loovutamise leping, mille p-st 1.1 nähtuvalt jäi kinnistu võõrandamine ära seoses kostja
8(11)
Tsiviilasi nr: 2-10-52930 keeldumisega kustutada OÜ Poode Invest XXXXX XXXXX XXXX-XXXXX X kinnistule (reg.osa nr XXXXXXX) kostja kasuks seatud hüpoteek summas 3 000 000 krooni. Kohus on alusetult ja põhjendamatult asunud seisukohale, et OÜ-l Rampmark puudusid rahalised vahendid, et omandada kinnistut hinnaga 4 500 000 krooni. Seisukoha kujundamisel on kohus otsusest nähtuvalt tuginenud OÜ Rampmark majandusaasta aruannetele. Kostja on asja menetluse käigus esitanud üksnes OÜ Rampmark 2009.a majandusaasta aruanne, ühingu 2010.a majandusaasta aruannet esitatud ei ole, millest tulenevalt jääb ka arusaamatuks maakohtu tuginemine sellele. Menetluse kestel ei ole kogutud ühtegi sellist tõendit, mis lükkaksid ümber või tõendaksid kohtu seisukohta OÜ-l Rampmark kinnistu ostuhinna tasumiseks rahaliste vahendite puudumise osas. Seejuures on maakohus jätnud põhjendamata, miks on jäetud arvestamata hageja seisukoht selle kohta, et ühingu 2009.a majandusaasta aruanne ei saa mingil moel kajastada ega ilmestada ühingu majanduslikku seisundit 2010. aastal. Lisaks, 11.02.2013.a esitas hageja taotluse tunnistajatena AT ja RT ülekuulamiseks põhjendusel, et tegemist oli OÜ-ga Rampmark seotud isikutega, kes ilmselgelt oskasid ka anda ütlusi selle kohta, kas OÜ-l Rampmark olid olemas piisavad rahalised vahendid tehingu finantseerimiseks. 18.02.2013.a istungil rahuldas kohus hageja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ning avaldas, et tunnistajate ülekuulamisel tuleb tasuda ette tunnistajatasu kummagi tunnistaja eest 20 eurot, millise tasu hageja maksis kohtu deposiitkontole. 26.04.2013.a teatas kohus menetlusosalistele, et kohtul ei ole õnnestunud tunnistajatele kutseid kätte toimetada ning selgunud on, et tunnistajad elavad Inglismaal. Kohus palus teatada, kas hageja jääb tunnistajate taotluse juurde. Hageja teatas, et jääb oma taotluse juurde ning tegi ühtlasi ettepaneku kuulata tunnistajad üle kirjalikult. Kohus määras tunnistajatele küsimuste esitamiseks tähtaja 10.05.2013.a. 14.06.2013.a kohtuteatega avaldas kohus, et hageja on esitanud kohtule tunnistajate postiaadressid, kuid kirjalikke küsimusi esitatud ei ole, millest tulenevalt jätab kohus rahuldamata taotluse tunnistajate kirjalikuks ülekuulamiseks. Hageja leiab, et kohtu 14.06.2013.a teatest nähtuvalt jättis kohus rahuldamata taotluse tunnistajate kirjalikuks ülekuulamiseks. Seega, peale kirjaliku ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmist kuulusid tunnistajad ülekuulamisele üldises korras – so kohtuistungil. Samas selgus 04.11.2013.a istungil, et kuigi kohtul olid olemas tunnistajate aadressid, ei saatnud kohus tunnistajatele Inglismaale kohtukutseid. Eeltoodust tulenevalt on kohus jätnud kogumata olulised tõendid, so kuulamata üle tunnistajad, kelle ülekuulamise taotluse kohus rahuldas. Nimetatud põhjusel taotleb hageja