Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
20. jaanuar 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-27381
Tsiviilasi
Jaan Uibo kaebus kohtutäitur Ivi Kalmeti otsustele täiteasjades nr 047/2011/871, 047/2011/870 ja 047/2011/869
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 3. novembri 2011 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jaan Uibo määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Jaan Uibo (IK: XXXXXXXXXXX), esindaja Neeme Sild Vastustaja (puudutatud isik): kohtutäitur Ivi Kalmet Vastustajad (puudutatud isikud/sissenõudjad): Helvi Uibo (IK: XXXXXXXXXXX), Lea Peips (IK: XXXXXXXXXXX) ja Rutt Sakjas (IK: XXXXXXXXXXX)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 3. novembri 2011 määrus täielikult.
2.Teha asjas uus määrus, millega rahuldada Jaan Uibo kaebused kohtutäitur Ivi Kalmeti 26. mai 2011. a otsuste peale täiteasjades nr 047/2011/871, 047/2011/870 ja 047/2011/869. Tühistada kohtutäituri
26. mai 2011. a otsused täiteasjades nr 047/2011/871, 047/2011/870 ja 047/2011/869. Kohustada kohtutäiturit lõpetama täitemenetlus täiteasjades nr 047/2011/871, 047/2011/870 ja 047/2011/869.
3.Määruskaebus rahuldada täielikult. Menetluskulude jaotus
Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta kohtutäitur Ivi Kalmeti kanda.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruskaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.Jaan Uibo (edaspidi avaldaja) on 9. juunil 2011 esitanud kohtule kolm kaebust kohtutäitur Ivi Kalmeti tegevuse peale täiteasjades nr-d 047/2011/871, 047/2011/870 ja 047/2011/869. Maakohus on kaebused liitnud ühte menetlusse. Kaebuste kohaselt on kohtutäitur Ivi Kalmet algatanud avaldaja suhtes 12. mail 2011 kolm täitemenetlust: 1) täiteasi nr 047/2011/869 sissenõudja Rutt Sakjase täitmisavalduse alusel, nõude suurus 5006.41 eurot; 2) täiteasi nr 047/2011/870 sissenõudja Lea Peips täitmisavalduse alusel, nõude suurus 5006.41 eurot ja 3) täiteasi nr 047/2011/871 sissenõudja Helvi Uibo täitmisavalduse alusel, nõude suurus 5006.41 eurot. Kõigi kolme täitemenetluse algatamise aluseks oli Tartu Maakohtu 29. juuni 2010 kohtuotsus ja Tartu Ringkonnakohtu 14. märtsi 2011 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-08-12758. Nimetatud otsustega lõpetati avaldaja ja sissenõudjate kaasomand kinnistule XXX, registriosa nr 17122 Tartu Maakohtu Valga kinnistusjaoskonnas, asukoht XXX viisil, et jäeti nimetatud kinnistu avaldajale ja pandi avaldajale kohustus maksta sissenõudjatele välja nende osa rahas, igale sissenõudjale 5006.41 eurot. Avaldaja esitas kohtutäituri tegevusele kõigis täiteasjades kaebused, mis jäeti kohtutäituri poolt 26. mai 2011 otsustega rahuldamata. Avaldaja leiab, et kõik kolm täitemenetlust on tema suhtes algatatud õigusvastaselt, mistõttu tuleb algatatud täitemenetlused täiteasjades lõpetada. Täitemenetluste õigusvastasust põhjendab avaldaja sellega, et sissenõudjad on jätnud täitmata oma kohustuse neile kuuluvate XXX kinnistu mõtteliste osade avaldajale üleandmise osas ja seetõttu puudub neil õigus nõuda avaldaja suhtes täitemenetluse algatamist. Samuti ei ole ei sissenõudja ega kohtutäitur teinud avaldajale ettepanekut sissenõudjatele kuuluvate mõtteliste osade vastuvõtmiseks ja avaldaja ei ole alusetult keedunud täitmist vastu võtmast või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega viivitanud. Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsustega tsiviilasjas nr 2-08-12758 ei pandud kellelegi kohustust tahteavalduse tegemiseks, mis TSÜS § 68 lg 5 ja TMS § 184 lg 1 alusel asendaks isiku tahteavaldust. Seega peavad sissenõudjad ise hea seisma selle eest, et neile kuuluv omand saaks selleks õigustatud isikule selleks vajaliku mõistliku aja jooksul üle antud ja alles seejärel tekib neil õigus avaldaja poolsele vastusooritusele kohtuotsusega määratud ulatuses. Seega ei ole kohtuotsus sissenõudjate kasuks välja mõistetud hüvituse osas omandi kaotuse eest muutunud sissenõutavaks. Täiteasjades nr-d 047/2011/870 ja 047/2011/869 esitas avaldaja ka nõude tühistada kohtutäituri 16. mai 2011 otsused, millega seati nimetatud täiteasjades kinnistutele käsutamise keelumärked. Kinnisasjadele käsutamise keelumärgete seadmine enne vabatahtliku täitmise aja möödumist on vastuolus TMS § 25 lg-ga 1. Ka ei ole keelumärgete seadmisele eelnenud
arestimisaktide koostamist. Avaldaja taotleb kohtutäituri otsuste tervikuna tühistamist ja täitemenetluste lõpetamist.
