OÜ Forestline hagi Sergei Kovaljovi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 09. augusti 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Forestline määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): OÜ Forestline (registrikood: 11753866), esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Vastustaja (kostja): Sergei Kovaljov (isikukood: XXXXXXXXXXX ), esindaja advokaat Valli Murde
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 09. augusti 2012 määrus osaliselt resolutsiooni punktide 3, 4, 5, 6, 7, 8 osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega välja mõista Sergei Kovaljovilt OÜ Forestline kasuks õigusabikulu 494,88 eurot ja riigilõiv 87,43 eurot, kokku menetluskulud summas 582,31 eurot; välja mõista OÜ-lt Forestline riigituludesse õigusabikulu 57,60 eurot.
2.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 09. augusti 2012 määrus muutmata.
4.Lugeda kohtumääruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „4.1. Rahuldada OÜ Forestline menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise avaldus osaliselt.
4.2.Määrata kindlaks OÜ-le Forestline hüvitatavate menetluskulude suurus kogusummas 601,51 eurot, mis koosneb õigusabikuludest summas 514,08 eurot ning riigilõivust summas 87,43 eurot.
4.3.Rahuldada Sergei Kovaljovi menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise avalduse osaliselt.
4.4.Määrata kindlaks Sergei Kovaljovile hüvitatavate menetluskulude suuruseks 19,20 eurot.
4.5.Välja mõista Sergei Kovaljovilt OÜ Forestline kasuks menetluskulud summas 601,51 eurot ning OÜ-lt Forestline Sergei Kovaljovi kasuks 19,20 eurot. Teha tasaarvestus ja lõplikult välja mõista Sergei Kovaljovilt OÜ Forestline kasuks menetluskulud kogusummas 582,31 eurot (viissada kaheksakümmend kaks eurot 31 senti.
4.6.Välja mõista OÜ-lt Forestline riigi õigusabi katteks riigituludesse 57,60 eurot (viiskümmend seitse eurot 60 senti). OÜ-l Forestline tasuda riigituludesse väljamõistetud menetluskulud 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis viitenumbrile 2800049874 (märkides selgitusse asja numbri ja isiku nime, kelle menetluskulu tasutakse).“ Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.OÜ Forestline (hageja) esitas hagiavalduse Sergei Kovaljovi (kostja) vastu laenulepingu täitmise nõudes. 16. veebruari 2012 otsusega rahuldas Tartu Maakohus hagi osaliselt ja S. Kovaljovilt mõisteti OÜ Forestline kasuks välja laenulepingust tulenev võlgnevus põhisummas 437,99 € ning viivis summas 8,69 €. Menetluskulud jäeti 76 % ulatuses S. Kovaljovi kanda ning 24 % ulatuses OÜ Forestline kanda. Kohtuotsus jõustus
20.märtsil 2012.
2.OÜ Forestline esitas avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja palus määrata hageja menetluskulude suuruseks 1 811,32 € ning S. Kovaljovi menetluskulude suuruseks mitte rohkem kui 249,26 €. Avalduse kohaselt oli hageja töö maht 11 t 40 min. Koos hagiavaldusega esitati kohtule seisukohti neljal korral. Hageja esitas kohtule kaks korda rohkem dokumente kui kostja, kusjuures hageja poolt tehtud töö maht oli vastavuses kostja poolt tehtud töö mahuga (8 t 30 min). Hageja andis volituse enda esindamiseks vandeadvokaat U.K., kes omakorda kasutas dokumentide koostamisel advokaat Tambet Laasiku ja jurist K.P. abi. Büroosisene tööülesannete jagamine on töökorralduse loomulik osa ning ei mõjuta menetluskulude põhjendatust. Õigusabi tunnihinnaks oli 115 €, mis on õigusabiturul tavaline tunnitasumäär. Hageja hinnangul on vaieldav, kas kostja poolt esitatud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlust on võimalik esitada menetluskulude osas tehtava lahendi suhtes. Taotluse esitamise alus TsMS § 445 lg 1 viitab kohtuotsusele. Pärast kohtuotsuse langetamist on tegemist täitemenetluse küsimusega ning kostja saab taotleda täitemenetluse ajatamist täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 alusel. Hageja leidis, et kostja menetluskulude taotlus ei ole 136,42 € (koos käibemaksuga) ulatuses põhjendatud. Selgusetuks jäi, miks kostja esindaja käis Valgas (sõidukulud summas 49,74 €) ja taotluse rida „kohtupraktikaga tutvumine“ (summas 63,92 €), kuivõrd kostja oma kirjalikes seisukohtades kohtupraktikale ei viidanud.
