Anne Kuilli hagi Nikolai Fjodorovi vastu kinnistul kaasomandi tuvastamiseks, kinnistusraamatu kannete parandamiseks, kaasomandi lõpetamiseks ning kostja nõusoleku tuvastamiseks kinnistusraamatusse kandemuudatuste tegemiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14. septembri 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anne Kuilli määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Anne Kuill (IK: XXXX)
esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 14. septembri 2012 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus määruskaebuse esitaja kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND
1.Anne Kuill (hageja) esitas Tartu Maakohtule 7. septembril 2012 hagi Nikolai Fjodorovi (kostja) vastu. Hageja märkis oma nõueteks:
Tuvastada kinnistul XXXTartus kaasomand TsMS § 368 järgi. Kinnistusraamatusse kantud korteriomandite reaalosade kanded on ebaõiged, sest esmakinnistamisel muutusid oluliselt omandi maht ning ka korteriomandite olemus. Selle tulemusena eksisteerib reaalselt reaalosades korteriomanike vastastikune kaasomand;
2.Parandada AÕS § 65 lg 1 alusel ebaõiged kinnistusraamatu kanded ja kanda kinnistusraamatusse kinnistu kaasomand järgnevalt:
2.1.Kustutada korteriomandite nr XXX ja nr XX kanded, sulgeda registriosad ning avada uus registriosa, kuhu on sisse kantud I jakku katastriüksus 79504:005:0010, pindala 557 m2, maa sihtotstarve - elamumaa 100%, asukoht Tartumaa, Tartu linn, XXX; II jakku kinnistu kaasomanikena N. Fjodorov, 234/510 kaasomandi osa omanikuna, ja A. Kuill, isikukood 276/510 kaasomandiosa omanikuna;
2.2.Alternatiivselt: sulgeda registriosa korteriomandi nr 3265303 osas tervikuna ning korteriomandis XXX kustutada reaalosa kohta registriosa I jakku sisse kantud reaalosa andmed; II jakku kinnistu kaasomanikena kanda N. Fjodorov 234/510 kaasomandi osa omanikuna, ja A. Kuill 276/510 kaasomandiosa omanikuna;
3.Lõpetada hagi eseme punktis 2 nimetatud N. Fjodorovi ja A.Kuilli kaasomand, andes kaasomandi eseme üle hageja ainuomandisse, pannes talle kohustuse maksta kohtu deposiitarvele kostja kasuks temale kuulunud kaasomandi eest 18 811,76 eurot või kohtumenetluses kindlaks tehtud rahaline hüvitis. Nõude õiguslik alus on AÕS § 77 lg 2;
4.Tuvastada kostja nõusolek ülalmärgitud kandemuudatuste tegemiseks ja lugeda, et kohtuotsus asendab eelviidatud kostja nõusolekuid. Hageja selgitas ka, et sama hageja poolt esitati sama kostja vastu 12. jaanuaril 2012 Tartu Maakohtule hagi kinnistusraamatu kannete muutmiseks ja kaasomandi lõpetamiseks ning kostja nõusolekute tuvastamiseks. Objektiks olid korteriomandid XXX Tartus. Hagis taotleti korteriomandite reaalosade suhtes ebaõigete kannete parandamist. Tegemist on erinevate hagidega ning puudub alus TsMS §-is 371 lg 1 p 4 kohaldamiseks. Käesoleva hagiavalduse esimeseks nõudeks on kinnistul tervikuna kaasomandi tuvastamise nõue ning kõik järgnevad nõuded kohalduvad üksnes juhul, kui eelpool nimetatud kaasomand on tuvastatud. Kohtud ei tuvastanud 12. jaanuari 2012 esitatud hagis ei hagi nõudena ega faktilise asjaoluna viidet kaasomandi tuvastamise vajadusele ega olemasolule, mistõttu nõuded ei kattu ning tegemist on täiesti uue hagiga.