2.Kohtutäitur kohtule kirjalikult sisulist seisukohta ei esitanud ja teatas, et jääb kohtutäituri otsustes esitatu juurde ning palus kaebused jätta rahuldamata. 26. mai 2011 otsustes leidis kohtutäitur, et kohtuotsusest ei tulene, et raha tuleb välja maksta samaaegselt omandi ülekandmisega ja sissenõudjad peaks omandi üleandmiseks tegema omapoolse tahteavalduse. Kohtuotsus on jõustunud ja täitmise tähtaega ei ole pikendatud, seega oli täitemenetluse algatamine õiguspärane. Ärakuulamisel selgitas täitur, et sissenõudjad esitasid kohtutäiturile kolme peale ühe kohtuotsuse, millel oli jõustumise tempel ja ta ise paljundas seda kõigisse toimikutesse. Kohe avalduste saades täitur koopiaid ei teinud, kuid täitedokument oli olemas.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 3. novembri 2011 määrusega avalduse osaliselt, tühistas kohtutäitur Ivi Kalmeti 16. mai 2011 otsuse täiteasjas nr 047/2011/869 kinnistu XXX (XXX , registriosa nr 481540) suhtes käsutamise keelumärke seadmiseks ning kohustas kohtutäiturit tegema toimingud keelumärke kinnistusraamatust kustutamiseks; muus osas jättis maakohus avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale rahuldamata. Kohtumääruse kohaselt tuvastas maakohus, et täitemenetlused on algatatud Tartu Ringkonnakohtu 14. märtsi 2011 tsiviilasjas nr 2-08-12758 tehtud kohtuotsuse alusel. Nimetatud otsusega muudeti osaliselt Tartu Maakohtu 29. juuni 2010 otsust ja sõnastati lõplik resolutsioon järgmiselt: 1. Lõpetada Helvi Uibo, Jaan Uibo, Rutt Sakjase ja Lea Peipsi kaasomand XXX asuvale XXX kinnistule, kinnistusregistriosa nr 17122 Tartu Maakohtu Valga kinnistusjaoskonnas; 2. Jätta XXX külas asuv XXX kinnistu Jaan Uibole ja panna Jaan Uibole kohustus maksta välja Helvi Uibole tema osa rahas 5006.41 eurot, Rutt Sakjasele tema osa rahas 5006.41 ja Lea Peipsile tema osa rahas 5006.41 eurot. Maa- ja ringkonnakohtu otsus jõustusid 7. mail 2011, mida tõendab nii kohtuotsustele kantud kohtu jõustamistempel kui ka kohtulahendite registri KIS andmed. Kohus ei saa arvestada avaldaja poolt väidetavalt andmebaasist välja trükitud otsingu tulemust, millest nähtuvalt oleks lahend 9. juunil 2011 veel jõustumata. Väljatrükist nähtub vaid, et avaldaja on otsinud lahendit tsiviilasjas nr 2-08-12758, otsingu tulemust ei ole avaldaja saanud. Pooled ei vaidle selle üle, et täitemenetlused täiteasjades nr-d 047/2011/871, 047/2011/870 ja 047/2011/869 on algatatud 12. mail 2011. Võlgnik on täitmisteated kätte saanud 13. mail 2011. Avaldaja peamine seisukoht on, et täitemenetlused on algatatud seadusevastaselt, sest nõuded ei olnud muutunud sissenõutavaks. Sissenõutavaks ei ole nõuded aga avaldaja hinnangul muutunud seetõttu, et sissenõudjad ei ole teinud oma vastusooritusi, mistõttu neil puudub alus nõuda sooritust ka avaldajalt. Maakohus leidis, et avaldaja käsitlus ei ole kooskõlas seadusega ega ka kohtulahendiga, mille alusel kõik kolm täitemenetlust on algatatud. Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et Jaan Uibole pandi kohustus maksta välja Helvi Uibole, Rutt Sakjasele ja Lea Peipsile rahaline hüvitis igaühele 5006.41 eurot. Nimetatud kohustus on sõnastatud selgelt ja ühemõtteliselt ning see ei ole kohtuotsuses seotud mingite tingimustega. Seega kui kohtuotsus jõustub ja selleks ajaks ei ole kohustatud isik talle kohtuotsusega pandud kohustust täitnud, on nõue muutunud sissenõutavaks ja seda saab sundtäita. Kohtuotsuses ei ole määratud vastastikust täitmist. Asja sisust tulenevalt on tegemist vastastikuste kohustustega sarnaselt võõrandamislepingule: ühel poolel on kohustus anda üle asi ja omand sellele asjale, teisel poolel on aga kohustus tasuda
