AS-i XXX hagi XXX ja OÜ XXX vastu nõuoleku tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks
Tsiviilasja hind
347 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Repp (Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co, e-post [email protected]); Kostja I: XXX(registrikood XXX, asukoht XXX, epost XXX); Kostja II: OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX, e-post XXX); Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rene Varul (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
23.aprillil 2014 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja XXX, hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp, kostja II seaduslik esindaja XXX ja kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul
Juures viibis
Sekretär Triin Tursk
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata AS-i XXX hagi XXX ja OÜ XXX vastu nõuoleku tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks.
2.Tühistada Harju Maakohtu 06.01.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-203 kohaldatud hagi tagamine, millega kohus hagi tagamiseks seadis kinnistule nr XXX, asukohaga XXX Tallinn kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale keelumärge kinnistu käsutamise ja koormamise keelamiseks AS XXX(registrikood XXX) kasuks ning keelas OÜ-l XXX(registrikood XXX) AS-lt XXX(registrikood XXX) kuni tsiviilasja nr 2-14203 jõustunud lahendiga lõppemiseni hoonestusõiguse nr XXX asukohaga XXXTallinn eest hoonestusõiguse tasu sissnõudmise ning hoonestusõigusele nr XXX asukohaga XXXTallinn kinnistu nr XXX asukohaga XXXTallinn igakordse omaniku kasuks seatud reaalservituudi alusel sundtäitmise algatamise.
3.Tsiviilasja menetluskulud jätta AS-i XXXkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja 1 kui müüja ja kostja 2 kui ostja sõlmisid 19.04.2013 XXXTallinn asuva kinnistu (registriosa number XXX) müügilepingu, mille tõestas Tallinna notar Lee Mõttus notari ametitegevuse raamatu registreerimise numbri XXX all, ning mille kohaselt eelnimetatud kinnistu müüdi kostjale 2 hinnaga 347 000 eurot. Nimetatud kinnistu müügilepingu suhtes esitas kinnistu ostueesõiguse teostamiseks XXXOÜ tähtaegselt, s.o 11.06.2013 kostjale 1 notariaalselt tõestatud avalduse, mille tõestas Tallinna notar Aivar Mesikäpp notari ametitegevuse raamatu registreerimise number XXX all. VÕS § 244 lg 4 kohaselt toimub ostueesõiguse teostamine ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale. VÕS § 244 lg 1 kohaselt on ostueesõigus õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku (s.o XXX) ja müüja (s.o kostja 1) vahel sõlmituks müügileping (edaspidi müügileping 1) samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga (s.o kostjaga 2) sõlmitud müügilepingut (edaspidi müügileping 2) ega sellest tulenevaid kohustusi. Samas VÕS § 244 lg 1 ja 6 ning AÕS § 257 lg 3 ja § 63 lg 3 koostoimes muutus kostja 1 poolt kinnistu omandi ülekandmine kostjale 2 tühiseks.
2.Hageja omandas täiteasjas nr 025/2012/3422 Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 03.09.2013 vara müügi akti alusel müügilepingust 1 tulenevad XXX kuulunud õigused, mis on 17.06.2013 arestitud kohtutäituri poolt, sh õiguse nõuda kinnistu omandi ülekandmist. Täiendavalt on hageja 12.09.2013 omandanud täiteasjas nr 025/2012/3422 toimunud enampakkumisel XXX kuulunud hoonestusõiguse, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa number XXX, ärimaa 60%, elamumaa 40%, asukohaga Harjumaa, Tallinna linn, Haabersti linnaosa, XXX, mis lasub kinnistul ja mille igakordsel omanikul on kinnistusraamatusse kantud ostueesõiguse alusel õigus teostada kinnistu müügi korral ostueesõigust.
3.Hageja teavitas nii kostjat 1 kui ka kostjat 2 16.09.2013 kinnistu hageja nimele kandmiseks ja kinnistu eest ostuhinna ning muude kulude tasumiseks broneeritud notariajast 23.09.2013 kell 15:00 Tallinna notar Egle Uri juures. Hoolimata asjaolust, et kirjeldatud teade sai edastatud 16.09.2013 nii kostjale 1 kui ka kostjale 2, ei ilmunud kostja 1 ja kostja 2 erinevalt hagejast notarisse. Kostja 1 on selgitanud hagejale notarisse ilmumata jätmise põhjuseid ning keeldunud kinnistu hageja nimele vormistamiseks nõusoleku andmisest, samas puudub hagejal kostja 2 poolne tagasiside.
4.Käesolevas menetluses puudub vaidlus selle üle, et XXX on teostanud avaldusega kehtivalt kinnistu müügi osas ostueesõigust, mille tulemusel VÕS § 244 lg-te 1 ja 4
kohaselt loeti ostueesõigust omava isiku (s.o XXX) ja müüja (s.o kostja 1) vahel sõlmituks müügileping 1 samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis, s.o. müügileping 2. Müügileping 1 ja müügileping 2 jäid paralleelselt kehtima. Samas, automaatselt ostueesõiguse teostamise ehk avalduse esitamise tulemusel muutus VÕS § 244 lg 1 ja 6 ning AÕS § 257 lg 3 ja § 63 lg 3 koostoimes kostja 1 poolt kinnistu omandi ülekandmine kostjale 2 tühiseks ning kanne kostja 2 kohta kinnistusraamatus ebaõigeks.
5.Hageja on omandanud täiteasjas nr 025/2012/3422 nii Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 03.09.2013 vara müügi akti alusel müügilepingust 1 tulenevad XXX kuulunud õigused, sh õiguse nõuda kinnistu omandi ülekandmist kui ka hoonestusõiguse. Järelikult saab hageja nõuda nii kostjalt 1 TsÜS § 68 lg 5 ja TMS § 184 alusel kohtuotsusega tahteavalduse andmist kinnistu omandi ülekandmiseks kui ka kostjalt 2 nõusolekut AÕS § 63 lg 5 ja AÕS § 65 kohaselt kinnistusraamatus ebaõige kande parandamiseks ning seeläbi hageja kandmist kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna (vt lisaks Riigikohtu 20.06.2006.a. otsuse nr 3-2-1-13-06 p-te 27 ja 28).