tunnistajate ülekuulamist ringkonnakohtus. Hageja ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et kostja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise ajal ei näinud ega pidanudki ette nägema, et selline väidetav kahju võib tekkida ning ka seetõttu ei kuulu väidetav kahju kostja poolt hüvitamisele. Alates kostja avalduse alusel OÜ Poode Invest suhtes täitemenetluse algatamist esitas OÜ Poode Invest vastuväite, et kostja soovib hüpoteegi arvel rahuldada nõuet, mida hüpoteek ei taga. Seejuures 31.08.2010.a kostjale edastatud pöördumises andis OÜ Poode Invest kostjale selgesõnaliselt teada, et juhul, kui kostja keeldub andma nõusolekut kinnistut koormava hüpoteegi kustutamiseks ning OÜ Poode Invest suhtes alusetu täitemenetluse jätkamise korral, on OÜ Poode Invest sunnitud esitama kostja vastu nõude tekitatud kahju (saamata jäänud tulu) hüvitamiseks, kuivõrd kolmanda isikuga on saavutatud kokkulepe kinnistu võõrandamiseks turuhinnast kõrgema hinnaga. Seega on OÜ Poode Invest andnud kostjale selgesõnaliselt mõista hüpoteegi kustutamisest keeldumise korral kostja vastu kahju hüvitamise nõude esitamisest, millest tulenevalt oli kostjale kahju ka ettenähtav. Vastustaja seisukoht
9(11)
Tsiviilasi nr: 2-10-52930
5.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et tal on kostja suhtes kahju hüvitamise nõue, mida hageja saaks kostja nõudega tasaarvestada. Kuivõrd hageja soovis kostja nõuet hageja poolt omandatud nõudega tasaarvestada, tuli hagejal tõendada tasaarvestatava nõude olemasolu. Seega ei ole määrav see, kas ja kui usutavaid vastuväiteid on kostja hagi suhtes esitanud, sest hageja ei ole kahju hüvitamise nõude olemasolu tõendanud. Sellest hoolimata esitas kostja omapoolsed vastuväited, mis hageja väited veelgi enam kahtluse alla seavad. Maakohus leidis õigesti, et tõendatud ei ole see, et OÜ Rampmark soovis reaalselt vaidlusalust kinnisasja ära osta ning et OÜ Rampmark oleks selle ostnud 4,5 kordse turuhinna eest. Hageja enda väited, et OÜ Rampmark puhul oli tegemist reaalselt kinnisvaratehingutele spetsialiseerunud ettevõtjaga, muudavad hageja väited seda enam ebausutavaks. See, et kinnisvara tehingutele spetsialiseerunud ettevõtja oleks nõus kinnisasja omandama 4,5 korda turuhinnast kõrgema hinna eest, ei ole eluliselt usutav. Eluliselt usutavaks ei muuda hageja nägemust ka see, et OÜ Rampmark ei teadnud väidetavalt, et kinnisasja tegelik hind on oluliselt väiksem sellest hinnast, millega kinnisasja müügiportaalis müügiks pakuti. See, et kinnisasja üritati kallilt müüa, ei suurenda vaidlusaluse kinnisasja turuväärtust. See, et kinnisasja pakutakse tegelikust turuväärtusest kallimalt müüa, on tavaline. See, et OÜ Rampmark esitas e- kirja teel teate, et soovib osta kinnisasja konkreetse hinnaga ning et notari juurde broneeriti aeg, ei ole veel piisavaks tõendiks, et OÜ-l Rampmark oli tõepoolest soov ning võimekus kinnisasja vastavatel tingimustel omandada.
