Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.01.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-12877
Tsiviilasi
H.-H. K.-S. hagi S. S. ja Eesti Vabariigi vastu vara arestist vabastamiseks täiteasjas 031/2011/5563
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.08.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
H.-H. K.-S. ja S. S. apellatsioonkaebused Hageja H.-H. K.-S. (IK XXXXXX, XXXXXX), esindaja Alar Salu
Menetlusosalised ja nende esindajad
elukoht
Kostja I S. S. (IK XXXXXX, elukoht XXXXXX) Kostja II Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, asukoht Narva mnt 9j, Tallinn), esindaja Jaanus Värk Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 14.08.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta võrdsetes osades H.-H. K.-S. ja S. S. kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.H.-H. K.-S. esitas 20.03.2013 Harju Maakohtusse hagi vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 031/2011/5563. Samuti nõudis hageja arestitud rahalt viiviseid perioodist 23.11.2011-30.06.2013 seadusjärgses määras 4180,28 eurot.
2.23.12.2011 toimus hageja ja tema abikaasa S.S. elukohas aadressil XXXXXX ning hageja ja tema abikaasa kasutatavates sõiduautodes läbiotsimine, mille käigus võeti ära mh järgmine vara: 1) sularaha 7158 EEK, 7600 SEK, 15 LVL, 20 GBP, 1914 USD, 11 775 EUR; 2) kuldplaat Valcambi 100 gr Fine Gold; 3) kuldehted; 4) numismaatilise väärtusega lahtilõikamata rahapoognad: 25 EEK, 100 EEK ja 500 EEK; 5) käekell Kenneth Cole; 6) käekell Longines; 7) käekell Rolex Oyster Perpetual Air King.
3.Kohtutäitur arestis 03.01.2012 otsuse kohaselt nimetatud vara. Kohtutäitur arestis vara uuesti 03.12.2012. Hageja on sõlminud kostjaga I kaks abieluvaralepingut: 1) 16.05.2006 abieluvaraleping, mille p 3.3 kohaselt on abikaasade ühisvaras olev ning tulevikus omandatav vara abikaasade ühisvara ning 2) 07.10.2008 USA-s sõlmitud abieluvaraleping, mille kohaselt kuulub abikaasade omandatav vara hagejale. Mõlemad lepingud on kantud abieluvararegistrisse. Eeltoodust tulenevalt pole tegemist S.S. kuuluva varaga.
4.USA-s täiendava abieluvaralepingu sõlmimise põhjuseks olid laenusuhted abikaasaga. Hageja andis abikaasale laenu - 02.08.2008 maksekorraldus 300 000 krooni, 05.08.2008 maksekorraldus 5 700 000 krooni, 11.08.2008 maksekorraldus 400 000 krooni, 22.09.2009 maksekorraldus 750 000 krooni, kokku 7 150 000 krooni ehk 456 968 eurot. Laenukohustuste tagamiseks sõlmis hageja pandilepingu ja laenulepingud ning lisaks 07.10.2008 abieluvaralepingu. Abieluvaralepingus on säte, et abikaasa kohustub hagejale hüvitama AS-le SEB Pank tema poolt tasutud laenumakse 2,7 miljonit krooni. Abieluvaraleping kinnitati 20.01.2012 apostilliga nr 2012-7371 vastavalt 05.10.1961 Haagi konventsioonile.
5.Hageja kui vara omaniku suhtes ei toimu täitemenetlust. Seega on käsutamispiirangud hageja varale põhjendamatud.
Kostja II vastuväited
6.Eesti Vabariik palus jätta hagi rahuldamata. Peale viidete abieluvaralepingutele pole hageja vara omandiõiguse osas rohkem tõendeid ega põhjendusi esitanud. Asjaolu, et hagi lisana on esitatud Ameerika Ühendriikides sõlmitud abieluvaraleping, ei piira automaatselt sissenõudja õigust ega kohtutäituri kohustust pöörata sissenõuet abikaasade ühisvarasse kuuluvale võlgniku varale. Kohtutäiturile sai nimetatud abieluvaraleping teatavaks alles pärast vara arestimist. Kahtluse all on ka Ameerika Ühendriikides sõlmitud lepingu kehtivus.
