2-12-35720/3 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

TsMS § 371 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Anne Kuill esitas 12. 01.2012 Tartu Maakohtusse hagiavalduse kostja vastu, milles palus: - muuta Tartus XXX asuva kinnistu korteriomandite nr XXX ja nr XX suhtes kinnistusraamatu kandeid selliselt, et kustutada viidatud korteriomandite kanded, sulgeda registriosad ning avada uus registriosa, kuhu on sisse kantud I jakku katastriüksus XXX, pindala 557 m2, asukoht XXXX, Tartu, II jakku kinnistu kaasomanikena Nikolai Fjodorov 234/310 kaasomandi osa osanikuna ja Anne Kuill 276/510 kaasomandiosa osanikuna; - lõpetada tekkinud Nikolai Fjodorovi ja Anne Kuilli kaasomand, andes kaasomandi üle Anne Kuilli ainuomandisse, pannes talle kohustuse maksta kohtu deposiitarvele Nikolai Fjodorovi kasuks temale kuulunud kaasomandi eest 18 811.76 eurot; - tuvastada, et Nikolai Fjodorovil on kohustus anda nõusolekud taotletud kannete tegemiseks ning asendada nõusolekud kohtuotsusega. Tartu Maakohus keeldus 23.01.2012. a määrusega menetlusse võtmast Anne Kuilli hagi Nikolai Fjodorovi vastu. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 ja 2 alusel. Ringkonnakohus jättis hageja määruskaebuse 17. aprilli 2012. a määrusega rahuldamata ja maakohtu 23. jaanuari 2012. a määruse muutmata. Riigikohus jättis hageja määruskaebuse 29. augusti 2012. a määrusega TsMS §-des 679 ja § 695 sätestatud menetlusse võtmist võimaldavate aluste puudumise tõttu menetlusse võtmata. Maakohtu 23.01.2012 määruse kohaselt ei saanud hageja õigusi rikkuda asjaolu, et kinnistusraamatusse on kantud korteriomandid ning hagejal ei teki kaasomandile omaseid õiguseid. Hageja nõue lõpetada mõlemad korteriomandid ning kanda kinnistusraamatusse korteriomanikud kaasomanikena, ei ole põhjendatud. Hageja ostis XXX ühe korteriomandi. 2/3

Hagejale pidi korteriomandi ostmisel olema teada, et korteriomandite omanike vahelised suhted ei ole kaasomandisuhted. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ja leidis, et hageja õigusi ei ole rikutud ebaõige kandega AÕS § 65 lg 1 kohaselt. Kohus leiab, et hageja hagis toodud asjaolud ei erine 12. 01.2012 hagis toodud asjaoludest ning hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Kohus leiab, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus keeldub TsMS § 371 lg 2 p 1 ja 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest. Hageja toetub oma hagis kostja kirjale, milles kostja väidab, et ei soovi maja lammutada. Kostja soovimatus maja lammutada ei ole asjaoluks, millele tuginedes saaks järeldada hageja õiguste rikkumist. Hageja väide, et tema korteriomandis puudub köök, ei ole samuti aluseks kostja korteriomandi kaasomandisse nõudmiseks, hagejale oli korteriomandi ostmisel teada, missune oli selle seisukord. See, et hageja on puudustega korteriomandi omanik, ei riku tema õigusi selliselt, et ta saaks nõuda teist korteriomandit kaasomandisse, viidates oma korteriomandi halvale seisukorrale. Lisaks märgib kohus, et TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. 07.09.2012 esitatud hagi ja 12. 01.2012 esitatud hagi pooled on samad ning kohus leiab, et ka hagi esemed on samad. Ekslik on hageja väide, et kohtud ei tuvastanud 12.01.2012 esitatud hagis ei hagi nõudena ega faktilise asjaoluna viidet kaasomandi tuvastamise vajadusele ja/või olemasolule, mistõttu ei kattu praeguses hagiavalduses esitatud nõuded 12.01.2012 esitatud hagiavalduse nõuetega ning tegemist on täiesti uue hagiga. Hageja nõudis 12.01.2012 hagis kinnistusraamatu kannete muutmist korteriomandite kannete kustutamise ning nende kinnistu kaasomandi osade kannete asendamise teel. Kohtud jõudsid hageja nõuet hinnates seisukohale, et selline nõue ei ole hagis toodud asjaoludel põhjendatud. Sellisele järeldusele jõudes pidid kohtud andma ka hinnangu hageja kaasomandi tuvastamise suhtes. Maakohus on 23.01.2012 määruses selgelt väljendanud, et praegusel juhul on eluruumide erastamise kohustatud subjekt esitanud notariaalse avalduse korteriomandite kinnistamiseks. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on korteriomandite ese ja sisu määratud 18.06.2001 asjaõiguslepingutega. Seega on kinnistusraamatu kande ning korteriomandi seadmise aluseks kehtivad kinnistamisavaldus ning asjaõiguslepingud. Ka pärast puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist ei esitanud hageja asjaolusid, mis annaksid kohtule võimaluse hagi rahuldada. Kohus leiab, et 23.01.2012 väljendatud maakohtu seisukoht annab hinnangu ka kaasomandi tuvastamise võimalikkusele. Tuginedes eeltoodule jätab kohus hagi menetlusse võtmata. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 1 alusel jätta hageja kanda.