Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-125-11 Tartu, 13. detsember 2011. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik H. K hagi P. J vastu otsustusõiguse andmiseks laste elukoha määramiseks ja elatise tasumise kohustuse puudumise tuvastamiseks Tartu Ringkonnakohtu 23. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-0935364 H. K kassatsioonkaebus 2070 eurot 74 senti Hageja H. K (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Kostja P. J (isikukood xxxxxxxxxxx) Puudutatud isikud T. K (isikukood xxxxxxxxxxx), K. K (isikukood xxxxxxxxxxx) ja K. K (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja advokaat Tiia Tafenau Eestkosteasutus Tartu Linnavalitsus 21. november 2011. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 23. mai 2011. a ja Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-35364 osas, millega tuvastati, et alates 21. oktoobrist 2011. a ei ole H. K-l kohustust tasuda P. J-le elatist T. K ülalpidamiseks, ja alates 21. oktoobrist 2011. a on H. K-l kohustus tasuda P. J-le elatist K. ja K. K ülalpidamiseks, ning jaotati menetluskulud.
2.Ülejäänud osas jätta Tartu Ringkonnakohtu 23. mai 2011. a otsus ja Tartu Maakohtu
21.oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-35364 muutmata.
3.Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule.
4.Kassatsioonkaebus rahuldada.
5.Tagastada H. K kassatsioonkaebuselt 29. juunil 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.H. K (hageja) ja P. J (kostja) kooselust on sündinud xx. märtsil xxxx poeg T. K, x. oktoobril xxxx tütar K. K ja xx. oktoobril xxxx tütar K. K. Tartu Maakohtu 1. oktoobri 2007. a otsusega on hagejalt mõistetud kostja kasuks välja elatis 1800 krooni iga lapse kohta. Maakohtu otsus on jõustunud.
2.Hageja esitas 21. juulil 2009 Tartu Maakohtule kostja vastu hagiavalduse, milles palus anda endale laste elukoha määramise otsustusõigus ja tuvastada, et alates 2008. a oktoobrist ei ole tal kohustust tasuda kostjale laste ülalpidamiseks elatist. Hagiavalduse kohaselt elasid pooled koos kuni 2008. a oktoobri keskpaigani. 2008. a oktoobris lahkus hageja koos T. ja K. K-ga poolte ühisest kodust. Alates sellest ajast kuni 2010. a novembrini elasid K. ja T. K hageja juures. T. K elab seal praeguseni.
Tartu Maakohus määras 18. augusti 2009. a esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusega laste elukohaks kuni kohtuotsuse jõustumiseni hageja elukoha. Vaatamata kohtumäärusele on kohtumenetluse ajal olnud K. K soovil tema peamiseks elukohaks kostja elukoht.
3.Kostja palus anda laste elukoha määramise otsustusõiguse endale. Samas nõustus kostja sellega, et hagejal ei ole alates 2008. a oktoobrist kuni kohtuotsuse tegemiseni kohustust maksta talle laste ülalpidamiseks elatist.
4.Tartu Maakohus rahuldas 21. oktoobri 2010. a otsusega hagi osaliselt ning jättis poolte menetluskulud nende endi ja puudutatud isikute esindaja kulud riigi kanda. Maakohus muutis esialgse õiguskaitse kohaldamise määrust osaliselt ning määras, et K. ja K. K elukoha määramise otsustusõigus on esialgse õiguskaitse korras kuni kohtuotsuse jõustumiseni kostjal. Maakohus andis hagejale otsustusõiguse T. K elukoha määramiseks ning kostjale otsustusõiguse K. ja K. K elukoha määramiseks. Hagejal ja kostjal on kohustus laste soove arvestades soodustada laste suhtlemist lahuselava vanemaga. Keelatud on takistada suhtlemist lahuselava vanemaga. Maakohus tuvastas, et ajavahemikul 2008. a oktoobrist kuni kohtuotsuse tegemiseni ei ole hageja kohustatud tasuma kostjale K. ja K. K ülalpidamiseks elatist ning alates 2008. a oktoobrist ei ole hagejal kohustust tasuda kostjale T. K ülalpidamiseks elatist. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kohaldub asjas alates 1. juulist 2010 kehtiv perekonnaseadus (PKS). Kuna hageja palub tuvastada, et tal ei ole alates 2008. a oktoobrist kohustust maksta elatist, tuleb selle asjaolu kindlaks tegemisel lähtuda ka kuni 1. juulini 2010 kehtinud PKS-ist. Laste lahutamist üksteisest ei ole välistanud psühholoog, lastekaitseametnikud ega laste esindaja. Arvestades laste vanust ja poolte elukohta samas maakonnas, ei vii laste elukoha otsustusõiguse andmine erinevatele vanematele laste üksteisest lahutamiseni. Pooled on menetluse ajal taganud laste suhtlemise üksteise ja mõlema vanemaga ning pole alust eeldada, et see edaspidi nii ei ole. Hagejalt on kostja kasuks välja