Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kohtunikud Ülle Jänes, Kaupo Paal, Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
31. oktoober 2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-9840
Tsiviilasi
Gruppo Faustini S.p.A. avaldus Valgeranna Building OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.05.2013 määrus pankroti väljakuulutamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Gruppo Faustini S.p.A. määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Võlausaldaja Gruppo Faustini S.p.A. (rk 405903, asukoht Via Bose 1/bis, Brescia, Itaalia Vabariik), lepinguline esindaja adv Anto Variku Võlgnik Valgeranna Building OÜ (rk 11447419, asukoht Pirita tee 26F-44, 10127 Tallinn), lepingulised esindajad adv Paul Keres ja adv Ilo-Hanna Hõrrak-Nõmm Ajutine pankrotihaldur Eve Selberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 10.05.2013 määrus tühistada ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Menetluse käik 28.02.2013 esitas Gruppo Faustini S.p.A. Harju Maakohtule avalduse Valgeranna Building OÜ-le ajutise pankrotihalduri määramiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik 29.02.2008 laenulepingu, millega võlausaldaja laenas võlgnikule kinnisvaraarenduseks 500 000 eurot ning võlgnik kohustus laenu tagastama hiljemalt 28.02.2010,
võlgnik laenu tagastanud ei ole. Võlausaldaja saatis võlgnikule 08.02.2013 pankrotihoiatuse, millele võlgnik ei ole vastanud. Võlausaldaja põhinõue võlgniku vastu pankrotiavalduse esitamise hetkel on 500 000 eurot, millele lisandub intress 49 041, 10 eurot ja viivis 547 000 eurot. Kokku moodustab võlgnevus 1 096 041, 10 eurot. Arvestades võlgnevuse suurust ja tasumise tähtajast möödunud aega, on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, mis on pankrotimenetluse algatamise ja pankroti väljakuulutamise õiguslikuks aluseks. Võlgniku 2010. majandusaasta aruandest nähtuvalt on võlgniku eelmiste aruandeperioodide ja aruandeaasta kahjum 3 934 611 krooni (251 467, 37 eurot). Võlgniku 2011. majandusaasta aruandest nähtuvalt on võlgniku eelmiste aruandeperioodide ja aruandeaasta kahjum 345 512 eurot. Majandusaasta aruannetes on toodud sõltumatu vandeaudiitori arvamus, mille kohaselt ületavad võlgniku kohustused seisuga 31.12.2010 ja 31.12.2011 oluliselt käibevarasid ning võlgnikul puuduvad põhitegevusest laekuvad rahavood, et katta lühiajalisi kohustusi. Vandeaudiitori arvates annab nimetatu põhjuse kahelda võlgniku võimes jätkata tegutseva majandusüksusena. Võlgniku ainsaks varaks on „Augusti“ (Valgeranna küla, Audru vald, Pärnumaa, registriosa nr xxxxxx, katastriüksuse nr xxxxxxxxxxx) ja „Valgeranna Kämpingu“ (Valgeranna küla, Audru vald, Pärnumaa, registriosa nr xxxxxxxxx, katastriüksuse nr xxxxxxxx) kinnistud, seejuures on audiitor märkinud, et 31.12.2011 seisuga on võlgniku bilansis kajastatud kinnisvara soetus-maksumuse meetodil hinnaga 7 259 674 eurot, kuid võlgnik ei ole bilansipäeva seisuga teostanud kinnisvarainvesteeringu kaetava väärtuse testi ega võtnud sõltumatu hindaja poolt hindamisakti, mistõttu ei olnud audiitoril võimalik kinnisvarainvesteeringu väärtust korrigeerida. Võlausaldaja käsutuses on Arco Real Estate AS-i hindamisakt, mille kohaselt võlgnikule kuuluva „Valgeranna Kämpingu“ kinnistu väärtus on 348 000 eurot ja „Augusti“ kinnistu väärtus 46 800 eurot, s.o kokku 394 800 eurot ehk võlgniku varade väärtus on ligikaudu 20 korda väiksem kui 2011. majandusaasta aruandes kajastatud väärtus. Võlgnik esitas 2011. majandusaasta aruande äriregistrile jaanuaris 2013 ning võlausaldajal ei olnud võimalust sellega tutvuda. Võlgnik palus