6.Riigikohtu praktikas on korduvalt juhitud tähelepanu asjaolule, et poolte tahe peab olema suunatud lepingust tulenevate kohustuste täitmisele, mitte aga sellele, et lepingust taganeda, sh lepingust taganemine ilma täitmiseks täiendava ja mõistliku tähtaja andmiseta ei ole lubatav (vt Riigikohtu 01.04.2009.a. otsuse nr 3-2-1-18-09 p-i 14). VÕS § 114 lg 1 ja 4 kohaselt tuleb anda enne lepingust taganemist teisele poolele mõistlik tähtaeg lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Eelkirjeldatud põhimõtteid rikkudes ning ilma müügilepingust 1 tulenevate kohustute täitmiseks mõistlikku tähtaega andmata on kostja 1 05.08.2013 alusetult müügilepingust 1 taganenud.
7.Kostja 1 heidab XXX taganemisavalduses põhiliselt ette, et viimane ei ole kandnud koos ostueesõiguse teostamise avaldusega kostja 1 arvelduskontole kinnistu ostuhinda nii, nagu tasus kostja 2 kostjale 1 ostuhinna enne lepingu sõlmimist. Viidatud seisukoht on aga vastuolus nii õiguskirjanduses kui ka Riigikohtu praktikas (vt lisaks Riigikohtu 20.06.2006.a. otsuse nr 3-2-1-13-06 p-ti 27) tooduga. Nimelt VÕS § 111 kohaselt ei pidanudki XXX tasuma ostuhinda kostjale 1 enne, kui viimane ei olnud teinud vajalikke tahteavaldusi kinnistu omandiõiguse üle kandmiseks. Viidatud praktika on mõistlik, sest erinevalt kostja 1 ja kostja 2 vahelise müügilepingu 2 sõlmimise ajast, mil kostja 1 oli kinnistusraamatu kohaselt kinnistu omanik, ei olnud kostja 1 ostueesõiguse teostamise avalduse hetkel enam kinnistusraamatu järgne kinnistu omanik ega oleks saanud XXX ilma kostja 2 nõusolekuta kinnistu omandit üle anda. Järelikult ei saanud kostja 1 müügilepingust 1 tulenev taganemisavaldus põhineda kinnistu ostuhinna tasumata jätmise asjaolul.
8.Ebaõige on ka taganemisavalduses toodud kostja 1 väide, justkui XXX oleks keeldunud müügilepingust 1 tulenevate kohustuste täitmisest. Nimelt selgitab XXX 08.07.2013 vastuses kostja 2 25.06.2013 kutsele notarisse, et kostja 2 ei saa sekkuda müügilepingust 1 tulenevatesse õiguslikesse suhetesse, sest ei ole vastava lepingu, s.o müügilepingu 1 pooleks. Kostja 2 saab avaldada tahet müügilepingu 2 suhtes ja tema avaldustel puudub õiguslik mõju müügilepingu 1 osas. Ühtlasi palub XXX lõpetada kostjal 2 hea usu põhimõttega vastuolus oleva tegevuse XXX müügilepingust 1 tulenevate õiguste realiseerimise takistamisel. Selline tegevus põhjustab XXX ajutise iseloomuga takistusi müügilepingu 1 täitmisel.
9.Hagejale jääb arusaamatuks, miks kostja 1 ja kostja 2 ei vormistanud 10.07.2013 notaris kinnistu omandit kostja 1 nimele tagasi ega tagastanud kostja 1 kostjale 2 kinnistu ostuhinda müügilepingu 2 p-ide 4.1. - 4.3. kohaselt. Alles pärast kirjeldatud toimingute tegemist oleks saanud nõuda kostja 1 XXX või viimase õigusjärglaselt müügilepingu 1 täitmist.
10.Seda, et müügilepingut 1 oli võimalik täita asjaolusid arvestades mõistliku tähtaja jooksul, kinnitab fakt, et hageja omandas 03.09.2013 vara müügi akti alusel müügilepingust 1 tulenevad XXX kuulunud õigused, sh õiguse nõuda kinnistu omandi ülekandmist kui ka samas täiteasjas 12.09.2013 kinnistul oleva hoonestusõiguse. Ühtlasi
kutsus hageja viivitamatult 16.09.2013 teatega kostjad 23.09.2013 notarisse ja deponeeris mh ostuhinna. Järelikult oli müügileping 1 kostja 1 poolt selle täitmiseks mõistliku täiendava tähtaja andmise korral täidetav ning müügilepingust 1 taganemine ei ole seetõttu kehtiv.
11.Kui kohus peaks leidma, et 05.08.2013 müügilepingust 1 taganemine on hoolimata eeltoodud asjaoludest sisuliselt kehtiv (millega hageja ei nõustu), siis palub hageja hinnata kohtul alternatiivselt müügilepingust 1 taganemise tühisust.
12.TMS § 54 lg 1 ja 2 ning TsÜS § 87 koostoimes on arestitud vara käsutamine keelatud. Õiguse käsutamiseks on ka kostja 1 poolt müügilepingust 1 taganemine. Seetõttu on kostja 1 05.08.2013, s.o pärast müügilepingust 1 tulenevate õiguste arestimist 17.06.2013, teostatud müügilepingust 1 taganemine tühine ega oma õiguslikke tagajärgi. Asjaolu, et kostja 1 oli müügilepingust tulenevate nõuete arestimisest teadlik, viitab ainuüksi kostja 1 taganemisavalduses avaldatu. Ühtlasi ei ole kostja 1 teavitanud müügilepingust 1 taganemisest kohtutäiturit, kellel tekkis pärast arestimist vastavate õiguste käsutamise õigus täitemenetluse seadustiku kohaselt. Viidatud asjaoludel on kostja 1 05.08.2013 müügilepingust 1 taganemise avaldus tühine.
