Tsiviilasi nr 2-13-25926
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Eveli Vavrenjuk
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. aprill 2014. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-25926
Hagi ese
sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Hagi hind
3 500 eurot
Tsiviilasi
Aleksei Pervov hagi Ede Jõever vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 186/2012/1862
Menetlusosalised ja nende
•
esindajad •
• • •
Viimase kohtuistungi
Hageja (võlgnik): Aleksei Pervov (isikukood: 35206032739, elukoht: XXXXX); Hageja esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Valli Murde (OÜ Karl Saavo AB, Riia 4, 51004 Tartu, e-post: [email protected]); Kostja (sissenõudja): Ede Jõever (isikukood: 44906042744, elukoht: XXXXX); Iseseisva nõudeta kolmas isik: Lembit-Valdo Jõever (isikukood: 33809212722, elukoht: XXXXX) Kostja ja kolmanda isiku esindaja: advokaat Tiia Tafenau (Advokaadibüroo Sirje Must OÜ, Õpetaja 9, 51003 Tartu, tel 5170 637, e-post: [email protected])
02.04.2014
toimumise aeg
Jätta rahuldamata Aleksei Pervov hagi Ede Jõever vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 186/2012/1862. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Aleksei Pervovi kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Tsiviilasi nr 2-13-25926
Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Tsiviilasi nr 2-13-25926
Kompromissi punktis 2 on selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud, et kostjad annavad hagejale kasutamiseks korteri XXXX alates 15.04.2008 tähtajaga 2 aastat, s.o kuni 14.04.2010.a. Kompromissi punktis 4 on sama selgelt kokku lepitud, et Aleksei Pervov kohustub vabastama korteri XXXX 14.04.2010.a. Samuti on Elva Linnavalitsuse 26.11.2012 kirjast nr 7-1.5/2027 nähtuvalt Aleksei Pervov juba 30.07.2008.a esitanud Elva Linnavalitsusele avalduse sotsiaalkorteri taotlemiseks. Ebaõige on hageja väide, et ta ei valda eesti keelt, mistõttu ei saanud ta isiklikult kompromissi tekstiga tutvuda. Hageja on kogu oma elu elanud Eestis, ta saab eesti keelest aru ning oskab eesti keeles lugeda ja kirjutada, nagu nähtub hagiavaldusele lisatud 04.12.2009 kohtuotsusele tsiviilasjas 2-08-21339 ilmselt kostja poolt tehtud märkustest. Samuti märgib kostja, et tsiviilasjas 2-07-42761 esitas hageja hagi ise ning ka esindas ennast esimesel kohtuistungil 05.12.2007.a ise, kasutamata seejuures tõlgi abi. 15.04.2008 tsiviilasjas 2-07-42761 kompromissi kinnitamise kohtumäärusest nähtuvalt on Aleksei Pervovil olnud tsiviilasjas kompromissi sõlmimisel esindajaks Mehis Adamson, kes valdab vabalt eesti keelt ning omab õigusalaseid teadmisi. Kuna 15.04.2008 kohtumäärus ei jõustunud viivitamatult, oli Aleksei Pervovil pärast kompromissi kinnitamist võimalus ja piisavalt aega kompromissiga tutvuda, oma esindajaga konsulteerida ja vajadusel ka kompromissi vaidlustada. 06.04.2009.a määruskaebuses tsiviilasjas nr 2-08-21339 on A.Pervov käsitlenud 15.04.2008 sõlmitud kompromissi kehtivana. Hageja tasus kompromissi p 3 märgitud üüri igakuiselt Ede Jõeveri arveldusarvele kuni 2010.a veebruarini. Kostja tõendab eeltoodud asjaolu lisas 3 toodud Ede Jõeveri kontoväljavõttega. Hageja keeldus pärast 14.04.2010.a üüri maksmast ning ka eluruumi vabastamast, hoolimata Ede Jõeveri korduvatest vastavasisulistest nõudmistest.