jätta pankrotiavalduse rahuldamata. Võlausaldaja ei ole põhistanud võlgniku maksejõuetust ega tõendanud oma selge nõude olemasolu vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg-le 1. Võlgnikul ei ole võlausaldaja ees sissenõutavat võlakohustust. Vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlausaldaja nõue tuleneb väidetavalt 29.02.2008 sõlmitud lepingust, millel on võlgniku esindaja Vallo Paali allkiri. Vallo Paal on võlgnikule kirjalikult kinnitanud, et tegelikkuses pole lepingul tema allkiri. Hagita menetluses on tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg-st 2 vastav tõend dokumentaalse tõendina lubatav. Lisaks on leping vastavalt selle päises asuvale informatsioonile sõlmitud Itaalias Brescias 2008 - nimetatud ajal ei viibinud Vallo Paal Itaalias, vaid Eestis. Kuna leping ei kanna võlgniku seadusliku esindaja allkirja, siis ei tulene sellest võlgnikule kohustusi. Lepingu sõlmimise ajal ei olnud võlgnikul teisi juhatuse liikmeid (Vallo Paali volitused kehtisid ajavahemikul 13.11.2007 04.03.2008. Kui kohus peab tõendatuks rahaülekande teostamist võlausaldaja poolt võlgnikule 14.03.2008, siis on tegu muu kui laenulepingu alusel tehtud maksega, millest tulenevad nõudeõigused on aegunud 14.03.2011. Võlausaldaja ei ole tuginenud ega tõendanud PankrS § 10 lg 2 p-des 2-5 toodud asjaolusid. Seega on kohus piiratud üksnes PankrS § 10 lg 2 p-s 1 sätestatu kontrollimisega. Kui võlausaldaja jätkab õigustamatult raha nõudmist võltsitud dokumendi alusel, siis on selge, et vaidlus väljub pankrotimenetluse raamidest. Nõude hindamisel tuleb hinnata pooltevahelisi tehinguid, suhete kehtivust, õiguskaitsevahendite kasutamist ja muid asjassepuutuvaid küsimusi. Samuti oleks tavapärases menetluses võlgnikul võimalus paluda aegumise kohaldamist. Isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et võlgnikul on, prima facie, täitmata kohustus võlausaldaja ees, puudub igasugune alus ajutise halduri määramiseks. Võlgnikul ei ole kohustusi, mis ületaksid tema vara, kui ära jätta võlausaldaja nõue, mida tegelikkuses ei ole. Võlgnik ei ole maksejõuetu ning seetõttu puudub alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks.
Võlausaldaja on seisukohal, et laenuleping on kehtiv, kuna selle on allkirjastanud võlausaldaja praegune juhatuse liige P B. Kui võrrelda laenulepingul olevat allkirja kohtule esitatud võlgniku 2010. ja 2011. majandusaasta aruannetel olevate P B allkirjadega, siis need on identsed. Rääkida ei saa ka P Bi esindusõiguse puudumisest, kuna võlgniku ainuosaniku Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ otsuse alusel on 22.02.2008 tagasi kutsutud juhatuse liige Vallo Paal ning nimetatud juhatuse liikmeks P B. Võlgnik esitas avalduse juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja uue juhatuse liikme määramiseks äriregistrile ning vastav kanne tehti 04.03.2008. Seega ei vasta tõele võlgniku väide, et kuna laenulepingut ei ole allkirjastanud Vallo Paal, siis laenulepingu sõlmimise hetkel (29.02.2008) allkirjastas selle esindusõiguseta isik. Laenulepingu tingimuste läbirääkimistel esindasid võlgnikku P B ja A Oi (äriregistri kanne juhatuse liikmeks nimetamise kohta 09.04.2008). Seega võlgnik ei ole oma menetlusõiguseid kasutanud heas usus, leides, et poolte vahel puudusid igasugused lepingulised suhted. Võlgnik on olnud kogu aeg teadlik, et võlgniku esindajana on laenulepingu sõlminud ja allkirjastanud esindusõigust omanud P B. Usutav ei ole võlgniku väide, nagu oleks tema arveldusarvele laekunud 500 000 eurot ilma igasuguse lepingulise aluseta. Pealegi ei ole võlgnik ei eelnevalt ega ka käesoleva menetluse vältel tundnud huvi, kes on tema poolt laenulepingu allkirjastanud. 