13.Lisaks leiab hageja, et 05.08.2013 müügilepingust 1 taganemise avaldus on tühine ka selle vastuolu tõttu heade kommete ja hea usu põhimõttega TsÜS § 86 lg 1 ja TsÜS § 138 kohaselt ega oma ka seetõttu TsÜS § 84 lg-st 1 tulenevalt õiguslikke tagajärgi. Nimelt on kostja 2, kes on huvitatud, et hoolimata ostueesõiguse teostamisest kinnistu omandi hagejale üleandmist ei toimuks, enda tegevusega põhjustanud kohtutäituri poolt müügilepingust 1 tulenevate õiguste arestimise ning raskendanud XXX poolt ostueesõiguse teostamist (s.o. palunud kohtutäituril nõuded arestida jne), mida ei saa pidada heade kommete kohaseks tegevuseks. Tegemist on TsÜS § 104 lg-s 2 sätestatud regulatsioonile sarnase olukorraga, kus isik, kellele teatud tingimuse saabumine on kasulik, aitab vastava tingimuse saabumisele kaasa, mistõttu ei loeta vastavat tingmust ikkagi saabunuks.
14.TMS § 101 lg 7 ning TMS § 223 lg 1 koostoimes oleksid võinud esitada 30 päeva jooksul hagi vara müügi 03.09.2013 akti kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2012/3422 üksnes täitemenetluse osalised, kelleks ei ole kostjad. Kostjatel aga puudub kirjeldatud õigus. Sellist põhimõtet on Riigikohus selgitanud 28.09.2011 otsuse nr. 3-2-1-69-11 p-s 18, ning igal juhul on käesolevaks hetkeks aegunud akti vaidlustamise nõue (vt. nt. Riigikohtu 19.07.2007.a. otsuse nr 3-2-1-42-07 p-te 11-13).
15.Järelikult on XXX müügilepingust 1 tulenevad õigused, sh õigus nõuda kinnistu omandi ülekandmist, hagejale üle läinud ning kostjad ei saa nõuete üleminekut vaidlustad või mainitud asjaolule tugineda.
16.Kostjad on seadnud vastuses hagile kahtluse alla hageja õiguse tugineda müügilepingust 1 taganemise asjaoludele. Samas VÕS § 164 lg 2 kohaselt asub nõude üleminekul uus võlausaldaja senise asemele ehk nõude üleminek ei too peale võlausaldaja vahetust kaasa muudatusi nõude sisus. Järelikult müügilepingust 1 taganemise kehtivus vaieldakse selgeks menetluses, mille alusel hageja nõuab kostjatelt täitmist.
17.Arvestades eeltoodut ei saa olla vaidlust selles, et hageja on omandanud XXX müügilepingust 1 tulenevad õigused, sh. õiguse nõuda kinnistu omandi ülekandmist. Asjakohatu on ka kostjate väide, et hageja poolt müügilepingust 1 tulenevate nõuete omandamise näol võib olla tegemist VÕS § 253 lg 1 kohase ostueesõiguse üleandmisega. Hageja on omandanud ostueesõigusega õigustatud isikult ehk XXX ostueesõiguse teostamise (VÕS § 244 lg 4) tulemusel tekkinud müügilepingust 1 (VÕS § 244 lg 1) tulenevad õigused, mis on ka õiguskirjanduse kohaselt vabalt võõrandatavad ehk tegemist ei ole ostueesõiguse üleandmisega, mis on piiratud võlaõigusseaduse kohaselt.
18.Kostja 2 25.06.2013 teatist poolte notarisse kutsumise kohta ei saa kuidagi lugeda kostja 1 poolse täiendava tähtaja andmiseks müügilepingu 1 täitmiseks, sest kostja 1 ei ole vastavat teatist allkirjastanud ega nähtu vastav tahteavaldus ka teatisest. Seda, et kohustuste täitmiseks enne lepingust taganemist tuleb anda täiendav tähtaeg, on kostja 2
kinnitanud hagejale 09.01.2014 nõudeavalduse esitamisega, milles annab hagejale hoonestusõiguse ehituskohustuse täitmiseks täiendava tähtaja (samas kui tähtaeg saabus 28.01.2009.a. sõlmitud Tallinn notar Evelyn Roots tõestatud lepingu p-i 2.2. kohaselt 31.12.2013.a.) enne võimalike õiguskaitsevahendite kohaldamist. Antud juhul oleks pidanud andma ka kostja 1 (pärast müügilepingust 1 tulenevate nõuete arestimist 17.06.2013.a. kohtutäiturile) müügilepingust 1 tulenevate kohustuste täitmiseks mõistliku täiendava tähtaja, mida kostja 1 ei ole aga teinud.
19.Märkimisväärne on ka see, et kostja 1 esitab müügilepingust 1 taganemise põhiliseks põhjuseks, et XXX ei tasunud kostjale 1 müügihinda enne kotjate notarisse kutsumist. See ei ole aga kostja 1 poolt õigustatud nõue vastavalt hagiavalduses toodule. Seega saab järeldada, et kostja 1 oleks müügilepingu 1 täitmisest igal juhul kirjeldatud põhjendusel keeldunud ning müügilepingust 1 taganenud. Järelikult ei oma antud juhul erilist kaalu kostja etteheide XXX juhatuse liikme 18.06.2013.a. notarisse ilmumata jäämisele juhatuse liikme tervislikest põhjustest tulenevalt, mis iseenesest võib olla ühtlasi käsitletav VÕS § 103 lg 1 ja 2 kohase vääramatu jõu asjaoluna, mis lükkas lepingust tulenevate kohustuste täitmise edasi.