3.Kostja S. Kovaljov vaidles OÜ Forestline menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele vastu ja esitas avalduse kostja menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 385, 68 €. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt oli tegemist suhteliselt lihtsa vaidlusega, kuivõrd kostja ei vaidlustanud võla olemasolu. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus ja kolm seisukohta kordavad ühte ja sama teksti erinevates variantides ning kostja leiab, et sellise kvaliteediga dokumentide koostamiseks ei kulunud 8 t 45 min. Hagiavalduse koostamiseks sai kuluda kuni kolm tundi ja selle kordamiseks kuni tund. Kui hageja lepinguline esindaja vajas nõupidamist ja tehnilist abi dokumentide koostamisel, siis oli see hageja probleem. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 3 hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Toimikust ei nähtu, ei asja keerukus ega esindaja vahetumine. Seetõttu jäid arusaamatuks hageja lepingulise esindaja pidevad nõupidamised kolleegidega (arve nr 20110523) ja jurist K.P. seotus käesoleva tsiviilasjaga. Õiglane ei ole lugeda hageja esindaja tunnitasuks hageja märgitud 138 € (115 + käibemaks). Hageja ei hinda adekvaatselt praegu majanduses valitsevat olukorda ning ei arvesta, et kostja saab miinimumpalka. Kostja esindaja tunnitasu oli 32 € (ilma käibemaksuta) ning hageja esindaja tunnitasu 115 €. Õiglane oleks lugeda hageja esindaja tunnitasuks samuti 32 €. Kostja taotles menetluskulude tasumise täitmise osas TsMS 445 lg 1 kohaldamist, sest kostja sissetulek võimaldab tal täita kohtuotsust ajatamise korras. Kohtuotsuse täitemenetluse korras täitmisele pööramine raskendaks veelgi kostja majanduslikku olukorda. Kostja esindaja kulutas õigusabi osutamiseks 8, 5 t (hõlmas nii kostja konsulteerimist kui ka menetlusdokumentide koostamist). Kokku olid kostja esindaja menetluskulud 385,68 €.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 09. augusti 2012 määrusega OÜ Forestline menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise avalduse osaliselt. Maakohus määras kindlaks
OÜ-le Forestline hüvitatava menetluskulude kogusummaks 601,51 €, mis koosneb õigusabikuludest summas 514,08 € ning riigilõivust summas 87,43 €. Kostja S. Kovaljovilt mõisteti hageja OÜ Forestline kasuks välja menetluskuluna õigusabikulud 514,08 € ja riigilõiv 87,43 €. S. Kovaljov peab tasuma hagejale väljamõistetud kulud summas 601,51 € alates määruse jõustumisest ühe aasta jooksul 12 osamaksena. Maakohus rahuldas S. Kovaljovi menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise avalduse osaliselt. Maakohus määras, et S. Kovaljovile hüvitatavate menetlusabikulude suuruseks 23,14 € ning mõistis õigusabikulud suuruses 23,14 € OÜ-lt Forestline S. Kovaljovi kasuks välja. Maakohus määras, et OÜ Forestline peab Eesti Vabariigi kasuks riigi õigusabi katteks tasuma 69,42 €. Maakohus lähtus menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS §-dest 138, 144, 162, 163 ja 174 –
176.Hageja taotles hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmist summas 115,04 € ja kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Tsiviilasja toimikust ja esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja maksnud riigilõivu hagiavalduse esitamisel kokku summas 115,04 €. Tsiviilasja hind oli 575,20 €. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli tsiviilasjalt hinnaga kuni 575,20 € tasuda riigilõivu 115,04 €. Kuivõrd otsusega määrati, et menetluskulud jäävad hageja kanda 76% ulatuses, siis kuulub kostjalt hageja kasuks kohtukuluna väljamõistmisele riigilõiv summas 87,43 €. Hageja taotles esindajakulude väljamõistmist kostjalt summas 1696,28 € koos käibemaksuga (v.a summa 55,58 €). Hageja kinnitusel on ta käibemaksukohustuslane, kuid hageja ei ole selgitanud, mis põhjustel ta ei saa kuludelt käibemaksu maha arvata (TsMS § 174 lg 6). Maakohus oli seisukohal, et seetõttu tuli hageja esindaja tasude kindlaksmääramisel ning väljamõistmisel lähtuda summadest ilma käibemaksuta: 25. veebruar 2011 arve – 280,33 €;