7.Läbiotsimine toimus kostja I elukohas ja S. S. valduses olnud sõidukites. Kogu arestitud vara oli asjaõigusseaduse § 323 mõistes kostja I valduses. 23.11.2011 läbiotsimisprotokollis on tõepoolest Sven Soesoni märkus „Vaidlen vastu naise asja võetusele“, kuid sellest ei saa järeldada, et kohtutäitur oli teadlik abieluvaralepingu olemasolust. Kohtutäitur esitas 23.01.2012 Harju Maakohtu kinnistusosakonnale päringu abieluvara registrikaartide väljastamiseks. 2008. a USA-s sõlmitud abieluvaralepingu kohta tehti kanne abieluvararegistrisse alles 21.03.2012.
8.Kostja I elukohast ja sõidukitest arestitud sularaha osas tehti 14.11.2012 ülekanne kostja I kohustuste katteks maksuhaldurile ning seda ei ole võimalik arestist vabastada, kuna raha on sissenõudjale edastatud enne seda, kui hageja on vastava hagi esitanud. Kostja I seisukoht
9.Kostja S. S. leidis, et hagi tuleks rahuldada. USA-s 07.10.2008 sõlmitud abieluvaralepingu lisa b kohaselt kuulub kogu mehe poolt tulevikus omandatav vallasvara naisele. Leping esitati tutvumiseks läbiotsimise ajal ka kostjale II. Pärast läbiotsimist oli leping kostja II valduses, mistõttu ei saanud kostja I seda varem abieluvararegistrile esitada. Abieluvaralepingu esitamine kostjale II välistab eelduse asjade kuulumisest kostjale I.
Esimese astme kohtu otsus
10.Harju Maakohus rahuldas 14.08.2013 otsusega hagi osaliselt ja jättis menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. Kohus vabastas aresti alt järgmise vara: 1) kuldplaat Valcambi 100 gr Fine Gold; 2) valge kullasulamist kaelakett; 3) rahapoogen, millel 25kroonised rahatähed (kokku 45); 4) rahapoogen, millel 100-kroonised rahatähed (kokku 45), 5) rahapoogen, millel 500-kroonised rahatähed (kokku 40); 6) käekell kirjetega Rolex Oyster Perpetual Air-King Z603873.
11.Kohus leidis, et 23.12.2011 toimus hageja ja kostja I elukohas XXXXXX läbiotsimine, mille käigus konfiskeeriti vara. Kohtutäituri 03.12.2012 vallasvara arestimise akti kohaselt arestiti järgmised esemed: 1) kuldplaat 100 g; 2) valge kullasulamist kaelakett; 3) hallid metallist mansetinööbid; 4) kollasest kullasulamist mansetinööbid; 5) kollasest kullasulamist lipsunõel; 6) kullast lipsunõel; 7) rahapoogen, millel 25-kroonised rahatähed (kokku 45); 8) rahapoogen, millel 100-kroonised rahatähed (kokku 45), 9) rahapoogen, millel 500-kroonised rahatähed (kokku 40); 10) käekell kirjetega Kenneth Cole New York KC1518 S301-08; 11) käekell kirjetega Longines LungoMare L3.633.4 numbriga 33340669; 12) käekell kirjetega Rolex Oyster Perpetual Air-King Z603873.
12.Hageja ja kostja I on toonud mitmeid väiteid läbiotsimise ja vara konfiskeerimise menetluse läbiviimise menetluse rikkumise kohta. Kohus selgitas, et vara aresti alt vabastamise hagi lahendamise käigus ei tule käsitleda vara konfiskeerimise menetluse õiguspärasust, vaid lahendada küsimus, kelle omandis olid arestitud esemed.