03.04.2013 määrusega nimetas maakohus ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selbergi, et selgitada välja võlgniku vara ja kohustused, ning tagas pankrotiavalduse. Ajutise halduri aruanne Ajutine haldur esitas kohtule aruande. Võlgniku juhatuse liikmeteks on P B ja A O. Võlgnik registreeriti äriregistris 13.11.2007, põhitegevuseks oli kinnisvara-arendus. 03.02.2009 omandati kaks kinnistut Pärnumaal Valgeranna külas hinnaga 109 150 000 krooni (6 975 956, 44 eurot). Majandusaasta aruannetest nähtub, et 2010. a ja 2011. a puudus äriühingul majandustegevus, 2012. majandusaasta aruannet ei ole esitatud. 27.02.2013 müüdi kinnistud Mesiheina park OÜ-le. 19.04.2013 esitas võlgnik raamatupidamise programmide väljatrükid: käibeandmik perioodil 01.01.2013 - 03.04.2013, ostu- ja maksuvõlgnevuse aruanne 03.04.2013 ja pangakontode väljavõtted. Nõuetekohaseid vara ja võlgade nimekirju ei ole võlgnik esitanud. 03.04.2013 seisuga esitatud bilansi kohaselt on võlgnikul kohustusi 833 251 eurot, sh lühiajalisi kohustusi 288 251 eurot ja pikaajalisi kohustusi 545 000 eurot. Lühiajalised kohustused: 1. võlad Eesti tarnijatele 204 074 eurot (sh võlg Claris Trade OÜ-le (praeguse ärinimega PH Management OÜ) 203 605, 61 eurot); 2. muud võlad 84 206, 50 eurot (sh laenuintressid Faustini Europe 70 616, 44 eurot ja intressivõlg Itaalia pank Banca BNL 13 590, 06 eurot). Pikaajalised kohustused: laen Faustini Europe 360 000 eurot ja laen Itaalia pank Banca BNL 185 000 eurot, mis on võlgniku juhatuse liikmete väitel garanteeritud juhatuse liikmete varaga. Osanikud, kelle omandis on 84% võlgniku osakapitalist, otsustasid finantseerida äriühingut täiendavalt eesmärgiga kustutada võlg. Lisaks on võlgniku vastu esitatud nõudeid 2 077 191, 14 eurot, mida võlgnik ei tunnista, sellest OÜ Duo Invest poolt esitatud nõue 295 150, 04 eurot on tagatud kohtulike hüpoteekidega (kogusummas 291 151 eurot) kinnistutele, mis kuuluvad kolmandale isikule (tsiviilasi nr 2-12-22687). Faustini Europe S.A on esitanud kohtule hagi võlgnikult 1 096 068, 49 euro väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-13-6439). Faustini Europe S.A esitas 22.04.2013 võlgniku ja Faustini Europe S.A vahel 11.02.2008 sõlmitud laenulepingu ja 29.11.2011 saldoteatise, millest nähtuvalt on võlgnikule antud laenu 500 000 eurot, intressiga 5% ja tagastamise tähtajaga 11.02.2010. Võlgniku bilansis kajastub Faustini Europe S.A põhinõue summas 360 000 eurot, kajastamata on põhinõue 140 000 eurot ja viivis 546 000 eurot. Nende summade kohta puuduvad võlgniku seisukohad. Võlausaldaja on esitanud võlgniku vastu nõude 1 096 041, 10 eurot (sh põhinõue 500 000 eurot). Võlgniku väitel on bilansist maha kantud kohustus võlausaldaja laenu (490 000 eurot) ja intressi (110 400 eurot) osas kui aegunud nõue. Bilansist nähtub, et konto muud pikaajalised võlad on 2013. a jooksul vähenenud 6 445 800 eurolt 545 000 euroni, kuna perioodil 01.01.2013 - 03.04.2013
toimus ettevõttes investorite laenude allutamise sissekandmine bilanssi, ülejäänud kohustused olid allutatud laenud, millele on eelistatud kõik teised kohustused. Bilansist nähtub reservi moodustamine. Võlgniku selgitusel loodi reservkapital osanike ja kolmandate isikute nõusolekul nendepoolsete finantslaenude suunamise teel reservkapitali, vastavaid osanike otsuseid ja kolmandate isikute nõusolekuid ei ole esitatud. Võlgnik omab järgnevat vara: kassas raha 2551, 95 eurot, rahalised vahendid pankades 983, 46 eurot (arvelduskonto Itaalia pangas Banca Nazionale Del Lavoro, arvelduskonto Swedbank ASis). Võlgniku saadaolevad summad: Mesiheina park OÜ-lt laekumata 1 000 000 eurot, mis tuli tasuda 2 kuu jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Kinnistute müügileping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus sõlmiti 27.02.2013. 