TTkaebus kohtutäituri Priit Petter 29.07.2011. a otsusele täiteasjas nr XXX
Tsiviilasja hind
Hagita asi, mille hinda ei ole võimalik kindlaks määrata TsMS § 122 lg 3 alusel Avaldaja TT(isikukood XXX; elukoht XXX) Avaldaja esindaja vandeadvokaat Raini Nõu (Advokaadibüroo Jaak Oja, Tõnismägi 3A-7, Tallinn 10119; e-post: [email protected]) Puudutatud isikud Kohtutäitur Priit Petter (Tornimäe 7-008, Tallinn 10145; e-post: [email protected]) Sissenõudja AS Eesti Krediidipank (reg kood 10237832; asukoht Narva mnt 4, Tallinn 15014; e-post: [email protected]) Sissenõudja esindaja Aase S
Menetlusosalised ja nende esindajad
Ärakuulamise toimumise aeg
29.11.2011
Ärakuulamisel osalenud isikud
Avaldaja esindaja vandeadvokaat Raini Nõu Kohtutäitur Priit Petter Sissenõudja esindaja Aase S
RESOLUTSIOON
Jätta TTkaebus kohtutäitur Priit Petteri 29.07.2011. a otsusele täiteasjas nr XXX rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja TT kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
12.09.2011. a esitas TT esindaja kohtule kaebuse kohtutäituri Priit Petter 29.07.2011. a otsusele täiteasjas nr XXX. Kaebuse kohaselt kaevatakse kohtutäituri 29.07.2011. a otsuse peale osas, millega jäeti rahuldamata kaebuse esitaja 04.07.2011. a kaebus kohtutäituri tegevuse ja 20.05.2011. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldati 22.06.2011. a täitekutse, mille raames edastati ka kaebajale täitmisteade: Harju tööpiirkonna kohtutäitur Priit Petter täidab kaebaja suhtes nõuet, mis koos täitekuludega on 100 733,59 eurot, sissenõudjaks on AS Eesti Krediidipank. Kaebaja esitas 04.07.2011. a kohtutäiturile kaebuse, millega taotles peatada täitemenetlus täiteasjas; lõpetada täitemenetlus; tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus; alternatiivselt, st kui peetaks täitemenetluse alustamist-läbiviimist siiski õiguspäraseks, siis tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus seoses kohtutäituri menetluse põhitasuga selliselt, et kohtutäituri menetluse põhitasu suuruseks koos käibemaksuga jääks 70 eurot. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus 23.08.2011. a kohtutäituriteade: kohtutäituri 29.07.2011. a otsus võlgniku kaebuse peale on kohtutäituribüroos kättesaadav. Kaebaja lepinguline esindaja sai 08.09.2011. a kohtutäituribüroost kätte täituri 29.07.2011. a otsuse, millega jäeti põhilises osas kaebaja kaebus rahuldamata, rahuldati osas, milles kohtutäitur peatas täitetoimingud kuni kaebuse lahendamiseni, so kuni 31.07.2011. a. 08.09.2011. a tutvus kaebaja esindaja kohtutäituribüroos täitetoimikuga (täiteasjas nr XXX) ning sellest selgus, et sissenõudja on enda 20.05.2011. a täitmisavalduses nõude sisu all märkinud, et tegemist on sissenõudja ja võlgniku vahelisest laenulepingust nr 1245 tuleneva rahalise nõudega. Seega käsitas sissenõudja täitedokumendina 22.08.2001. a laenulepingut nr 1245, mille sissenõudja täitmisavaldusele ka lisas. Ka 29.07.2011. a kohtutäituri otsusest ilmneb, et täitemenetluse algatamise aluseks on (oli) panga nõue kaebaja vastu, mis tuleneb laenulepingust nr 1245. Selles täitmisavalduses oli märgitud, et sissenõudja palus pöörata täitmisele dokumendi TMS § 2 lg 1 p 191 alusel. Kuivõrd viidatud laenuleping polnud notariaalselt tõestatud (oli lihtkirjalik), siis ei olnud kõnealusel krediidiasutusel võimalik seda lepingut täitedokumendina vaadelda ega taotleda kohtutäiturilt sellele dokumendile toetuvalt