8.Maakohus leidis õigesti, et lisaks sellele, et üks äriühing võib soovida kinnisasja omandada 4,5 korda turuhinnast kallimalt, peab kahju tekkimise tuvastamiseks jõudma veendumusele, et kinnisasja osta soovinud isikul oli majanduslik võimekus kinnisasja omandamiseks. Hageja ei ole seda usutavaks muutnud. Mitte igal äriühingul ei ole võimekust osta 4,5 miljoni kroonise ostuhinnaga kinnisasja. Seetõttu tuleb hagejal, kui ta soovib esitada sedalaadi müügitehingu ärajäämise tõttu kahju hüvitamise nõuet, kinnisasja osta soovinud isiku majanduslik võimekus tõendada. Hageja ei ole seda teinud. Ostuhinna tasumise võimekust mitteomavale isikule müügi toimumata jäämine ei saa põhjustada kahju tekkimist. Kuigi hageja heitis maakohtule ette seda, et maakohus ei tuvastanud põhjapanevalt OÜ Rampmark majanduslikku võimekust 2010ndal aastal, ei anna see alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Olukorras, kus hageja esitas 2013. aasta detsembri lõpus apellatsioonkaebuse, oleks hageja saanud lisada apellatsioonkaebusele OÜ Rampmark 2010nda aasta majanduslikku võimekust tõendavad tõendid. Seda hageja teinud ei ole. See, et OÜ Rampmark ei soovinud kinnisasja ostuhinda koheselt tasuda, sh ta ei soovinud pöörduda krediidiasutusse laenu saamiseks vaid eelistas väidetavalt maksta müügipakkumise hinnast 500 000 krooni võrra suuremat hinda, selleks, et saada võimalus tasuda ostuhind aasta aja jooksul, lisab OÜ Rampmark majandusliku võimekuse osas veelgi kahtlusi. Kohasel majanduslikul järjel olev äriühing eelistab võtta võimalikult odavat laenu selle asemel, et pakkuda müüjale järelmaksu võimaluse eest suuremat hinda, mis ületab laenu kulud.
10(11)
Tsiviilasi nr: 2-10-52930
9.Maakohus ei rikkunud menetlusnorme, kui jättis tunnistajad üle kuulamata. Selleks, et tunnistajaid kirjalikult üle kuulata, tuleb edastada kohtule konkreetsed küsimused, mida tunnistajatele kirjaliku ülekuulamise käigus esitada. Tunnistajate ülekuulamine hagimenetluses kujutab endast menetlusosaliste poolt kohtu ette toodud faktiväidete tõendamist tunnistaja ütlustega. Selleks saavad menetlusosalised võimaluse esitada tunnistajatele kohtu kaudu küsimusi. Seega tuleb primaarselt tunnistajatele esitatavad küsimused esitada menetlusosaliste poolt. Hagilises menetluses ei pea ega saa kohus hakata menetlusosaliste eest tunnistajatele esitatavaid küsimusi välja mõtlema. Kohus tagas hagejale võimaluse esitada tunnistajatele küsimused. Hageja ei kasutanud oma menetlusõigusi ning tunnistajad jäid üle kuulamata põhjusel, et hageja ei kasutanud tähtaegselt võimalust esitada tunnistajatele küsimused nii nagu kohus seda hagejale võimaldas. Kohtul on õigus ja kohustus tagada, et menetlus ei veniks. Selleks määras maakohus tähtajad, mille järgimise korral oleks hageja saanud menetlusõigusi soovitud viisil realiseerida. Tunnistajad jäid üle kuulamata hagejast tulenevatel asjaoludel. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et tunnistajate kirjaliku ülekuulamise võimatuse korral tulnuks kohtul tunnistajad suuliselt üle kuulata. Olukorras, kus kohus määras, et tunnistajad kuulatakse üle kirjalikult, tuleb hagejal järgida kohtu poolt määratud tähtaegu ning tähtajaks küsimuste esitamata jätmise korral ei saa tunnistajaid üleüldse üle kuulata.
10.Kuivõrd kahju tekkimise asjaolud on tõendamata, ei oma kahju ettenähtavus asja lahendamisel tähendust.
11.08.01.2014.a määrusega jätkas ringkonnakohus apellandile menetlusabi andmist ja vabastas apellandi menetlusabi korras osaliselt apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tasumisest selliselt, et apellant ei pidanud kaebuse esitamisel tasuma riigilõivu summas 179,33 eurot. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb nimetatud suuruses riigilõiv apellandilt riigi tuludesse välja mõista (TsMS § 190). Rahaline kohustus tuleb täita TsMS §-s 179 sätestatud korras. Menetluskulude jaotus
12.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Reet Allikvere
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.