22.03.2013 müüs Mesiheina park OÜ kinnistud hinnaga 200 000 eurot Sunny Assets OÜ-le. Võlgniku vara väärtuseks võib hinnata 1 005 647, 58 eurot. Mesiheina park OÜ vastu olev nõue ei ole tagatud ning haldurile ei ole teada, kas Mesiheina park OÜ-l on rahalisi vahendeid oma kohustuse täitmiseks. LVM Kinnisvara OÜ poolt 11.03.2013 koostatud arvamuse kohaselt on kinnistute turuväärtus ca 190 000 eurot. Duo Invest OÜ poolt tsiviilasjas nr 2-12-22687 esitatud Arco Vara hindamisakti alusel on kinnistuste turuväärtuseks 348 000 eurot. Ajutise halduri arvamuse kohaselt ületas võlgniku tehing hinnaga 1 000 000 eurot kinnisasjade turuväärtuse mitmekordselt ja tehing pankrotimenetluses tagasivõitmisele ei kuuluks. Kui kohus leiab, et võlausaldaja nõue 1 096 041, 10 eurot ei ole aegunud ja Faustni Europe S.A. nõue 1 096 068, 49 eurot (põhivõlgnevus 500 000 eurot, intressid 50 068, 49 eurot ja viivised 546 000 eurot) on põhjendatud, siis ületavad võlausaldajate nõuded varade suuruse märkimisväärselt ning võlgnikul puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Maakohtu määrus Harju Maakohus jättis rahuldamata Gruppo Faustini S.p.A. avalduse Valgeranna Building OÜ pankroti väljakuulutamiseks, lõpetas tsiviilasja menetluse ning jättis menetluskulud võlausaldaja kanda (PankrS § 15 lg 6). Maakohus määras ajutise pankrotihalduri Eve Selbergi tasuks 1080 eurot (lisandub sotsiaalmaks 356, 40 eurot) ja mõistis selle summa välja võlausaldajalt. Maakohus tühistas pankrotiavalduse tagamise abinõud, mis seati Harju Maakohtu 03.04.2013 määrusega ning jättis võlgniku määruskaebuse maakohtu 03.04.2013 hagi tagamise määruse peale läbi vaatamata. Kohtu hinnangul ei ole uuritud tõendite põhjal võimalik tõsikindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, seega ei ole põhjendatud pankroti välja kuulutamine. Kohtu hinnangul on tegemist vaieldava nõudega. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku raamatupidamises kajastuvad kohustused moodustavad 833 251 eurot. Täitemenetlused võlgniku vara suhtes puuduvad, samuti teadaolevad võlausaldajad. Eeldusel, et Mesiheina park OÜ täidab oma kohustustuse võlgniku ees, on võlgniku varade väärtus 1 005 648 eurot. Lähtudes võlgniku raamatupidamises kajastuvatest andmetest on nõudeid summas 833 251 eurot võimalik võlgniku varast rahuldada. Pankrotiavaldusest nähtuvalt oli 28.02.2013 seisuga võlausaldaja nõude suuruseks 1 096 041, 10 eurot. Võlgnik leiab, et võlausaldaja nõudeõigused on aegunud 14.03.2011, mistõttu on võlgnik bilansist maha kandnud kohustuse võlausaldaja laenu (490 000 eurot) ja intressi (110 400 eurot) osas. Ajutine haldur on aruandes lähtunud sellest, et juhul, kui võlausaldaja nõue ei ole aegunud, samuti kui on põhjendatud Faustini Europe S.A. nõue 1 096 068, 49, siis ületab võlausaldajate nõuete suurus varade suuruse märkimisväärselt ning võlgnikul puudub vara kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik on selgitanud, et võlgnik ei ole maksejõuetu ning varad ületavad kohustusi 172 397 euro võrra. Võlgniku juhatuse liikmed kinnitavad, et kõik osanikud, välja arvatud Gruppo Faustini S.p.A. ja Faustini Europe S.A, on valmis andma vajalikke garantiisid, hoidmaks äriühingut elujõus. Halduri aruande järgi võlgniku varade väärtus on 1 005 648 eurot. Seega on võlgniku varast võimalik nõudeid 833 251 eurot rahuldada.