21.aprilli 2011 arve – 253,17 €; 28. juuli 2011 arve – 97,75 €; 29. novembri 2011 arve – 300,92 €; 22. detsembri 2011 arve – 126,50 €; 30. jaanuari 2012 arve – 308,58 € ning
20.märtsi 2012 arve – 55,58 €; kokku 1 422,83 €. Maakohtule jäid arusaamatuks 25. veebruari 2011 arvele nr 20110248 lisatud spetsifikatsioonis märgitud “nõude loovutamise lepingu koostamine 25 min “ ja samal spetsifikatsioonil märgitud rida taotluse koostamine jõustumismärke lisamiseks töövaidlusasjas V.K. vastu (15 min). Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-162-11 leiti, et menetluskuludeks TsMS mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (vt otsus nr 3-2-1-63-10, p 12). Maakohus oli seisukohal, et vaidlusalusel 25. veebruari 2011 arvel vandeadvokaadi abi T. Laasiku poolt tehtava töö mahuks jääb 1 t 12 min ja sellele vastavaks hinnaks kujuneb 126 € (ilma käibemaksuta) ning kokku on vaidlusaluse arve hind 126 + 84,33 = 210, 33 €; kokku on kõik hageja kulud ilma käibemaksuta 1 352,83 €. Kostjale jäi arusaamatuks 08. detsembri 2011 Forestline OÜ ja A.M. vastuväidete kohtutäiturile täiendamisega seotud arve. Maakohus märkis, et hageja selgitas avalduses, et vaidlusalune arve ei ole täies mahus seotud käesoleva vaidlusega, vaid ainult 126, 50 € (ilma käibemaksuta) osas ning kulude arvestuses sisaldub vaid see osa arvest. Maakohus oli seisukohal, et käesoleval juhul oli hagejal üks esindaja ning see esindaja suunas oma töö büroos töötavatele teistele juristidele, ehk kui lepinguline esindaja ei oleks seda tööd teistele suunanud, oleks ta selle töö pidanud nagunii ise ära tegema ning kulutused oleksid samad olnud, kui mitte suuremad (arvetest on näha, et U.K. tunnihind on 115 €, vandeadvokaadi abi T. Laasiku tunnihind 105 € ja jurist K.P. tunnihind 100 €). Kostja arvates ei olnud õiglane lugeda tunnitasuks hageja märgitud 138 € (115 € + km). Kostja esindaja tunnitasu oli 32 € ilma
käibemaksuta ja kostja arvates on õiglane lugeda hageja tunnitasuks samuti 32 €. Hageja leidis, et osutatud õigusteenuse hind vastas keskmisele turuhinnale. Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et puudub alus määrata hageja esindaja tasumääraks sama, mis oli kostja esindajal riigi õigusabi korras osutatud õigusteenusel. Maakohus, hinnanud tsiviilasja toimikut, selles esitatud seisukohtade mahtu ja sisu, tõendite arvu, võttes arvesse hagihinna suurust (575, 20 €), asjaolu, et vaidlus lahendati kirjalikus menetluses, leidis, et hageja esitatud esindajakulud ei ole täies ulatuses vajalikud ega põhjendatud. Maakohus oli seisukohal, et käesolevat vaidlust ei saa pidada keerukaks ega mahukaks, vaid lihtsakoeliseks, väheste tõenditega ning faktipõhiseks vaidluseks. Maakohus tõi välja, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008 määrusele nr 137 “Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” oleks antud asjas maksimaalselt sissenõutav kulu 575, 20 € suuruselt hagihinnalt arvutatuna vaid 320 €. Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-112-11 tuleneb, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (vt lisaks Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09, p 15; määrus nr 3-2-1-154-09, p 9). Käesoleval juhul sai kostja arvestada maksimaalselt vaid 320 € suuruse esindajatasu hüvitamise kohustusega. Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-143-11 (p 13) selgitatakse, et TsMS § 162 lg 1 sätestab põhimõtte, et teise poole menetluskulud kannab kohtuasja kaotanud pool. TsMS § 175 lg 4 alusel antud määruse nr 137 eesmärk on piirata menetluse kaotanud poolelt võitnud poolele lepingulise esindaja kulude väljamõistmist. Menetlusosalise vajadus kvalifitseeritud õigusabi ja esindaja järele on suurem, kui menetluses otsustatakse suurema rahalise nõude üle. Eelduslikult on suurema tsiviilasja hinnaga nõude lahendamine ka keerukam, tuues kaasa suuremad lepingulise esindaja kulud ning kolleegiumi hinnangul ei ole selline eeldus meelevaldne. Maakohtu hinnangul olid hageja õigusabikulud käesoleval juhul ilmselgelt põhjendamatult suured. Maakohus leidis, et hageja poolt nõutud õigusabikulusid tuleb vähendada 50 % võrra, ehk 676,42 €-ni. Kuna kohtuotsusega jäid kostjale menetluskulud 76 % ulatuses, siis jääksid kostja kanda hageja õigusabikulud 514, 08 € ulatuses. Kokku tuleb kostjal hüvitada hagejale 601,51 (87,43 + 514,08) €. Maakohus leidis, et TsMS § 445 lg 1 saab rakendada ka kohtukulude kohta tehtava lahendi osas, kuna määrusele saab kohaldada vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti (TsMS § 463 lg 2). Maakohus nõustus kostjaga, et ta ei saanud enne kohtuotsuse tegemist teada, millised võivad tulla hageja menetluskulud. Maakohus leidis, et põhjendatud oli taotleda TsMS 445 lg 1 kohaldamist menetluskulude kindlaksmääramisel just selle menetlemise ajal, mitte aga enne sisulise kohtuotsuse tegemist. Maakohus leidis, et käesoleval juhul oli põhjendatud ka taotlus menetluskulude ositi maksmiseks. Esiteks on kostjale tema majandusliku seisundi tõttu antud menetluses riigi õigusabi 19. aprillil 2011. Kostjal oli olemas sissetulek (480 €), kuid kohus ei pidanud seda piisavalt suureks, et kostja saaks tasuda ise täies mahus õigusabi eest ning riigiõigusabi tasudest ja kuludest tuli kostjal tasuda vaid 25 % ning seegi summa tuli tasuda kostjal ositi.
16.veebruaril 2012 jõustunud otsusega tuli kostjal tasuda hagejale võlgnevus summas 437,99 €, viivis summas 8,69 € ning viivist 0,02191 % päevas tasumata põhisummast hagiavalduse esitamisest kuni kohtulahendi jõustumiseni. Ka põhivõlgnevus 437,99 € ja viivis 8,69 € tuleb kostjal tasuda ositi, kuna majandusliku seisundi tõttu puudub võimalus tasuda võlgnevus korraga. Seega oli maakohus seisukohal, et kostjalt oleks ebamõistlik nõuda ning kostjal oleks ka võimatu tasuda temalt väljamõistetavad menetluskulud summas 601,51 € koheselt, kuna kostjal on igakuiselt juba niigi võlgnevuse maksed ning teenitavast sissetulekust tuleb kostjal majandada ka enda elamiskulusid.
Kostja taotles menetluskulude kindlaksmääramist, mis koosnevad õigusabikuludest summas 385,68 €. Maakohus rahuldas 16. veebruaril 2012 kostja esindaja esindajatasu taotluse. Esindajatasu summas 385,68 € sisaldas endas käibemaksu summas 64,28 € ning sõidukulusid summas 49,74 €. Puhtalt õigusabiteenusele kulutati 271,66 €. Maakohus leidis, et sõidukulud Valga linna kliendiga kohtumiseks olid põhjendatud ning vajalikud. Õigusabiteenus sisaldas endas toimikuga tutvumist 0,5 t; kohtumist kliendiga ja konsulteerimist kokku 1,5 t; vastuse koostamist 3 t; kohtupraktikaga tutvumist 2 t. Hageja leidis, et kohtupraktikaga tutvumise kulutus oli põhjendamatu, kuivõrd kostja ei viidanud oma seisukohtades ühelegi kohtulahendile. Maakohus leidis, et kohtupraktikaga tutvumine ei eelda koheselt ka nende kasutamist oma seisukohtades, vaid praktika aitab kujundada menetlusosalise seisukohta, mistõttu olid hageja väited põhjendamatud. Maakohtu hinnangul oli osutatud õigusabiteenus vajalik ning põhjendatud. Maakohus märkis, et kostja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist summas 385,68 €. Kostjale riigi õigusabi korras määratud advokaadi poolt osutatud teenuste eest peab kostja riigile hüvitama vaid 25 % mis teeb 96,42 € (16. veebruari 2012 määrus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramine). Kuivõrd kohtuotsusega jäeti menetluskulud hageja kanda vaid 24 % ulatuses, siis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskuludena 23,14 €. Käesolevas asjas oli menetluskuluks kostjale osutatud riigi õigusabiga seonduvad kulud. Kuna esindajatasust 385,68 € jäi kostja kanda 96, 42 €, siis riigi kanda jäi 75 %, ehk 289,26 €. Riigi õigusabi seaduse § 27 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama ning temale tagastatakse hüvitamiskohustuse täitmiseks tasutud ettemaks, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. Kuna kohtuotsuse kohaselt jäi hageja kanda kostja menetluskulud 24 % ulatuses, tuleb hagejal kanda riigi tuludesse 69, 42 €.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.OÜ Forestline esitas Tartu Maakohtu 09. augusti 2012 määruse peale määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 09. augusti 2012 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega määrata OÜ Forestline menetluskulude suuruseks 1537,87 € ja kostja S. Kovaljovi menetluskulude suuruseks 249,26 € ning kohustada kostjat tasuma temalt väljamõistetavad menetluskulud koheselt. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti ja põhjendamatult vähendanud hagejale hüvitatavaid menetluskulusid. Hageja leiab, et eelmenetluses kantud kulud on hilisemas staadiumis st kohtumenetluses, hüvitatavad. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10 leidnud, et „advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi on kohtueelses vaidluse staadiumis vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.“ Nii „nõude loovutamise lepingu koostamine“ kui „taotluse koostamine jõustumismärke lisamiseks töövaidlusasjas V.K. vastu“ olid mõistlikud ja vajalikud kulutused nõude kohtusse esitamiseks, aidates hagejal valmistuda kohtuvaidluseks.
25.veebruari 2011 arve nr 20110248 kuulub seega täies ulatuses hüvitamisele, s.o 280, 33 €; 2) leiab hageja, et käesolev vaidlus oli keerukas ja mahukas õigusvaidlus, mida kinnitab asjaolu, et kohus on poolte argumente analüüsinud kuuel leheküljel. Asja keerukuse ja mahukuse hindamisel ei saa lähtuda tsiviilasja hinnast;
3) püüdis hageja juba enne hagiavalduse esitamist kostjale selgitada, et kostja hakkaks võlanõuet osade kaupa tasuma ja saaks seeläbi vältida kulukat kohtumenetlust. Kostja käitus pahauskselt ja kostjale pidi teada olema, et kohtuvaidlusega kaasnevad suured õigusabikulud, mistõttu on ebaõiglane ja põhjendamatu hageja nõutud õigusabikulude vähendamine 50 % võrra. Hageja märgib, et menetluskulude suurema mahu on kaasa toonud muu hulgas ka kohtu tegevus. Kohus keskendus vaidluse seisukohalt ebaolulistele asjaoludele ja nõudis hagejalt selle kohta korduvalt informatsiooni ja seisukohti. 07. novembril 2011 esitas hageja kohtule lõppseisukohad. Sellest hoolimata kohustas kohus 10. jaanuari 2012 määrusega hagejat esitama kohtule veel kord ülevaade laenu tasumise ning tasaarvestuse faktiliste asjaolude kohta; 4) on kohtuotsuse täitmise määramine ajatamise korras pärast kohtuotsuse tegemist põhjendamatu ja vastuolus kehtiva menetlusõigusega, kuivõrd kostja ei ole esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et menetluskulude hüvitamine on tema jaoks majanduslikult liiga koormav. Paljasõnaline viide üldisele majanduslikule olukorrale maailmas ja riigi õigusabi määramine ei tõenda isiku rasket majanduslikku olukorda, kuivõrd isiku majanduslik olukord võib olla menetluse kestel muutunud; 5) on vaieldav, kas kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlust on võimalik esitada menetluskulude osas tehtava lahendi suhtes. TsMS § 445 lg 1, mis on vastava taotluse esitamise alus, viitab