Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebus 3 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu määmääruse kättetoimetamisest kättetoimetamisest alates. alates

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. 21.09.2011 esitas A T Viru Maakohtu Narva kohtumajja hagi Narva Linnavalitsuse vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.

Hagi asjaolud Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt öeldi kostja poolt hagejaga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles 22.08.2011. Hageja töötas Narva Kesklinna Gümnaasiumi direktori ametikohal. Töölepingu ülesütlemisavalduses 22.08.2011 loetleti rida mitteolulisi puudusi dokumentide vormistamisel Narva Kesklinna Gümnaasiumis ja lõppjäreldusena pandi hagejale süüks Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna 28.03.2011 kirjas nr 3.118/1098 toodud korralduse eiramist, mida kostja nimetas ka töölepingu ülesütlemise põhjusena töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel. Hageja avaldas, et nimetatud kirja 28.03.2011 ei ole talle kätte toimetatud ning sellest tulenevalt ei olnud ta kirja sisust teadlik ning ei saanud ka eirata kirjas märgitud korraldust. TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Hagejale oli töölepingu ülesütlemisavaldus TLS § 88 lg 1 p 3 alusel arusaamatu ning ta soovis saada vastuseid järgmistele küsimustele: milline oli see mõjuv põhjus, mille tõttu ei saanud mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkumist; millisel põhjusel,

kunas ja kuidas on kostja teinud hagejale hoiatuse; milliseid tööandja mõistlikke korraldusi on hageja eiranud ning milliseid töökohustusi on ta rikkunud. Samuti märkis hageja, et kostja on töölepingu üles öelnud viitega TLS § 88 lg 1 p 3 sätestatule, järgimata seejuures TLS § 97 lg 2 p 4 sätestatud etteteatamise tähtaega, mis vastavalt hageja töösuhte kestusele kostja juures (10 aastat ja enam) on vähemalt 90 kalendripäeva. Hageja palus kohtul tuvastada, et kostja poolt töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu ja seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine ning lugeda, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel palus hageja kohustada kostjat viivitamata töölepingut edasi täitma. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista TLS § 100 lg 5 alusel töölepingu ülesütlemise tähtaja mittejärgmise eest hüvitis 90 kalendripäeva keskmise töötasu ulatuses.

Menetluse käik 26.09.2011 võeti hagi Narva kohtumajas menetlusse ning väljastati kostjale tutvumiseks. 14.10.2011 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja märkis ka, et hageja tööandjaks on tegelikult olnud Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond. 15.11.2011 esitas hageja lepinguline esindaja kohtule taotluse kaasata kostjana menetlusse Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond. 05.12.2011 rahuldas kohus korraldava määrusega hageja taotluse tõendite kogumiseks ja kohustas kostjat esitama kohtule hageja soovitud dokumentaalsed tõendid. 13.12.2011 edastas kostja kohtu poolt nõutud dokumendid. Kostja märkis ka dokumentide edastamisel, et 28.03.2011 hagejale täitmiseks saadetud kirja nr 3.1-18/1098 kättesaamise fakti tõendamine on raskendatud, kuna hageja kirjalik kinnitus selle kohta puudub. Kostja tegi ettepaneku lõpetada hagejaga sõlmitud tööleping kostja (tööandja) taotlusel kohtuotsusega vastavuses TLS § 107 lg 2 sätestatuga. 11.04.2012 edastati tsiviilasi nr 2-11-44494, tulenevalt kohtunik Tamara Šabarova haigestumisest, läbivaatamiseks Rakvere kohtumaja kohtunikele (täiendav selgitus asja üleandmiseks on koostatud 19.04.2012). 23.04.2012 korraldava määrusega võeti Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas avaldus menetlusse ning kostjale anti tähtaeg täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks. 07.05.2012 esitatud menetlusdokumendis täpsustas kostja oma varasemat seisukohta, märkides, et vastavalt hagejaga sõlmitud töölepingule, on tegelikult hageja tööandjaks siiski Narva Linnavalitsus. Kostja kinnitas, et jääb kohtuotsusega TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise taotluse juurde. Eelistungil Eelistungil 31.05.2012 jäi hageja hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Hageja väitis, et 28.03.2011 saadetud kirja ta ei ole saanud ja seega ei saanud ka kontrollida selles märgitud väiteid Eesti Hariduse Infosüsteemi registrisse andmete kandmises esinevate puuduste tegelikkusele vastavuse kohta. Ka hiljem ei ole temalt keegi kirjas märgitu osas selgitust nõudnud ning ühtegi hoiatust talle tööalaste kohustuste rikkumisega seoses ei ole tööandja poolt tehtud. Töölepingu ülesütlemisavalduses märgitud teenistusliku järelevalve aktis 30.06.2011 toodud puudused kooli dokumentatsiooni vormistamise osas ei vasta samuti hageja hinnangul tegelikkusele. Teenistusliku järelevalve teostamise ajal oli ta ise töövõimetuslehel. Aktis märgitud puuduste kõrvaldamise tähtajaks määrati talle 30.08.2011, kuid tööleping öeldi üles ette hoiatamata juba 22.08.2011. Kostja esindajad möönsid, et 28.03.2011 saadetud kirja kättesaamise fakti ei ole võimalik kostjal tõendada ning puuduvad ka andmed kirjas märgitud puuduste osas hagejalt selgituste pärimise kohta.