täitemenetluse alustamist ning läbiviimist. Kohtutäitur on eelnevale vaatamata täitemenetlusega algust teinud, kusjuures täitur on pidanud täitedokumendiks hoopis Harju Maakohtu tsiviilasjast nr 2-04-1002 pärinevat 22.01.2010. a kohtuotsust või määrust (vt selles osas ka 23.08.2011. a kohtutäituriteade). Enda 29.07.2011. a otsuses täitur moonutab sissenõudja nõude sisu, märkides, et nõude sisu seondub, vastupidiselt sissenõudja märgitule, Harju Maakohtu 22.01.2010. a lahendiga. Seega on kohtutäitur määratlenud täitedokumendi omal initsiatiivil, eirates sellega sissenõudja tahet, milleks kohtutäitur õigustatud ei ole. Täitemenetluse alustamiseks ning selle läbiviimiseks on puudunud õiguslik alus, täitemenetlus tuleb lõpetada. Tuginedes TMS § 24 lg-le 1, kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate. TMS § 48 p 7 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse selle põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. 20.05.2011. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt on menetluse põhitasu 8 821,70 eurot. Kui ka peetaks täitemenetluse alustamist ja läbiviimist õiguspäraseks, siis selleks puhuks (kaebaja alternatiivversioon) märgib kaebaja, et täituri põhitasu on ebaproportsionaalselt suur. On oluline, et kaebaja on tasunud viidatud krediidiasutusele võlgnetavat omal initsiatiivil, nagu on seda planeerinud (on täitnud tasumisgraafikut, mille pangale varasemalt kompromissina välja pakkus). Ja kaebaja on seda teinud ilma kohtutäituripoolse n-ö kaasabita. Samuti kavatseb kaebaja tasumisega jätkata. Probleemiks on olnud võlgnetava summa erakordne suurusjärk, mistõttu pole olnud võimalik kiiremini seda kõike tasuda. Kaebaja on endiselt seda meelt, et tegelikult ei pea kohtutäitur tegema midagi otseseltvahetult selleks, et kaebaja tasuks AS-le Eesti Krediidipank kõnesoleva võla. Et aga AS Eesti Krediidipank on kohtutäituri poole pöördunud, siis leiab kaebaja, et proportsionaalseks (kohaseks, mõistlikuks) täituri põhitasu suuruseks (kui eeldada, et kaebaja on täituri tasu maksmiseks kohustatud) – arvestades ühtlasi seda, et täitur ei ole teinud käesoleval juhul aeganõudvaid, mahukaid täitetoiminguid ega pea neid tegelikult tegema ka tulevikus, jne – 70 eurot (sh käibemaks). Kaebaja tugineb enda seisukohtades ka Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 järeldatule.
Lähtudes ülaltoodust palub kaebuse esitaja tühistada Harju tööpiirkonna kohtutäituri Priit Petter 29.07.2011.a otsus osas, millega jäeti rahuldamata TT04.07.2011. a kaebus kohtutäituri tegevuse ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale, ja 20.05.2011. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täielikult täiteasjas nr XXX; määrata sundtäitmise lõpetamine täiteasjas nr XXX; alternatiivselt, st kui peetaks täitemenetluse alustamist-läbiviimist siiski õiguspäraseks, siis tühistada Harju tööpiirkonna kohtutäituri Priit Petter 29.07.2011. a otsus seoses kohtutäituri menetluse põhitasuga ja 20.05.2011. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus seoses kohtutäituri menetluse põhitasuga ning seda kõike selliselt, et kohtutäituri menetluse põhitasu suuruseks koos käibemaksuga jääks 70 eurot, täiteasjas nr XXX; määrata kindlaks menetluskulude jaotus TTja Harju tööpiirkonna kohtutäituri Priit Petter vahel selliselt, et Harju tööpiirkonna kohtutäitur Priit Petter kannab täielikult käesoleva kohtuasja menetluskulud.