selle eest. Kohtuotsuses ei ole aga määratud, et need kohustused tuleks täita samaaegselt või kindlas järjestuses või seatud muid täitmist puudutavaid tingimusi. Maakohus selgitas, et Tartu Ringkonnakohtu 14. märtsi 2011 otsuses määratud kaasomandi lõpetamiseks kinnistusraamatu kannete tegemiseks peaks avaldaja tegema vastava ettepaneku teistele kaasomanikele – eeldatavalt panema notari juurde aja ja kutsuma kirjalike teadetega Lea Peipsi, Rutt Sakjase ja Helvi Uibo notari juurde vajalikke avaldusi tegema. Juhul, kui nad keelduvad, on avaldajal õigus pöörduda vastava nõudega kohtusse. Avaldaja esindaja seletuse kohaselt ei ole avaldaja sissenõudjatele kordagi vastavat ettepanekut teinud. Ka sissenõudjad oleks võinud vastava ettepaneku teha. Kohus märkis, et kohtutäitur ei tohi asuda iseseisvalt täitedokumendile täiendavat sisu andma (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 14). Seega ei saa avaldaja nõuda, et kohtutäitur teeks iseseisvalt mingeid ettepanekuid, tahteavaldusi jms, mida kohtuotsuses määratud ei ole. Kohtutäitur on Tartu Ringkonnakohtu
14.märtsi 2011 kohtuotsust asunud täitma õiguspäraselt. Seoses avaldaja väitega puuduva täitedokumendi osas täiteasjades nr 047/2011/870 ja nr 047/2011/871 märkis kohus, et esiteks ei ole avaldaja oma väidet tõendanud. TMS § 35 lg 1 kohaselt oleks avaldaja saanud võtta täiturilt õiendi selle kohta, et täitedokument puudus, aga sellist õiendit esitatud ei ole. Kohus leidis, et tegemist on formaalse väitega: avaldaja ise on avaldanud, et täiteasjas nr 047/2011/869 oli täitedokument olemas. Kuna kõigis kolmes täiteasjas on tegemist sama lahendi täitmisega, mis esitati täitmisele koos, oli kohtutäituril menetlust algatades reaalselt olemas ka täitedokument. Kohtule esitatud täitetoimikutes olid vajalikud koopiad olemas. Kuna täiteasjad on algatatud seaduslikult, ei ole alust ka kohtutäituri tasu otsuste tühistamiseks. Kohus tuvastas, et kohtutäitur on seadnud käsutamise keelumärked kahele avaldajale kuuluvale kinnistule või kinnistu osale: 3/6 suurune mõtteline osa kinnistust XXX , asukoht XXX (registriosa nr 14712240) ja kinnistu XXX, asukoht XXX (registriosa nr 481540). Kinnistu XXX mõttelise osa suhtes seati käsutamise keelumärge täiteasjas 047/2011/870 ja kinnistu XXX suhtes täiteasjas 047/2011/869. Kinnistu XXX mõttelise osa arestimine toimus
15.septembril 2011 - akti kohaselt oli avaldaja osa väärtus 15 000 eurot ja kinnistu XXX arestimine oli kavas alles 27. oktoobril 2011. TMS § 142 lg 1 sätestab, et kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. Vastavalt TMS § 145 lg 1 saadab kohtutäitur pärast kinnisasja arestimisakti koostamist viivitamata kinnistusosakonnale täitedokumendi ärakirja ja ühepoolse avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Käesolevalt on kohtutäitur lasknud kanda käsutamise keelumärked kinnistutele enne arestimisaktide koostamist. TMS § 145 lg 4 sätestab küll, et juhul kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur võlgniku kinnisasja arestida või lasta keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist. Käesolevalt on võlgnikule küll täitmisteade saadetud, kuid mingil põhjusel ei koostanud kohtutäitur koheselt või vähemalt mõistliku aja jooksul kinnistute arestisakte. Kohtu hinnangul ei olnud arestmisaktide koostamine 4 ja 5,5 kuud hiljem mõistlik aeg asjaga tegelemiseks. Kohtutäitur põhjendas arestismiaktide mittekoostamist muuhulgas sellega, et täitetoimikud olid kohtus. Toimikud asusid reaalselt kohtus vaid perioodil 13. juuli -24. august 2011 ja seega oli täituril juba enne toimikute kohtusse saatmist piisavalt aega, et vajalikud arestimisaktid koostada. Kinnistu XXX arestimisakti aga asus täitur koostama alles pärast seda, kui nimetatud küsimus 24. oktoobril 2011 kohtus arutluse all oli. Kohtutäitur on põhjendanud kohest käsutamise keelumärgete kandmist kinnistusraamatusse asjaoluga, et võlgnik ise andis teada endal piisava sissetuleku puudumisest. Ärakuulamisel