13.Hageja leidis, et tuginevalt USA-s 07.10.2008 sõlmitud abieluvaralepingule kuulub arestitud vara hagejale. Abieluvaraleping kanti Eesti abieluvararegistrisse 22.02.2012 kandeavalduse alusel 21.03.2012. Eelnevalt oli abieluvararegistrisse 29.05.2007 kantud märge, et hageja lahusvaraks on kinnistusregistri registriossa nr 9859601 kantud
kinnistu. Hageja selgituste kohaselt sõlmiti USA-s vastavasisuline abieluvaraleping põhjusel, et tagada hageja poolt kostjale I antud laenu.
14.Hageja ja kostja I abielu on sõlmitud 21.02.2007 Eestis. Abielu sõlmimise ajal (kuni 31.12.2009 kehtinud) perekonnaseaduse redaktsiooni (PKS) § 14 lg 1 kohaselt on abikaasade abielu kestel omandatud vara ühisvara. Seega kehtis alates abielu sõlmimisest hageja ja kostja I vahel ühisvararežiim. 29.05.2007 sõlmitud notariaalselt tõestatud lepinguga muudeti ühisvararežiimi Eestis sõlmitud abieluvaralepinguga selliselt, et kinnistusregistrisse registriossa nr XXXXXX kantud kinnistu jäi hageja lahusvaraks. Lepingu p-s 5.1 sätestatu kohaselt määrati sellega abikaasade varalisi õigused ja kohustused erinevalt perekonnaseaduse 3. peatüki 3. jaos sätestatust. Lepingu p-s 3.3 sätestati, et ülejäänud abikaasade ühisvaras olemasolev ning tulevikus omandatav vara on abikaasade ühisvara. Seega kehtis alates 29.05.2007 hageja ja kostja I abieluvara suhtes ühisvararežiim, millest erandina kuulus naisele lahusvarana registriossa nr XXXXXX kantud kinnistu.
15.Arestitud vara kuuluvuse määratlemisel omab tähtsust USA-s 07.10.2008 sõlmitud abieluvaralepingu mõju abikaasade vararežiimile. Hageja ja kostja I soovisid USA-s sõlmitud abieluvaralepingut kohaldada Eestis ning kandsid selle Eesti abieluvararegistrisse. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et vastavalt 05.10.1961 Haagi konventsiooni (välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooni) art-le 3 kinnitab lepingule lisatud apostill abieluvaralepingu sõlmimisel osalenud notari pädevust. Kohus leidis, et Eestis abieluvaralepingu sõlmimisele kehtestatud täpsete vormi- ja notariaalse tõestamise nõuete järgimata jätmine ei muuda lepingut Eesti õigusruumis tühiseks, kui leping on notariaalselt tõestatud vastavalt tõestamise koha reeglitele.
16.USA-s sõlmitud abieluvaralepingu kehtivuse eelduseks Eesti õigusruumis on see, et leping vastaks sisuliste eelduste poolest Eestis lepingu sõlmimise ajal kehtinud abieluvaralepingut puudutavale regulatsioonile. USA-s sõlmitud abieluvaralepingu lisa B kohaselt kuulub kogu vallasvara, mille tulevikus omandab mees, naisele. Sisuliselt on abieluvaralepinguga lepitud kokku, et kogu mehe poolt omandatav vara on naise lahusvara. Perekonnaseaduse vanas redaktsioonis kehtis põhimõte, et kokku võib leppida abikaasade muudes vastastikustes õigustes ja kohustuses, kui see pole vastuolus seadusega (PKS § 9 lg 1 p 6). Seega tuleb arestitud vara omaniku kindlaksmääramiseks analüüsida, kas säte, mille kohaselt kuulub abikaasade poolt omandatav vallasvara hagejale lahusvarana, on Eesti õigusega kooskõlas. Abieluvaralepingule sätestatud piiranguid on täpsustatud alates 01.07.2010 kehtima hakanud perekonnaseaduses, mille §-s 59 on sätestatud numerus clausus süsteem sellele, mida abieluvaralepingus kokku leppida võib.