20.Ebaõige on ka nii taganemisavalduses toodud kostja 1 kui ka vastuses hagile toodud kostjate väide, justkui XXX oleks keeldunud müügilepingust 1 tulenevate kohustuste täitmisest. Nimelt selgitab XXX 08.07.2013 vastuses kostja 2 25.06.2013 kutsele notarisse, et kostja 2 ei saa sekkuda müügilepingust 1 tulenevatesse õiguslikesse suhetesse, sest ei ole vastava lepingu, s.o müügilepingu 1 pooleks. Kostja 2 saab avaldada tahet müügilepingu 2 suhtes ja tema avaldustel puudub õiguslik mõju müügilepingu 1 osas.
21.Seda, et kostja 2 tegevus oli aluseks kohtutäituri poolt XXX müügilepingust 1 tulenevate nõuete arestimisele, nähtub kostja 2 poolt kohtutäiturile edastatud 12.06.2013 e-kirjast. Kostjad on kinnitanud vastuses hagile, et nende vastav tegevus oli koordineeritud. Hageja jääb hagiavalduses toodud seisukoha juurde, et kirjeldatud tegevus oli vastuolus heade kommete ja hea usu põhimõttega ega tekitanud õiguslikke tagajärgi TsÜS § 86 lg 1, TsÜS § 138, TsÜS § 104 lg 2 ja TsÜS § 84 lg 1 koostoimes, mis tingis ühtlasi kostja 1 05.08.2013 müügilepingust 1 taganemise tühisuse.
22.Hageja ei nõustu ka kostjate väitega, et müügilepingust 1 tulenevate nõuete arestimisaktis olev viide, et kohtutäitur on nõus kinnistu omandi ülekandmisega XXX nimele, jättis XXX müügilepingust 1 tulenevate nõuete käsutamise õiguse. Nimelt sätestab TMS § 111 lg 1, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile, sh. arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Järelikult puudus XXX 18.06.2013 õigus notarisse minna ning müügilepingust 1 tulenevaid õigus teostada, sest vastavad õigused olid 17.06.2013 seisuga arestitud ja nende käsutamise õigus kohtutäiturile üle läinud (vt ka TMS § 54 lg 1 ja lg 2). Seega, pärast nõuete arestimist 17.06.2013 ei saanud XXX tegevus (notarisse ilmumata jätmine) või avaldused (XXX 08.07.2013 vastus kostja 2 teatisele) mõjutada kuidagi müügilepingu 1 täitmist. Mistõttu ei saanud kostja 1 kuidagi võtta XXX 08.07.2013 avaldust müügilepingust 1 täitmisest keeldumisena, mis oleks võinud anda VÕS § 116 lg 2 p-i 5 ja lg 4 kohaselt kostjale 1 aluse müügilepingust 1 taganemiseks ilma täitmiseks täiendavat mõistlikku tähtaega andmata.
23.Nõuete arestimine piiras oluliselt XXX õigusi ning võttis XXX nt õiguse tasu eest võõrandada müügilepingust 1 tulenevad nõuded mõnele kolmandale isikule jne. Seda, et müügilepingust 1 tulenevate nõuete vastu oli huvi, kinnitab hageja poolt täitemenetluse raames müügilepingust 1 tulenevate nõuete omandamine.
24.TMS § 54 lg 1 ja 2 ning TsÜS § 87 koostoimes on arestitud vara käsutamine keelatud. Viidatud käsutamise keelu eesmärgiks on ühtlasi tagada arestitud vara, s.o. ka täitemenetluses arestitud nõuete, säilimine, mistõttu on piiratud arestimise ajaks ka lepingu vastaspoole ühepoolse kujundusõiguse teostamine ehk antud juhul lepingust
taganemine. Seetõttu on kostja 1 05.08.2013, s.o pärast müügilepingust 1 tulenevate õiguste arestimist 17.06.2013, teostatud müügilepingust 1 taganemine tühine ega oma õiguslikke tagajärgi. Asjaolu, et kostja 1 oli müügilepingust tulenevate nõuete arestimisest teadlik, viitab lisaks kostja 1 taganemisavalduses avaldatule ka 17.06.2013 arestimisakt, kus kostjad on märgitud võlgniku suhtes kohustatud isikuteks.
25.Samas, kui kohtu arvates ei peaks nõuete arestimine muutma lepingu vastaspoole kujundus- ja õiguskaitsevahendite rakendamise õigust, siis tuleks õigustatud isikul arestimisest tulenevate piirangutega arvestada VÕS § 114 lg 4 kohase tähtaja andmisel, mille saab lugeda pikenenuks VÕS § 114 lg 1 kohaselt mõistliku tähtajani. Ühtlasi ei ole kostja 1 teavitanud müügilepingust 1 taganemisest kohtutäiturit, kellel tekkis pärast arestimist vastavate nõuete käsutamise õigus täitemenetluse seadustiku kohaselt ning kes oleks pidanud määrama kas ja kuidas toimub müügilepingust 1 tulenevate nõuete teostamine. Ka viidatud asjaoludel on kostja 1 05.08.2013.a. müügilepingust 1 taganemise avaldus kehtetu.
26.Asjaolu, et müügileping 1 oli kokkuvõttes võimalik täita kujunenud olukorda arvestades mõistliku tähtaja jooksul, kinnitab fakt, et hageja omandas 03.09.2013 vara müügi akti alusel müügilepingust 1 tulenevad XXX kuulunud õigused, sh õiguse nõuda kinnistu omandi ülekandmist, kui ka samas täiteasjas 12.09.2013 kinnistul oleva hoonestusõiguse. Ühtlasi kutsus hageja viivitamatult 16.09.2013 teatega kostjad 23.09.2013 notarisse ja deponeeris mh ostuhinna. Järelikult oli müügileping 1 kostja 1 poolt selle täitmiseks mõistliku täiendava tähtaja andmise korral täidetav ning müügilepingust 1 taganemine ei ole ka seetõttu kehtiv. Tõlgendus, mille kohaselt kohtutäituri poolt nõuete arestimine peaks halvendama vastavate nõuete sissenõudmist, ei ole seadusega kooskõlas.