Kohtu arvates tuleb võlgniku vastuväiteid hinnata hagimenetluses, selgitamaks välja lepingu allkirjastajad ja nõude võimaliku aegumise. Võlausaldaja ei ole TsMS § 235 kohaselt põhistanud võlgniku maksejõuetust, vaid lähtunud asjaolust, et võlgniku vastu on laenulepingust tulenev nõue. Pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet ei saa lugeda selgeks, sest võlgnik on vaidlustanud võlasumma olemuse. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Pankrotiavalduse aluseks olev nõue peab olema selge või vaidlustatud asjaolud hinnatavad pankrotimenetluse käigus. Ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust (3-2-1-120-02). Seega ei ole alust kahelda ajutise halduri järeldustes, mille kohaselt ei ole võlgniku vastu selgeid nõudeid esitatud sellises ulatuses, mida vara ei kataks, seega ei saa võlgniku maksejõuetust lugeda püsivaks. Pankrotimenetluse eesmärk on eelkõige võlausaldajate nõuete rahuldamine konkreetse menetluse kaudu võlgniku vara arvelt, mitte ühe võlausaldaja võla nõue. Sellise nõude esitamiseks tuleks valida kohane õiguskaitse viis. Määruskaebus Võlausaldaja Gruppo Faustini S.p.A. palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada, rahuldada pankrotiavaldus ja määrata Valgeranna Building OÜ-le uus ajutine pankrotihaldur, kuna Eve Selbergi osas on võlausaldaja kaotanud usalduse või saata tsiviilasi uuesti lahendamiseks esimese astme kohtule. Võlausaldaja palub jätta menetluskulud võlgniku kanda. Kuigi ajutine haldur viitas oma aruandes, et talle ei ole esitatud täielikku varade ja võlgade nimekirja, jõudis maakohus kaevatavas määruses ometi vastupidisele seisukohale. Maakohus jõudis seisukohale, et kuna vara ja võlgade kohta ühesele järeldusele ei jõutud, siis on tegemist vaieldava nõudega. Sellist järeldust saaks teha vaid juhul, kui oleks teada kogu võlgniku vara ja kohustused ning need oleksid dokumentaalselt tõendatud. Maakohus eeldas, et juhul, kui Mesiheina park OÜ täidab oma kohustustuse võlgniku ees kinnistu müügilepingu alusel, on võlgniku varade väärtus kokku 1 005 648 eurot, kuid kohus jättis tähelepanuta, et Mesiheina park OÜ on majandustegevuseta ja varadeta äriühing ja võlgniku juhatuse liikme P Biga otseselt seotud isik (Mesiheina park OÜ juhatuse liikmeks on samuti P Bi) ning nimetatud tehing on käsitletav tahtliku maksejõuetuse põhjustamisena ja varade peitmisena PankrS § 10 lg 2 p 3 mõistes. Võlgniku ja Mesiheina park OÜ vahel 27.02.2013 sõlmitud asjaõiguslepingus ei seatud kohustuse täitmise tagamiseks mingeid tagatisi. Oluline on siinkohal märkida, et Mesiheina park OÜ ainuosaniku PH Management OÜ (endise nimega Claris Trade OÜ) puhul on tegemist isikuga, kellelt võlgnik oli samad Pärnumaal Valgeranna külas asuvad kinnistud omandanud 03.02.2009 hinnaga 6 975 956, 43 eurot. Võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetust. Võlgniku 2010. majandusaasta aruandest nähtuvalt on võlgniku eelmiste aruandeperioodide ja aruandeaasta kahjum 251 467, 37 eurot ja 2011. majandusaasta aruandest nähtuvalt 345 512 eurot. 2010. ja 2011. majandusaasta aruannetes toodud vandeaudiitori arvamuse kohaselt võlgniku kohustused juba seisuga 31.12.2010 ja 31.12.2011 ületavad oluliselt käibevarasid ning puuduvad rahavood, et katta lühiajalisi kohustusi, millest tulenevalt on põhjust kahelda võlgniku võimes jätkata tegutseva majandusüksusena. Võlgniku omandis olnud ja tema bilansis soetusmaksumuse meetodil 31.12.2011 seisuga kajastatud kinnisvara väärtus oli 7 259 674 eurot, kuid Arco Real Estate AS poolt teostatud hindamisakti kohaselt oli võlgnikule kuuluvate kinnistute väärtus 394 800 eurot. Võlgniku 2011. majandusaasta aruandest nähtuvalt on võlgnikul kohustusi 6 858 807 euro eest. Käesoleval ajal puuduvad võlgnikul varad ja sissetulekud majandustegevusest, mille arvelt sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi täita. Võlausaldaja nõue oli kajastatud majandusaasta aruannetes pikaajalise laenukohustusena ning 2011. majandusaasta aruandes on võlausaldajale laenu tagastamise tähtajaks märgitud 1-5 aastat (jaotus järelejäänud tähtaja järgi).