mõistetud elatis 1800 krooni kuus iga lapse kohta. Pooled ei vaidle selle üle, et alates 2008. a oktoobrist kuni kohtuotsuse tegemiseni on hageja pidanud ülal T. ja K. K-t ning nad on elanud suurema osa ajast tema juures. Kuna hageja on alates 2008. a oktoobrist pidanud T. ja K. K-t ülal, ei ole tal kohustust maksta kostjale elatist. K. K on alates 2008. a oktoobrist elanud suurema osa ajast kostja juures. Kuna pooltel on kolm ühist last, kellest kaks on elanud vaidlusalusel ajal hageja juures ja kolmas nii hageja kui ka kostja juures, ei ole hagejal alates 2008. a oktoobrist kuni kohtuotsuse tegemiseni kohustust tasuda elatist ka K. K ülalpidamiseks. Kuna T. K elukoha määramise otsustusõigus jääb hagejale, ei ole tal kohustust maksta kostjale T. K ülalpidamiseks elatist ka pärast kohtuotsuse tegemist. K. ja K. K elukoha määramise otsustusõigus jääb kostjale. Hageja ei ole esitanud nõuet, et juhul kui ta ei saa kõigi kolme lapse elukoha määramise otsustusõigust, tuleb muuta temalt jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust. Seetõttu tuleb hagejal alates kohtuotsuse tegemisest täita K. ja K. K ülalpidamise kohustust edasi teises tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtuotsuse alusel. Hagejal on õigus esitada hagi elatise vähendamiseks
või jõuda kostjaga teistsugusele kokkuleppele.
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata tema nõude tuvastada, et tal ei ole alates 2008. a oktoobrist kohustust maksta kostjale K. ja K. K ülalpidamiseks elatist. Hageja palus teha selles osas uue otsuse, millega tuvastada, et tal ei ole alates 2008. a oktoobrist kuni kohtuotsuse tegemiseni kohustust tasuda kostjale elatist K. ja K. K ülalpidamiseks ning alates kohtuotsuse tegemisest K. K või K. K ülalpidamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 23. mai 2011. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Maakohus tuvastas, et 2008. a oktoobrist kuni kohtuotsuse tegemiseni ei ole hagejal kohustust tasuda kostjale K. ja K. K ülalpidamiseks elatist. Seetõttu on arusaamatu apellatsioonkaebuse nõue tuvastada eelnimetatud asjaolu uuesti. Hageja palub apellatsioonkaebuses tuvastada, et alates kohtuotsuse tegemisest ei ole tal kohustust pidada ülal K. või K. K-t. Hagejalt on maakohtu 1. oktoobri 2007. a otsusega mõistetud kostja kasuks välja elatis 1800 krooni kuus iga lapse kohta. Hageja ei ole esitanud kohtule nõuet muuta nimetatud kohtuotsusega temalt väljamõistetud elatise suurust. Seetõttu ei saa praeguses menetluses hagejalt väljamõistetud elatise suurust muuta. Hageja taotlus tuvastada, et tal ei ole alates 2008. a oktoobrist kohustust tasuda kostjale K., T. ja K. K ülalpidamiseks elatist, ei sisalda nõuet muuta maakohtu
1.oktoobri 2007. a otsusega väljamõistetud elatise suurust. Õige on hageja seisukoht, et kuna K. ja K. K jäävad elama kostja juurde ning T. K tema juurde, siis on tema kanda ühe lapse ülalpidamiskulud ja kostja kanda kahe lapse ülalpidamiskulud. Seetõttu tuleks arvestada tegelikku olukorda ja hagejalt kostja juures elavate laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatusraha suurust muuta. Jõustunud kohtuotsusega määratud korduvate kohustuste muutmiseks on vaja esitada uus hagi. Seda saab teha, kui esinevad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 459 nimetatud alused. Hageja väide, et tal on kohustus maksta elatist ainult ühele kostja juures elavale lapsele oleks asjakohane siis, kui vaidluse esemeks oleks maakohtu jõustunud otsusega väljamõistetud elatise suuruse muutmine.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata tema nõue tuvastada, et tal ei ole alates 2008. a oktoobrist kohustust tasuda kostjale elatist K. ja K. K ülalpidamiseks, ning ringkonnakohtu otsuse ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kohtud jätsid hageja nõude osaliselt lahendamata. Nõue tuvastada ülalpidamiskohustuse puudumine on käsitatav nõudena muuta jõustunud kohtuotsusega ettenähtud ülalpidamiskohustust. Kohtute otsused on vastuolulised. Kui kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud nõuet, mis võimaldaks muuta jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust alates kohtuotsuse tegemisest, siis ei oleks kohus saanud muuta ka K. ja K. K ülalpidamise kohustuse täitmist ajavahemikul 2008. a oktoobrist kuni 2010. a oktoobrini ning T. K ülalpidamise kohustuse täitmist alates 2008. a oktoobrist.