Kuna pooled ei välistanud asja lahendamist kompromissi sõlmimisega, siis määras kohus kompromissläbirääkimiste pidamise tähtajaks pooltele 09.07.2012. Kompromissläbirääkimiste ebaõnnestumisel olid pooled kohustatud sellest kohtule teatama hiljemalt 09.07.2012, samuti olid nad kohustatud esitama kõik neil asja kohta olemasolevad tõendid ja taotlused, sh põhjendatud taotluse asjakohaste tunnistajate kutsumiseks kohtuistungile. 07.09.2012 teatas kostja (vastuseks kohtu päringule) läbirääkimiste ebaõnnestumisest. 10.09.2012 teatas kohtule hageja lepinguline esindaja, et kostja pakutud kompromissettepanek (nelja kuu keskmise palga ulatuses hüvitise maksmine) ei ole hagejale vastuvõetav. Hageja soovis kostjaga töösuhte taastamist või siis kostja poolt hüvitise maksmist ja hageja ees ajakirjanduses vabandamist. 13.09.2012 kohtuistungil täpsustas hageja, et tulenevalt TLS § 104 lg 1, on temaga sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3 alusel tühine seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu. Alternatiivselt, s.o. juhul, kui tööandja ei nõustu töösuhte jätkamisega, esitas hageja nõude TLS § 100 lg 5 alusel vähemteatatud aja eest hüvitise maksmiseks 90 kalendripäeva ulatuses, samuti hüvitise maksmiseks TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise palga ulatuses. Hageja ei nõustunud kostja väidetega temale süüks pandud tööalastes rikkumistes. Kostja esindajad nõustusid, et hagejaga koolidirektori ametikohalt töölepingu erakorraline ülesütlemine ei ole toimunud korrektselt ega vastavuses seaduses sätestatuga. Kostja palus hagejaga töölepingu lõpetada TLS § 107 lg 2 tulenevalt ning nõustus kompenseerima hagejale hüvitustena kokku 6 kuu keskmise töötasu. Samal kohtuistungil jõudsid pooled vaidluse lahendamise osas kompromissile, mille esitasid kohtule kirjalikult vormistatud kompromisslepinguna kinnitamiseks. Kompromissi sõlmimisel tunnistab kostja hagejaga sõlmitud töölepingu 22.08.2011 erakorralise ülesütlemise tühisust. Poolte kokkuleppel lõpetatakse tööleping samast ajast 22.08.2011 TLS § 79 alusel. Kostja kohustub kokku maksma hagejale hüvitiste katteks 6 kuu keskmise töötasu ulatuses (hiljemalt 30.11.2012) kokku summas 6 x 1881,29 = 11 287,74 eurot (brutotasuna) ning osaliselt hüvitama hageja kantud õigusabikulud – summas 900 eurot. Pooled palusid kompromissleping kohtul vastu võtta ja see esitatud kujul ka kinnitada, lühendades kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele edasikaebe tähtaega 3 päevani. Õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi poolte kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 428 lg 1 p 4). TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte kinnitusel on esitatud tingimustel kompromiss täidetav. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu allkirjastamisel pooled kinnitasid kohtule, et vastavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile arusaadavad. Samuti kinnitasid pooled, et on teadlikud kostja poolt kompromissilepingu tingimuste mittenõuetekohasel täitmise korral sundtäitmise võimalusest kohtutäituri kaudu. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. TsMS § 661 lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on palunud edasikaebe tähtaja lühendamist 3-le päevale.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtumäärus jõustus 25.septembril 2012.a Nooremreferent

Irma Külavee Kai Rosar

Kai Rosar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.