17.Kohtu hinnangul ei ole Eesti õigusega kooskõlas USA-s sõlmitud abieluvaralepingu režiim, mille kohaselt kuulub kogu mehe omandatav vallasvara hagejale lahusvarana. Abieluvaralepingu instituudi mõtteks on kas määratleda kindla varasuhte liigi rakendumine (s.o nt lahusvararežiimi, vara juurdekasvu režiimi vms rakendumine) või konkreetsete kõrvalekallete või muudatuste sätestamine kehtivast vararežiimist. Kui abikaasade vara suhtes kehtib ühisvararežiim, võivad abikaasad abieluvaralepinguga kokku leppida näiteks lahusvararežiimis või määratleda konkreetsed objektid, mis hakkavad kuuluma lahusvarana üksnes ühele abikaasale. See võimaldab ka kolmandatel isikutel (sh võlausaldajatel) abikaasade vahelisi varasuhteid mõista. Eeldatavalt määratakse abieluvaralepingus ühe abikaasa lahusvarasse kuuluvaks selline vara, mille tekkimisse sama abikaasa panustab/on panustanud. Vastasel juhul ei pruugi olla tegemist mitte abieluvaralepinguga, vaid pigem kinke- või müügilepinguga. Hageja ja kostja I kinnitasid, et USA-s sõlmitud abieluvaralepingu peamine eesmärk oli mitte abielust tulenevate varaliste õiguste ja kohustuste muutmine võrreldes seadusest tuleneva ühisvararežiimiga, vaid hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingute
täiendav tagamine, mistõttu võib abieluvaralepingut vaadelda hoopis lepinguna, millega seati laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks täiendavaks tagatiseks kogu kostja I omandatav vallasvara. Sellise sisuga leping ei sea aga kostja I vara suhtes piiranguid kolmandatele isikutele, sh kostja I võlausaldajatele ega kohtutäiturile vara arestimisel.
18.Asjaolu, et perekonnaseaduses polnud abieluvaralepingu sisule kehtestatud niivõrd rangeid piiranguid kui hetkel kehtivas perekonnaseaduses, ei tähenda, et kehtinud redaktsiooni ajal võinuks kokku leppida abielu ajal omandatud vara omandiõiguse igasuguses ja üldises üleminekus ühelt abikaasalt teisele. Pigem seondub abieluvaralepingu puhul lepinguvabadus sellega, et abikaasad võivad kokku leppida täiendavates tingimustes vara käsutamise osas või varaga seotud nõuete osas teatud vararežiimi lõppedes. USA-s sõlmitud abieluvaralepinguga kokkulepitud režiim jääb väljapoole Eesti perekonnaseaduses (nii uues kui ka vanas redaktsioonis) reguleeritud abieluvaralepingu mõttest, mistõttu ei saa seda käsitada abielust tuleneva kehtiva vararežiimi muutmise kokkuleppena Eesti õiguses.
19.Eeltoodust tulenevalt ei saa USA-s sõlmitud abieluvaralepingut arvestada arestitud vara omandisuhete üle otsustamisel. Seetõttu leidis kohus, et hageja ja kostja I suhtes jäi endiselt kehtima seadusest tulenev ühisvararežiim, selle erisusega, et hageja lahusvara hulka jäi 18.05.2007 abieluvaralepinguga kinnistusregistri registriossa nr XXXXXX kantud kinnistu. PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (ühisvara). Sama seaduse § 27 lg 1 sätestab, et varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Seega tuleb ka arestitud vara puhul eeldada, et tegemist on hagejale ja kostjale I ühiselt kuuluva varaga.
20.PKS § 27 lg 1 sätestab, et ühisvara hulka ei loeta kummagi abikaasa lahusvara, lg 2 p 1 kohaselt moodustavad abikaasa lahusvara tema isiklikud tarbeesemed. Kohus leidis, et arestitud vara hulgas olid esemed, mis nende olemusest tulenevalt saavad kuuluda üksnes ühele abikaasale: hallid metallist mansetinööbid, kollasest kullasulamist mansetinööbid, kollasest kullasulamist lipsunõel, kullast lipsunõel, käekell kirjetega Kenneth Cole New York KC1518 S301-08 ning käekell kirjetega Longines LungoMare L3.633.4 numbriga 33340669. Kuna tegemist on võlgniku lahusvaraga, pole viidatud esemete arestist vabastamine põhjendatud ning hagi jääb selles osas rahuldamata.