Tsiviilasi nr 2-13-25926
tähtajaga kuni 14.04.2010. A. Pervov kohustus maksma korteri eest üüri ja tasuma kõrvalkulud, samuti kohustus A. Pervov vabastama korteri 14.04.2010, kui pooled ei lepi kokku teisiti. TMS § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hageja põhjendab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet sellega, et nimetatud kompromiss on tühine TsÜS § 86 alusel. TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal alus hagiavalduse esitamiseks põhjendusel, et täitedokumendis sisalduv kompromiss on head kommete vastasuse tõttu tühine. Kohus ei nõustu kostja väitega, et kuna hageja väidete aluseks olevad asjaolud olid tekkinud enne 15.04.2008 kohtumääruse jõustumist, mistõttu ei ole hagejal võimalik sellekohaseid väiteid TMS § 221 lg 2 alusel esitada. Kohus kontrollis 15.04.2008 kohtumääruse tegemisel kompromissi vastavust headele kommetele ja seadusele ning leidis, et kompromiss ei ole heade kommetega ega seadusega vastuolus. Seetõttu on kompromiss eelduslikult kehtiv ja TsMS § 230 lg 1 alusel peab hageja tõendama vastupidist. Kompromisslepingu kinnitamise ajal 15.04.2008 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Hageja on tuginenud aga TsÜS § 86 hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonile, mille lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine ja lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohus kohaldab tehingu kehtivuse hindamisel tehingu tegemise aja seadust. Käesolevalt peab kohus aga võimalikuks hinnata tehingu kehtivust muuhulgas ka hageja poolt välja toodud kriteeriumite alusel. Kuigi hageja poolt nimetatud kriteeriume ei ole otsesõnu 15.04.2008 kehtinud TsÜS § 86 redaktsioonis mainitud, on tegemist universaalsete kriteeriumitega, mille abil konkretiseerida ja sisustada mõistet „head kombed“ ka kompromisslepingu kinnitamise ajal kehtinud TsÜS § 86 redaktsiooni kohaselt. Kohus ei nõustu hageja väitega, nagu oleks 15.04.2008 kompromisslepingust pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohtu hinnangul on mõlemad pooled kompromissi sõlmides teinud järeleandmisi oma esialgsetes õiguslikes positsioonides. Käesolevalt seisis Jõeveride-poolne järeleandmine selles, et nad lubasid A. Pervovil korteris mõnda aega elada ja A. Pervovi poolne järeleandmine seisnes selles, et ta tunnistas Jõeveride omandiõigust korterile. Kohus leiab, et mitte igasugune poolte kohustuste väärtuse erinevus ei ole veel heade kommete vastane ega too kaasa lepingu tühisust. Selleks, et leping oleks tühine poolte kohustuste väärtuste erinevuse tõttu, peab erinevus olema märkimisväärne ja ühe poole soorituse väärtus oluliselt ületama teise poole vastusoorituse väärtust. Arvestades asjaolu, et Jõeverid olid alates korteri saamisest kuni kompromissi sõlmimiseni lubanud A. Pervovil vaidlusaluses korteris elada, 15.04.2008 kompromisslepinguga pikendati A. Pervovi kasutusõigust veel kahe aasta võrra ning kohtuistungi protokollidest nähtuvalt oli A. Pervovi esindaja hinnangul hagi rahuldamise perspektiivikus ilmselgelt vähene (II kd, tlk 11), ei olnud kompromissi sõlmimisel pooltele tulenevate kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
Tsiviilasi nr 2-13-25926
Samuti ei ole kompromiss sõlmitud A. Pervovi jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Kohtu hinnangul on kompromisslepingus kokku lepitud kaks aastat piisavalt pikk aeg võimaldamaks A. Pervovil oma elu ümber korraldada ja uus eluruum leida. Ainuüksi asjaolu, et hageja soovis kasutada eluruumi alaliseks elamiseks, ei muuda kompromissi tühiseks. Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel ei ole kohus praegu ega olnud ka kompromissi kinnitamise aegse TsÜS-i redaktsiooni järgi piiratud üksnes kahe eelpool nimetatud kriteeriumiga. Käesolevalt ei nähtu kohtule aga ka muid asjaolusid, mis võimaldaks 15.04.2008 kompromissi tühisust tuvastada heade kommete vastasusse tõttu. Asjakohased ei ole A. Pervovi väited, et ta ei saanud kompromissist aru, kuna ei valda piisaval määral eesti keelt. Kompromissi sõlmimisel tsiviilasjas nr 2-07-42761 esindas hagejat õigusalaste teadmistega eesti keelt vabalt valdav esindaja Mehis Aadamson, kes kohtuistungi protokollist (II kd, tlk 11 ja 12) nähtuvalt esindatavale ka kompromissi tagajärgi selgitas. Samuti ei ole asjakohased hageja väited, et ta ei saanud aru kompromissi tagajärgedest ning et talle kinnitati, et ta võib vaidlusaluses korteriomandis alaliselt elada. 15.04.2008 kompromissis on selgesõnaliselt kirjas, et A. Pervovi kasutusõigus vaidlusaluse eluruumi osas on tähtajaline. Kompromissi tekst ei ole keeruliselt ega arusaamatult sõnastatud või üllatuslik. Samuti on nimetatud väide vastuolus A. Pervovi enda varasemate avaldustega. Tsiviilasja nr 2-07-42761 menetluse raames on A. Pervov kohtule kinnitanud, et on kompromissi sõlmimisega nõus ja saab kõigest aru (II kd, tlk 12). Samuti on A. Pervov 06.04.2009.a määruskaebuses (tlk 164-165) käsitlenud 15.04.2008 kompromissi kehtivana. Määruskaebuse tekstist nähtuvalt saab A. Pervov aru, et tema omandiõigust korteriomandile ei taastatud ning et tema õigus korteris elada on tähtajaline. Samuti nähtub Elva Linnavalitsuse kirjast (I kd, tlk 150), et A. Pervov on 30.07.2008, s.o pärast 15.04.2008 kohtumääruse jõustumist, esitanud Elva Linnavalitsusele taotluse sotisaalkorteri saamiseks ning asunud aktiivselt otsima ka muid võimalusi uue eluruumi leidmiseks. Viidatud kirjast nähtub, et A. Pervov sai pärast kompromissi sõlmimist aru sellest, et tal ei ole vaidlusaluse korteriomandi osas eluaegset kasutusõigust. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.