27.Hageja palub hagi rahuldada ja tuvastada XXX, registrikood XXX, kohustus anda nõusolekud kinnistu nr XXX, asukohaga XXX Tallinn omandiõiguse üle andmiseks ASile XXX, reg kood XXX, Tallinn ning vastavasisulise kandeavalduse esitamiseks kinnistusraamatusse; OÜ XXX, reg. kood XXX, kohustus anda nõusolekud kinnistu nr XXX, asukohaga XXX Tallinn omandiõiguse üle andmiseks ASile XXX, reg. kood XXX, Tallinn ning vastavasisuliseks kinnistusraamatu kande parandamiseks kandeavalduse esitamiseks kinnistusraamatusse. Määrata menetluskulude jaotuses menetluskulud kogu ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Kostjate vastuväited
28.Kostjad ei tunnista esitatud hagiavaldust ja leiavad, et see tuleks jätta läbivaatamata, kuna hagejal puudub hagis kirjeldatud nõue. Hagi sisulisel lahendamisel, on kostjad seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata
29.Hageja on lisanud hagile müügilepingust taganemise avalduse. Nimetatud avalduse kohaselt on müüja XXX taganenud XXXOÜ-ga 11.06.2013.a. sõlmitud XXXTallinn asuva kinnistu müügilepingust, mistõttu on pooled vabastatud sellest müügilepingust tulenevate kohustuste täitmisest.
30.Tulenevalt müügilepingust taganemisest, ei saaks müüja XXX enam anda XXXOÜ-le või hagejale (kui ta omaks kehtivalt nõuet) üle omandit kinnistule, sest kinnistu müügilepingut, mida täita, enam ei ole – võlasuhe on lõppenud taganemisega.
31.Hageja on seisukohal, et müügilepingust taganemine oli põhjendamatu. Esmalt märgivad kostjad, et on kaheldav, kas hageja saab üldse tugineda taganemise põhjendamatusele või tühisusele, kuna ta ei ole olnud taganemise õigussuhte ega lepingu pool. Hageja on väidetavalt omandanud müügilepingust tuleneva nõude, mitte enamat. Üksiku nõude omandamine ei anna nõude uuele omanikule muid vastuväited, mis tulenesid OÜ-le XXXkäesolevat müügilepingust, sh mis puudutab müügilepingust taganemise vaidlustamist.
32.Kostjad esitavad sellest hoolimata sisulised vastuväited ka hageja käsitlusele taganemisest. Kõigepealt põhjendab hageja taganemise õigustamatust sellega, et XXXOÜ-le (ostueesõiguse teostaja) ei antud täiendavat tähtaega lepingu täitmiseks.
33.Kostjad on seisukohal, et selline väide on ebaõige. Müügilepingust taganemise p 4 kohaselt on XXXOÜ ise oma 11.06.2013.a. esitatud ostueesõiguse teostamise avalduses palunud kostjatel ilmuda 18.06.2013 kell 9 Tallinna notar Aivar Mesikäpp büroosse, et sõlmida lepingu eseme üleandmise käsutustehing. Iseenda poolt määratud tähtajaks XXXOÜ esindaja aga kohale ei ilmunud, kuigi kostjad olid valmis omandi üleandmise tehingu teostamiseks.
34.Müügilepingust taganemise p 5 kohaselt on 25.06.2013.a. teinud kostjad kooskõlastatult ettepaneku sõlmida kinnistu omandi üleandmise tehing 10.07.2013 kell 13. Ka eeltoodud ajaks ei ilmunud XXXOÜ käsutuslepingut sõlmima ega pakkunud välja ka omapoolset aega käsutustehingu sõlmimiseks.
35.Eelnev tähendab seda, et XXXOÜ-l oli mitmeid võimalusi ja tähtaegasid kinnistu omandi saamiseks, kostjad avaldasid ise soovi notarisse tulla ja käsutustehinguga kinnistu omand XXXOÜ-i nimele vormistada. Ainuke, kellel omandi vastu huvi polnud, oli ostueesõiguse teostanud XXXOÜ, kellel ei olnud ilmselt rahalisi vahendeid kinnistu ostmiseks (vt hagi lisaks olevat dokumente XXXOÜ täitemenetluste kohta) ja mis oli samuti üheks aluseks müügilepingust taganemiseks.
36.Kostjad on seisukohal, et XXX on teinud põhjendatud müügilepingust taganemise avalduse. Üks olulisi momente, millega on põhjendatud taganemist, seisnes selles, et XXXOÜ on ise oma 08.07.2013.a. vastuskirjas (vastuseks kutsele tulla notarisse käsutustehingut vormistama) kinnitanud, et ta ei pea võimalikuks kinnistu omandi ümbervormistamist, kuna kohtutäitur olevat teostanud ostueesõigusest tulenevate õiguste aresti.
37.Selliselt väljendas XXXOÜ oma keeldumist omandi vormistamiseks ja see oli omakorda üheks aluseks lepingust taganemiseks VÕS § 116 lg 2 p 5 ja lg 4 tähenduses. Tähtis on siinjuures see, et XXXOÜ keeldus põhjendamatult tehingu tegemisest, sest kohtutäitur andis varaliste nõuete arestimise aktis (vt hagi lisa nr 36-38) selgesõnalise nõusoleku XXXOÜ nimetatud kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse sissekandmiseks.
38.Seega oli XXXOÜ-l kohtutäituri nõusolek kinnistu omandi käsutustehingu tegemiseks, kuid omandatavat kinnistut ei oleks XXXOÜ tohtinud enam müüa või muud moodi käsutada. Ilmselt oli see põhjus, miks XXXOÜ ei olnud huvitatud kinnistu omandamisest – see oleks paratamatult realiseeritud täitemenetluses.
39.Hageja on asunud seisukohale, et XXX poolt 05.08.2013.a. XXX-i ja OÜ XXX vahelisest müügilepingust taganemine olevat tühine, kuna kohtutäitur on arestinud 17.06.2013.a. aktiga nõudeõiguse.