PUUDUTATUD ISIKUTE VASTUVÄITED
2.Sissenõudja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Avaldaja on asunud seisukohale, et vaidlusalusel täitemenetlusel puudub õiguslik alus, kuivõrd sissenõudja on oma 20.05.2011. a esitatud täitemenetluse algatamise avalduses (edaspidi Täitmisavaldus) märkinud, et nõue võlgniku vastu tuleneb laenulepingust nr 1245 ning täitemenetluse algatamise aluseks on TMS § 2 lg 1 p 191. Sissenõudja on seisukohal, et eeltoodu ei anna alust käimasoleva sundtäitmise lõpetamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Mõlemad TMS § 23 lg-s 1 toodud eeldused on käesoleval juhul täidetud. Samuti on Täitmisavalduses esitatud kõik TMS § 23 lg-s 2 märgitud kohustuslikud andmed ning sellele on lisatud TMS § 23 lg-e 4 kohaselt täitedokument. Seega on täitemenetluse algatamine olnud õiguspärane. Avaldaja on kaebuses ise märkinud, et tema teada puudutab sundtäitmine tsiviilasjas nr 2-04-1002 tehtud kohtulahendit. Ühtlasi on kohtutäitur 20.05.2011. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses täiteasjas nr XXXmärkinud täitemenetluse aluseks tsiviilasjas nr 2-041002 tehtud kohtuotsuse ja täitmisavaldusele on lisatud tsiviilasjas nr 2-04-1002 tehtud kohtuotsuse koopia. Seega vaatamata asjaolule, et sissenõudja on Täitmisavalduses ekslikult märkinud, et sundtäitmise õiguslik alus tuleneb TMS § 2 lg 1 p-st 191, oli nii kohtutäiturile kui avaldajale üheselt mõistetav, et tegelikuks täitedokumendiks käesolevas asjas oli tsiviilasjas nr 204-1002 tehtud kohtuotsus, mitte notariaalselt tõestatud laenuleping. Sissenõudja on arvamusel, et kaebuses ei ole esitatud TMS §-s 48 sätestatud asjaolu, mis annaks aluse täitemenetluse lõpetamiseks ning avaldaja tegelik soov kaebuse esitamisel on olnud käimasoleva sundtäitmise venitamine. Sissenõudja leiab, et kaebuses esitatud põhjendused ei anna alust kohtutäituri tasu vähendamiseks. Täitemenetluse algatamise seisuga oli sissenõudjal nõue avaldaja vastu kogusummas 91 892,73 eurot. Avaldaja on tasunud täitemenetluse jooksul 15 978,00 eurot (30.05.2011) ja 15 977,92 eurot (04.07.2011). Eeltoodust lähtuvalt ja kohtutäituri seaduse §§-st 34 ja 35 tulenevalt on kohtutäitur tasu suuruse ka määranud. Asjaolu, et avaldaja on pärast täitemenetluse algatamist teinud kaks juhuslikku makset, ei anna alust väita, et Sissenõudja ja avaldaja vahel oleks sõlmitud kokkulepe võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel. Sissenõudja kinnitab, et osapoolte vahel selline kokkulepe puudub. Menetluskulud palub sissenõudja jätta avaldaja kanda.
3.Kohtutäitur Priit Petter ei nõustu, et kohus asja menetlusse võttis, kuna võlgnik ei ole järginud TMS § 218 lg 1 sätestatud kaebuse esitamise korda. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Lisaks ei ole võlgniku poolt esitatud kaebus, märgitud asjaoludel kohane õiguskaitsevahend. Võlgnikul tulnuks esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu. Kohtutäitur ei tunnista kaebust ja vaidleb esitatud kaebusele vastu. Kohtutäitur jääb oma 29.07.2011. a otsuse seisukohtade juurde ning palub jätta avaldaja kaebus täies osas rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
MENETLUSE KÄIK
4.Ärakuulamisel jäi avaldaja esindaja seisukoha juurde, et vaidlus puudutab kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust, milles väljamõistetud summa on liiga suur avaldaja arvates. Kohtutäitur ja sissenõudja märkisid, et täitemenetlus algatati kohtuotsuse alusel (ts asi nr 2-041002, 22.01.2010. a lahend). Kohtutäitur selgitas, et tasu otsuses olev summa tuleneb seaduses märgitud tasumäära alusel ning kohtutäituril on seaduse alusel õigus saada tehtud töö eest tasu.
KOHTU SEISUKOHAD
5.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid oma algatusel.
6.Kohus juhindub asja lahendamisel järgmisest tuvastatud asjaoludest: • 20.05.2011. a algatas kohtutäitur sissenõudja AS-i Eesti Krediidipank 20.05.2011. a esitatud avalduse ja Harju Maakohtu 22.01.2010. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-04-1002 alusel täitemenetluse võlgnevuse 91 892,73 euro sissenõudmiseks TT(asjaolu nähtub täiteasja nr XXXtiitellehelt [täitetoimik lk 1; kohtu toimik lk 39]). • 20.05.2011. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega täiteasjas nr XXXotsustas kohtutäitur võlgnikult TTnõuda täitemenetluse alustamise tasu summas 19,16 eurot (sh käibemaks) ja kohtutäituri põhitasu summas 8 821,70 eurot (sh käibemaks) (täitetoimik lk 4; kohtu toimik lk 42). • 22.06.2011. a avaldati TT väljaandes Ametlikud Teadaanded täitekutse, mille raames edastati ka kaebajale täitmisteade, milles sisaldus peale nõude suuruse lisaks kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega väljamõistetud täitekulud (kohtu toimik lk 14). • 04.07.2011. a esitas TT kaebuse kohtutäituri tegevusele ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele, milles palus peatada täitemenetlus täiteasjas XXX, lõpetada täiteasi, tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus (20.05.2011. a) või alternatiivselt tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus seoses kohtutäituri menetluse põhitasuga selliselt, et kohtutäituri menetluse põhitasu suuruseks koos käibemaksuga jääks 70 eurot (täitetoimik lk 32; kohtu toimik lk 69). • 29.07.2011. a otsusega rahuldas kohtutäitur osaliselt TT kaebuse ja peatas täitetoimingud kuni kaebuse lahendamiseni so kuni 31.07.2011. a, jättis rahuldamata taotluse täitemenetluse lõpetamiseks ning taotluse tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus (täitetoimik lk 35-37; kohtu toimik lk 72-76). • 23.08.2011. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega teavitas kohtutäitur võlgnikku Tarmo Türi, et 29.07.2011. a otsus võlgniku esitatud kaebusele on kättesaadav kohtutäituri büroos (täitetoimik lk 34; kohtu toimik lk 71). • Võlgniku TTesindaja sai kohtutäituri 29.07.2011. a otsuse kätte 08.09.2011. a (täitetoimik lk 38; kohtu toimik lk 77).