kohtuotsusele. Kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlust ei saa esitada pärast kohtuotsuse tegemist; 6) on kostja endale ise keerulise olukorra tekitanud, mistõttu ei ole õigustatud õigusabikulude tasumine hagejale ühe aasta jooksul. Laenu põhisummat on kostjal võimalus tasuda osade kaupa, kuid ta ei pea sellest kinni ega ole kohtu poolt määratud maksegraafikut täitnud. Kui kohus siiski määrab menetluskulude tasumiseks graafiku, siis hageja soovib, et maksetähtaeg oleks kuu esimene kuupäev; 7) ei ole maakohus piisavalt analüüsinud ega põhjendanud kostja õigusabikulude vajalikkust. Hagejale on endiselt arusaamatu kostja esindaja käik Valka 04. mail 2011. Kui kostja soovis saada dokumente, oleks kohtu kantselei saanud need edastada. Kostja ja kostja esindaja nõupidamised oleksid saanud toimuda telefonitsi, mis (kui võtta arvesse kostja majanduslikult rasket olukorda) on odavam, kui Valka sõitmine. On kummaline ning tavapraktikaga vastuolus, et advokaat külastaks kliente nende kodudes. Endiselt arusaamatu ja ülemäärane on ka „kohtupraktikaga tutvumine“ arvestades, et kostja ei viidanud kohtupraktikale oma vastustes ja seisukohtades. Kohtupraktikaga tutvumine kui toiming peaks sisalduma kostja seisukohtade ja vastuste koostamises, mitte eraldi toiminguna.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.S. Kovaljov vaidleb OÜ Forestline määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt: 1) eksib hageja viitamisel Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-138-10, sest nimetatud lahendis loetakse kohtueelseks tööks kaasaaitamine poolte vahel kompromissi või muul viisil kokkuleppe sõlmimiseks, s.o probleemide kohtuväline lahendamine, mitte hageja abistamine „... nõude esitamiseks kohtule;“ 2) kui hageja ei suuda oma mõtteid arusaadavalt ja lakooniliselt väljendada, siis see on hageja probleem. Oma mõtete väljendamine 18 leheküljel ei saa olla aluseks menetluskulude vajalikkuse põhjendamisel; 3) ei pidanud kostjale teada olema, et kohtuvaidlusega kaasnevad suured õigusabikulud, kuivõrd TsMS §-st 175 ei tulene, et iga kohtuvaidlus toob kaasa „suuri õigusabikulusid;“
4) laieneb TsMS §-s 445 sätestatud õigus taotleda otsuse täitmise viisi ja korda ka menetluskulude väljamõistmisele. Vastasel juhul tuleks kohut täiendavalt koormata avalduse lahendamisega TMS § 45 alusel. Kostja leiab, et hageja seisukoht TsMS § 445 kohaldamise osas on vastuolus TsMS § 2 mõttega; 5) on piinlik juhtida hageja esindaja tähelepanu riigi õigusabi seadusele ja Eesti Advokatuuri juhatuse 14. juuni 2012 otsusega kinnitatud aktile „Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramine vorm.“ Ei ole korrektne heita kolleegile ette, kuidas ja kus peab esindatavaga kohtuma ega vaidlus teemal, kas kohtupraktikaga tutvumine on eraldi toiming või mitte; 6) on kostja esindaja seisukohal, et kui hageja tööandjana oleks käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega, siis ei oleks käesolevat vaidlust üldse tekkinud.
RINGKONNAKOHTU LAHEND
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Maakohtu 09. augusti 2012 määrus tuleb tühistada osaliselt resolutsiooni punktide 3, 4, 5, 6, 7, 8 osas ja ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab välja kostjalt hageja kasuks õigusabikulu 494,88 € ja riigilõivu 87,43 €, kokku menetluskulud summas 582,31 €. Samuti mõista ringkonnakohus hagejalt välja riigi tuludesse õigusabikulu 57,60 €. Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 09. augusti 2012 määrus muutmata.
8.Vastavalt TsMS §-le 659 ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Lähtudes TsMS §-st 659 ja § 651 lg-st 1 saab ringkonnakohus kontrollida maakohtu vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust vaid osas, mille peale on edasi kaevatud.