40.Selline seisukoht ei ole põhjendatud ega vasta seadusele. XXX sai igal juhul kinnistu müügilepingust taganeda ja nõnda oma õiguskaitsevahendit realiseerida. Kohtutäitur on arestinud 17.06.2013.a. akti kohaselt võlgnik XXXOÜ ostueesõiguse teostamise tulemusena tekkivad õigused/nõuded ja keelanud omandatava kinnistu käsutamise. Selle mõte seisnes selles, et XXXOÜ-st võis küll saada kinnistu omanikuks, kuid tal oleks seejärel keelatud selle kinnistu käsutamine.
41.Nõuete ja omandatava kinnistu arestimine on puudutanud vaid võlgnik XXXOÜ-d, mitte aga XXX-i või mõne teise kolmanda isiku õigusi tulenevalt tekkinud kinnistu müügilepingust. XXX ei ole olnud täitemenetluses ega muul moel võlgnik. Pealegi ei saa kostjate hinnangul keegi (sh kohtutäitur) takistada või arestida müügilepingu puhul mittevõlgnikuks oleva isiku seadusest tulenevat kujundusõigust ja õiguskaitsevahendi rakendamist (VÕS § 101 lg 1 p 4), sellele ei ole ka võimalik sissenõuet pöörata.
42.Seega võib resümeerida, et esiteks ei ole täitur arestinud XXX-i müügilepingust tulenevat taganemisõigust ja teiseks ei saakski täitur kohaldada selliseid areste täitemenetluses mitteosaleva XXX-i suhtes.
43.Hageja väiteid müügilepingust taganemise vastuolu kohta heade kommetega on keeruline isegi käsitleda, sest esiteks ei viidata siinjuures XXX-i, kui taganeja tegevusele, ja teiseks puuduvad igasugused tõendid oma väidete kinnituseks. Kostjad ei soovi pikemalt teemat arendada, mainides siiski, et kostjatele on jäänud selgusetuks, mil viisil on hageja saanud
nõnda odavalt ja ilma enampakkumiseta väidetava nõude omanikuks. Kostjatele on jäänud mulje, et hageja on teostanud varjatult ja seega näiliselt VÕS § 253 keeldu ostueesõiguse saamiseks. Nimetatud sätte reegli kohaselt ei ole ostueesõigus üleantav.
44.Juhindudes eeltoodust paluvad kostjad jätta AS XXX hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud AS XXX kanda. Kohtuotsuse põhjendused
45.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
46.Käesolevas menetluses taotleb hageja tuvastada kostjate kohustus hagejale XXX Tallinn asuva kinnistu omandiõiguse üleandmiseks ja kinnistusraamatusse vastava kande tegemiseks. Kostjad vaidlevad hageja nõudele vastu, kuna leiavad, et kostja I on seaduslikult XXXOÜ suhtes müügilepingust taganenud, samuti on kostjatel alternatiivne seisukoht, et hageja ei saanud kohtutäituri poolt läbiviidud täitemenetluses ostueesõiguse nõuet omandada, kuna täitur ei jälginud kõiki seadusest tulenevaid nõudeid.
47.Esmalt analüüsib kohus küsimust, kas kostja I on XXX Tallinn asuva kinnistu müügilepingust (kd I lk 10-15) XXXOÜ suhtes kehtivalt taganenud. Nähtuvalt esitatud tõenditest on kostja I ja kostja II vahel 19.04.2013 sõlmitud XXX Tallinn asuva kinnistu müügileping. 11.06.2013 esitas XXXOÜ nimetatud kinnistu suhtes ostueesõiguse teostamise avalduse. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lg-st 1 loeti kostja I ja XXXOÜ vahel sõlmituks kinnistu müügileping samadel tingimustel, milles kostja I ja kostja II kokku leppisid. 05.08.2013 esitas kostja I XXXOÜ-le müügilepingust taganemise teate (kd I lk 75-77), mille punktis 3 on märgitud, et XXXOÜ on jätnud täitmata kohustuse tasuda hiljemalt 11.06.2013 kostja I arvelduskontole lepingu eseme maksumus 347 000 eurot ja müügitehinguga seotud kulud 1752,62 eurot. Punktidest 4 ja 5 nähtuvalt on XXXOÜ jätnud täitmata kohustuse ilmuda notari juurde käsutustehingu sõlmimiseks. Eeltoodud põhjendustel on kostja I müügilepingust taganenud ning asunud seisukohale, et täiendava tähtaja andmine ei ole põhjendatud, kuna XXXOÜ on teatanud, et ei asugi oma kohustusi täitma.
48.Hageja on seisukohal, et kostja I ei ole kehtivalt müügilepingust taganenud, kuna poolte tahe peab olema suunatud lepingu täitmisele, samuti oleks kostja I pidanud andma XXXOÜ-le täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Kostjad vaidlevad vastu ning leiavad, et kostja I müügilepingust taganemise avaldus on kehtiv.
49.Kohus märgib, et lepingust taganemist reguleerib VÕS § 116, mille lõike 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p-i 5 kohaselt on tegemist olulise lepingu rikkumisega, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.
50.Antud juhul on kostja I nimetanud esmase lepingust taganemise põhjusena asjaolu, et XXXOÜ ei tasunud lepingu eseme maksumuseks olevast 347 000 eurot enam kui 47 päeva jooksul pärast selleks ettenähtud tähtaega (kd I lk 76). VÕS § 114 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. Kohus märgib, et antud juhul ei nähtu tsiviilasja raames
esitatud tõenditest, et kostja I oleks XXXOÜ-le andnud seoses lepingu eseme ostuhinna tasumisega pärast esialgse tähtaja, s.o 11.06.2013 möödumist selgesõnaliselt täiendava tähtaja ostuhinna tasumiseks, kuid XXXOÜ 08.07.2013 kirjast (kd I lk 79-80) on nähtav, et XXXOÜ-d on jätkuvalt kutsutud notarisse omandiõiguse ümbervormistamiseks, seega pidi XXXOÜ-le olema mõistetav, et kostja I tahe on jätkuvalt suunatud lepingu täitmisele.