7.Avaldaja heidab kohtutäiturile ette, et AS Eesti Krediidipank nõue võeti täituri poolt täitmisele täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 nõudeid rikkudes ning täitemenetlus tulnuks lõpetada TMS § 48 p 7 alusel täitemenetluse alustamise tingimuste täitmata jätmise tõttu. Samuti leiab avaldaja, et kohtutäituri tasu otsus tuleb tühistada, sest see on ebaproportsionaalselt suur. Vastuseks kohtutäituri vastuväitele TT kaebuse menetlusse võtmisel osas, milles on vaidlustatud täituri tegevus täitemenetluse alustamisel, märgib kohus, et nähtuvalt avaldaja kohtutäiturile 04.07.2011. a esitatud kaebusest, on kaebaja ka selles tuginenud täitemenetluse alustamise õigusvastasusele, küll teisel põhjendusel. Seega tuleb seaduses ettenähtud kohustuslik kohtueelse menetluse kord läbituks lugeda ning kohus kontrollib, kas kohtutäituri tegevus täitemenetluse korraldamisel oli õiguspärane. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 23 järgi viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 6
tuvastanud, et vaidlusaluses täiteasjas on täitemenetlust alustatud AS-i Eesti Krediidipank 20.05.2011. a esitatud avalduse ja Harju Maakohtu 22.01.2010. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-041002 alusel täitemenetluse võlgnevuse 91 892,73 euro sissenõudmiseks. Seega on TMS § 23 lg 2 eeldused formaalselt täidetud, st kohtutäiturile oli esitatud sissenõudja poolt avaldus ja õiguskindlast allikast pärinev täitedokument. Asjaolu, et sissenõudja oli täitmisavalduses viidanud täitedokumendina kokkulepetele, mille alusel ta nõude kohtulikult maksma pani ja see ka kohtu poolt tunnustamist leidis, ei oma tähendust, sest avaldusele oli täitedokumendina lisatud Harju Maakohtu 22.01.2010. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-04-1002. Seega oli sissenõudja tahe suunatud osundatud täitedokumendist tuleneva nõude sundtäitmisele esitamiseks. Sissenõudja ei ole kohtutäituri tegevust vaidlustanud, mis annab alust järeldada, et isegi juhul, kui sissenõudja oma avalduses eksis, on ta kohtutäituri tegevuse heaks kiitnud. Seega on TMS § 23 sätestatud täitemenetluse alustamise tingimused täidetud ning täitemenetluse lõpetamiseks puudub alus. Kohtutäituril esitatud kaebuses on avaldaja tuginenud väitele, justkui oleks sundtäitmisele esitatud nõue täidetud. Kohus märgib, et kui täitemenetlusosalistel on vaidlus täitmisele esitatud nõude olemasolu üle, on võlgnikul täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamiseks õigus esitada sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221) ning hagimenetluse esemeks on pooltevahelise materiaalõigusliku vaidluse lahendamine. Seega, kui võlgniku arvates sundtäitmisele esitatud nõuet ei ole, on võlgnikul võimalik seda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses tõendada, kuid kohtutäituril puudub õigus pooltevahelist materiaalõiguslikku vaidlust lahendada ning kohtutäituril on kohustus sissenõudja avalduse ja õiguskindlast allikast pärineva täitedokumendi alusel alustada täitemenetlust.