2.Tartu Maakohus keeldus 14. septembri 2012 määrusega A. Kuilli hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjenduses märkis kohus, et hagis toodud asjaolud ei erine 12. jaanuaril 2012 hagis toodud asjaoludest. A. Kuill esitas juba 12. jaanuaril 2012 Tartu Maakohtusse hagiavalduse sama kostja vastu, milles palus:
- muuta Tartus XXX asuva kinnistu korteriomandite nr XXX ja nr XXX suhtes kinnistusraamatu kandeid selliselt, et kustutada viidatud korteriomandite kanded, sulgeda registriosad ning avada uus registriosa, kuhu on sisse kantud I jakku katastriüksus 79504:005:0010, pindala 557 m2, asukoht XXXX, Tartu, II jakku kinnistu kaasomanikena Nikolai Fjodorov 234/310 kaasomandi osa osanikuna ja Anne Kuill 276/510 kaasomandiosa osanikuna; -lõpetada tekkinud Nikolai Fjodorovi ja Anne Kuilli kaasomand, andes kaasomandi üle Anne Kuilli ainuomandisse, pannes talle kohustuse maksta kohtu deposiitarvele Nikolai Fjodorovi kasuks temale kuulunud kaasomandi eest 18 811.76 eurot; -tuvastada, et Nikolai Fjodorovil on kohustus anda nõusolekud taotletud kannete tegemiseks ning asendada nõusolekud kohtuotsusega. Tartu Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 2 p 1 ja 2 alusel 23. jaanuari 2012 määrusega
12.jaanuaril 2012 esitatud hagi menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus jättis hageja määruskaebuse 17. aprilli 2012. a määrusega rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ka Riigikohus jättis hageja määruskaebuse 29. augusti 2012. a määrusega TsMS §-des 679 ja § 695 sätestatud menetlusse võtmist võimaldavate aluste puudumise tõttu menetlusse võtmata. Maakohus märkis, et kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus /.../, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. 7. septembril 2012 esitatud hagi ja 12. jaanuaril 2012 esitatud hagi pooled on samad ning kohus leiab, et ka hagi esemed on samad. Ekslik on hageja väide, et kohtud ei tuvastanud 12. jaanuari 2012 esitatud hagis ei hagi nõudena ega faktilise asjaoluna viidet kaasomandi tuvastamise vajadusele ja/või olemasolule, mistõttu ei kattu praeguses hagiavalduses esitatud nõuded 12. jaanuaril 2012 esitatud hagiavalduse nõuetega ning tegemist on täiesti uue hagiga. Hageja nõudis 12. jaanuari 2012 hagis kinnistusraamatu kannete muutmist korteriomandite kannete kustutamise ning nende kinnistu kaasomandi osade kannete asendamise teel. Kohtud jõudsid hageja nõuet hinnates seisukohale, et selline nõue ei ole hagis toodud asjaoludel põhjendatud. Sellisele järeldusele jõudes pidid kohtud andma ka hinnangu hageja kaasomandi tuvastamise suhtes. Maakohus on
23.jaanuari 2012 määruses selgelt väljendanud, et praegusel juhul on eluruumide erastamise kohustatud subjekt esitanud notariaalse avalduse korteriomandite kinnistamiseks. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on korteriomandite ese ja sisu määratud 18. juuni 2001 asjaõiguslepingutega. Seega on kinnistusraamatu kande ning korteriomandi seadmise aluseks kehtivad kinnistamisavaldus ning asjaõiguslepingud. Maakohus nõustus 23. jaanuari 2012 määruses väljendatud seisukohaga. Maakohus leidis ka vaidlustatud kohtumääruses, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja toetus oma hagis kostja kirjale, milles kostja väidab, et ei soovi maja lammutada. Kostja soovimatus maja lammutada ei ole asjaoluks, millele tuginedes saaks järeldada hageja õiguste rikkumist. Hageja väide, et tema korteriomandis puudub köök, ei ole samuti aluseks kostja korteriomandi kaasomandisse nõudmiseks, hagejale oli korteriomandi ostmisel teada, missugune oli selle seisukord. See, et hageja on puudustega korteriomandi omanik, ei riku tema õigusi selliselt, et ta saaks nõuda teist korteriomandit kaasomandisse, viidates oma korteriomandi halvale seisukorrale.