21.Maksu- ja Tolliameti kinnitusel kanti arestitud sularaha 14.11.2012 ülekandega S. S. kohustuste katteks maksuhaldurile. Õige on kostja II seisukoht, et kuna sularaha on juba sissenõudjale võlgniku kohustuste katteks tasutud, pole vara enam aresti all ning pärast vara ülekandmist esitatud hagiga ei saa sularaha enam arestist vabastada. Kohus leidis, et hagejal võib olla nõue sissenõudja või võlgniku vastu alusetu rikastumise sätete alusel.
22.13.06.2013 kohtuistungil täpsustas hageja, et tal pole rahalist nõuet ning taotles vaid vara arestist vabastamist. Samuti selgitas hageja, et nõuab viivist arestitud raha pealt. Kuna kohus leidis, et äravõetud sularaha enam aresti all pole ning selles osas hagi rahuldada ei saa, ei käsitlenud kohus hageja taotlust viivise väljamõistmiseks. Hageja apellatsioonkaebus
23.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada täies ulatuses. Menetluskulud jätta kostja kanda.
24.Maakohus oleks pidanud läbiotsimise protokolle tõendina hindama, kuna nendest tuleneb, kust leiti vara ja kelle valduses vara oli. Protokollidest nähtuvalt leiti vara hageja valdusest. Vara kuuluvuse osas puuduvad apellandil muud tõendid, kostja II ei ole ümber lükanud, et läbiotsimisprotokollides toodud vara ei kuulunud hagejale või ei leitud hageja valdusest. Apellandil puudub võimalus tõendada negatiivset asjaolu.
25.Apellant leiab, et kohtule esitatud abieluvaraleping, mis on sõlmitud USA-s, on kehtiv ning Eesti kohtul puudub võimalus seda ilma ühe poole taotluseta tühistada. Abieluvaraleping on kehtiv nii sisuliselt kui vormiliselt. Sõlmitud leping on kooskõlas Eestis kehtiva õigusega. Pärast lepingu sõlmimist kehtiv perekonnaseadus ei ole asjassepuutuv, kohaldada tuleks kehtinud õigust seisuga 07.10.2008.
26.Apellant leiab, et ka kehtiva õiguse järgi nii abieluvaralepinguga kui ka ühisvara jagamise kokkuleppega on võimalik saavutada see, et ühisomandis olev ese jääb ühe abikaasa ainuomandis olevaks esemeks ehk lahusvaraks. Kehtiv õigus ei näe ette, et abikaasad saaksid kokkuleppel abieluvaralepingu lõpetada tagasiulatuvalt.
27.Maakohus ei ole näidanud täpselt, millele 07.10.2008 sõlmitud abieluvaraleping ei vasta. Perekonnaseadus kehtinud redaktsioonis lubas määrata kindlaks abikaasade vastastikused varalised õigused ja kohustused ja sõlmida abieluvaraleping kogu vara osas.
28.Kohus jättis tähelepanuta, et Ameerika Ühendriikides sõlmitud abieluvaraleping oli kostjal II olemas juba läbiotsimise ajal ja kostja II on tegutsenud pahausksel viisil.
29.Kui kohus leidis, et 07.10.2008 abieluvaraleping ei kehti tulevikus omandatava vara osas, oleks kohus pidanud viitama vastavalt 29.05.2007 sõlmitud abieluvaralepingu p-le 3.3 ja hagiavaldus oleks kokkuvõttes kuulunud rahuldamisele.
30.Maakohus jättis tähelepanuta ja hindamata apellandi ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingud ja pandilepingud. Nimelt on kogu kostja vara panditud hagejale. Arestitav vara oli pandiõigusega koormatud vara.
31.Apellant ei nõustu menetluskulude jaotusega. Hagejalt ja kostjalt I on menetluskulude väljamõistmine TsMS § 162 lg 4 järgi ebamõistlik ja ebaõiglane.