selgus, et avaldaja on ärakuulamise ajaks s.o viie kuu jooksul nõudeid täitnud väga väikses ulatuses: Lea Peipsile ja Rutt Sakjasele mõlemale 2,78% ja Helvi Uibole 9,22%. Lisaks sisenõudjate nõuetele lisanduvad veel ka täituri tasu ja täitekulud. Seega oli vajalik võlgniku varale sissenõude pööramine. Võlgnik on küll ilmselgelt raskustes nõuete täitmisega, kuid nimetatud asjaolu ei vabanda kohtutäituri poolt seaduse nõuete täitmata jätmist. Kohtu hinnangul ei oleks paari päeva pikkune viivitus, et koostada korrektselt arestmisaktid, oluliselt takistanud sundtäitmise edasist läbi viimist. Avaldaja leiab, et kinnistu XXX suhtes keelumärke seadmine on ebaõige ka seetõttu, et see ületab nõude summa. Täituri menetluses on kolm eraldiseisvat täiteasja sama täitedokumendi ja sama võlgniku vastu ja seega omavahel seotud. Kohtutäitur on arestinud täiteasjas nr 047/2011/871 avaldaja sõiduki ja täiteasjas nr 047/2011/870 avalajale kuuluva kinnistu XXX mõttelise osa. Nõudeid on kokku 15 019.23 eurot, lisaks kohtutäituri tasud ja kulud. Kinnisasja arestimise akti kohaselt on kinnistu XXX osa väärtus 15 000 eurot ja vallasvara arestimise akti kohaselt auto väärtus 6000 eurot, kuid mõlemad enampakkumised nimetatud hinnaga nurjusid. Kohtutäitur plaanib kordusenampakkumisi, kus hinnad võivad olla kuni 25% väiksemad (seega kinnistu osa 11 250 eurot, auto 4500 eurot). Seega on käesolevaks hetkeks selge, et avaldaja varast ei piisa nõuete täitmiseks ja vajalik on arestida tema muud vara. Autoregistri väljavõttest nähtub, et võlgnikul on lisaks arestitud sõidukile veel kolm sõidukit. Kohtutäitur ei ole põhjendanud, miks ta otsustas keelata kinnistu XXX käsutamise (eesmärgiga see arestida) selle asemel, et arestida veel mõni avaldaja sõidukitest (või ka mitu). Maakohus leidis, et kinnistu XXX arestimine ei ole seaduse nõuetega kooskõlas - täitur on arestinud vara rohkem, kui nõuete täitmiseks vajalik. Lisaks on ta seda teinud kiirustades ja järgimata seadusest tulenevaid põhimõtteid (arestinud vara alles 5,5 kuud pärast käsutamise keelamist) ning seetõttu ka ilmselt kaalutlemata, kas on muid võimalusi võlgniku varale sissenõude pööramiseks (sõidukite arestimine). Kinnistu XXX 3/6 mõttelisele osale on käsutamise keelumärge seatud õiguspäraselt ja selles osas tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kinnistu XXX käsutamise keelamise otsus tuleb aga tühistada ja käsutamise keelumärge tuleb kustutada. Maakohus jättis 5/6 avalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja muud menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. 1/6 avalduse esitamisel tasutud riigilõivust jättis maakohus kohtutäituri anda ja mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja riigilõivu 31 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Avaldaja taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 3. novembri 2011 määruse tühistamist
osas, millega jäeti rahuldamata tema kaebused kohtutäituri 26. mai 2011 otsustele täiteasjades nr 047/2011/870 ja nr 047/2011/871, jäeti osaliselt rahuldamata tema kaebus kohtutäituri 26. mai 2011 otsusele täiteasjas nr 047/2011/869 ja määrati kindlaks menetluskulude jaotus. Avaldaja palub kohtul teha asjas uus määrus, millega rahuldada täielikult avaldaja kaebused kohtutäituri 26. mai 2011 otsustele täiteasjades nr 047/2011/870 ja 047/2011/871. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus vääralt kohaldanud TMS § 21 lõiget 1 ja andnud õigusnormi täitmise osas vääraid ja eksitavaid selgitusi. Kõik sissenõudjad on jätnud täitmata oma kohustuse nendele kuuluvate 1/6 mõtteliste osade XXX kinnistust avaldajale üleandmise osas ja seetõttu puudub sissenõudjatel õigus nõuda kaebuse esitaja suhtes täitemenetluse algatamist. Samuti ei ole enne käesoleva kaebuse esitamist nii sissenõudja kui ka kohtutäitur teinud kaebuse esitajale ettepanekut sissenõudjale kuuluva 1/6 mõttelise osa XXX kinnistust vastuvõtmiseks ja kaebuse esitaja ei ole alusetult keeldunud täitmist vastu võtmast või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega viivitanud.
Kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-12758 ei pandud kellelegi kohustust tahteavalduse tegemiseks, mis TsÜS § 68 lõike 5 ja TMS § 184 lõike 1 alusel asendaks isiku tahteavaldust. Seega peavad sissenõudjad eelkõige ise head seisma selle eest, et nendele kuuluv omand saaks selleks õigustatud isikule selleks vajaliku mõistliku aja jooksul üle antud ja alles seejärel tekib sissenõudjal õigus kaebuse esitaja poolsele vastusooritusele kohtuotsusega määratud ulatuses. Seega ei ole kohtuotsusega sissenõudjate kasuks välja mõistetud hüvitus omandi kaotuse eest muutunud sissenõutavaks. Kohtu käsitlus kohtuotsuse täitmise osas ei ole kooskõlas seadusega. Täitemenetluse saab ikkagi algatada üksnes seaduses sätestatud eelduste täitmisel. Kohtuotsusega ei peagi kindlaks määrama vastastikust täitmist, kui see tuleneb seadusest ehk TMS § 21 lõikest 1. Nõustuda ei ole võimalik kohtu selgitusega selle kohta, kuidas jõustunud kohtuotsust kaasomandi lõpetamise asjas täita tuleb. Avaldajal ei ole õigust sissenõudjatele kuuluvat omandit käsutada ka kõige parema tahtmise korral. Meelevaldne on kohtu seisukoht selles osas, et kui sissenõudjad ei tule notari juurde vastavaid tahteavaldusi tegema, siis keeldumise korral on avaldajal õigus pöörduda vastava nõudega kohtusse. 2) on väär kohtu seisukoht, et kohtutäitur on Tartu Ringkonnakohtu 14. märtsi 2011 kohtuotsust asunud täitma õiguspäraselt. Kohus on selles osas esitatud kaebusi lahendanud äärmiselt pealiskaudselt, soovimata välja selgitada tegelikke asjaolusid. 20. mail 2011 kui avaldaja ja tema esindaja tutvusid täitetoimikutega kohtutäituri büroos, ei nõutud kohtutäiturilt õiendit selle kohta, et täiteasjade nr 047/2011/870 ja nr 047/2011/871 toimikutesse on esitamata jõustumismärkega kohtulahend ja täiteasjas nr 047/2011/869 on toimikus üksnes jõustumismärketa kohtuotsus, millise alusel täitemenetluse seadustik keelab täitemenetluse algatamise. Kohtu seisukoht, et kõigis täitetoimikutes ei pidanudki olema jõustumismärkega kohtulahendit, kuna tegemist oli ühe ja sama lahendi täitmisega erinevates täiteasjades, on seaduserikkumist soosiv ja taunimisväärne. Avaldaja esindaja ei ole kunagi omaks võtnud kohtu seisukohta, et täiteasjas nr 047/2011/869 oli olemas jõustumismärkega kohtuotsus. Kohtutäitur võttis kohtuistungil omaks, et täiteasjade nr 047/2011/870 ja 047/2011/871 toimikutes puudus kohtuotsus ehk täitemenetlused olid algatatud täitemenetluse seaduse rikkumisega. Avaldaja soovib anda ringkonnakohtu istungil vande all ütlusi selles, kas täitetoimikutega tutvumise ajal olid toimikutes jõustumismärkega kohtuotsused või puudusid need üldse. 3) ei ole avaldajale esitatud dokumentides ühtegi põhjendust, miks on peetud vajalikuks kinnisasjadele käsutamise keelumärgete seadmist enne vabatahtliku täitmise aja möödumist. Selline tegevus on vastuolus TMS § 25 lg-ga 1. Ka ei ole keelumärgete seadmisele eelnenud arestimisaktide koostamist. Kuigi TMS § 53 lg 1 kohaselt ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, on täitur kahe kinnistu suhtes keelumärke seadmisel seda siiski teinud. Rutt Sakjas ei ole taotlenud ka sissenõude pööramist XXX kinnistule. On arusaamatu kuidas kohus ühtedel ja samadel asjaoludel jõuab arusaamisele, et XXX asuva kinnistu osas on toimingud seadusevastased ja 3/6 mõttelise osa XXX kinnistu osas samad toimingud ei ole seadusevastased. Õiguslikku tähendust ei oma asjaolu, kas arestimine tehti enne või pärast kohtuistungi toimumist; 4) rahuldas kohus apellandi kaebuse ja peatas XXX asuva kinnistu suhtes täitemenetluse, seega tuleb selles osas jätta menetluskulud kohtutäituri kanda; 5) jääb avaldaja muus osas maakohtule esitatud kaebustes avaldatud seisukohtade juurde ja palub nendega määruskaebuse läbivaatamisel arvestada.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