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.A. Kuill esitas Tartu Maakohtu 14. septembri 2012 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on käesoleval juhul põhiküsimuseks, kas TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaldamisel tuleb kohtul võrrelda esitatud hagi varem jõustunud kohtulahendi asjaoludega või tuleb võrrelda esitatud hagi varem esitatud hagiga. Kõik maakohtu 14. septembri 2012 järeldused TsMS § 371 lg 1 p-i 4 ning TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaldamiseks tulenevad 12. jaanuari 2012 hagis esitatud asjaoludest. Kohus pole teinud mitte ühtegi järeldust eelpool nimetatud õigusnormide kohaldamise osas viitega 23. jaanuari 2012 kohtulahendile. Hageja arvates nõuab TsMS § 371 lg 1 p-i 4 sõnastus ühetähenduslikult hagi võrdlemist varem jõustunud kohtulahendiga, kuna kohtulahend tekitab, muudab ja lõpetab õigussuhteid ning kohtulahend on koostatud vastavuses TsMS § 465 lg 2 p 8, TsMS § 463 lg 2, TsMS §-i 442 lg 7 ja lg 8 nõuetega; 2) on kohus 14. septembri 2012 määruses tuvastanud 12. jaanuari 2012 hagis vaidlusaluse kaasomandi tuvastamise nõude ja/või ebaõige esmakinnistatuse ja/või reaalse kaasomandi olemasolu kui kohtule esitatud faktilise asjaolu. Seda näitab kohtu järeldus 14. septembri 2012 määruses: “Ekslik on hageja väide, et kohtud ei tuvastanud 12. jaanuari 2012 esitatud hagis ei hagi nõudena ega faktilise asjaoluna viidet kaasomandi tuvastamise vajadusele ja/või olemasolule, mistõttu ei kattu praeguses hagiavalduses esitatud nõuded 12. jaanuari 2012 esitatud hagiavalduse nõuetega ning tegemist on täiesti uue hagiga” ning lähtumine TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaldamisel 12. jaanuari 2012 hagis esitatud asjaoludest. Kohtu järeldus siinkohal on ühene: 23. jaanuari 2012 määrus on tahtlikult vale. Ainult sel juhul osutub hagejale omistatud ekslikuks märgitud väide õigeks - nii sisult kui grammatiliselt (ekslik on hageja väide, et kohtud ei tuvastanud = järelikult tuvastasid ja seega on need tuvastatud asjaolud vaja lihtsalt üles leida, kas siis 12. jaanuari 2012 hagist või 23. jaanuari 2012 kohtumäärusest); 3) on kohtud 23. jaanuari 2012 määruses ja järgnevas menetlusprotsessis tuvastanud üheselt
12.jaanuari 2012 hagi nõuded ning nende hulgas kinnistul tervikuna kaasomandi tuvastamise nõuet ei ole. Seega ei ole 7. septembri 2012 hagi esitatud samal alusel; 4) puudub alus TsMS § 371 lg 1 p-i 4 kohaldamiseks, kuna võrrelda tuleb varem jõustunud kohtulahendit kohtule esitatud hagiga. Seega ei ole 23. jaanuari 2012 määruses ega järgnevas kohtumenetluses kinnistul kaasomandi tuvastamise nõuet hageja poolt esitatud ega ebaõiget kinnistusraamatu kannet ja reaalselt kehtivat kaasomandi olemasolu faktilise asjaoluna tuvastatud. Hageja on esitanud hagi uue nõudega (kinnistul tervikuna kaasomandi tuvastamine) ning varem esitatud hagi asjaoludel (kinnistusraamatu ebaõigete kannete parandamine) hageja õiguste rikkumist põhjendada ei saa; 5) on kohus jätnud tähelepanuta hagi lehekülgedel 3 – 5 asunud väited õiguste riive ja hageja õiguste rikkumise kohta; 6) märkis maakohus, et kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on korteriomandite ese ja sisu määratud 18.06.2001 asjaõiguslepingutega. Seega on kinnistusraamatu kande ning korteriomandi seadmise aluseks kehtivad kinnistamisavaldus ning asjaõiguslepingud. Ka pärast puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist ei esitanud hageja asjaolusid, mis annaksid kohtule võimaluse hagi rahuldada. Kohus leiab, et 23.01.2012 väljendatud maakohtu seisukoht annab hinnangu ka kaasomandi tuvastamise võimalikkusele. Vaidlustatud määrusest ei selgu, millise hinnangu kohus andis ja millise järelduse kohus sellest “õigest kinnistusraamatu kandest” tegi;
7) ei ole asjakohased ega hagist lähtuvad järgmised 14. septembri 2012 kohtumääruses esitatud kohtu järeldused: - hageja on puudustega korteriomandi omanik ja nõuab seetõttu kostja korteriomandit kaasomandisse – hagi 5. leheküljel kinnitab hageja expressis verbis, et ta ei soovi omandada kostja korteriomandit, isegi mitte kaasomandisse ja palub muuhulgas kohtul hagi hinna kindlaksmääramisel kaaluda oma nägemust, et kinnistusraamatu ebaõigete kannete parandamise nõue on mittevaraline nõue; - hagejal puudub köök – hagejal ja kostjal on reaalosades ühises kasutuses kaasomandina köök; - hageja õigusi rikub, et kostja ei taha maja lammutada – kostja ei soovi ulatuslikke ümberehitustöid, mis tagaksid, et mõlemal oleksid Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud määrusega eluruumidele esitatavate nõuetega kooskõlas olevad eluruumid ning see asjaolu on esitatud kaasomandi tuvastamise nõude ühe asjaoluna; - õige kinnistusraamatu kande aluseks on 18. juuni 2001 asjaõiguslepingud – hageja on esitanud kohtule tõendid, mille kohaselt asjaõiguslepingud on sõlmitud 29. oktoobril 1996 ja
