Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

14. märts 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-7743

Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend

Saka ERA OÜ hagi Adepte OÜ vastu täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Viru Maakohtu 1. märtsi 2012 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Saka ERA OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): Saka ERA OÜ (RK: 10402283), esindaja advokaat Andres Vinkel

esindajad Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Määruskaebus rahuldada. Viru Maakohtu 1. märtsi 2012 määrus tühistada ja saata asi Viru Maakohtule Saka ERA OÜ hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

Edasikaebamise kord

Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND

omandamise eesmärk ei ole kooskõlas isikute kohustusega käituda heas usus. Kostja nõue ei ole sundtäidetav, sest täitemenetluse aluseks olev nõue on omandatud ja sissenõudmiseks esitatud hea usu vastaselt ning kõiki asjaolusid arvestades ei ole sundtäidetav. Hageja ja Raisner OÜ sõlmisid 2004. aastal hoonestusõiguse seadmise lepingu, mille kohaselt pidi Raisner OÜ alustama 2007. aasta lõpus tuulepargi rajamisega hageja kinnistutel ning 2012 sügisel pidi tuulepark alustama tööd ja vastavalt teenima tulu ka hagejale. 2007. aastal ehitustöödega ei alustatud (ei ole alustatud ka praegu). Raisner OÜ on äriühing, mida juhib tuuleparkide rajamisega tegelev Adepte OÜ ehk kostja. Hageja põhiline tegevus on põllumajandussaaduste kasvatamine ja müük. 2007. aastal ostis hageja Kesko Agro Eesti AS-lt põllumajandustarvikuid, kuid ei suutnud nende eest algselt kokkulepitud ajaks (2008 lõpp) tasuda. Maksetähtajaks moodustas hageja põhivõlg müüjale ca 4,57 miljonit krooni. Müüja nõuded olid tagatud hüpoteegiga samale maale, millele on Raisner OÜ-l hoonestusõigus ja mille kasutusõigus põllumajandussaaduste tootmiseks on ka hagejal. Kostja, kes ei tegele ei põllumajanduse ega finantstehingutega, omandas 2009. aastal Kesko Agro Eesti AS-lt nõuded hageja vastu ning esitas esimese toiminguna koheselt hageja vastu pankrotiavalduse. Läbirääkimistest kostja keeldus. Mõne aja pärast loobus kostja pankrotiavaldusest. Kuigi hageja vähendas igakuiselt oma võlga ja jaanuariks 2010 oli tasutud kogu põhivõlg, pöördus kostja peale pankrotiavaldusest loobumist augustis 2009, kui tasutud oli juba 3,6 miljonit krooni, kohtutäituri poole hageja kinnistute sundmüügiks. Esimest korda vaidlustas hageja sundmüüki tsiviilasjas 2-09-45511. Nimetatud hagi aluseks oli asjaolu, et hagejal ei olnud tekkinud kohustust kostja ees, sest kostja, olles omandanud nõude, ei esitanud erinevalt Kesko Agro Eesti AS-st arveid, mis müügilepingu kohaselt pidid määrama maksekohustuse tekke hetke. Jõustunud lahendit selles asjas veel ei ole. Kostja ei varja, et teda ei huvita mitte tulu teenimine omandatud nõudelt, vaid hagejale kuuluvad kinnistud, mida kasutab tema juhitud Raisner OÜ. Kostja on kirjavahetuses hagejaga kinnitanud, et teab, et kinnistute hind, millistega neid sundmüügis õnnestuks müüa (ja ilmselt ka kostjal või Raisner OÜ-l osta), on vaid murdosa nende tegelikust väärtusest. Kinnistute omandamisel ei pea ta nende kasutamiselt maksma edaspidi ka hagejale, sest kinnistu omanik ja hoonestusõiguse omanik langevad kokku. Seega on kostja (ja tema juhitud Raisner OÜ) eesmärk nõude omandamisel Kesko Agro Eesti AS-lt olnud hageja asetamine olukorda, kus ta on sunnitud kas vabatahtlikult või sundmüügi tõttu loobuma kinnistutest, mille kasutamise eest peaks Raisner OÜ käesoleva aasta (2012) lõpust hakkama hagejale maksma tasu. Isiku käitumine, mis seisneb iseenesest tavapärase õiguse omandamises eesmärgiga selle maksmapaneku kaudu mõjutada teist isikut tema olukorda ära kasutades käituma õiguse omanikule soovitud viisil, ei ole kooskõlas heas usus käitumise kohustusega. Hoonestusõiguse lepingu või mistahes muult pinnalt tekkinud erimeelsused tuleb lahendada kohtus, mitte aga hageja majandusliku väljasuretamise kaudu. VÕS §-st 6 lg 2 tulenevalt ei kohaldata võlasuhtele lepingust või seadusest tulenevat, kui see on hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu. Hageja leiab, et kostja ei saa käesolevas asjas panna hageja suhtes maksma omandatud nõudest ja seda tagavast hüpoteegist tulenevat õigust, st nõuda kohustuse täitmist. Hageja sellise seisukoha õiguslikuks aluseks on VÕS § 2 lg 2, § 6 lg 1 ja 2 ning põhiseaduslik õigluse põhimõte. Nõude eest makstud summaga võrdse summa on hageja kostjale juba tasunud. Kuna kostja tegutses nõude omandamisel ja selle maksmapanekul hea usu vastaselt, ei ole nõue sundtäidetav. Hageja ja kostja vahel on õigussuhe, mille määratlevad mh järgmised asjaolud: 1) kostja nõue hageja vastu põhineb nõude omandamise 18.03.2009 lepingul ja omandatud nõude aluseks olevatel 14.04.2007 ja 29.08.2007 lepingutel; 2) kostja on isik, kes juhib sisuliselt ja formaalselt hageja suhtes kohustatud isikut- Raisner OÜ, kelle suhtes on hagejal 17.10.2004 lepingust tulenevad tulevikus tekkivad õigused;