5.Kohtutäitur taotleb vastuses määruskaebusele Tartu Maakohtu 3. novembri 2011 määruse muutmist osas, millega kohtutäiturit kohustati tegema toimingud keelumärke kustutamiseks kinnistusraamatust ja tema kanda jäeti riigilõivu maksmise kohustus. Võimalusel jätta kohtukulud avaldaja kanda. Muus osas palub kohtutäitur jätta kohtumäärus muutmata. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) ei tulene Tartu Ringkonnakohtu 14. märtsi 2011 otsusest tsiviilasjas nr 2-08-12758 samaaegse täitmise kohustust. Seega on sissenõudjate avalduste alusel kohtutäituri poolt täitemenetluste algatamised olnud õiguspärased; 2) esitati kohtutäiturile 12. mail 2011 täitmiseks koos täitmisavaldustega üks jõustumismärkega kohtu poolt väljastatud (sinise templiga) kohtuotsuse koopia. Jaan Uibo võttis täitmisteated vastu 13. mail 2011. Kohtutäitur saatis 16. mail 2011 keelumärke seadmise avaldused kinnistusosakonnale digitaalselt. Avaldaja soovib kohut vande all eksitada, et kohtutäituri valduses ei olnud jõustumismärkega lahendit, sest kinnistusosakonnale saab saata märke sissekandmiseks vaid jõustumismärkega kohtuotsuse (v.a maksekäsud). Kanded registriosadesse tehti 18. mail 2011 XXX kinnistule ja 17. mail XXX kinnistule. Seega enne, kui võlgnik käis kohtutäituri büroos toimikutega tutvumas; 3) arestiti 27. oktoobril 2011 avaldajale kuuluv kinnistu nr 481540, asukohaga XXX. Maakohus on leidnud, et XXX kinnistult tuleb kustutada keelumärge. Hetkel on kinnistu arestitud ning keelumärke olemasolu on õigustatud. Hetkel ei anna keelumärke kustutamine ning samaaegselt uue seadmise avalduse esitamine olulist erinevust kinnistusraamatu kandes. Kui ka kinnistusosakonnas tehakse kohtutäituri avalduse alusel vastavad kanded, saab muutuda sisuliselt vaid keelumärke seadmise kuupäev. Seetõttu palub kohtutäitur kohtul vaadata läbi keelumärke kustutamise vajalikkus, sest vara arestimise tõttu on asjaolud muutunud ja kande olemasolu õigustatud.
6.Sissenõudjad Helvi Uibo, Lea Peips ja Rutt Sakjas paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata. Vastustajate vastuväidete kohaselt: 1) ei nõustu sissenõudjad esitatud kaebusega täies ulatuses. Kaebuse esitaja on ekslikul seisukohal, et kohus on vääralt kohaldanud TMS § 21 lg 1 ja andnud ebaõigeid ja eksitavaid selgitusi; 2) nõustuvad vastustajad kaebuse esitaja seisukohaga, et Tartu Maakohtu 29. juuni 2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-12758 ega ka Tartu Ringkonnakohtu 14. märtsi 2011 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-12758 ei pandud kellelegi kohustust tahteavalduse tegemiseks. Kohtuotsuses ei ole välja toodud kohustust sissenõudjatele esitada Jaan Uibole ettepanek kinnistu vastuvõtmiseks/mitte vastuvõtmiseks, vaid määratud on sissenõudjatele kuulunud mõtteline osa kinnistust Jaan Uibo nimele. Avaldaja käitumisest on näha, et viimane nõustus kinnistu vastuvõtmisega. Seega ei ole olnud sissenõudjate kohustuseks pöörduda täiendavalt nõusoleku saamiseks avaldaja poole ega vormistamise küsimustega notari poole. Kohtuotsusest nähtuvalt oleks ja on ka praegu avaldajal õigus pöörduda jõustunud kohtuotsusega notari juurde kinnistu enda nimele vormistamiseks. Küll pandi aga avaldajale kohtuotsusega kohustus hüvitada sissenõudjatele igaühele 5006,41 eurot. Tartu Ringkonnakohtu otsus selles osas on jõustunud ning avaldajale kohtu poolt pandud kohustus kuuluks täitmisele. Seega on sissenõudjad esitanud õigesti seadusest tulenevalt avalduse sissenõudmismenetluse alustamiseks Tartu tööpiirkonna kohtutäiturile ja viimane on ka menetlust alustanud; 3) esitasid vastustajad kohtutäiturile avalduse sissenõudmismenetluse alustamiseks koos jõustunud originaalkohtuotsusega;
4) on väär ja alusetu avaldaja poolt väita, et Rutt Sakjas ei ole taotlenud kinnistu XXX arestimist. Rutt Sakjas kinnitab, et on esitanud kohtutäiturile avalduse kinnistu XXX, Otepää arestimiseks. Kaebuse esitaja esitab teadlikult valeandmeid ja venitab teadlikult oma tegevusega (apellatsioonkaebuse esitamine kohtuotsusele, kaebused kohtutäituri tegevuse peale jne), et mitte maksta vabatahtlikult sissenõudjatele jõustunud kohtuotsuse alusel väljamõistetud summasid. Kohtuotsuse kohaselt oli avaldaja kohustatud hüvitama igale sissenõudjale eraldi 5006,41 eurot mis teeb kokku 15 019,23 eurot. Kohtutäituri vahendusel on laekunud sissenõudjatele kokku 1618,41 eurot. Avaldaja omab kindlat sissetulekut töötasu näol, mitut kinnistut ja lugematul arvul sõidukeid. Seega oleks mõistlikum ja odavam tasuda sissenõudjatele kohtu poolt väljamõistetud summad ja mitte maksta õigusteenuste osutamise eest juristile ja kohtutäiturile.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele. Tartu Maakohtu
3.novembri 2011 määrus tuleb täielikult tühistada. Asjas on võimalik teha uus määrus, millega rahuldada Jaan Uibo kaebused kohtutäitur Ivi Kalmeti 26. mai 2011 otsuste peale täiteasjades nr 047/2011/871, 047/2011/870 ja 047/2011/869. Kohtutäituri 26. mai 2011 otsused täiteasjades nr 047/2011/871, 047/2011/870 ja 047/2011/869 tuleb tühistada ja kohtutäiturit tuleb kohustada lõpetama täitemenetlus täiteasjades nr 047/2011/871, 047/2011/870 ja 047/2011/869.
