lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-19-12

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 02.04.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-19-12
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
02.04.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1404
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-19-12 Tartu, 2. aprill 2012. a Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik Bert Tamsalu hagi Ave Kolga vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-71730 Bert Tamsalu määruskaebus Hageja Bert Tamsalu (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi Kostja Ave Kolga (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Urmas Simon 5. märts 2012. a, kirjalik menetlus

1.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2011. a määruse (tsiviilasi nr 2-09-71730) põhjendusi. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Arvata määruskaebuselt 2. novembril 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohus jättis 10. juuni 2011. a otsusega Bert Tamsalu (hageja) hagi Ave Kolga (kostja) vastu 31 955 euro 82 sendi saamiseks rahuldamata ning jättis menetluskulud hageja kanda.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
2.Hageja esitas 15. augustil 2011 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi. 25. augustil 2011 esitas hageja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Maakohus andis hagejale menetlusabi riigilõivu tasumisel ning ta oli kohustatud riigilõivu tasuma osamaksetena. Hageja majanduslik seisund on vahepeal oluliselt halvenenud. Hageja on töötu. Peret on abistanud laste pensionärist vanaema oma pensionist. Taotluse kohaselt on hageja 11. märtsist 2011 töötu ja saab töötu abiraha 450-500 eurot kuus. Hageja abikaasa sissetulek on 350 eurot kuus. Hageja ülalpidamisel on kaks alaealist last. Hagejale ja tema abikaasale kuulub kinnisasi, millel on eluasemelaen 185 eurot kuus (laenujääk 30 177 eurot). Lisaks on apellandil remondilaen 55 eurot kuus (laenujääk 6094 eurot), väikelaen 93 eurot kuus (laenujääk 2357 eurot), kodukindlustus 50 eurot kuus ja lastekindlustus 15 eurot kuus. Hageja arvelduskontol Nordea Pangas oli 18 eurot ja AS SEB Pangas -12 eurot. Vältimatuks püsikulutuseks on apellandi perel kokku 1220 eurot kuus (eluasemekulud, kulutused toidule, transpordi- ja sidekulud, tervishoiukulud, kulutused laste koolikohustuse täitmisele ja muud vältimatud püsikulutused). Muud vara apellandil ei ole. Äriregistri teabesüsteemi väljavõtte kohaselt on apellant OÜ PAKLAN juhatuse liige ja apellandi abikaasa on selles äriühingus osanik (100%). Lisaks on apellandi nimel registreeritud kaks sõiduautot ja mootorratta haagis.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3.Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. septembri 2011. a määrusega hageja taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus võimaldas hagejal tasuda 3195 euro 58 sendi suurune riigilõiv 319 euro 56 sendi suuruste kuumaksetena kümne kuu jooksul. Ringkonnakohus leidis, et hageja puhul ei ole täidetud menetlusabi andmise eeldused. TsMS § 186 lg 6 võimaldab jätta kohtul menetlusabi andmata ulatuses, milles taotleja on oma majanduslikku seisundit ebapiisavalt põhistanud. Äriregistri teabesüsteemi väljavõttest nähtuvalt on hageja OÜ PAKLAN juhatuse liige ja tema abikaasa on nimetatud ettevõtte ainuosanik. Seetõttu ei pidanud ringkonnakohus usutavaks, et hagejal ei ole lisaks töötu abirahale muud igakuist sissetulekut. Hagejal on OÜ PAKLAN juhatuse liikmena võimalik kujundada oma sissetulekuid. Lisaks on hageja nimele registreeritud kaks sõiduautot ja mootorratta haagis, mida hageja ei ole taotluses märkinud. Seega ei ole hageja oma varalist seisundit iseloomustavaid andmeid esitanud täielikult, st taotlusest ei tulene, et tema võimetus tasuda riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses oleks usutav. Ringkonnakohus jättis TsMS § 186 lg 6 alusel hageja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata. Arvestades tasumisele kuuluva riigilõivu suurust, leidis ringkonnakohus siiski, et hagejale saab TsMS § 181 lg 31 alusel võimaldada tasuda 3195 euro 58 sendi suurune riigilõiv 319 euro 56 sendi suuruste kuumaksetena.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ja teha asjas uus määrus, millega vabastada hageja täielikult riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Hageja esitas ka alternatiivsed taotlused, st juhul, kui Riigikohus ei rahulda hageja taotlust vabastada ta täielikult riigilõivu tasumisest, palus hageja määrata riigilõivu tasumine osamaksetena 30 eurot kuus või saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Hagejal ei ole raha riigilõivu tasumiseks apellatsioonkaebuselt ja ka ringkonnakohtu määratud riigilõivu osamaksetena tasumiseks. Ringkonnakohtu määrus on vastuoluline. Tuvastades, et hageja on töötu, on alusetu ja põhjendamatu eeldada, et hageja saab lisaks töötu abirahale juhatuse liikme sissetulekut. Põhjendamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja on ebapiisavalt põhistanud oma majanduslikku seisundit. Hageja märgib, et kui ta saaks juhatuse liikme tasu, ei saaks ta olla töötuna arvel. Hageja arvates on ringkonnakohus registriandmetele valesti tuginedes leidnud, et hageja omandis on kaks sõiduautot. Tegemist on vallasasjadega ning asjaõigusseaduse kohaselt ei tõenda registrikanne nende omandit. Kohus pidanuks kahtluse korral küsima hagejalt täiendavaid andmeid ning hageja oleks saanud esitada tõendeid, et autod ei ole enam tema omandis.