8.Vastavalt kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg-le 1 on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS § 28 lg 2 kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. TMS § 32 lg 1 kohaselt menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks menetluse alustamisega. Sama paragrahvi 2. lõike 1. lause järgi muutub rahalise nõude täitmisel põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 6 tuvastanud, et 22.06.2011. a on TT täitekutse kätte toimetatud teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldaja ei ole antud asjaolu ka vaidlustanud, kuid ei nõustu kohtutäituri põhitasu suurusega. Kohus on ka eelnevalt märkinud, et avaldaja suhtes 20.05.2011. a algatatud täiteasjas oli sundtäitmisele esitatud nõude suurus 91 892,73 eurot. Seega vastas kohtutäituri tasu KTS § 35 lg 2 p-is 11 sätestatule (7351.42+km 20% 1470.28=8821.70 eurot). Käesoleva asja läbivaatamisel on selgunud, et avaldaja on sundtäitmisele esitatud nõudest osa sissenõudjale otse täitnud. Asjaolu, et avaldaja võlgnikuna on asunud täitemenetluses sundtäitmisele esitatud nõuet rahuldama otse sissenõudjale, ei ole kohtutäituri tasu nõudmist välistavaks asjaoluks, sest ka täitemenetluse raames nõude täitmine on toimunud sundtäitmise survel. Tulenevalt KTS § 32 lg-st 2 tekib kohtutäituril õigus saada tasu ka juhul, mil sundtäitmisele esitatud nõue pärast täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule rahuldatakse ilma kohtutäituri otsese tegevuseta. TMS § 32 lg 5 kohaselt kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Seega oleks kaebuse läbivaatamisel esinenud asjaoludel kohtutäituril õigus tasu nõuda proportsionaalselt täitemenetluses sissenõutud summaga. Vastavalt KTS §-ile 53 kui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel seadusvastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule kümne päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kohtutäitur ei ole 20.05.2011. kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse alusel kohtutäituri tasu sisse nõudnud. Kohtutäitur ei ole teinud vaidlusaluse kohtutäituri tasu otsuse alusel tasu sissenõudmiseks ühtegi toimingut. Samuti puudub vaidlus, et sundtäitmisele esitatud nõue on endiselt täielikult rahuldamata, mistõttu ei ole teada, kui suures ulatuses võimaliku võlgniku varale sissenõude pööramise teel sundtäitmisele esitatud nõue rahuldatud saab. Seega
puudub käesolevalt alus kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel seadusevastaseks tunnistamiseks.
8.Kohus leiab, et esitatud asjaoludel ei ole põhjendatud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel seadusevastaseks tunnistamiseks põhjusel, et tasu on ebaproportsionaalselt suur. Kohtu hinnangul oleks kohtutäituril kohustus kaaluda tasu vähendamist vastavalt tehtud täitetoimingute mahule juhul, kui täitemenetlus lõpetatakse ilma rahalise nõude rahuldamiseta (antud asjaolu puudumise tõttu ei ole kohtu arvates kohaldatav ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.10.2009. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09). Asjas ei ole tuvastatud, et sissenõudja oleks teinud kohtutäiturile avalduse vaidlusaluses täiteasjas täitemenetluse lõpetamiseks. Vastupidi, sissenõudja soovib sundtäitmise edasise läbiviimise kaudu oma veel rahuldamata nõude täitmist (vt tl 96 pöördel). Seega ei ole hetkel teada, kas ja milliseid täitetoiminguid kohtutäituril vaidlusaluses täiteasjas veel teha tuleb ning sissenõudmisele kuuluva tasu suurus selgub täitemenetluse lõpetamisel. Eeltoodud põhjendustel tuleb kaebus rahuldamata jätta.
9.Avaldaja on oma kaebuses esitanud ka menetlusliku taotluse, paludes lisaks kohtutäituri 29.07.2011. a otsusele osalisele tühistamisele, määrata sundtäitmise lõpetamine täiteasjas nr XXX. Kohus leiab, et TMS § 218 kohase kaebuse eesmärgiks on kohtutäituri tegevuse seaduslikkuse kohtulik kontroll täitemenetluse korraldamisel. Seega saab kohus kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse asjakohastel põhjendustel, rahuldada osaliselt või täielikult, või jätta rahuldamata. Viimasel juhul tühistab kohus kohtutäituri otsuse, kuid kohtu hinnangul ei anna seadus alust kohtule kohustada kohtutäiturit mingeid sundtäitmise läbiviimisele suunatud toiminguid tegema, millisel juhul asuks kohus ise täitemenetlust korraldama. Seega puudunuks osundatud taotluse rahuldamiseks alus ka juhul, kui kaebus oleks rahuldatud.
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kaebus jäi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.
Kaija Kaijanen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.