51.Hageja on asunud seisukohale, et XXXOÜ-d kutsus notarisse üksnes kostja II, kellel ei olnud õigust ostueesõiguse teostamise järgselt tekkinud müügilepingusse sekkuda, mitte kostja I, mistõttu XXXOÜ ei pidanud aru saama, et kostja I nõuab lepingu täitmist. Kohus leiab, et eelviidatud hageja seisukoht ei ole põhjendatud. Asjaolu, et XXXOÜ-d kutsus notarisse kostja II, mitte kostja I, ei andnud XXXOÜ-le kohtu hinnangul alust arvamaks, et kostja I huvi lepingu täitmise vastu on kadunud. Kohus leiab, et XXXOÜ poolt aru saamist, et kostja I nõuab jätkuvalt lepingu täitmist, tõendab ka XXXOÜ juhatuse liikme 08.07.2013 kiri (kd I lk 79-80), millest ilmneb, et XXXOÜ on pidanud vajalikuks ka kostjat I informeerida, miks ei XXXOÜ arusaamise kohaselt kinnistu ümbervormistamine võimalik.
52.Võttes arvesse, et XXXOÜ pidi mõistma, et võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist ka pärast 11.06.2013 möödumist, kuid ei määranud täiendavat tähtaega, tuli kostjal I anda XXXOÜ-le võimalus ostuhinna tasumiseks mõistliku tähtaja jooksul. Kohus on seisukohal, et 55 päeva, mis jäävad esialgse tähtaja ning lepingust taganemise avalduse esitamise vahele, on käsitletavad mõistliku tähtajana. Kostjal I kui müüjal oli õigustatud huvi saada müüdava kinnistu eest tasu ning kui XXXOÜ seda 55 päeva jooksul ei maksnud, esines kostjal I põhjendatud alus asuda seisukohale, et mõistlik täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks on möödunud. Kohus leiab, et juhul, kui XXXOÜ-l oleksid olnud võimalus ja tahe ostuhinna tasumiseks, oleks 55 päeva olnud oma kohustuse täitmiseks täiesti piisav. Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostja I taganemisavalduses nimetatud põhjendus lepingust taganemiseks – XXXOÜ poolt lepingu eseme maksumuse tasumata jätmine, on VÕS § 114 lg-st 1 ning VÕS § 116 lg 1, lg 2 p-st 5 tulenevate nõuetega kooskõlas.
53.Hageja on asunud seisukohale, et XXXOÜ-l puudus kohustus kinnistu ostuhinna tasumiseks enne, kui kostja I on teinud vajaliku tahteavalduse kinnistu XXXOÜ-le üleandmiseks. Hageja on seejuures viidanud ka Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-13-06. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-13-06 punktis 27 käsitelnud küsimust, mis puudutab ostueesõiguse puhul esialgse ostja õigust viivitada kinnistusraamatusse paranduskande tegemiseks nõusoleku andmisega, kuni ostuhind on talle hüvitatud. Seega ei olnud antud juhul kostjal II kohustust anda nõusolekut omandiõiguse ümbervormistamiseks, kuni talle on hüvitatud müügilepingu alusel tasutud summa. Kõnealusest Riigikohtu lahendist ei nähtu, et Riigikohus oleks asunud seisukohale, et esialgse ostja asemele asunud ostueesõiguse teostajal oleks õigus keelduda ostuhinna tasumisest, kuni paranduskanne on kinnistusraamatusse tehtud. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et XXXOÜ-l ei esinenud alust makse sooritamisest keeldumiseks ning jäädes ostuhinna tasumisel 55 päeva jooksul viivitusse ka pärast täiendava tähtaja andmist, oli tegemist olulise rikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 5 mõttes.
54.Lisaks ostuhinna õigeaegselt tasumata jätmisele on kostja I taganemisavalduses viidanud ka asjaolule, et lepingust taganemise tingib ka XXXOÜ poolt notarisse ilmumata jätmine ning XXXOÜ kinnitus, et ta ei plaanigi seda teha. Hageja selgituste kohaselt esines XXXOÜ-l alus notarisse minekust keeldumiseks, kuna teda kutsus sinna kostja II ning pärast 17.06.2013 toimunud ostueesõiguse nõude arestimist oleks vastava nõude
käsutamine olnud tulenevalt täitemenetluse seadustikust võimalik üksnes kohtutäituri poolt.
55.Kohus on juba eelnevalt käsitlenud väidet, et notarisse kutsuja oli kostja II ning asunud seisukohale, et tegemist ei olnud asjaoluga, mis andnuks XXXOÜ-le õiguse eeldada, et kostjal I vastavat huvi ei ole. XXXOÜ arusaamine, et ka kostjal I on jätkuvalt huvi, et XXXOÜ notarisse ilmuks ning lepingut täidaks, on tõendatud eelviidatud XXXOÜ juhatuse liikme 08.07.2013 kirjaga, mis on adresseeritud ka kostjale I.
56.Seoses hageja väitega, et XXXOÜ poolt notarisse tulekust keeldumine oli põhjendatud, kuna kinnistu ümbervormistamine oleks olnud võimalik üksnes kohtutäituri poolt, märgib kohus järgmist. Hageja on viidanud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 54, mis keelab võlgnikul alates vara arestimisest seda käsutada. Kohus osundab, et tulenevalt TMS § 54 lg-st 3 on juhul, kui vastavasse registrisse on pärast aresti tehtud käsutamise keelumärge, registrisse kannete tegemine siiski võimalik kohtutäituri avalduse või nõusoleku korral. Antud juhul ilmneb kohtutäituri arestimise aktist (kd I lk 31-33) alajaotusest II, et kohtutäitur annab nõusoleku XXXOÜ nimetatud kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse sissekandmiseks ning keelab omandatava kinnistu igasuguse koormamise ning käsutamise ilma kohtutäituri nõusolekuta. Kohus on seisukohal, et nähtuvalt eelviidatud kinnitusest on kohtutäitur andnud oma nõusoleku selleks, et XXX kinnistu kantakse kinnistusraamatus XXXOÜ nimele, mistõttu ei esinenud täitemenetluse seadustikust tulenevaid takistusi, mis oleksid välistanud notari juures kinnistu XXXOÜ nimele ümbervormistamise. Arestimise tagajärjel oleks muutunud võimatuks üksnes kinnistu edasine käsutamine XXXOÜ poolt, mitte kinnistu. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et XXXOÜ keeldus põhjendamatult notari juurde ilmumisest, kuna tegelikkuses ei esinenud takistusi omandiõiguse ümbervormistamiseks.