17.detsembril 1996; 8) ei nõustu hageja kohtu käsitlusega heausksest omandamisest. Kohus on leidnud, et isegi kui hageja poolt korteri kaasomandi omandamise ajal oli kinnistusraamatusse ka ekslikult sisse kantud kinnistu kaasomandi asemel korteriomand, siis puudub hagejal hilisemalt õigus seda korteriomandi kannet vaidlustada. Hageja leiab aga, et ekslikku kinnisturaamatu kannet on võimalik parandada ka siis, kui tema poolt kaasomandi osa omandamisel on selle asemel olnud ekslik kanne korteriomandi kohta. Heauskse omandamise instituuti ei saa kohaldada hageja suhtes vastu hageja tahtmist. Ei saa olla võimalik olukord, mil kinnisasja omanik omandab ekslikult kinnistusse kantud kandele tuginevalt tehinguga kinnisasjaõiguse, kuid ei saa seda hilisemalt muuta ega vaidlustada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle muutmiseks. Maakohus keeldus õigesti hagi menetlusse võtmisest. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
5.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja on esitanud oma õiguste kaitseks Nikolai Fjodorovi vastu kaks hagi: 12. jaanuaril 2012 esitas ta hagi, milles palus esmalt muuta kinnistusraamatukandeid selliselt, et kustutada korteriomandite kanded, sulgeda registriosa ning avada uus registriosa, kuhu on sisse kantud A. Kuill ja N. Fjodorov kaasomanikena. Teisena palus hageja lõpetada tekkinud kaasomand, andes kaasomandi üle A.Kuilli ainuomandisse ja pannes talle kohustuse maksta N. Fjodorovile hüvitis tema osa eest. Ka palus hageja tuvastada N. Fjodorovi nõusolek taotletud kannete tegemiseks ning asendada nõusolekud kohtuotsusega. Käesolevas asjas taotleb hageja esmalt kaasomandi tuvastamist, seejärel ebaõigete kinnistusraamatu kannete parandamist ja kaasomandi sissekandmist kinnistusraamatusse ja seejärel kaasomandi lõpetamist ja asja üle andmist hageja ainuomandisse koos kostjale rahalise hüvitise maksmise kohustusega. Ringkonnakohus leiab, et mõlemas hagis on hageja hagi alusena tuginenud samadele asjaoludele – aadressile XXXb Tartus on kinnistusraamatusse kantud kaks korteriomandit ja hagejal ei teki kaasomanikule omaseid õigusi kinnistu kui terviku suhtes, mida hageja peab enda õiguste rikkumiseks. Ebaõiged kanded tekkisid hageja meelest kinnistusraamatusse
seetõttu, et XXXX elamu kui eluruumi suhtes korteriomandite seadmisel omanikele kuuluva omandi maht oluliselt muutus ning oluliselt muutus ka korteriomandite olemus (Tartu linn erastas ja andis omandiõiguse üle eluruumi mõttelisele osale, millest tekkis kaasomand, kuid kinnistusraamatusse palus kanda kaks ainuomandis olevat korterit). Seetõttu on mõlema hagi esitamisel hageja eesmärgiks sellise olukorra muutmine ja asja ainuomanikuks saamine läbi kaasomandi tuvastamise ja kaasomandi lõpetamise nõude. Ka 12. jaanuari 2012 hagis esitatud poolte kinnistusraamatusse kaasomanikena sisse kandmise nõude rahuldamine eeldaks kaasomandi eelnevat tuvastamist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel põhjendatult tuginenud TsMS § 371 lg 2 p-le 1, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega. Ringkonnakohus leiab, et hageja õigusi ei ole rikutud ebaõige kandega AÕS § 65 lg 1 kohaselt. Maakohtu lahendis toodud põhjenduste hulgast tuleb välja jätta viide TsMS § 371 lg 2 p - le 2, kuna hagiavalduse menetlusse võtmata jätmisel piisab sama lõike punktis 1 nimetatu tuvastamisest kohtu poolt. Kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, siis ei ole ka hagiga võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Maakohtu seisukoht, et hagi ei saa menetlusse võtta ka TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel ei ole asjakohane, kuna hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määrust ei saa käsitleda kohtulahendina, mis välistaks samas asjas uue kohtusse pöördumise.
6.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta määruskaebuse esitaja kanda TsMS § 171 lg 1 kohaselt.
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.