8.Vaidlustatud täitemenetlusi viib kohtutäitur läbi Tartu Ringkonnakohtu 14. märtsi 2011 tsiviilasjas nr 2-08-12758 tehtud kohtuotsuse alusel ja täitmiseks. Ringkonnakohus on kohtuotsuse resolutsiooni sõnastanud järgmiselt: - Lõpetada Helvi Uibo, Jaan Uibo, Rutt Sakjase ja Lea Peipsi kaasomand XXX külas asuvale XXX kinnistule, kinnistusregistriosa number 17122 Tartu Maakohtu Valga kinnistusjaoskonnas. - Jätta XXX külas asuv XXX kinnistu, kinnistusregistriosa number 17122 Tartu Maakohtu Valga kinnistusjaoskonnas, Jaan Uibole ja panna Jaan Uibole kohustus maksta välja Helvi Uibole tema osa rahas 5 006 (viis tuhat kuus) eurot 41 senti, Rutt Sakjasele tema osa rahas 5 006 (viis tuhat kuus) eurot 41 senti ja Lea Peipsile tema osa rahas 5 006 (viis tuhat kuus) eurot 41 senti. - Menetluskulud maakohtus jätta poolte kanda võrdsetes osades.“ - Menetluskulud ringkonnakohtus jätta 57,52% ulatuses Helvi Uibo, Rutt Sakjase ja Lea Peipsi kanda ning 42,48% ulatuses Jaan Uibo kanda. Kohtuotsusest nähtub, et kohus on otsustanud asja jagamise kaasomandi lõpetamisel AÕS § 77 kohaselt. Asja jagamise viisi osas on kohus otsustanud anda see Jaan Uibole ja panna talle kohustus maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas. Kaasomandi lõpetamisel viisil, kus ühele poolele jääb kaasomandi ainuomand koos kohustusega hüvitada teisele poolele tema osa väärtus, tekib vastastikune kohustus (vt Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-168-05 ja nr 3-2-1-57-11).
9.Täitemenetluse seadustiku § 21 kohaselt ei või kohtutäitur juhul, kui täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule, täitemenetlust alustada enne, kui sissenõudja kohustus on täidetud või kui sissenõudja või kohtutäitur on võlgnikule pakkunud sissenõudja kohustuse täitmist ja võlgnik on alusetult keeldunud täitmist
vastu võtmast või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega viivitanud. Seega kuulub määruskaebuse esitaja nõue omandi üleandmiseks täitmisele samaaegselt puudutatud isikute/sissenõudjate rahalise nõude täitmisega. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et Tartu Ringkonnakohtu 14. märtsi 2011 otsuse resolutsioonist ei nähtu vastastikust täitmist, mistõttu TMS § 21 ei kohaldu. Kuna kaasomandi lõpetamisel kohtuotsuses märgitud viisil tekib kaasomanikel olemuslikult vastastikune kohustus, siis kohaldub kohtuotsuse täitmisel TMS § 21 sõltumata sellest, kas kohus on kohtuotsuse resolutsioonis eraldi täitmise korra kindlaks määranud. Kaasomandi lõpetamine viisil, kus ühele poolele jääb kaasomandi ainuomand koos kohustusega hüvitada teisele poolele tema osa väärtus, ongi menetluslikult ühtlasi otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes.