5.17. novembril 2011 esitas hageja oma majandusliku seisundi kohta lisainformatsiooni. Hageja teatas, et 15. novembril 2011 võttis Harju Maakohus menetlusse hageja avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja määras ajutise halduri.
6.Hageja ajutine haldur teavitas 23. jaanuaril 2012 Riigikohut, et ei soovi PankrS § 43 lg 1 alusel astuda määruskaebuse menetlemisse võlgniku asemel.
7.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole oma väidete, et ta võõrandas registris olevad sõiduautod, tõendamiseks esitanud ühtegi dokumenti. Hageja ei taotle riigi õigusabi endale esindaja saamiseks. Kui ta suudab tasuda esindajale, suudab ta tasuda ka riigilõivu. TsMS § 181 lg 1 p 2 alusel antakse taotlejale menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav osalemine menetluses on edukas. Hageja esitas nõude, mis oli aegunud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse resolutsioon muutmata. Määruskaebus ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks, kuid TsMS § 692 lg 2 ja § 695 alusel (nende koostoimes) tuleb muuta määruse põhjendusi.
9.Ringkonnakohus jättis hageja taotluse rahuldamata TsMS § 186 lg 6 alusel, kuna hageja puhul ei ole täidetud menetlusabi andmise eeldused. Ringkonnakohus põhjendas eelnimetatud seisukohta muu hulgas ka sellega, et hageja nimele on registreeritud 1990. aasta sõiduauto ning 1985. aasta auto ja mootorratta haagis, mida hageja ei ole taotluses märkinud. Määruskaebuses on hageja leidnud, et ringkonnakohus tugines valesti registriandmetele, sest registrikanne ei tõenda vallasasjade omandit. Kolleegium nõustub, et Maanteeameti peetava liiklusregistri kanne ei näita mootorsõidukite kuuluvust, kuid kolleegiumi arvates lubab registrikanne eeldada, et mootorsõidukite omanikuks on registrisse kantud isik. Seda eeldust ei ole hageja ümber lükanud ka Riigikohtule esitatud määruskaebuses. Seetõttu on ringkonnakohus õigesti leidnud, et hageja ei ole esitanud oma varalist seisundit iseloomustavaid andmeid täielikult, st on neid ebapiisavalt põhistanud.
10.Samas ei nõustu kolleegium ringkonnakohtuga selles, et hageja varalise seisundi hindamiseks on oluline see, et Äriregistri teabesüsteemi väljavõttest nähtuvalt on hageja OÜ PAKLAN juhatuse liige ja tema abikaasa on selle osaühingu ainuosanik. Sellest asjaolust tulenevalt ei pidanud ringkonnakohus usutavaks, et hagejal ei ole lisaks töötu abirahale muud sissetulekut. Kolleegium peab põhjendamatuks ringkonnakohtu käsitlust, et juhatuse liige saab ise oma sissetulekut kujundada. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja selle maksmise kord määratakse osanike otsusega või nõukogu olemasolul nõukogu otsusega (ÄS § 1801 lg 1). Samas märgib kolleegium, et isegi kui hageja oleks osanik, ei saaks eeldada, et juhatuse liige peab alati iga kuu tasu saama. Kuigi ringkonnakohus on eksinud selles osas hageja majandusliku seisundi hindamisel, ei anna määruskaebuse väited alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse põhjendusi tuleb muuta ja praegusel ajal tuleb hagejale menetlusabi andmisel lähtuda TsMS § 183 lg-st 2, kuna pärast Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2011. a määrust, millega jäeti hagejale menetlusabi andmata, kuulutas Harju Maakohus 22. detsembri 2011. a määrusega välja hageja pankroti. 23. jaanuaril 2012 teatas pankrotihaldur, et ei soovi võlgniku asemel määruskaebuse menetlusse astuda. TsMS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja vastu varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Kolleegium on varasemas parktikas leidnud, et TsMS § 183 lg 2 kohaselt eeldatakse, et varalist huvi omav isik

(praegusel juhul võlausaldaja) saab menetluskulusid kanda, ning vastupidist tuleb tõendada (vt Riigikohtu 9. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-08, p 17; 23. märtsi 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-09, p 12). Hageja esindaja teatas 19. märtsil 2012 Riigikohtule, et pankrotihalduri kinnitusel ei saa võlgniku menetluskulusid kanda pankrotihalduri valitsetavast varast ja menetluskulusid ei ole nõus kandma ka pankrotivõlausaldajad. Kolleegium kordab, et menetlusabi antakse taotlejale, kui menetluskulusid ei saa katta varalist huvi omavad isikud. Kuna TsMS § 183 lg 2 sätestab eelduse, et võlausaldajad saavad võlgniku menetluskulusid kanda, ning see eeldus tuleb võlausaldajatel ümber lükata, on põhjendatud jätta hageja menetlusabi taotlus rahuldamata, kuna asjas ei ole tõendatud, et varalist huvi omavad isikud ei saa menetluskulusid kanda.

12.Tulenevalt TsMS § 191 lg-st 3 menetlusabi andmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.
13.Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.