9.Antud tsiviilasja hagihind on 575,20 €. Vabariigi Valitsuse 04.09.2010 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt varalise nõudega tsiviilasjas on teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär hagihinna puhul kuni 640 € maksimaalselt 320 €. Maakohus on vaidlustatud määrusega määranud hagejale hüvitatavate õigusabikulude suuruseks 514,08 € ning selle välja mõistnud kostjalt hageja kasuks. Arvestades Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud piirmäära, on maakohus välja mõistnud hagejale õigusabikulu lubatust suuremas määras (piirmäär oleks 76% 320 €, s.o 243,20 €), kuna aga selles osas ei ole määruskaebust esitatud, siis ei saa ringkonnakohus omal algatusel vähendada maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks väljamõistetud õigusabikulu. Seoses sellega, et maakohus on juba iseenesest välja mõistnud hageja kasuks õigusabikulu lubatust suuremas määras, on alusetu määruskaebuses esitatud väide, et maakohus on ebaõigesti ja põhjendamatult vähendanud hagejale hüvitatavaid menetluskulusid. Kuna õigusabikulu on kostjalt hageja kasuks juba välja mõistetud suuremas määras lubatust, siis puudub igasugune alus seda veelgi suurendada ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks vastata määruskaebuses esitatud väidetel, mis on esitatud seoses sellega, et maakohus jättis hageja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldamata.
10.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja väitega, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise määrusele ei ole kohaldatav TsMS § 445 lg 1. Samas aga isegi kui TsMS § 445 lg 1 oleks menetluskulude kindlaksmääramise määrusele kohaldatav, siis ei ole kostja esitanud selliseid asjaolusid, mis annaks võimaluse ajatada kohtumääruse täitmine.
Menetluskulude määruse ajatamise aluseks saaksid olla samad asjaolud, mis TMS § 45 kohaselt annaksid aluse täitemenetluse ajatamiseks, s.o menetluskulude määruse täitmine on võlgniku suhtes ebaõiglane, ja seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Maakohus on hinnanud ainult kostja majanduslikku olukorda, kuid on täielikult jätnud andmata hinnangu selle kohta, kas määruse kohene täitmine on kostja suhtes ebaõiglane ning hinnatud ei ole hageja huvisid. Samuti on määranud maakohus määruse täitmiseks põhjendamatult pika ajavahemiku (üks aasta). Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise määruse täitmine ei ole kostja suhtes ebaõiglane, samuti on määruse täitmine arvestades hageja huvisid põhjendatud. Lähtudes eeltoodust tuleb maakohtu vaidlustatud määruse resolutsiooni punkt 4 tühistada.
11.Vabariigi Valitsuse 04.09.2010 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaldub ka kostja õigusabikuludele. Arvestades hagihinda saab olla kostja õigusabikulu piirmääraks samuti 320 €. Määruskaebuse esitaja väite kohaselt on vajalikuks ja põhjendatud kostja õigusabikuluks 249,26 €. Siinkohal tugineb määruskaebuse esitaja sellele, et vajalik ja põhjendatud õigusabikulu ei olnud kostja esindaja käik Valka 04. mail 2011 ja ülemäärane on ka kohtupraktikaga tutvumine kui toiming, sest see peaks sisalduma kostja seisukohtade ja vastuste koostamises, mitte eraldi toiminguna. Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja käik Valka 04. mail 2011 oli vajalik ja põhjendatud kulu. Samuti oli vajalik ja põhjendatud kuluks aeg, mis kulus kostja esindajal kohtupraktikaga tutvumiseks. Asjaolu, et kostja esindaja ei ole kirjalikes seisukohtades viidanud Riigikohtu lahendile ei tähenda, et ta ei oleks vastava kohtupraktikaga tutvunud ning seetõttu on hageja väide alusetu. Lähtudes eeltoodust loeb ringkonnakohus kostja esindaja vajalikuks ja põhjendatud kuluks 320 € (s.o õigusabikulu piirmäär). Kostja peab riigi õigusabi korras määratud advokaadi poolt osutatud teenuse eest riigile hüvitama 25%. Tartu Maakohtu 16. veebruari 2012 otsusega jäeti menetluskulud hageja kanda 24% ulatuses. Arvestades hageja kanda jäänud menetluskulude ulatust ja kostja õigusabikulude suurust, tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks õigusabikulu 19,20 € (24% 80 €). TsMS § 179 lg 1 alusel tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse 57,60 € (24% 240 €). Hageja peab tasuma kostjale õigusabikulu 19,20 €, kostja peab tasuma hagejale õigusabikulu 514,08 €. Tehes tasaarvestuse, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks õigusabikulu 494,88 €. Riigilõivu summas 87,43 € väljamõistmise osas poolte vahel vaidlust ei ole. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 582,31 €.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.