Olukorras, kus üks laps elab hagejaga ja kaks last kostjaga, ei ole õige ega põhjendatud kohustada hagejat maksma kostjale kahe lapse ülalpidamiseks elatist.
8.Kostja ei vastanud kassatsioonkaebusele tähtaja jooksul.
9.Puudutatud isikud ja eestkosteasutus ei ole oma seisukohti avaldanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega tuvastati, et alates maakohtu otsuse tegemisest ei ole hagejal kohustust maksta kostjale elatist T. K ülalpidamiseks ja alates maakohtu otsuse tegemisest on hagejal kohustus maksta kostjale elatist K. ja K. K ülalpidamiseks. Alama astme kohtute otsused tuleb tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Asi tuleb TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 4 kolmanda lause alusel saata tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jäävad kohtuotsused muutmata. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.
11.Hagejalt on maakohtu 1. oktoobri 2007. a otsusega tsiviilasjas nr 2-07-20365 kostja kasuks välja mõistetud elatis kolme lapse ülalpidamiseks kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja esitas praeguses tsiviilasjas kostja vastu hagi, milles palus anda endale otsustusõigus laste elukoha määramiseks ja tuvastada, et tal ei ole kohustust tasuda kostjale laste ülalpidamiseks elatist.
12.Maakohus andis hagejale otsustusõiguse T. K elukoha määramiseks ning kostjale otsustusõiguse K. ja K. elukoha määramiseks ning tuvastas, et 2008. a oktoobrist kuni kohtuotsuse tegemiseni ei ole hageja kohustatud tasuma kostjale T., K. ja K. K ülalpidamiseks elatist. Seega tuvastas maakohus, et hageja on kohtumenetluse ajal ülalpidamiskohustust täitnud. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse selles osas muutmata. Pooled ei vaidle kassatsiooniastmes laste elukoha määramise otsustusõiguse ega selle üle, et hageja täitis ülalpidamiskohustust ajavahemikul 2008. a oktoobrist kuni maakohtu otsuse tegemiseni. Seetõttu ei kontrolli kolleegium ringkonnakohtu otsust osas, millega määrati kindlaks poolte otsustusõigus laste elukoha määramisel ja tuvastati, et hageja ei pea 2008. a oktoobrist kuni 21. oktoobrini 2010 elatist maksma. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause alusel jõustunud.
13.Hageja ei vaidlusta alama astme kohtute otsuseid ka osas, millega maakohus tuvastas, et tal ei ole alates kohtuotsuse tegemisest kohustust maksta kostjale T. K ülalpidamiseks elatist. Kuna eelkirjeldatud seisukohale asudes on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ja ringkonnakohus ei ole seda rikkumist kõrvaldanud, on kolleegiumil TsMS § 692 lg 4 kolmanda lause järgi õigus tühistada ringkonnakohtu otsus kassatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Maakohus leidis, et hageja esitatud tuvastushagi menetlemisel ei ole võimalik muuta hagejalt jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust. Sellega on vastuolus maakohtu seisukoht, et hagejal ei ole alates maakohtu otsuse tegemisest kohustust maksta T. K ülalpidamiseks elatist. Kuna maakohus leidis, et kohus ei saa tuvastushagi alusel elatise suurust muuta, ei ole põhjendatud maakohtu järeldus, et alates kohtuotsuse tegemisest ei ole hagejal kohustust elatist maksta. Sellega muutis maakohus 1. oktoobri 2007. a kohtuotsust osas, millega hagejalt mõisteti kostja kasuks välja
elatis T. K ülalpidamiseks. Kolleegium on korduvalt juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab muu hulgas seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. septembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-07, p 20).