32.Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga sularahaga seonduvalt. Arestist vabastamise võimatuse korral tuleb kostjalt II raha välja mõista, kohaldamisele kuulub TsMS § 376 lg 4 p 3. Põhjendatud oli hagi täiendamine ja raha arestist vabastamise asemel nõuda raha hüvitamist. Hageja võttis põhjendatult vara väärtuse aluseks kohtutäituri arestimise aktis toodud summad, millele ta lisas 45%, mis on vara õiglane hind. Seega oli kogu vara hinnaks 18 494,75 eurot, millele lisandub äravõetud sularaha 14 527,68. Apellandi seisukoha kohaselt kuulub kostjalt II väljamõistmisele ka viivis alates 23.11.2011 – 30.06.2013 – 4180 eurot ja alates 01.07.2013 kuni tasumiseni 7,75% aastas. Kostjalt II kuulub väljamõistmisele ja arestist vabastamisele sularaha, hallist metallist mansetinööbid, kollasest kullasulamist mansetinööbid, kollasest kullasulamist lipsunõel, kullast lipsunõel, käekell Kennth Cole ja Longines. Välja mõista sularaha 7158 EEK, 7600 SEK, 15 LVL, 20 GBP, 1014 USD ja 11 775 EUR. Kostja I apellatsioonkaebus
33.S. S. palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäeti rahuldamata ja uue otsusega hagi täies ulatuses rahuldada. Kostja I kaebuse põhjendused on samad, mis hageja apellatsioonkaebuses. Vastustaja seisukoht
34.Kostja II palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
35.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium
nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
36.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata.
37.Maakohus on otsuses ammendavalt põhjendanud, miks USA-s sõlmitud abieluvaralepingut ei saa käesoleval juhul arvestada arestitud vara omandisuhete üle otsustamisel. Maakohus tuvastas, et USA-s sõlmitud abieluvaralepingu peamine eesmärk oli mitte abielust tulenevate varaliste õiguste ja kohustuste muutmine võrreldes seadusest tuleneva ühisvararežiimiga, vaid abikaasade vahel sõlmitud laenulepingute täiendav tagamine, millega seati laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks täiendavaks tagatiseks kogu kostja I omandatav vallasvara. Sellise sisuga leping ei sea võlgniku vara suhtes piiranguid kolmandatele isikutele vara arestimisel. Asjaolu, et apellandid maakohtu põhjendustega ei nõustu, ei ole aluseks otsuse tühistamiseks.
38.Kuna maakohus lähtus asjaolust, et USA-s sõlmitud abieluvaralepingut ei saa arvestada arestitud vara omandisuhete üle otsustamisel, ei oma tähtsust see, kas ja millal esitas võlgnik selle lepingu sissenõudjale ja/või täiturile. Abikaasade vahel sõlmitud laenulepingud ja pandilepingud ei oma tähtsust käesoleva vaidluse lahendamisel, mistõttu ei pidanud maakohus neid eraldi hindama.
39.Asjakohane ei ole ka kaebuste väide, et maakohus oleks pidanud läbiotsimise protokollide alusel tuvastama, kust leiti vara ja kelle valduses vara oli. Maakohus jättis hagi rahuldamata ainult nende esemete suhtes, mis nende olemusest tulenevalt saavad kuuluda üksnes ühele abikaasale. Kuna tegemist oli meeste isiklike tarbeesemetega, luges maakohus õigesti need esemed PKS § 27 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel võlgniku lahusvaraks.
40.Hageja ei esitanud alternatiivset nõuet sularaha arestist vabastamise võimatuse korral nõuda kostjalt II rahalise hüvitise maksmist. 13.06.2013 kohtuistungil täpsustas hageja oma 23.05.2013 hagi täiendamise taotlust ja täpsustas, et ta taotleb vara arestist vabastamist ning mingit rahalist nõuet ei ole. Hageja nõudis viivist arestitud raha pealt (II kd lk 59 pöördel). Kuna hagejal ei ole rahalist põhinõuet kostja II vastu, puudus tal ka viivisenõue. Menetluskulude jaotus ja selgitus
41.Maakohus jättis menetluskulud võrdsetes osades menetlusosaliste kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud võrdsetes osades hageja ja kostja I kanda.
42.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.