10.Määruskaebuse esitaja on olnud seisukohal, et sissenõudjate kasuks välja mõistetud hüvitis omandi kaotuse eest ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna sissenõudjad on jätnud täitmata oma kohustuse neile kuuluvate kinnistu XXX mõtteliste osade üleandmiseks määruskaebuse esitajale. Vastuses määruskaebusele sissenõudjad leiavad, et neil ei ole kohustust pöörduda täiendavalt nõusoleku saamiseks Jaan Uibo poole ega vormistamise küsimustega notari poole. Ringkonnakohus on seisukohal, et nii määruskaebuse esitaja kui ka sissenõudjad on ekslikul arusaamisel sellest, kuidas peaks toimuma kaasomandit lõpetava kohtuotsuse täitmiseks vabatahtlik omandiosa üleandmine ühele kaasomanikule. AÕS § 64-1 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 1 kohaselt on kinnistamisavalduse esitamise õigus isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. Käesoleval juhul on avaldajal ja sissenõudjatel võimalik sõlmida vastav asjaõigusleping ja taotleda sellekohase kande tegemist kinnistusraamatusse. Kui avaldaja ja sissenõudjad asjaõiguslepingu sõlmimises kokkuleppele ei jõua, siis saab avaldaja ise esitada kinnistamisavalduse koos Tartu Ringkonnakohtu otsusega kinnistusametile. KRS § 34-1 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav ka selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Jaan Uibole omandi üleandmisel on puudutatud isikuteks Helvi Uibo, Lea Peips ja Rutt Sakjas. Tartu Ringkonnakohtu 14. märtsi 2011 tsiviilasjas nr 2-08-12758 tehtud kohtuotsuse alusel kinnistu mõtteliste osade üleandmiseks Jaan Uibole on seega vajalik Helvi Uibo, Lea Peips ja Rutt Sakjas poolt Jaan Uibole antud nõusolek omandi üleandmiseks ja omaniku kande muutmiseks kinnistusraamatus, mis peab olema kas notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. Asjaõiguslepingu sõlmimisel või sissenõudjate poolt puudutatud isikutena KRS § 34-1 sätestatud nõusoleku andmisel ja selle esitamisel kinnistusametile võib lugeda Tartu Ringkonnakohtu 14. märtsi 2011 kohtuotsusest tuleneva sissenõudjate kohustuse avaldaja ees täidetuks. Käesoleval juhul ei ole enne täitemenetluse algatamist asjaõiguslepingut omandi üleandmiseks sõlmitud ja sissenõudjad KRS § 34-1 sätestatud nõusolekut andnud. Seega puudus kohtutäituril TMS § 21 kohaselt õigus algatada sissenõudjate avalduse alusel rahalise nõude täitmiseks avaldaja vastu täitemenetlus enne, kui sissenõudjate kohustus anda nõusolek omandi üleandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks on täidetud ja sissenõudjad on esitanud TMS § 21 lg 2 kohaselt kohtutäiturile vastava kirjaliku dokumendi. Kuna kohtutäitur on täitemenetluste algatamisel TMS § 21 sätestatut rikkunud, kuuluvad kohtutäituri otsused vaidlustatud täiteasjades tühistamisele. Kohtutäiturit tuleb kohustada ebaseaduslikult algatatud täitemenetlused lõpetama. TMS § 49 lg 1 kohaselt täitemenetluse lõpetamise korral vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt
ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks, välja arvatud hagi tagamise määruse täitmisel. Täitedokument tagastatakse sissenõudjale.
11.Kuna maakohtu määrus kuulub tühistamisele ja määruskaebus rahuldamisele, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata kõigile määruskaebuses esitatud väidetele. Ringkonnakohus märgib, et TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Seega tuleb iga sissenõudja avaldusega koos esitada ka täitedokument. Käesoleval juhul on kolm erinevat sissenõudjat esitanud samal ajal kolm täitmisavaldust, kuid ühe täitedokumendi, sest kõigi sissenõudjate täitmisavalduse aluseks oli sama täitedokument. Seega oli kohtutäituril täitemenetluste alustamisel täitedokument olemas. Seadus ei keela kohtutäituril või tema bürool vajadusel täitedokumendi paljundamist.
12.TsMS § 198 lg 1 p 2 järgi on hagita menetluses menetlusosalised avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. TsMS § 198 lg 1 p 3 järgi peab kohus hagita menetluses kaasama hagita menetluse osalised omal algatusel. Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. TMS § 218 lg 3 kohaselt kohtutäituri otsuse kohta tehtud maakohtu määruse peale võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada määruskaebuse. Menetlusosalisteks TMS § 218 lg 3 tähenduses tuleb pidada täitemenetluse osalisi, kelleks on võlgnik ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab (TMS § 5 lg 1). Seega tuleb kohtutäituri tegevuse peale esitatud võlgniku kaebuse läbivaatamisel üldjuhul pidada puudutatud isikuks ka sissenõudjat, kuna kaebuse läbivaatamine võib puudutada ka sissenõudja huve. Käesolevas asjas on avaldaja avaldustes sissenõudjad puudutatud isikutena ka märkinud, kuid maakohus ei ole sissenõudjaid asja menetlusse kaasanud ega nende seisukohta küsinud. Seega on maakohus asja menetlemisel rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Sissenõudjad on ringkonnakohtule määruskaebuse kohta kirjalikult vastanud, mistõttu viidatud rikkumine on menetluses kõrvaldatud ja sissenõudjate seisukohad on välja selgitatud. TsMS § 656 lg 2 kohaselt ei pea ringkonnakohus TsMS § 656 lg 1 nimetatud juhtudel asja uueks arutamiseks saatma, kui rikkumist on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtus määruskaebuse menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut.
13.Kohtutäituri määruskaebuse vastuses esitatud taotlus maakohtu määruse muutmiseks jääb rahuldamata juba seetõttu, et määruskaebuse vastusega maakohtu määruse muutmist ei ole võimalik saavutada.
14.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel kohtutäituri kanda.
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.