57.Võttes arvesse, et XXXOÜ jättis notarisse ilmumata nii 18.06.2013 kui 10.07.2013 ning teatas 08.07.2013 kirjas, et täiendavate notari aegade reserveerimine ei ole mõistlik, on kohtu hinnangul tegemist XXXOÜ poolse kinnitusega, et ta ei plaani talle lepingust tulenevat kohustust täita. VÕS § 116 lg 4 kohaselt on lepingu poolel õigus lepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata, kui teine pool kinnitab, et ta oma kohustust ei täida. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus XXXOÜ kinnitas, et ta ei plaani notarisse ilmuda, ei olnud kostjal I kohustust täiendavate notariaegade väljapakkumiseks või broneerimiseks, vaid kostjal I esines VÕS § 116 lg-st 4 tulenev alus lepingust taganemiseks.
58.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal I esines § VÕS § 116 lg 1, lg 2 p 5, lg 4 koostoimes alus XXXOÜ-ga sõlmitud müügilepingust taganemiseks. Seoses hageja väitega, et kostja I ei ole antud juhul lähtunud põhimõttest, et poolte tahe peab olema suunatud lepingu täitmisele, märgib kohus, et nähtuvalt eeltoodud asjaoludest on XXXOÜ-d korduvalt kutsutud notarisse, mis kinnitab, et kostja I tahe oli suunatud lepingu täitmisele, kuid täitmise võimatuse põhjustas üksnes XXXOÜ käitumine, mitte kostja I vastava tahte puudumine.
59.Hageja on käesolevas menetluses esitanud ka alternatiivse seisukoha, et juhul, kui kohus peaks tuvastama, et kostja I on XXXOÜ suhtes müügilepingust kehtivalt taganenud, on kostja I müügilepingust taganemise avaldus tühine, kuna TMS § 54 lg 1 ja TsÜS § 87 koostoimes on arestitud vara käsutamine keelatud. Samuti on taganemine tühine, kuna see on vastuolus heade kommete ja hea usu põhimõttega.
60.Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, millest tulenevalt kohaldub arestitud vara käsutamise keeld ka kostja I õigusele lepingust taganeda. Kohus leiab, et TMS §-s 54 sätestatud vara
käsutamise keeld hõlmab üksnes arestitud vara omaniku õiguseid ega takista ostueesõiguse puhul vara müünud isikut talle lepingust tulenevaid õigusi teostamast. Nimelt sätestab TMS § 54 lg 1, et võlgnikul on alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada. Eeltoodud sõnastus viitab üheselt, et käsutuskeeld kohaldub üksnes võlgnikule. Antud juhul ei olnud kostja I näol tegemist võlgnikuga, mistõttu ei saa TMS §-st 54 tulenevad kitsendused talle ka laieneda.
61.Kohtu hinnangul ei esine ka alust asuda seisukohale, et taganemise avaldus oleks kostja I poolt esitatud asjaoludel, mis viitaksid vastuolule heade kommete või hea usu põhimõttega. Hageja on avanud oma nägemust kostja II käitumise tagamaadest, kuid ei ole selgitanud, milles võiks seisneda kostja I, kes taganemisavalduse esitas, tegutsemise vastasus heade kommetega TsÜS § 86 mõttes või vastuolu hea usu põhimõttega.
62.Võttes arvesse, et kohus asus seisukohale, et kostja I on kehtivalt XXXOÜ suhtes müügilepingust taganenud ning taganemise avaldus ei ole tühine, tuleb hageja nõue tuvastada kostjate kohustus anda nõusolekud XXX Tallinn kinnistu omandiõiguse hagejale üleandmiseks ning kinnistusraamatusse kandeavalduse tegemiseks, jätta rahuldamata. Kuna kostja I on XXXOÜ suhtes müügilepingust kehtivalt taganenud, ei eksisteeri enam lepingut, mille alusel hageja saaks nõuda kostjate kohustamist kinnistu üleandmiseks ja vastavate kandeavalduste tegemiseks nõusoleku andmiseks.
63.Kohus on antud tsiviilasja raames 06.01.2014 määrusega kohaldanud hagi tagamist, millega kohus hagi tagamiseks seadis kinnistule nr XXX, asukohaga XXX Tallinn kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale keelumärge kinnistu käsutamise ja koormamise keelamiseks AS XXX(registrikood XXX) kasuks ning keelas OÜ-l XXX(registrikood XXX) AS-lt XXX(registrikood XXX) kuni tsiviilasja nr 2-14-203 jõustunud lahendiga lõppemiseni hoonestusõiguse nr XXX asukohaga XXX Tallinn eest hoonestusõiguse tasu sissnõudmise ning hoonestusõigusele nr XXX asukohaga XXX Tallinn kinnistu nr XXX asukohaga XXX Tallinn igakordse omaniku kasuks seatud reaalservituudi alusel sundtäitmise algatamise. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus jätab käesoleval juhul hagi rahuldamata, mistõttu tuleb TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada 06.01.2014 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.
64.Tulenevalt TsMS §-st 126 on hagi hind 347 000 eurot. Menetluskulude jaotus
65.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg-st 1 lähtuvalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul jätab kohus hagi rahuldamata, mistõttu jäävad tsiviilasja menetluskulud hageja kanda.
66.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.