14.Hageja leiab kassatsioonkaebuses, et kuivõrd temaga elab üks laps ja kostjaga kaks last, on tal kohustus maksta elatist kostja juures elava ühe lapse ülalpidamiseks. Samuti leiab hageja, et tema esitatud tuvastushagi tuleb käsitada elatise suuruse muutmise hagina. TsMS § 368 lg 1 võimaldab esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Praegusel juhul esitas hageja hagi, milles palus tuvastada, et kui kohus annab laste elukoha määramise otsustusõiguse talle, ei ole tal kohustust laste ülalpidamiseks elatist maksta. Hageja soovis elatise suurust alates kohtuotsuse tegemisest muuta selliselt, et ta ei pea kohtuotsuse alusel lastele elatist maksma. Kolleegium leiab, et kohtud on rikkunud TsMS § 392 lg 1 p-dest 1, 3 ja 4 tulenevat selgitamiskohustust, jättes selgitamata, et kui kohus lahendab laste elukoha otsustusõiguse teisiti, kui hageja soovib, muutuvad ka asjaolud, mille alusel mõisteti hagejalt laste ülalpidamiseks elatis välja. Kolleegium selgitab, et jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suuruse muutmise aluseks ei saa olla ainuüksi asjaolu, et laste elukoht on muutunud. Vajaduse korral tuleb hagejal esitada ja tõendada elatise suuruse muutmise aluseks olevaid teisi asjaolusid (s.o elatise väljamõistmise asjaolusid). Kolleegium märgib, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda TsMS § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS § 459. Selle paragrahvi esimese lõike kohaselt on poolel õigus uues hagis nõuda muu hulgas maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud (TsMS § 459 lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (TsMS § 459 lg 1 p 2). Samuti on kohtud jätnud tähelepanuta, et TsMS § 230 lg 3 järgi võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Ülalpidamisasjas võib kohus TsMS § 230 lg 4 alusel kohustada poolt esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta. Kohtute järeldus, et hageja peab esitama uue hagi teises menetluses, ei ole kooskõlas ka TsMS §-s 2 sätestatud menetlusökonoomia põhimõttega. Elatise suuruse muutmise nõude võib kohus lahendada koos vanema õiguste määramisega lapse suhtes (vt ka TsMS § 550 lg 2).
15.Riigikohus on varasemas praktikas enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse alusel leidnud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 2. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-
66-08, p 18; 7. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 10). Samuti on Riigikohus märkinud, et seadus ei näe ette vanema õigust nõuda kohtulahendi muutmist tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu 27. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-09, p 12). Kolleegium on samadele seisukohtadele jäänud ka kehtivat perekonnaseadust kohaldades (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on vanemad kohustatud andma alaealisele lapsele ülalpidamist. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks alaealise lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades lapse kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi ja tema kasvatamise kulutusi. Lisaks arvestatakse ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel kooskõlas PKS §-dega 102 ja 104 ülalpidamist andma kohustatud vanema varalise seisundiga. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul elatise maksmisega. PKS § 100 lg 2 esimese lause järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem täidab ülalpidamiskohustust muul viisil. Eeltoodust tulenevalt arvestatakse elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadusi ja vanema võimalusi. Seadusest ei tulene, et elatise suuruse määramisel arvestatakse ainuüksi lapse elukoha ja asjaoluga, mitu last kummagi vanemaga elab. Järelikult saab ka TsMS § 497 ja § 459 lg 1 alusel esitatava elatise suuruse muutmise hagi aluseks olla see, et pärast elatise väljamõistmist on lapse vajadused või vanema võimalused muutunud. Eeltoodu võib olla tingitud ka asjaolust, et kostja juures elab kaks last ja hageja juures elab üks laps, keda ta peab ülal elatist maksmata.
16.Kolleegium märgib, et elatise suuruse muutmise hagilt tuleb TsMS § 139 lg 2 p 1 alusel tasuda riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 sätestab ammendava loetelu toimingutest, millelt kohtusse pöördumisel riigilõivu ei võeta. Muu hulgas on riigilõivuvaba elatise nõudmise hagi (RLS § 22 lg 1 p 2). Elatise suuruse muutmise hagi ei ole RLS § 22 lg-s 1 nimetatud.
17.Kuna alama astme kohtute lahendid tühistatakse osaliselt ja asi saadetakse maakohtule tühistatud osas uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
18.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon isikule, kes kautsjoni hageja eest tasus. Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.