Võlgniku varad ja kohustused olid kajastatud võlgniku raamatupidamises ja majandusaasta aruannetes kuni pankrotiavalduse esitamiseni. Praeguseks on tekitatud olukord, kus võlgnik on võõrandanud oma ainsaks põhivaraks olnud kinnistud enda lähikondsetele esmalt 1 000 000 euro eest ja seejärel kohe 200 000 euro eest varatule äriühingule Sunny Assets OÜ-le. Tehingute tagamiseks ei ole seatud mingeid tagatisi. Vaatamata tähtaja saabumisele (27.04.2013) ei ole võlgnikule müügihinda tasutud. Võlgniku esindaja ei ole esitanud ajutise halduri poolt nõutud dokumente, kuid on 03.04.2013 edastanud allkirjastatud bilansi, mille kohaselt on võlausaldajad oma laenud summas 6 208 712 eurot kandnud varatu ettevõtte reservkapitali (kaasa arvatud võlausaldaja, kes ei ole vastavat nõusolekut andnud). Lähtudes eelnevast ei olekski võimalik ühegi juriidilise isiku pankrotti välja kuulutada, kuna sisuliselt piisaks pankroti vältimiseks endaga otseselt seotud juriidilisele isikule vara võõrandamisest hinnaga, mis kataks ettevõtte vastu olevad nõuded, seda vaatamata asjaolule, et nõudeid ei ole võimalik rahuldada. Käeoleval juhul on tekitatud olukord, kus võlgniku ainukeseks varaks on nõue Mesiheina park OÜ vastu, mida tunnistas ka võlgnik. Isegi kui Mesiheina park OÜ peaks võlgnevuse tasuma, ei piisaks sellest kõikide võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna asjaolu, et võlgniku väitel ei ole mõnede võlausaldajate nõuded veel hetkel sissenõutavad, ei tähenda seda, et neid nõudeid ei oleks üldse võimalik kunagi sisse nõuda või need ei muutuks sissenõutavaks. Seega on võlgnik maksejõuetu ning ei suuda kõiki oma kohustusi täita. Menetluse edasine käik Valgeranna Building OÜ palub jätta määruskaebuse rahuldamata, Harju Maakohtu määruse muutmata ning menetluskulud võlausaldaja kanda. Võlgnik palub tunnistada kohtumäärus TsMS § 445 lg 1 alusel viivitamata täidetavaks. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 tühistada ning tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Kohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ning teinud seetõttu ebaõige lõppjärelduse. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kohtule esitatud tõendid ei võimalda järeldada võlgniku püsivat maksejõuetust PankrS § 1 lg 2 tähenduses. Viidates ajutise pankrotihalduri kahtlevale arvamusele, leidis kohus, et pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata ka sel põhjusel, et avalduse aluseks on vaieldav nõue. Selle järeldusega ei saa ringkonnakohus samuti nõustuda. Võlausaldaja nõue tuleneb 29.02.2008 sõlmitud laenulepingust, mille kohaselt anti võlgnikule laenu 500 000 eurot (summa kanti üle 14.03.2008), tagastamise tähtajaks 2 aastat lepingu sõlmimisest ning lepiti kokku intressi suuruses ja viivises, kui laenu tagastamisega viivitatakse. Laenulepingu on võlgniku nimel allkirjastanud juhatuse liige P B. Võlausaldaja arvestuse kohaselt oli pankrotiavalduse esitamise ajal, s.o 28.02.2013 võlgnevuse suuruseks 1 096 041, 10 eurot. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad üheselt, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldajal on sissenõutav nõue võlgniku vastu (vähemalt põhinõude 500 000 euro osas). See, et võlgnik on andnud ajutisele pankrotihaldurile valikulist teavet oma vara ja kohustuste kohta või et tema raamatupidamine võlausaldaja nõuet ei kajasta, ei muuda nõuet ebaselgeks. Kohtul endal tuleb hinnata võlgniku vastuväiteid ning kaaluda nende usutavust. Ringkonnakohus nõustub kaebuse esitajaga, et võlgniku poolt menetluse kestel võlausaldaja nõudele esitatud vastuväited on ebajärjekindlad ja vastuolulised. Vaidlusaluse rahasumma saamisele ei ole võlgnik vastu vaielnud, kuid väitnud, et summa on üle kantud alusetult ja seega nõue enne pankrotiavalduse esitamist juba aegunud. Samas on võlgnik ka väitnud, et võlausaldaja nõue koos teiste nõuetega on kantud
võlgniku reservkapitali, mille vastuolule põhikirjaga on määruskaebuses õigesti viidatud, pealegi ei ole vastavaid osanike otsuseid ja kolmandate isikute nõusolekuid ajutisele pankrotihaldurile esitatud. Hilisemas vastuses on võlgnik avaldanud seevastu seisukohta, et võlausaldaja nõue ei ole sissenõutavaks muutnud, sest laenu anti kapitalisissemakseks. Ka seda väidet ei ole võlgnik kohtumenetluses tõendanud. Nagu eelnevalt märgitud, on võlgnik esitanud ajutisele pankrotihaldurile vaid osalist teavet oma vara ja kohustuste kohta. Vaidlust ei ole selles, et alates aastast 2010 võlgnikul majandustegevus puudub. Majandusaasta aruannete kohta sõltumatu vandeaudiitori Liili Kase antud arvamuse kohaselt ületavad võlgniku kohustused oluliselt käibevara, kusjuures puuduvad laekuvad rahavood, millega katta lühiajalisi kohustusi. Audiitor on andnud arvamuse, et võlgnik muutus maksejõuetuks juba 2010. a. Nende nõuete kohta, mida võlgnik ei tunnista, ei ole ta haldurile andmeid esitanud ega ole neid nõudeid kajastatud ka tema bilansis. Võlgniku ainsaks varaks on Mesiheina park OÜ-lt laekumata 1 000 000 eurot, mille aluseks on 27.02.2013 sõlmitud kinnistute müügileping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus. Pankrotiavalduse suhtes oma seisukoha kujundamisel ei olnud maakohtul alust eeldada, arvestades kohtule teadaolevaid asjaolusid, et 27.02.2013 sõlmitud tehingust laekub 1 000 000 eurot. Kõnealuse tehingu tegi võlgnik pärast pankrotihoiatuse saamist, võõrandades oma vara endaga seotud äriühingule. Vaatamata tasu maksmist edasilükkavale kokkuleppele ei seatud ostja kohustuse täitmise tagamiseks mingeid tagatisi. Selline käitumine viitab üheselt soovile kaitsta end varatuks tegemisega võlausaldajate nõuete vastu. Samas, maakohtule oli teada, et kinnistute omandaja Mesiheina park OÜ võõrandas samad kinnistud vähem kui kuu aja pärast, s.o 22.03.2013 edasi Sunny Assets OÜ-le. Eeltoodu tõttu puudus kohtul alus viidata määruse põhjendustes võlgniku selgitusele, et tema varad ületavad kohustusi 172 397 euro võrra. Määruse tegemise ajaks oli kinnistute võõrandamise eest võlgnikul saamata oleva summa 1 000 000 eurot tasumise tähtaeg (27.04.2013) möödunud. Seetõttu võib üheselt järeldada, et maakohtu määruse aluseks olevad andmed võlgniku varade ja kohustuste kohta ei kajasta tegelikkust. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arvestada neid asjaolusid, mis peegeldavad võlgniku tegelikku varalist seisundit.
Ü. Jänes
K. Paal
U. Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.